Viktoriin toimub 29. märtsil 2017 kell 11.45-15.00 Tartus Vanemuise 46 ringauditooriumis ja loodusmuuseumis.

Juba kuuendat korda toimuval viktoriinil tuleb õpilastel tunda Eesti linde, nende välimust, laulu ja häälitsusi. Osaleda saavad 6.-9. klasside õpilased kahe- kuni kolmeliikmelistes võistkondades. Pärast viktoriini toimuvad ekskursioonid Tartu ülikooli loodusmuuseumis ja külastada saab uut auhinnatud püsinäitust “Maa. Elu. Lugu”.

Viktoriinile saab registreeruda http://www.natmuseum.ut.ee/et/registreeru-linnuviktoriinile 20. veebruarist kuni 20. märtsini või kuni kohti jätkub. Viktoriini osalustasu on 5 eurot võistkonnaliikme ja juhendaja kohta ning sisaldab viktoriinil osalemist, muuseumi külastamist ning lõunaeinet.

Enne viktoriini on osalejatel soovitav lugeda kirjandust, kuulata linnuhääli ja uurida temaatilisi veebilehti. Soovitatud kirjanduse ja veebimaterjalide loeteluga saab tutvuda http://www.natmuseum.ut.ee/et/valmistu-linnuviktoriiniks

Parimatele linnutundjatele on välja pannud auhinnad ajakiri “Eesti Loodus”, Eesti Ornitoloogiaühing ja Tartu Ülikooli loodusmuuseum.

Allikas: TÜ loodusmuuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Üle-eestilisel linnuviktoriinil selgusid parimad noored linnutundjad
• Männimets ja nutisein tulevad õpetamisel appi

Nõukogu on Tartu Ülikooli kõrgeim otsustuskogu, mis vastutab ülikooli majandustegevuse ja pikaajalise arengu eest. Muuhulgas kinnitab nõukogu põhikirja ning võtab vastu ülikooli arengukava ja eelarve.

Rektor Volli Kalm sõnas, et uudis valitsuse otsuse kohta pakub kergendust. „Ehkki ülikooli igapäevaelu on toiminud tõrgeteta ka vaatamata nõukogu puudumisele, on ometi mitmeid protsesse, mida juhtorgani otsusteta pikalt jätkata ei õnnestuks,” selgitas rektor, viidates kinnitamisprotsessi pikale venimisele. Rektor avaldas heameelt ka nõukogu koosseisu üle: „Ülikool saab oma pikaajalist arengut toetama silmapaistvaist ja võimekaist isikuist koosneva esindusliku kogu”.

Nõukogusse kinnitati järgmised ülikoolivälised liikmed:

• Uppsala ülikooli rektor professor Eva Åkesson,
• Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni EstBAN tegevjuht Heidi Kakko,
• Sangar AS juhatuse esimees Vahur Kraft,
• advokaadibüroo Raidla Ellex juhtivpartner Ants Nõmper,
• Chemi-Pharm AS juhataja Ruth Oltjer.

Tartu ülikoolist kuuluvad nõukogusse:

• neurokirurgia professor, akadeemik Toomas Asser,
• majanduspoliitika professor Jüri Sepp,
• eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang,
• arheogeneetika professor, akadeemik Richard Villems,
• religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar.

Toomas Asser, Jüri Sepp ja Vahur Kraft kuulusid ka ülikooli nõukogu eelmisesse koosseisu.

Rektor teeb ülikooli uue nõukogu liikmetele ettepaneku koguneda esimesele istungile esmaspäeval, 13. märtsil 2017. Esimesel istungil valib nõukogu esimehe, lepib kokku kodukorra ning arutab muid ülikooli juhtimise üldküsimusi. Nõukogu istungile järgneb samal päeval nõukogu ja senati ühisistung, kus toimub ülikooli rektori kandidaatide ärakuulamine ja kandidaatide osas hinnangu kujundamine.

Ülikooli nõukogusse kuulub TÜ põhikirja järgi 11 liiget, kellest viis nimetab senat, ühe Eesti teaduste akadeemia (isikute hulgast, kes ei ole Tartu ülikooli töötajad) ning viis haridus- ja teadusminister, kaasates kandidaatide esitamisesse avalikkust ning lähtudes sellest, et nõukogu koosseisust enamuse moodustavad isikud, kes ei ole ülikooli töötajad.

