Rääkisime Valgamaa Kutseõppekeskuse IT-juhi ning haridustehnoloogi Eva Tšepurko ja võidumeeskonnaga Digi Passist ning digist kutsehariduses.

Samsung Digi Passi koolitusprogrammi raames koostasid noored oma portfoolio, kus jagasid teistega oma kogemusi, õpitud rakendusi, koostasid ka ise juhendmaterjali. Õppisid oma ideid ellu viima, paberist prototüübini, mõned isegi päris rakenduseni. „Mis mulle eriti meeldis, on see, et nad õppisid koostööd!“ rõõmustab Eva Tšepurko. „Üksinda saab kiiremini, aga koos jõuad kaugemale, mida meie kooli meeskond ongi tõestanud!“

Miks otsustasite osa võtta programmist Digi Pass?

Eva Tšepurko: Olen varem sarnasest projektist osa võtnud (üldhariduskoolide Samsung Digipööre). Mäletan neid emotsioone ja kogemusi. Tallinna Ülikooli ja Mart Laanpere koolitusprogrammid on tavalised sellised, et sa ei saa valmis lahenduspaketti, sa saad nõustamist, aga tegutsema ja leiutama pead ise. Kui sarnane programm kutsekoolidele välja kuulutati, siis kohe levitasin uudist, rääkisin noortega personaalselt ja innustasin ikka taotlusi kirjutama. Noorte sõnul motiveeris neid osalema digipassi olemasolu, mis on tõestus alguses iseendale ja siis juba tööandjale, et sul on need vajalikud digioskused ja kompetentsid olemas.
 
Mis olid noortele kõige olulisemad õppetunnid?

Paulina Sugrova, „Nutikate logistikute“ juht: Minu jaoks oli Samsung Digi Passi koolitusel kõige õpetlikum meeskonnatöö. See koolitus õpetas mind kuulama ja kaasama ka teisi liikmeid. Õppeprotsessi käigus sain aru, kui tähtis on meie elus meeskonnatöö. Ja mida rohkem on erinevaid arvamusi, seda parem. Arendasin oma digipädevusi ja teadmisi, mida kindlasti edaspidi vaja läheb. Panin tähele, et kasvas ka minu sihikindlus ja julgus, et edaspidi mingeid huvitavaid ülesandeid ette võtta. Peale telesaadet saime kinnitust väga paljudelt ettevõttetelt, et meie idee oli väga vajalik ja mitte ainult laotöötajate jaoks. Ehk unistada tasub ning oma unistusi püüdma minna!

Tanel Aavistu: Üks olulisemaid õppetunde, ma arvan, et kõigi jaoks, oli tähtaegadest kinni pidamine. See tuleb samuti välja ka logistika valdkonnas. Kui ei pea tähtaegadest kinni, oled kaotanud kliendi või veel hullem, jäänud kahjumisse.

Karen Kljopov: Kõik koolitustunnid olid olulised. Igas tunnis saime teada midagi uut või proovisime teistmoodi lahendust ning kindlasti õppisin juurde palju uusi rakendusi.

Digi Passi võidumeeskond Valga Kutseõppekeskusest. Foto: Samsung Digi Pass

Kuidas ja kui palju kasutatakse Valga Kutseõppekeskuse erialade õpetamisel IKT-d? Kas lisaks Digi Passile on ka teisi projekte ja programme, kus Valga Kutseõppekeskuse noored osalevad?

Eva Tšepurko: Osalesime suvel MTÜ Eesti 2.0 Bitcoin seadmete taotlusvooru projektis. Meid valiti pilootkooliks ning kuu jooksul koolitas meie õpilasi maailma tuntuim bitcoiner ja Stanfordi ülikooli õppejõud  Balaji S. Srinivasan. Kaevandasime krüptoraha ja tegime oma esimesed blochain rakendused.  Osaleme ka Erasmus+ projektis „Teaching in the Digital age“, mille raames toimub õpetajate õpiränne. Õpetajad saavad oma digioskusi ka välismaal täiendada ning Eestisse tagasi tulles jagada oma kolleegidega.

