Paide linnavolikogu tegi ministeeriumile ettepaneku rajada kool Posti tn 12 kinnistule, kus tegutses gümnaasium juba enam kui sada aastat tagasi, mistõttu on uue kooli asutamine Paide ajaloolisesse koolimajja märgilise tähendusega.

„Kogukonna tahe, et riigigümnaasium asuks nii haridus- kui ka arhitektuuriajalooliselt väärikas majas, on täiesti mõistetav, mistõttu kinnitan, et lähme edasi just selle plaaniga,“ sõnas minister Mailis Reps ja lisas, et asupaigavalikul on teisigi pooltargumente, näiteks kutseõppekeskuse, spordihalli ja staadioni lähedus.

Paide riigigümnaasiumi rajamise eesmärk on tagada Paide linna ja Järva maakonna õpilastele tänapäevane õpikeskkond ja võimalused valikuterohke gümnaasiumihariduse omandamiseks. Riigigümnaasiumisse planeeritakse õppekohti 252-le õpilasele.

Paide riigigümnaasium alustab tööd 1. septembril 2018, aga kuni Posti tänava koolihoone valmimiseni hiljemalt 2020. aastal tehakse õppetööd asenduspinnal Laial tänaval.

Riigigümnaasiumide rajamist rahastatakse riigieelarvelistest ja Euroopa regionaalarengu fondi vahenditest.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Täna avatakse Põlva Gümnaasiumi uus hoone
• Tabasallu rajatakse riigigümnaasium

Tartu Ülikooli üksuste jagunemine ja paiknemine Tartu linnas on teema, mis puudutab ja mõjutab kogu linna arengut. Praegu on Tartus aktiivselt käimas kaks ruumilise planeerimise ja arendamise protsessi – Delta õppehoone projekteerimine Emajõe äärde ja Maarjamõisa linnakule linnaruumilise lahenduse leidmine. Foorumil räägitaksegi ülikoolihoonete ruumilise arengu printsiipidest, suhetest linnaruumiga, keskkonnaseostest, tarkade töökohtadega seotud rändest ja loovmajandusest.

„Tänapäeval konkureerivad linnad ja ülikoolid omavahel üleilmselt, et meelitada enda rüppe võimekaid tudengeid, õppejõude ja teadustöötajaid. Oluline on pakkuda mitte ainult eeskujulikku õppekvaliteeti ja häid õpitingimusi, vaid ka mitmekesist ja ladusalt toimivat elukeskkonda. Seetõttu on ülikoolilinnakute arengu ja linnaruumiliste suhete küsimused aktuaalsed ka rahvusvahelisel tasandil ning on hea, et foorumil astuvad üles ja mõttevahetuses osalevad teadlased ja ülikoolide ning linnade ametnikud üle Euroopa,“ sõnas TÜ keskkonnakaitse lektor Age Poom.

Üritus toimub inglise keeles. 

Täpsem info on leitav foorumi kodulehelt.

Seminar korraldatakse koostöös Tartu linnavalitsuse ja teiste Läänemere piirkonna ülikoolilinnadega.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tänasest saab registreeruda akadeemilisele testile
• Tartu Ülikool kutsub kandideerima ingliskeelsetele õppekavadele

Meil kõigil on erinevad huvid, mis motiveerivad meid õppima ning avastama. Loomulikult ei saagi sellises süsteemis oodata, et kõik kõigega tegeleksid, eriti abstraktsete valdkondadega. Siiski on tunda, et matemaatika ja füüsika puhul on peale huvi puudumise eemaletõukavaks jõuks ka tugev hirm nende poolt esitatavate katsumuste ees.

Selle hirmu leevendamiseks on paras tuua paralleele teiste, vähem kardetud tegevustega, nagu muusika mängimine, kunsti loomine või reisimine. Kuula ühe minuti loengut ERRi portaalis Novaator!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Füüsika õppevara Koolielu ainevaramus
• Uudne veebileksikon soovib muuta füüsika õppimise lihtsamaks
• Tartu Ülikool avab Ida-Euroopa moodsaima füüsikahoone

Kõige rohkem ideid (11) laekus Tartu Ülikooli tudengitelt. Esmakordselt esitasid oma mõtted konkursile Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Tallinna Teeninduskooli, Euroakadeemia, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli tudengid. Samuti olid esindatud Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, TTÜ Tartu Kolledž, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, TTÜ Virumaa Kolledž, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Tartu Kutsehariduskeskus. Ideede esitajate hulgas olid ka Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased.