Allikas: Tartu Ülikool

Eesti haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et PISA tulemuste suurim väärtus on vastastikkune õppimine ja kogemuste vahetamine „See kehtib laiemalt ka kõigi OECD uuringute kohta, mis lubavad riikidel hinnata ja analüüsida ennast teiste taustal. Suurt hulka riike kaasates annab OECD hea võimaluse nii teadlastele kui praktikutele võrrelda enda riigi haridusandmeid teistega ning mõista oma tugevusi või leida kitsaskohti.”

Ministrid leidsid, et PISA testide tulemused on kõigis riikides mõjunud positiivselt debatile haridussüsteemi arengute üle. Samuti on need olnud peegliks poliitikakujundajatele, sest näitavad, kuhu ollakse oma haridussüsteemi arendamisel jõudnud ning mida teadmuspõhise hariduspoliitika kujundamisel parandada.

Kahepäevasel konverentsil osalesid kolme riigi haridusvaldkonna ministrid, peakõnelejatena haridusvaldkonna OECD hariduse ja oskuste direktoraadi juht Andreas Schleicher  ning Dennis Shirley Bostoni ülikoolist USA-st aga samuti haridusvaldkonna asjatundjad Euroopa Komisjonist, Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt, Rootsist, Soomest, Taanist, Slovakkiast ja Gruusiast, kes said võimaluse nii kogemuste vahetamseks kui koolikülastustel Eestis antava Euroopa tipptasemel põhiharidusega tutvumiseks.

Konverentsi ettekannetega nii slaididena kui videos on võimalik tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel: www.hm.ee/et/pisakonverents

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Mailis Reps ja OECD haridusvaldkonna peadirektor Andreas Schleicher arutasid PISA mõju hariduspoliitikale
• Kolme riigi haridusministrid, OECD ja Bostoni ülikooli asjatundjad arutavad PISA testide tulemusi

Koos Tartumaa keskusega on messil ka Viljandi-, Võru- , Valga-, Põlva- ja Jõgevamaa Rajaleidja keskuste karjäärispetsialistid. Tartumaa Rajaleidja keskuse juht Piret Tatunts selgitab, et kunagi varem ei ole karjäärinõustamisteenuseid õpilastele sedavõrd mobiilselt pakutud - nüüd viiakse karjääriinfo ja -nõustamine noorele kooliruumidesse kätte. "Koole külastame regulaarselt ja nagu näha, siis ka messi(de)l oleme kohal, sedapuhku lausa mitu keskust üheskoos, et noortega silmast-silma kohtuda," rõõmustab Tatunts ja kutsub kõiki Intellektika haridusmessile uudistama ning Rajaleidjaga tutvuma.

Rajaleidja boksis pakutakse noortele võimalust mängida Kuldvillaku mängu, osaleda messialal info-orienteerumismängul, küsida infot karjäärispetsialistidelt, panna enda oskusi ja teadmisi proovile erinevaid ülesandeid lahendades jpm.

Tartumaa Rajaleidja keskus osaleb messil juba kolmandat aastat. Varasematel aastatel on messiboksi külastanud noored huvi tundnud eelkõige põhikoolijärgsete õppimisvõimaluste vastu Tartus ja Tartumaal ning osalenud ka meeleldi erinevates tegevustes, kas siis messialal info-orienteerumisel või testinud oma teadmisi karjääriinfoalastele küsimustele vastates. Sel aastal testivad Rajaleidjad messil esimest korda Kuldvillaku mängu formaati. „Küsimused on põnevad ja arendavad ning parimate premeerimiseks on ka auhinnafond,“ lubab Tartumaa keskuse karjäärispetsialist Heidi-Maarja Melts noortele.
Noored saavad peale karjäärispetsialistide oma küsimustega pöörduda ka erinevate õppenõustamisspetsialistide nagu näiteks logopeedi, psühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja eripedagoogi poole.