Koolipere püüab kasutada aktiivselt IT-d näiteks autotehnikute erialadel. Üks näide on see, et vastuvõtueksam on veebipõhine. Köögiklassides ja suurköögi seintel on tahvelarvutid ja hääljuhtimise võimalus - isegi kui näpud on rasvased, saab kokk vajalikku rakendust või retsepti ikka otsida.

Püüame olla ka paberivaba kool, õpilased esitavad kõik taotlused ikka läbi infosüsteemi. Ka praktikapäevik on digitaalne. Koos õpilastega arendame erialaseid Learning Apps’i  rakendusi ja meie digiõpikut. Tahvelarvutite ja innovatsiooni klassi broneerimislehed on igal nädalal igatahes aktiivsed. Aga on ka arenguruumi, alati saab paremini ja rohkem!

Kui hästi on varustatud kooli digitaristu?

Eva Tšepurko: Valgamaa Kutseõppekeskuses on 2016. aasta septembrist avatud värske innovatsiooni klass, koolis on kolm mobiilset tahvelarvutite klassi: Windows, Android kui ka iPadi oma. Jaanuarist on meie digikooliperel perelisa, soetasime kaasaegse drooni DJI Phantom 4, varasemalt on ka HITSA toel soetatud 3D-printer. Tänu Samsung Digi Pass projektile on koolis nüüd ka virtuaalreaalsuse komplekt, mis koosneb Samsung Gear Vr prillidest ja 360-kraadisest kaamerast. Tulemas on IT buss, ehk meie buss ekskursioonide jaoks, mis on varustatud LCD monitoridega, mikrofoniga ja wifiga ning tahvelarvutite kasutamise võimalustega, et juhul kui ekskursioonile läheme, siis ei ole vaja õppetööd ära jätta, vaid saame bussis sõidu ajal jätkata.

Kuid peamine „taristu“ on motiveeritud koolipere, kes on õppinud neid vidinaid kasutama ning õppeprotsessi kaasama. Kõikidele ei ole see lihtne, kuid vähemalt rangelt vastu olijad ei ole.

Kas ja miks on oluline ka mitte IT-d õppivatel noortel arendada digipädevusi? Kuivõrd avardab see õpilaste jaoks võimalusi töömaastikul?

Eva Tšepurko: Tihti võib meediast lugeda, et tööturul vajatakse IT haridusega inimesi. SA Kutsekoja OSKA uuringud näitavad, et IKT-sektoril on IT spetsialiste piisavalt, kuid teistes sektorites (metsandust ja puidutööstust, majutus, toitlustuses jne) on IT inimeste nappus. Paljusid ameteid või erialasid, mida tänapäeva tööturul nõutakse ja mis vajalikud on, polnud veel kümne või isegi viie aasta eest olemaski. Muutunud maailm toob kaasa muutused tööturul. Digitehnoloogia, mis varem mängis toetavat või meelelahutavat rolli, on nüüd saanud vahendiks, mis mõtestab ümber meie igapäevaelu ja seejärel ka õpetamisviisi. Tuleviku töökohad nõuavad meilt teistsugust lähenemist oskustele. Seetõttu on sellised koolitusprogrammid ja ettevõtmised kutsehariduses väga vajalikud!

Noortele mõeldud programmi on töötanud välja Samsung Electronics Baltics koostöös Tallinna Ülikooli ja Noorteühenduste Liiduga. Lisainfo Samsung Digi Passi kohta leiab siit: http://samsungdigipass.ee/.

Autor: Laura Vetik, e-Õppe Uudiskirja toimetaja

Traditsioonilisel neli päeva kestval teatrifestivalil astub lavale 46 näitetruppi erinevatest lasteaedadest. Pisikesed näitlejad koos tublide õpetajatega on ette valmistanud nii omaloomingut kui ka klassikalisi muinaslugusid.

Etendusi vaatab lisaks publikule ka žürii, kes annab lavastajatele-juhendajatele tagasidet. Vaatama ja kaasa elama on oodatud kõik huvilised – lastega pered, õpilased, õpetajad koolidest ja lasteaedadest, vanaemad ja vanaisad. Sissepääs on tasuta.