Sel reedel, 10. märtsil valib žürii saabunud ideede seast kuni 12 parimat. Samuti saavad kõik huvilised alates laupäevast, 11. märtsist kuni 15. märtsini valida Negavati Facebooki lehel oma lemmikut. Kõige enam hääli saanud projektid pääsevad žürii poolt valitutega edasi järgmisesse vooru. Edasipääsenud meeskonnad asuvad alates märtsi lõpust oma ideid testima ning arendama. Lõplikud võitjad selguvad mai lõpus toimuval finaalüritusel.

Neljandat aastat toimuval konkursil saavad tudengid esitada oma nutikaid ideid, mis aitavad ülikoolis või selle linnakus säästa energiat ja ressursse. Neist parimad tehakse kuni 10 000 euro eest teoks. Kolme eelneva aasta konkursi tulemusena on tänaseks ellu viidud 8 tudengite roheideed. Ideede esitamisega seotud info leiab Negavati koduleheküljelt ning lisaküsimustega saab pöörduda projektijuht Kadi Miti poole aadressil kadi.mitt@kik.ee.

Konkurssi Negavatt toetavad Paulig Coffee Estonia, Empower 4Wind , Eesti Pandipakend, Pärnu Vesi, Keila Vesi, Emajõe Veevärk, Club-Mate Eesti ja Good Mood Food. 

Negavatt on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist. Konkursi koduleht www.negavatt.ee.

Allikas: KIKi pressiteade. 

Samal teemal:

• Tudengid hakkavad neljandat korda negavatte lugema
• Negavatt tõmbab pühadetarbimisele pidurit
• Täna selgub parim tudengite energiasäästuidee

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut võtab vastu avaldusi magistriõppekavale „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“, mis on suunatud inimestele, kel olemas eelnev haridus mõnelt muult erialalt, kuid kes sooviksid juurde õppida IT-alaseid oskuseid.

Sel aastal on tõstetud vastuvõtt samale ajale ingliskeelsete magistriõppekavadega ning kandideerimise tähtajaks on 15. märts. Õppekava programmijuht hajussüsteemide professor Eero Vainikko selgitas, et muudatus on tehtud seetõttu, et vastuvõtt tiheda konkursiga õppekavadele toimuks samaaegselt. „Õppekava „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ osutus eelmisel suvel üheks tugevaima konkursiga eestikeelsetest magistriõppekavadest ning seetõttu on sel aastal toodud avalduste esitamine samale ajale teiste väga populaarsete IT-alaste magistriõppekavadega, et vastuvõtuga seotud õppejõud saaksid kõiki kandidaate korraga hinnata,“ rääkis Vainikko ja lisas, et tavapärasest varasem avalduste esitamine annab vastuvõetutele rohkem aega, et sügiseseks õppeaasta alguseks ette valmistuda. 

Õppekavale on oodatud kandideerima inimesed, kel olemas informaatikast erineval erialal magistrikraad või bakalaureusekraad koos kaheaastase töökogemusega. Eelnevaid infotehnoloogilisi teadmisi sisseastumisel otseselt ei nõuta, kuid kasuks tulevad arvutiga ümberkäimise oskused. Samuti on oodatud kandideerima arvutiteaduse instituudi vaba ligipääsuga programmeerimise e-kursuseid läbinud inimesed.

Magistriõppekaval „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ toimub õppetöö üle nädala neljapäevast laupäevani ning on sobilik just töötavale õppijale.

Täiendav info õppekava sisu ja korralduse kohta: http://itminf.cs.ut.ee/
Vastuvõtutingimused: http://www.ut.ee/et/infotehnoloogia-mitteinformaatikutele
Avaldusi saab esitada SAIS vahendusel: http://www.sais.ee/  

Allikas: TÜ info. 

Samal teemal:

• Tartus võistlevad 100 parimat noort informaatikut
• TÜ programmeerimisvõistkond nopib kõrgeid kohti

Tänavu teist korda toimuv veebipõhine üleriigiline astronoomiaviktoriin koosneb 40 valikvastusega küsimusest, millele vastamise aeg on vabalt valitav: võib osaleda nii koolitunni raames kui ka kodus. Enda teadmiste tugevust ja probleemide lahendamise oskust saab iga osaleja testida vaid ühe korra ning alates esimese küsimuse lugemisest on lõpetamiseks aega 40 minutit. Ülesandeid saab valida nii eesti kui ka vene keeles.