Rohkem informatsiooni Intellektika messi kohta leiab kodulehelt http://intellektika.ee/ või Facebookist.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Inspiratsioonihommik Intellektikal
• Noored näevad karjääriplaneerimist üha tarvilikumana

Teravili on Eestis oluline põllukultuur ja toiduaine. Paraku ei tee paljud inimesed vahet kaeral, odral, nisul ja rukkil. Et tutvustada teraviljaliike ja Eestis aretatud sorte, on kavas 2017. aasta kevadel rajada 100 teraviljapeenart kaheksa Jõgeval aretatud odra-, kaera-, suvinisu-, herne- ja oasordiga.

Loe algatusest täpsemalt Äripäeva veebist! 

See ei tähenda, et huvilised koolid-lasteaiad peaksid nüüd hakkama suuri põllumassiive harima, piisab täiesti lapikesest kooli- või koduaias. "Esimeste päevadega on registreerinud kaks lasteaeda: Haiba lastead Riisikas ja Sutlema lasteaed Linnupesa, Kernu Põhikool ja Järvamaa Kutsehariduskeskus," ütles Heino Laiapea. "Just lastele õppimiseks sobib see. Näiteks võib saagist valmistada viljavihud, mida saab kasutada koolides õppevahenditena. Õpetajatele peab jääma loominguline moment ja isemõtlemise võimalus," sõnas ta selle kohta, mida saagiga pärast peale hakata. Ideaalis võiks algatuse eestvedaja arvates teraviljapeenraid olla ühtlaselt kogu Eestis. Nii koduaedades, külaplatsidel, kooliaeades. "Ja miks mitte ka linnades, muuseumides, teadusasutustes ja ajakirjanike aedades. No see rohkem unistus!" sõnas Heino Laiapea. 

Kõik, kes tunnevad selle algatuse vastu huvi ja tahaksid ise teraviljakasvatamist proovida, võivad ühendust võtta Heino Laiapeaga e-postiaadressil heinoprei@gmail.com. Seejärel lepitakse kokku kõik üksikasjad, sh ka see, kuidas pakendatud seemned külvajateni jõuavad. 

Allikas: algatuse "2017. aastal külvame 100 teraviljapeenart" info. Fotod: Heino Laiapea. 

Samal teemal:

• EV100 algatus „Igal lapsel oma pill“ avas tänavuse taotlusvooru
• Loodus lummab 2. klassi õpilasi
• 9500 noort osales tänavu metsaviktoriinil

Lepingu sõlmivad TTÜ IT teaduskonna dekaan Gert Jervan ning SMITi juht Merle Küngas.

SMIT ja TTÜ alustasid sisulist koostööd eelmise aasta sügisel. Sel õppeaastal on SMITist TTÜ infotehnoloogia teaduskonna tudengitele külalislektoritena esinenud üheksa oma ala spetsialisti. Tudengitele räägiti e-politsei lahendusest, logide vajalikkusest, infoturbest ja krüptograafiast ning SMITis kasutusel oleva agiilse arenduspõhimõtte eelistest. Sel kevadel tutvustatakse üliõpilastele lisaks turvameetmete süsteemi ISKE, biomeetrilahendusi ja infoturvet. 

SMITi juht Merle Küngas ütles, et asutuse soov on tutvustada tudengitele SMITi huvitavat ja vastutusrikast igapäevatööd. „TTÜ tudengid on meie praegused ja ka tulevased töötajaid ning tahame neile näidata, et politseinikele, Häirekeskusele, päästjatele ja piirivalvuritele loodavad infotehnoloogilised lahendused on väga põnevad ning oma tööga on noortel võimalik anda panus Eesti riigi ehk meie kõigi turvalisusesse,“ lisas Küngas. 

TTÜ IT teaduskonna dekaan Gert Jervani sõnul pakub SMIT tudengitele unikaalset keskkonda, kus on võimalik kokku puutuda selliste tehnoloogiatega, mida tavapärased IT ettevõtted ei paku. „Me väga loodame, et SMIT kujuneb meie tudengite regulaarseks praktikabaasiks ning lõputööde teostamise kohaks. SMITi töötajate osalemine TTÜ õppetöös aitab tuua meie tudengiteni siseturvalisuse infosüsteemide viimased trendid.“

Koostööleping allkirjastatakse TTÜ Mektorys.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• IT Kolledž ja SMIT sõlmisid koostöökokkuleppe

Inspiratsioonihommik toimub 17.02 Tartu messikeskuses info- ja haridusmessi Intellektika raames.