Ajakava: www.kanuti.tln.edu.ee

Allikas: Tallinna Kanutiaia Huvikool

Samal teemal:

• “Kiusamisest vabaks!” metoodika on tõhus
• Naerul näoga Nõlvakule

Olümpiaadi lõppvoor koosnes teoreetilisest ja praktilisest osast. Praktiliste tööde voorus tuli õpilastel muude ülesannete hulgas lahata räime ning määrata mee suhkrusisaldust, kuid tuvastada ka linde, taimi ja samblikke. Pühapäeval lahendati praktilisi ülesandeid.

Žürii esimees Sulev Kuuse sõnul on meie kooliõpilaste bioloogiaalaste teadmiste tase väga hea. „Muidugi on koolide võimalused erinevad, kuid meie tublimad on laia silmaringiga ja suurepärase loogilise mõtlemisega, andes kohati silmad ette ka I kursuse üliõpilastele. Rahvusvahelise koolibioloogia ja olümpiaadi tasemel on Eesti õpilaste teadmised kindlasti üle keskmise head. Kui midagi puudu jääb, siis võiks ehk parem olla looduse üldine tundmine  (botaanika ja zooloogia), sest olümpiaadil osutus liikide õige määramine ja tundmine küllaltki keeruliseks ülesandeks.  „Valge bioloogiaga“ tunduvad suhted hetkel olevat isegi paremad. Kindlasti tuleb kiita tublide laste veel tublimaid õpetajaid, kellel jagub olude kiuste siiski tahtmist anda õpilastele edasi kõike seda, mida ise osatakse,“ rääkis Kuuse.

Võistluse parimad olid:

Richard Luhtaru – Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. kl
Kaarel Hänni – Tallinna reaalkooli 12. kl
Airon Oravas  - Tallinna reaalkooli 11. kl

Täielikud tulemused koos žürii lõppotsusega on leitavad lehelt: http://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/bioloogiaolumpiaad

28. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad toimub tänavu 23.-30. juulil Inglismaal Warwickis. Eesti võistkonna lõplik koosseis selgub IBO-kandidaatidele valikvõistlusel 3.-6. aprillil Tartu ülikoolis.

Tulemuste koondtabeli põhjal oodatakse rahvusvahelise bioloogiaolümpiaadi võistkonda kandideerima järgmiseid õppureid:

• Richard Luhtaru - Hugo Treffneri gümnaasium, 10. kl
• Kaarel Hänni - Tallinna reaalkool, 12. kl
• Airon Oravas - Tallinna reaalkool, 11. kl
• Maria Bograya - Kohtla-Järve Järve vene gümnaasium, 11. kl
• Frida Laigu - Gustav Adolfi gümnaasium, 12. kl
• Teet Saar - Tallinna reaalkool, 12. kl
• Andreas Must - Tallinna reaalkool, 10. kl
• Martti Vanker - Hugo Treffneri gümnaasium, 11. kl
• Mariin Pantelejev - Tallinna inglise kolledž, 12. kl
• Aaro Kristjuhan - Hugo Treffneri gümnaasium, 12. kl
• Meeri Jürgenson - Hugo Treffneri gümnaasium, 11. kl
• Kirke Joamets - Hugo Treffneri gümnaasium, 10. kl
• Maria Keridon - Tallinna reaalkool,   11. kl
• Tiit Vaino - Vinni-Pajusti gümnaasium, 11. kl

Bioloogiaolümpiaadi toimumist toetas Haridus- ja teadusministeerium, Tartu ülikool, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut, TÜ maateaduse ja ökoloogia instituut, Loodusajakirjade kirjastus, Naxo OÜ, Quantum Eesti AS ning Tartu Antoniuse gildi keraamikud. Korraldust koordineeris TÜ teaduskool.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Eesti õpilased naasesid Indoneesiast medalitesäras
• Õpetajad meenutasid unustatud õppemeetodeid ja IKT-vahendeid

LAK-õppe kuul saab tutvustada ja külastada lõimimispõhimõtteid ja õpetajate koostööd tutvustavaid avatud uste päevi, näitusi, seminare või koolitusi jt nii oma piirkonna partneritele KOVi tasandil kui ka üleriigilisi sündmusi.