Viktoriinist osavõtuks on vajalik internetiühendusega arvuti, nutitelefon või tahvelarvuti ning e-posti aadress. Võistlus toimub 9. märtsil ajavahemikus 9.00 –20.00 veebikeskkonnas http://õpik.füüsika.ee/. Võistlus on osalejatele tasuta.

Tartu observatooriumi teadur ja viktoriini korraldaja Tiit Sepp julgustab õpetajaid viktoriini ka koolides lahendama: „Astronoomiaviktoriin on õpetajatele heaks võimaluseks tuua tavapärasesse koolitundi veidi enam põnevust ja pakkuda õpilastele võimalust oma teadmised proovile panna. 40 minutit, mis on viktoriini maksimaalne pikkus, sobitub täpselt koolitunni pikkusega. Oleme püüdnud ka küsimused koostada selliselt, et need oleksid kõigile jõukohased ja kataksid erinevaid teemavaldkondi," rääkis Sepp.

Viktoriini juurde pääsemiseks vajalikud koodid avalikustatakse vahetult enne võistluse algust veebilehel  http://teaduskool.ut.ee/pulsar. Juba järgmisel päeval näeb iga osaleja oma tulemust ja kohta edetabelis. Arvestust peetakse nii klasside kui ka vanusegruppide (5.-7., 8.-9. ja 10.-12. klass) kaupa. Igale vanusegrupile on koostatud eraldi küsimuste komplekt, mis võtab arvesse nende edasijõudmist kooliprogrammis.

Auhinnalised tulemused avalikustatakse 15. märtsil Pulsari kodulehel. Iga vanusegrupi  võitja saab preemiaks Horisondi aastatellimuse ning igas vanusegrupis aktiivseim kool eriauhinnana võimaluse tasuda osaleda ühes Tartu observatooriumi aktiivõppeprogrammis (https://kylastuskeskus.to.ee/est/programmid/aktiivoppeprogrammid).  

Viktoriini korraldab MTÜ Stellaarium koostöös Tartu observatooriumi, TÜ teaduskooli, TÜ koolifüüsika keskuse ja Eesti füüsika seltsiga.

Astronoomiaviktoriini toimumist rahastab hasartmängumaksu nõukogu.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti õpilased tegid rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil ajalugu
• Tartu Observatoorium pakub põnevaid haridusprogramme koolidele
• Mis tunnis võiks rääkida Struve kaarest?

Koostöös partneritega Norrast, Islandilt ja Liechtensteinist alustas SA Archimedes 2013. aastal Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra stipendiumiprogrammiga, mis pakkus hariduskoostöö võimalusi Eesti ja Norra kõrgkoolidele ning Eesti, Norra, Islandi ja Liechtensteini keskharidusasutustele. Neljapäeval, 2. märtsil tehti Tallinnas toimunud konverentsil programmist kokkuvõtteid ning tänati projektides osalenud koole.

Stipendiumiprogrammi rakendati koostöös Eesti-Norra teaduskoostöö programmiga. Stipendiumiprogrammi rahastati EMP-i ja Norra toetustest ning Eesti riigieelarvest: EMP ja Norra toetused 1,6 miljonit eurot, kogueelarve oli 1 777 778 eurot.

Mida programm toetas?

Programm toetas üliõpilaste õpingud partnerülikoolis (mõlemas suunas); Eesti üliõpilaste praktiktat partnerriigi asutuses; üliõpilaste osalemist teadusprojektides, mida rahastas Eesti-Norra teaduskoostöö programm; kõrgkoolide õppejõudude (mõlemas suunas) või ettevõtete personali (suunaga Eestisse) lähetusi partnerülikooli õpetama; Eesti kõrgkoolide töötajate koolitusi partnerriigis.

Keskhariduse tasandil toetas programm koolide koostööprojekte; õpetamise ja õppimise kvaliteedi tõstmist kvalifitseeritud personali ja õpikeskkonna kaasajastamise kaudu.

Programm toetas ka uusi õpirände- või koostööprojekte ettevalmistavaid lähetusi nii kõrgkoolides kui keskharidust andvates õppeasutustes. 