Inspiratsioonihommiku üllatusesinejaks on noorte seas tuntud inimene, kes on omandanud kutsehariduse.

Noortele jagab innustust edukas kutseõppur, kes on löönud läbi üleeuroopalisel kutsemeisterlikkuse võistlusel ning ettevõtja, kes on rajanud eduka äri oma kutseoskustele. Tööandja avab tööstuses pakutavaid karjäärivõimalusi ning tööjõuvajadust.

Innove Rajaleidja karjäärispetsialist annab nõu, kuidas leida omale sobiv elukutse ja planeerida oma tulevast karjääri. Kutsekoja esindaja annab ülevaate perspektiivikatest ametitest, kus on 21. sajandil kõige suurem tööjõuvajadus ja teavitab erialadest, mille tööjõuvajadus väheneb.

Pärast inspiratsiooniettekandeid on võimalik tutvuda kutsekoolide pakutavate õppimisvõimalustega messile loodud oskuste tänaval ning külastada teisi messiväljapanekuid.

Inspiratsioonihommiku kava on järgmine:
10:00 Avasõnad ja konkursi „Mina oskan!“ väljakuulutamine
10:15 Üllatusesineja
10:30 EuroSkillsi võistluse medallist, „Kuidas sai minust üks Euroopa parimaid?“
10:50 Tööandjate esindaja „Töövõimalused meie sektoris“
11:10 Edukas ettevõtja “Kutseoskustega ettevõtjaks”
11:30 SA Kutsekoda, „21. sajandil vajalikud ametid“
11:50 Rajaleidja keskus, „Kuidas kujundada oma karjääri?“
12:10 Oskuste tänaval kutsekoolidega tutvumine

Registreerumiseks saata e-kiri aadressile oskuste.aasta@innove.ee ja teatada oma kooli osalejate arv. Kohtade arv üritustel on piiratud, mistõttu on kiirematel eelis.

Allikas: oskusteaasta.ee koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Oskuste aasta algas inspireeriva hommikuga Tallinna Teeninduskoolis
• Eesti parim noor kondiiter õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses
• Tallinn FoodFestil selguvad ka parimad noored kokad, kondiitrid ja pagarid

„Kuigi Rapla ja Viimsi riigigümnaasiumid alustavad õppetegevust alles järgmise aasta 1. septembril, siis on oluline koolijuhid leida aegsasti, et õppeasutuse rajamist nii sisuliselt kui vormiliselt ette valmistada,“ sõnas minister Mailis Reps.

Ministeerium ootab koolijuhtideks kandideerima eestvedajaid, kes suudavad koos meeskonnaga luua koolile ambitsioonika visiooni ja selle ellu viia.

Mõlema koolihoone rajamine on arhitektuurikonkursijärgses ja projekteerimiseelses etapis. Viimsi Gümnaasiumi koolimaja arhitektuurilise lahenduse autoriteks on arhitektuuri- ja inseneribüroo Novarc Group AS ja KAMP Arhitektid OÜ. Rapla Gümnaasiumi hoone ideelahendus on Salto Arhitektuuribüroo OÜ arhitektidelt.

Riigigümnaasiumide missiooniks on mitmekesiste valikuvõimalustega gümnaasiumihariduse pakkumine kõikjal Eestis. Kõiki riigigümnaasiume seob ühine kvaliteedilepe, kus on kirjas ootused õpilastele, õpetajatele ja koolijuhtidele. Riigigümnaasiumide õppekeskkond on kohandatud spetsiaalselt gümnaasiumile ning arvestatud on paindlike ja innovaatiliste õpetamisvormidega.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Koolijuht Tarmo Valgepea: mida raskem, seda huvitavam
• Põlva riigigümnaasiumi hakkab juhtima Alo Savi
• Jõgevamaa Gümnaasiumi hakkab juhtima Priit Põdra

Loo autor on programmi Noored Kooli kommunikatsioonijuht Mariell Raisma. 