Sihtkeelteks (tegevuste kaudu õpitavateks keelteks) võivad olla lisaks harjumuspärasele eesti keelele saksa keel, inglise keel, prantsuse keel, soome keel, jaapani keel, võru keel jm.

LAK-õppe kuu kalendris on kutsed sündmustele nähtavad alates 3. aprillist 2017 LAK-õppe kuu KALENDRIST.

Kui soovite lisada oma üritust, siis registreerige see hiljemalt 31. märtsiks LAK-õppe kuu SÜNDMUSTE ALL või saatke kiri aadressil lakoppekuu@gmail.com.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Aprill on LAK-õppe kuu
• LAK-õppe kuu eesmärk on tutvustada keele- ja aineõppe ühendamist

Bussides on vabu kohti ning registreeruda saab TTÜ veebis https://www.ttu.ee/sisseastujale/abituriendile/avatud-uste-paev-2017/registreerimine-42/
Avatud uste päeval saab igakülgse ülevaate sisseastumistingimustest ja uuenenud õppekavadest, mis on välja töötatud koostöös tööandjatega.

Avatud uste päeval saab külastada ülikooli laboreid ning õppehooneid, teiste seas nii virtuaalreaalsuse laborit, küberneetikamaja, loodusteaduskonna laboreid, ühiselamuid, Mektoryt ja IT Kolledžit.

Tudengielu messil tutvustavad üliõpilased Tehnikaülikooli tudengiorganisatsioone.

Mitmekordsed maailmameistrid veemotospordis ja TTÜ tudengid Rasmus Haugasmägi ja Sten Kalder soovitavad kindlasti tulla avatud uste päevale: „Avatud uste päeval saab lisaks õppimisvõimalustele näha ka TTÜ ainulaadset tudengielu Tudengielu messil. Ülikoolis on üle 40 tudengiorganisatsiooni ja siin saab tegeleda näiteks teatri, turunduse, ürituste korraldamise või isegi motospordiga. Lisaks on sõltumata erialast võimalik teha sporti kas jõusaalis või mängides saalihokit.“

Avatud uste päeva töötubadesse registreerumine algab 14. märtsil http://aup.ttu.ee/  
Töötubades saab ehitada sumoroboteid, luua mobiilimänge, hinnata toidu kvaliteeti ja teha palju muud põnevat.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• TTÜ Mektory konkurss Bright Minds ootab koolinoorte äriideid
• Edukad õppurid õpivad Tallinna Tehnikaülikoolis tasuta

TÜ raamatukogu on korraldanud infopädevusalaseid kursusi üliõpilastele juba kümme aastat, aga vajadus infootsinguoskuste järele on aastatega üha kasvanud. Nii otsustaski raamatukogu luua veebikursuse, mis on avatud kõikidele ja mille saab läbida igaüks, kellel juurdepääs arvutile ja internetile. 

„Info otsimine ei ole ju tingimata seotud akadeemilise uurimustööga,“ selgitas MOOC-i projektijuht, erialainfotalituse referent Kadi Kass. „Me kõik otsime iga päev internetist infot ja teeme seda enamasti nii, et trükime otsingusõna Google’sse. See on muidugi üks võimalus, aga tegelikult on nii palju muid alternatiive, kuidas hoopis kiiremini jõuda vajaliku infoni.“  

Ühe „Infopädevuse“ kursuse sihtgrupina näeb TÜ raamatukogu kindlasti gümnasiste ja õpetajaid. Gümnaasiumis koostatakse juba üsna põhjalikke uurimustöid ja oskus infot otsida muutub hädavajalikuks. Õpetajad peaks aga oskama õpilasi juhendada, millised on ühe või teise töö puhul kasulikud infoallikad ja kuidas neid kasutada.  