Positiivsed tulemused

Tallinas Telliskivi Loomelinnakus toimunud lõpukonverentsil sõnas SA Archimedese juhatuse liige Rait Toompere, et tegu oli väga eesmärgipärase programmiga, mis intensiivselt keskendus Eesti, Norra ja Islandi haridussüsteemi tutvustamisele ja pakkus mitmekülgseid võimalusi koostööks. 

Norra esindaja Veena Gill (Norwegian Centre for International Cooperation in Education) tõstis esile eestlaste kui programmi koordinaatorite professionaalsust ja tõhusat tegutsemist. „Programm sai nii edukas olla ainult tänu tublidele osalejatele,“ sõnas ta.

Anne Hütt Sihtasutusest Archimedes tutvustas programmi tulemusi. Kokku 251 õpetajat ja 201 õppejõudu said tutvuda hariduseluga partnerriigis. Tudengid kasutasid stipendiumiprogrammi võimalusi siiski vähem, takistuseks näiteks akadeemilise kalendri suured erinevused või Eestis ka see, et paljud tudengid töötavad õpingute kõrvalt täiskohaga. Plusspoolele võib kindlalt kanda koostöö elavnemise Eesti ja Norra haridusasutuste vahel ning kvaliteetsete õppematerjalide lisandumise. Miinuspoolele jääb kohati liigne bürokraatia ja küsitavad nõuded taotluste täitmisel ja aruannete esitamisel, samuti oleks koolidel vaja olnud rohkem abi projektipartnerite leidmisel. 

Kuidas kasutasid võimalusi üldharidus- ja kutseõppeasutused

Programmis valmis keskhariduse baasil (üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused) kokku 10 projekti, projektide kogumaksumus oli 56 881 eurot, partnerriigi hariduseluga tutvumas, uusi projekte ette valmistamas või koolitustel käis kokku 191 õpetajat ja 60 koolitöötajat.

Projektide teemad hõlmasid koolikeskkonda, loodus- ja reaalaineid, tervislikku koolipäeva jm. 

Näiteks Tõstamaa Keskkooli ja Norrast Charlottenlundi kooli (Charlottenlund Upper Secondary School) projekt „Õnnelik kool“ keskendus õppetöö probleemidele klassiruumis ja nendele lahenduste leidmisele – kuidas igavaks ja raskeks peetavad õppeained õpilastele huvitavaks ja põnevaks muuta. Projekti tulemusena valmis käsiraamat meetoditest ja võimalikest lahendusest, mis on abiks õpetajale. 

Aravete Keskkool ja Norrast Lillehammeri kool (Lillehammer Upper Secondary School) tegud projekti „Tervislik elustiil koolis“. Projekt keskendus sellele, milliste meetoditega ja mis ainetes saaksid õpetajad propageerida tervislikke eluviise, sh tervislikku toitumist. Projekti tulemusena pakutakse nüüd Lillehammeri koolis õpilastele sooja lõunat 8varem olid õpilastel kaasas võilevad) ja Aravete koolis on aktiivsed vahetunnid õues koolipäeva loomulik osa. 

Pärnumaa Kutseõppekeskus ja Islandilt Breidholti kolledž tegid koostööprojekti, kuidas siduda matemaatikaõpet tööõpetusega, konkreetselt puusepa erialaga. Projekt aitas õpilastel mõista, kus, millal ja miks on matemaatikateadmised töös ja igapäevaelus vajalikud, et matemaatika ei ole lihtsalt teooriad ja võrrandid. Valmisid konkreetsed õppematerjalid eesti ja inglise keeles. 

Samal teemal:

• Haridus- ja koolitusprogrammil „Erasmus+“ oli rekordarv osalejaid
• Archimedes tunnustas Kuldõunaga haridus- ja noortevaldkonda

Minister Mailis Repsi sõnul peab kvaliteetne tugispetsialistiteenus olema vajadusel kättesaadav igale Eesti õpilasele. „Õpilaste toetamise vajadus on erinev, mõni noor võib vajada korraga mitme spetsialisti abi, mõni laps vajab tuge mitu aastat järjest, teistele piisab paarist kuust. Lisatoetus kindlustab, et laps saab individuaalselt just seda tuge, mida ta vajab,“ ütles minister Reps.