Sel aastal sündis viis ideed, millest parimateks hinnati Ida-Virumaa piirkonna populariseerimine ning ettevõtjate ja koolide koostöö.

Noored Kooli nõukogu esimees ja Swedbanki eraisikute panganduse divisjoni direktor Kaie Metsla valis parimaks ideeks Ida-Virumaale keskenduva projekti. 

“Ühiskond peaks olema tervik ning hariduse toel on võimalik selle terviklikumaks saamist toetada. Swedbanki jaoks on oluline, et Ida-Virumaa areneks ning koostöö hariduse ja ettevõtluse vahel tugevneks,” põhjendas ta valikut.

Noored Kooli suurtoetaja Utilitase kontserni juht Priit Koit valis parimaks ideeks projekti, mis keskendub sellele, et kuidas lihtsustada koolide ja ettevõtete koostööd. 

“Õpilaste külaskäigud ettevõtetesse annavad neile võimaluse teooriat praktikaga siduda ja ettevõtetele oma valdkonda tutvustada. Ekskursioonist on aga kasu ainult siis, kui see on nii õpilaste, õpetaja kui külastatava poolt ette valmistatud. Valisime selle idee, sest külastusprotsessi sujuv korraldamine on praktiline probleem ja selle lahendamiseks tööriistade pakkumine väga oluline,” põhjendas ta valikut.

Lühidalt projektidest

Esiteks, kuidas saada Ida-Virumaale rohkem õpetajaid? Ida-Virumaa õpilaste tulemused on aasta maas eesti keeles õppijatest. Projekti eesmärk on tõsta teadlikkust Ida-Virumaast ning muuta kuvandit sellest Eesti piirkonnast – Ida-Virumaa kui seiklus, sa ei pea minema selleks välismaale.                                                                      

Esimene tegevus on koolide poolt selge pakkumise küsimine, n-ö infopaketi loomine. Kohalikust kogukonnast leiavad nad samas vanuses inimesed, kes oleksid tugiisikud, mentorid. Eesmärk on luua soojem õhkkond – koht, kus on hea olla. Vajadusel saab paketti ka mujale viia, kui see toimib.

Projekti liikmed: Inger Kitt, Kaisa Jõgeva, Mart Kiis, Hans Vellama, Henri Kõiv, Kristi Klaasmägi.

Teine projekt: tärkav kool, mis seisab demokraatlikuma kooli eest ning selle eest, et koolis oleks rohkem vaimsust – iga kool on eriline omas võtmes. Kool, kus koolijuht tahab kuulata õpilasi ja õpilased tahavad kuulata õpetajaid. Nad loovad keskkonna, võrgustiku, kogukonna, mis aitab nendel inimestel ellu jääda, kes on aktiivsed ja võimaldada neil üksteiselt õppida.

Projekti liikmed: Katrin Saage, Taavi Tamm, Anette Vetik, Helen Ilves.

Kolmandaks õpetajate arenguprogramm, mis püüab lahendada olukorda, et inimestel on liiga vähe 21. sajandi oskusi. Palju on õpetajaid, kes ei oska õppida nii, nagu nad ootavad, et õpilased õpiksid. Kuidas pakkuda õpetajatele teistsugust õppimiskogemust? Tegemist on ühe aasta pikkuse arenguprogrammiga. Plaanis on teha pilootprojekt viie kooliga üle Eesti: igast koolist kolm õpetajat ja koolijuht. Õpetajad tulevad programmi probleemiga, mida tahavad selle aasta jooksul ära muuta. Tunnivaatlused ja analüüs.

Projekti liikmed: Kati Tikenberg, Agne Kosk, Triin Urb,  Reesi Kuslap, Karin Pohla, Aet Möllits.

Neljandaks, müütide murdmine. “Soovime kutsuda inimesi uurima, millised on meie müüdid õppimise kohta ja hariduse kohta, et neid teadvustada ja siis sealt edasi mõelda ja tegutseda,” rääkis Triin Noorkõiv, üks projekti liikmetest, kes usub, et teadlikkuse tõus võimaldab toimida õnnelikumalt ja tasakaalukamalt täiskasvanutel endil, rääkimata toetavama keskkonna loomiseks laste ja noorte arenguks.