Infopädevuse veebikursus on mõeldud algajale infootsijale ning kursus on koostatud nii, et süstemaatilise infootsingu oskuste omandamine oleks igaühele jõukohane. Kursus on jaotatud neljaks teemaks. «Kursusel on eri teemasid tutvustavad õppevideod, lugemismaterjalid ning enesetestid, mida võib läbida iseõppijana, aja- ning kontrollipingeta ja kodust või töölaua tagant lahkumata,» selgitas Kass avatud kursuse ülesehitust. 

Need, kes soovivad võimalust küsida abi oma otsinguteks ja saada TÜ digitaalse tunnistuse, on oodatud registreeruma veebipõhisele kursusele TÜ Moodle'i keskkonnas ning sooritama ka kohustuslikud testid. Registreerumine on avatud 22. märtsini.

Link „Infopädevuse“ e-kursusele ja registreerimisele: http://www.ut.ee/et/mooc/infopadevus.

MOOC on avatud juurdepääsuga veebikursus, mida läbima on oodatud kõik soovijad. See on kõikidele tasuta ja osalejad saavad kursuse läbida nendele sobival ajal. 

Lisainfo: 

Vilve Seiler
Infopädevuse koordinaator
TÜ raamatukogu
vilve.seiler@ut.ee
737 5729

Kadi Kass
Erialainfotalituse referent
TÜ raamatukogu
kadi.kass@ut.ee
737 5729

Samal teemal:

• Võistlus „Infootsing internetist 2015“
• Esimesed Euroopa mitmekeelsed MOOCid alustavad!
• Tartu Ülikoolis tehakse õppijatele puust ja punaselt selgeks elektroonika alused

Kümnendat korda toimunud Viru Welder on oma haaret laiendanud ja saavutanud tuntuse terves Läänemere piirkonnas. Välisvõistlejatena olid kutsutud osalema ametikoolid Lätist, Leedust ja Venemaalt. 

Kokku võttis võistlusest osa 10 meeskonda, esindatud olid seitse Eesti ametikooli ja külalised Lätist, Leedust ja Venemaalt. Eestist võistlesid Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Viljandi Kutseõppekeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse meeskonnad. Kokku osales võistlusel 19 võistlejat. 

Kokkuvõttes saavutas Viru Welder 2017 parima keevitaja tiitli Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilane Hendrik Ehastu. II ja III koha saavutasid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilased Aleksandr Ait Jõhvi õppekohast ja Dmitri Kolesnikov Narva õppekohast. Parimaks meeskonnaks tunnistati tulemuste põhjal Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus.

Võistlust hindas kohtunike meeskond koosseisus Rein Pikner – Tallinna Tööstushariduskeskuse mehhaanika valdkonna juhtõpetaja, Andrei Tšekatovski – Alas-Kuul AS, Roman Šinkarjov – Remeksi Keskus AS ja peakohtunik Svetlana Aleksejeva – Stako Diler OÜ kvaliteedi kontrolli juht.

Kutsehariduskeskuse direktori Hannes Metsa sõnul on ühest küljest võistluse eesmärgiks leida Eesti parim keevitaja-õpilane, kuid samas võrrelda nii õpilaste kui juhendajate taset, võtta üksteiselt eeskuju ja kokkuvõttes arendada seeläbi keevituse eriala terviklikult.

“Kutsevõistlustel osalejad on rivaalid ainult sel hetkel, kui kuulutatakse välja tulemused. Kogu võistluspäev oli kõigile osalejatele suurepäraseks võimaluseks õppida ja areneda,” ütles Mets. “Viru Welder kannab pikki traditsioone ja on hinnatud nii Eestis kui välismaal kõrge taseme ja professionaalsuse tõttu.”

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi, Narva ja Sillamäe õppekohad tegutsesid võistlusel esimest korda ühtse meeskonnana, tõstes oma maakonna taset veelgi kõrgemale.