Toetus võimaldab omavalitsuste panuse säilides tööle võtta ligi 150 täisametikohaga tugispetsialisti rohkem, suurendades nende arvu ligi 730ni. Samuti võimaldab toetus tõsta tugispetsialistide palga õpetajate keskmise palga tasemele. Analüüside kohaselt ongi õpilaste arvu, tegevuste mahtu ja selleks kuluvat aega silmas pidades tarvis üldhariduskoolides täita ca 730 tugispetsialisti ametikohta.

Munitsipaalkoolide statsionaarses õppes õpib sel õppeaastal 130 733 õpilast. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel vajab iga neljas laps õpingute toetamiseks tugispetsialisti abi.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tagatakse õpilasele koolis tasuta vähemalt eripedagoogi (sealhulgas logopeedi), psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Selleks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor. Direktor võib luua tugispetsialistide ametikohad koolis, kohalikus omavalitsuses või tellida vajalikus mahus teenust väljastpoolt.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• SA Innove aitab koolidel ja lasteaedadel üle Eesti leida tugispetsialiste

Projekti juhi Hasso Kukemelki sõnul on Eesti häid PISA tulemusi märgatud ning tahetakse näha, mis on nende tulemuste taga. „Huvi Eesti koolide vastu on suur. Tullakse otsima head kogemust, süsteeme ja töövahendeid, mida laiemalt levitada,” märkis Kukemelk.

Viie päeva jooksul külastatakse erinevaid koole, samuti tutvutakse lasteaedadega ning peetakse arutelusid. „Tahame külalistele näidata meie haridusmaastiku mitmekesisust, seetõttu läheme lisaks tavakoolidele ja lasteaedadele külla ka Tartu Hiie kooli ja Tartu Herbert Masingu kooli. Eelviimasel päeval teeme väljasõidu Põlvasse, kus avati just uus gümnaasium,” rääkis Kukemelk.

Projektis osalevad Riia ja Ventspilsi linna õpetajate täiendkoolituse keskused Lätist, Utena õpetajate täiendkoolituse üksus Leedust, Chorzowi ülikooli juurde kuuluva fondi Fundacja EDU-RES meeskond Poolast ja Leedsi linnavalitsuse haridusosakond Suurbritanniast. Külalisi võõrustab Tartu ülikooli haridusteaduste instituut.

Projekti tulemusena valmib aasta pärast viie riigi koostöös hea praktika käsiraamat.

Leleto projekt on Erasmus + programmi poolt rahastatav projekt, mille nimi tuleneb ingliskeelsest väljendist (Leading to learn together). Projekti juhtivaks partneriks on Läti. Projekti käigus külastatakse kõiki projektis osalevaid riike, et koguda häid praktikaid. Käidud on juba Inglismaal, mais külastatakse Leedu koole, septembris minnakse Lätti ja oktoobris Poola.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Baltimaade ja Suurbritannia koolijuhid arutavad, kuidas tagada kvaliteetne koolijuhtimine
• Ministrid PISA konverentsil: üldoskuste arendamine muutub üha tähtsamaks

Minister Mailis Repsi sõnul aitab kvaliteetne koolilõuna lastel paremini keskenduda õppimisele ning tasandab ka koduseid erinevusi. „Toetuse kasv annab nii munitsipaal- kui ka erakoolidele suuremad võimalused lastele tasuta ja maitsva lõunasöögi pakkumiseks,“ ütles minister Reps.

Alates järgmise aasta jaanuarist tõuseb koolilõuna toetuse päevane summa ühe euroni ehk aastane koolilõuna toetus õpilase kohta 136,5 eurolt 175 euroni. Omavalitsustele ja erakoolide koolilõunatoetuseks ning riigikoolides kvaliteetse lõuna pakkumiseks eraldatav summa kasvab järgmisest aastast enam kui 26 miljoni euroni. Käesoleval õppeaastal saavad linnad ja vallad riigilt koolilõunatoetust 17,8 miljonit eurot ning erakoolid 1 miljon eurot.

Toetuse kasv annab omavalitsustele ja erakoolidele suuremad võimalused kõikidele lastele tasuta tervislikuma koolilõuna pakkumiseks. Lisaks saavad koolid jätkuvalt koolipiimatoetust ning koolipuuvilja- ja köögiviljatoetust.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Toiduliit koos tippkokkadega tutvustavad kooliõpilastele piima kasulikkust
• Koolilõuna toetuse eesmärk on tagada tasuta koolilõuna kõigile õpilastele