“Teadmised õppimise kohta on meie ümber aktiivselt olemas olnud viimased 25 aastat, aga ometigi ei taha müüdid hariduspraktikast kaduda,” rääkis üks projekti liikmetest, Triin Ulla. “Ikka tuleb ette, et arvatakse, et natuke hirmu ja pingeseisundit tuleb õppimisele kasuks või seda, et võrdlemine klassiruumis on normaalne, igaüks niikuinii teab ju ise ka, kas ta on edukamate või läbikukkujate seas.” 

Projekti liikmed: Aleksei Jašin, Triin Noorkõiv, Triin Ulla, Raivo Juurak.

Viiendaks.  “Probleem, mida soovime oma meeskonnaga lahendada, on ettevõtte külastuste sisukus ja tõhusus. Me standardiseerime interaktsiooni õpetaja ja ettevõtte vahel miinimumini, samas anname ettevõttele maksimaalselt infot, miks, mida ja milleks õpilased ettevõttesse tulevad. Nii saab ettevõte efektiivselt külastust korraldada. Samas saavad õpilased sisuka ja arendava õppimise osaliseks ning õpetajad saavad tööriista, kuidas ettevõtte külastust õppeprotsessi integreerida,” rääkis projektimeeskonna liige Kerttu Sepp. “Olukord on selline, et ettevõtte külastused toimuvad, aga need ei too oodatud tulu ei ettevõtjale, õpetajale ega õpilasele.”

Projekti liikmed: Kerttu Sepp, Kristjan Lepp, Kristin Kuusk.

HaridusIDU on juba teist aastat toimuv Garage48-stiilis nädalavahetus, kus haridushuvilised sukelduvad disainimõtlemisse ja töötavad välja uudseid lahendusi põletavatele haridusprobleemidele.

Programm Noored Kooli viib võimekad ülikoolilõpetajad ja erialaeksperdid vähemalt kaheks aastaks koolidesse õpetajana tööle. Samal ajal läbivad osalejad koolitusi ja kujunevad programmi jooksul aina paremaks õpetajaks ning eestvedajaks oma kogukonnas.

Hetkel on programmil 39 osalejat koolides üle Eesti ning vilistlasi on kokku 106. Noored Kooli osalejad ja vilistlased on praeguseks mõjutanud 16 000 lapse elu. 

Noored Kooli programmi saab kandideerida kuni 16. märtsini programmi kodulehel.

Fotod: NK programm. 

Samal teemal:

• TTÜ Mektory konkurss Bright Minds ootab koolinoorte äriideid
• Sajad noored asuvad ideedest ärimudeleid arendama

5. aprillil toimub Tartus ÕpiFest „Täna annan tundi mina”, kuhu on oodatud julged ja nutikad 4.-12. klassi ja kutsekooli õpilased. 

 Eesmärgiks on käsitlÕpiFestil annavad tunde õpilased kolmes vanuserühmas.eda erinevaid teemasid, lõimides õppeaineid ja uudseid meetodeid. Projektijuht Kärt Leppiku sõnul soovivad korraldajad anda noortele võimaluse näidata, missuguses koolitunnis nad ka ise rõõmuga kaasa lööksid. „Võib-olla avastabki mõni endas tulevase õpetaja," loodab Leppik. 

ÕpiFestil osalemiseks tuleb koolinoortel moodustada kolmeliikmeline meeskond ning valmistada ette 20-minutiline õpetlik, põnev ja elulähedane tund. Osavõtuks saab registreeruda 17. veebruarini, täpsemad juhtnöörid on Õpifesti kodulehel ht.ut.ee/opifest.

Igast vanusegrupist (4.-6. klass, 7.-9. klass, gümnaasium + kutsekool) pääseb 5. aprillil haridusuuenduskeskusesse tundi andma kuus kiiremini registreerunud meeskonda. Õpilasteks on teised osalejad, publikuks õpetajatudengid ja haridusuuendajad. Tunde filmitakse ning meeskondadele antakse sõbralikku tagasisidet. Päev lõppeb meelelahutusliku osa ja tunnustamisega.

ÕpiFesti korraldab Tartu ülikooli haridusuuenduskeskus.