Keevitusõpilaste võistlust Viru Welder 2017 toetasid auhindadega Fortaco Estonia OÜ, Enefit Solutions, Tööriistamarket, Mecro- Stokker, Alas-Kuul AS – Tööstuse Teenindus, Spetselektroodi AS, Elme Messer Gaas, Büroomaailm.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas Jõhvis, Sillamäel ja Narvas õpib 22 õppekavarühmas meistriks üle 2800 erinevas vanuses õppija.

Allikas ja fotod: kutsehariduskeskuse pressiteade. 

Veel on vabu kohti märtsikuu dokumentaalfilmile, mis linastub "Sõpruses" kolmel korral: 14. märtsil ja 16. märtsil kell 15.00 eestikeelsete subtiitritega ning 22. märtsil kell 14.00 venekeelsete subtiitritega.

Muusikast ja keskkonnast rääkiv film „Landfill Harmonic Orkester“ on sobilik erinevas vanuses õpilastele (6.-12.klass).

Film jutustab loo lastest ja nende õpetajatest, kes elavad Paraguai ühes vaesesmas piirkonnas, otse prügimäe kõrval. Nende kirele muusikat teha ei seisa miski vastu. Nii sünnibki ootamatute pillidega orkester, kus kõik instrumendid on valmistatud prügist. Alguses enese lõbuks alustatud muusikaline tegevus kujuneb aga millekski ootamatult suureks ning orkestrit tabab ootamatu rahvusvaheline edu.

Õppematerjal: 

Lisainfo ning treiler filmi kohta. 

14. märtsil juhatab seanssi sisse (umbes 10 minutit) muusik Silver Sepp. 

Kooligruppide registreerimiseks saatke meiliaadressile kool@kinosoprus.ee kooli nimi, õpilaste arv ning kuupäev, millal soovite filmi vaatama tulla. 

Pileti hind õpilastele on 3 eurot, õpetajatele on kinokülastus tasuta. 

Tulevased filmid:

Aprill - http://kinosoprus.ee/et/movie/putukad 

Mai - http://kinosoprus.ee/et/movie/kogu-see-paanika 

Programmi toetab Kultuurkapital.

Allikas: kino "Sõprus" info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kuidas tunnis filmi vaadata ning seda katkestamata õpilastele selgitusi jagada?
• Klassiga kinno!

Algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz tegi asjakohase intervjuu Ede Schank Tamkiviga.  

Kes või mis on Eesti 2.0?

Eesti 2.0 on MTÜ, mille eesmärk on suunata Eesti koolinoori valima tulevik tehnoloogiavallas, kuna tehnoloogia avab uksi-aknaid ning on üha enam meie elu lahutamatu osa. Uute tehnoloogiate tutvustamise kaudu kooliõpilastele tahame neid suunata mõtlema suuremalt, et tulevikus oleks tehnoloogia iga eestlase sinasõber ning Eestis võiks sündida palju rahvusvaheliselt tuntud tehnoloogiaettevõtteid.

Olete pakkunud välja Nutitunni projekti märtsikuu katsetused Codyga (Cody.ee). Mis see on ja mida ootate, et lasteaiad ja koolid näidetena välja tooksid?

Kuna Cody.ee on otsapidi ühest Eesti 2.0 projektist välja kasvanud ettevõte, siis hoiame nende tegemistele eriti pöialt.

Cody.ee on õppeplatvorm, kus on võimalik õppida Pythoni programmeerimiskeelt interaktiivsete ülesannete abil. Kõigepealt tuleb läbi lugeda õpikutekst, millele järgneb sõnakaartidega teksti kordamine, programmi eesmärgi ennustamine, tühjade lünkade täitmine ning vigaste koodiridade parandamine. Soovime võimalikult paljudele õpilastele õppematerjale tutvustada, et näha, kas meie poolt pakutud õppematerjalid on kõige sobivamad.

Ootame, et kool pakuks välja programmeerimisõppe loovlahenduse, justkui virtuaalse töömehe, kelle abiga oleks õpetajal hea tundi läbi viia ning õpilasel hea õppida. Lahenduses peab lugu olema seotud õppematerjalide ja ka harjutustega. Ühtlasi võiks välja tuua teemad, millest õpilased huvitatud on. Nende teemade sisust võiks peegelduda ka põhjus, miks noortel on huvi programmeerimisega tegeleda.

