Meie kultuuri- ja ajalugu on seda väärt, et UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Struve geodeetilist kaart tutvustada. Muidugi neis koolides Haljalast Hummulini, kuhu vahele jäävad Eestis 200 aasta eest mõõtmisel märgitud 22 punkti, tasub maailmapärandi teemadel suisa pikemalt peatuda.

Struve kaare mõõtmiste algusest on möödas kaks sajandit, kümme aastat on teadussaavutus olnud UNESCO maailmapärandi nimekirjas ja selle aasta lõpuks sai valmis ka uus õppevahend/lauamäng, tuhandetükine Struve kaare pusle, mille abiga saab igaüks sõna otseses mõttes selle suure teadussaavutuse pildi kokku panna.

Kes oli Struve ja mis on Struve kaar?

Struve geodeetiline kaar on Tartu Ülikooli astronoomia ja geodeesia professori ja Tartu Tähetorni juhataja Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvõtmisel aastatel 1816–1855 Maa kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud triangulatsiooniahel (kolmnurkadest koosnev ahel), mis ulatub Põhja-Jäämere äärest Musta mere äärde. Kaare pikkus on 2820 km.

Struve kaare mõõtmise eesmärk oli maakera kuju täpsustamine ja seega sai sellest tööst ka alus topograafilistele kaartidele. Maa kuju mõõtmiseks oli vaja teada Maa ümbermõõtu mõõdetuna mööda meridiaani ehk põhja-lõuna sihis. Ida-lääne sihis oli Maa ümbermõõt selleks ajaks juba päris täpselt teada.
Loomise ajal ja veel rohkem kui sajand hiljem oli see pikim mõõdetud meridiaanikaar. See läbib praeguse Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Moldova ja Ukraina territooriumi. Eestiga seob seda kaarti tihedamalt veel tema teine nimi – Struve-Tenneri kaar. Carl Friedrich Tenner oli Auvere eestlasest mõisavalitseja poeg, tema kanda oli suurem osa kaaremõõtmisest ning Tenner on Venemaa militaartopograafia rajaja.

Kaare moodustanud võrgustik koosnes 258 põhikolmnurgast ja 265 peamisest mõõdupunktist. Algsetest triangulatsioonipunktidest on hästi säilinud 34; neist neli on Norras, neli Rootsis, kuus Soomes, kaks Venemaal, kolm Eestis, kaks Lätis, kolm Leedus, viis Valgevenes, üks Moldovas ja neli Ukrainas. Mõõdistustööd paistsid silma ka tänapäeva mõistes erakordselt suure täpsusega ehk kogu pikkuse ulatuses on kõikumine ± 12 m.

Mõõtmise keerulised tööd ja topograafiliste kaartide alus

Nagu öeldud, kasutati kaare mõõtmisel triangulatsiooni meetodit. 258 põhikolmnurgale lisandusid kolmnurgad baasjoonte sidumiseks triangulatsiooni lähtekülgedega. Seega selle asemel, et proovida mõõta mõõdulindiga ligi 3000 kilomeetrit, mõõdeti reaalselt maastikul pikkuseid vähe – ainult kümnes asukohas mõõdeti baasjoon ehk üks kolmnurga külg. Igas kolmnurga tipus mõõdeti asimuudid, et teada saada külgedevahelised nurgad. Nende abil sai välja arvutada ülejäänud kolmnurga küljed. Siiski nõudis triangulatsioonivõrgustiku ehitamine suurt meeskonda ja arvukalt töökäsi: talupojad raiusid metsast palke ja vedasid need kohale, sõdurid valvasid ehitusplatse ja kalleid teadusriistu.

Struve kaare mõõtmise eesmärk oli maakera kuju täpsustamine ja seega sai sellest tööst ka alus topograafilistele kaartidele. Eesti- ja Liivimaal olid kuni GPS-mõõtmisteni mõne aja eest kasutusel ikka Struve-Tenneri mõõtmiste aegsed kõrgemate punktide ehk mägede kõrgused.

2005 - UNESCO maailmapärandi nimekirja

2005. aastal lisati Struve kaar kui teaduspärand UNESCO maailmapärandi nimekirja koos kolme mõõtmispunktiga Eestis: Tartu tähetornis, Võiveres ja Simunas.

UNESCO maailmapärandi nimekirja kuulub üle tuhande paiga peaaegu kõigist riikidest. Igal aastal lisandub hoolika sõelumise järel ligi paarkümmend paika, millel on inimkonnale oma
loodusliku ilu, kultuuriloolise väärtuse või muu poolest eriline väärtus. Eestist kuulub nimekirja veel Tallinna vanalinn (1997).

Struve geodeetiline kaar lisati UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja kui suurepärane näide koostööst eri maade teadlaste vahel ning riikide tegutsemisest teadusliku eesmärgi nimel. Ulatudes läbi kümne riigi, on Struve kaar selles nimekirjas ebatavaline objekt. Tegu on nii esimese suure teadusliku väärtusega kui ka esimese nii paljusid riike hõlmava pärandiga.

Praktiline väljund koolitunnis

Struve mõõtmiste ainetel võib arvutada, joonestada, vaadelda. Teha mõõtmisi ühest punktist teise, aga ka lihtsalt mõelda, kuidas mõisnikud talupoegi palkasid ja kuidas toona metsast palke toodi, kuidas mõõteriistade ajalugu on kujunenud. Kõigest sellest võib tunnis rääkida, slaide näidata, artikleid tutvustada, külastada Struve koduks olnud Tartut ja töökohaks olnud tähetorni. Janet Laidla lisab, et Tartu tähetorni Struve teemalist haridusprogrammi „Maa mõõtmine“ tasub kutsuda koolitundi sisustama.

Kaks olulist punkti Eesti Struve kaare loos on Pandiveres ning sealse kodanikualgatuse MTÜ Paik vahendusel käiakse piki Struve-Tenneri kaart erinevates mõõtmiskohtades Norrast Ukrainani. MTÜ Võivere Tuuleveski aga hooldab üht säilinud mõõdistuspunkti ning rajab selle kõrval olevasse tuulikusse teematilist ekspositisooni.

Tänavu 15. juulil tähistati Struve geodeetilise kaare 10. aastapäeva UNESCO maailmapärandi nimekirjas kõigis kümnes riigis. Friedrich Georg Wilhelm Struvel on ka oma postmargiplokk, millel on kujutatud 19. sajandi üht tähelepanuväärsemat geodeetilist mõõtmist – Struve geodeetilist kaart. Ja nüüd on Struve kaarel ka oma pusle. Uudse ja erinevaid väljakutseid pakkuva õppevahendi idee sündis Tartu Ülikooli muuseumi, Tartu tähetorni, Maa-ameti, MTÜ Paik ja MTÜ Võivere Tuuleveski ja kultuuripärandi huviliste Epp ja Riin Alatalu koostööst.

Pusle kasutamine koolitunnis pole tõenäoliselt väga levinud, aga miks mitte proovida seda näiteks rühmatöö väljakutsena. Lisaks infotihedale pildile toetab õpinguid ka puslet saatev vihik.

Samal teemal:

• Teaduslinn tutvustab Eesti teadlaste saavutusi ja arutleb teaduse rolli üle ühiskonnas
• Tartu tähetorn avab oma 200. sünnipäeval uksed muuseumina