Meie jaoks on huvitav näha, millisest õppematerjalist ja -keskkonnast saavad õpilasel kõige rohkem motivatsiooni õppimiseks.

Mis on olnud Eesti 2.0 arvates Eesti koolide suurimad väljakutsed?

Eesti 2.0 alustas pilootprojektiga (3D printerid 50 koolile) maikuus 2015 ning vähem kui kahe aastaga oleme näinud hämmastavalt kiireid arenguid, kuigi üldiselt kipuvad muudatused hariduses olema pigem aeglased. Juba praegu on paljudes koolides 3D modelleerimine ja printimine õppekavas sees ning ka nt Tallinna linna otsus hankida kõigile linna koolidele 3D printerid kinnitab seda, et printereid nähakse õppeprotsessi lahutamatu osana. Meil oleks ainult hea meel, kui ka teised omavalitsused järgiks Tallinna eeskuju ning peagi võiks olla 3D printerid kõigis koolides ning miks mitte ka lasteaedades ja raamatukogudes. 

Meile endile oli väga heaks õppetunniks bitcoini-arvutite projekt. Need seadmed olid tol hetkel (täpaselt aasta tagasi) ikka väga uus asi ning me ei osanud ka ise päris täpselt prognoosida, kas ja kuidas õpilased nad vastu võtavad. Samuti on vajalikud ikkagi eelteadmised krüptorahast ning ka programmeerimisest ehk siis tutvumislävend on oluliselt kõrgem. Aga nagu elus sageli, siis on ka siin nii, et mida keerulisema teema keegi viitsib endale selgeks teha, seda avatum on nad üldiselt uutele ja suurtele ideedele ning tal on ka ilmselt suurem tõenäosus teha elus mõjukaid tegusid. Kasvõi juba meie kursuse läbinud õpilaste pealt näen, et päris mitmed neist õpivad nüüd välisülikoolides arvutiteadust ning on ka muidu ühiskondlikult aktiivsed ning tahavad isegi distantsilt panustada Eesti riigi ja ühiskonna arengusse. 

Eks igasuguste uutmoodi mõtlemist ja tegutsemist eeldavate projektide puhul on alati nii, et on on hulk koole (st uutest tehnoloogiatest huvitatud hakkajaid õpetajaid), kes haaravad alati kõigest lennult kinni; kuid samas on suur hulk neid, kes jäävad pigem passiivseks kõrvaltvaatajaks. Suurim väljakutse ilmselt olekski saada ka need koolid aktiivsemalt kaasa lööma. 

Tahaks julgustada koole andma meile aktiivsemat tagasisidet, isegi kui see puudutab probleeme seadmetega (hiljuti näiteks said tänu sellisele tagasisidele kõik 50 Eesti 2.0 jagatud 3D printerit uued ekstruuderid), küsima ning jagama oma ideid. Üheskoos saame teha uusi ja veel ägedamaid asju!

Aga mis on teid positiivselt üllatanud?

Kõige suuremad üllatused on olnud seotud kõikide nende lahedate ideedega, mis õpilaste peades sünnivad. Näha, et tehnoloogia võetakse avasüli vastu ning seda hakatakse kohe aktiivselt kasutama või selle abil pakkuma välja lahendusi, mille peale keegi teine varem pole tulnud. Nii sünnibki innovatsioon ja see on see, mille poolest meie väike Eesti saab olla teistele riikidele eeskujuks, sest tänu meie väiksusele on meil lihtne uusi ideid terve riigi tasandil kiiresti juurutada. 

Eraldi tahaks välja tuua mõned silmapaistvad lahendused, mis on viimase aastaga silma jäänud. Need on pealtnäha väga lihtsad lahendused, mis aga lahendavad reaalseid igapäevaseid probleeme. Näiteks Elva Gümnaasiumi 8. klassi õpilaste loodud Elva Cube (ise ehitatud wifi-ruuter 3Dprinditud karbis), 21. Kooli õpilasfirma CordGuard (Apple’i seadmete laadijajuhtme murdumise vastane jupp) ning ka juba eelpool välja toodud Cody.ee (tõsi küll, ettevõtte loomise hetkel olid poisid juba keskkooli lõpetanud). Ja eriti rõõmustav, kui mõni kool terve kooliperega pühendub uue tehnoloogia juurutamisele. Siin on eriti heaks näiteks tilluke Voore kool Jõgevamaal, kus suurem osa 49 õpilasest võtab osa kõigist 3D konkurssidest ning on seal saavutanud silmapaistvaid tulemusi. Voore kooli tublidest õpilastest saab lugeda lähemalt: http://www.eesti2.ee/blogi/vaike-aga-tubli

Milline on teie nägemuses Eesti koolides tulevik viie, kümne aasta pärast?

Kui täpselt teaks, siis oskaks ju täpselt valmistada ette just neid projekte, mida vaja oleks. 

Loodetavasti on Eesti koolid üha rohkem õpilase-, mitte õppekavakesksed, ning lähtuvalt sellest saab iga õpilane valida endale sobivama tempo ja raskusastme kooliprogrammi läbimiseks. Seejuures on tehnoloogial õppetöös lahutamatu osa, mitte ainult passiivse vahendajana (a la tahvlid seinal või õpilaste käes), vaid eelkõige sisuloome võimaldajana. Loodetavasti toob see kaasa ka selle, et lisaks headele tulemustele PISA testides on meie lapsed ka muidu õnnelikumad, eneskindlamad ja eluga rahul. 

Samal teemal:

• Algatuse "Nutitund igasse kooli" märtsikuu teema on nutiloovus
• "Nutitund igasse kooli" veebruaris - digiturvalisus

FIRST LEGO League on rahvusvaheline programm, kus üle maailma osaleb ligi 30 000 meeskonda. Tänu programmile on lastel võimalus tegeleda juba varases eas teaduse ja tehnikaga ning ehitada roboteid samamoodi nagu käiakse jalgpallitrennis või muusikakoolis. „Spordivõistlused on laste seas populaarsed, sest need on lõbusad, toredad, aktiivsed. Ka robootika võib olla sama lõbus, tore ja lahe. FIRST LEGO League on sport ülakorruse musklile! Ja seejuures pole oluline võit, vaid meeskonnas töötamise tunnetamine, probleemidele lahenduste leidmine ja sõbralikkuse säilitamine,” rääkis programmijuht Heilo Altin.  

Sellel hooajal lahendavad lapsed inimeste ja loomade vahelisi väljakutseid, et muuta koostöö ja mõlema elu paremaks, efektiivsemaks. Õpilaste projektid on lahendused reaalelulistele probleemidele, alates teele jooksvatest loomadest kuni mesilaste kahjurite tõrjumiseni.

Eesti võistluse võitja saab kutse maailmsele finaalvõistlusele. Möödunud aastal käisid Eesti tšempionid rinda pistmas maailma parimatega Austraalias. Seega on FIRST LEGO League võistlus suurepärane võimalus noortel robootikutel ennast arendada, saada tugevaid kogemusi ja laiendada silmaringi Eestis ja võimalusel ka välismaal.

Need, kes robootikat enese jaoks veel avastanud ei ole, võiksid võistlusele kohale tulla, et võtta osa praktilistest töötubadest (info siin) ja saada aimu, kas robootika valdkond ja programmeerimine on midagi, mille vastu võiks tulevikus rohkem huvi tekkida.

Üritus on kõigile tasuta!

Allikas: TÜ pressiteade. Fotod: Koolielu arhiiv. FLL eelvoor Laagri Koolis tänavu jaanuaris. 

Samal teemal:

• Toimuvad robootikavõistluse FIRST LEGO League eelvoorud
• Eestis jõudis müügile populaarse Ozoboti roboti uue põlvkonna intelligentne mudel Evo
• FIRST LEGO League Eesti võistlus lööb osalejate rekordi