Arengukoostöö Ümarlaua (AKÜ) juhi Sigrid Solniku sõnul on selle aasta projektid veidi teistmoodi, kuna esimest korda otsitakse mitmesse projekti põllumajanduse ja kunstitaustaga noori. “Aasta-aastalt on olulisemaks muutunud projektides osalemiseks vajalikud erialased teadmised. Näiteks otsime kunsti- ja kultuuritaustaga vabatahtlikke Kameruni ja Palestiinasse ning põllumajandusest huvitatud noori Indiasse ja Ugandasse.”

2017. aastal saab kandideerida kaheksasse projekti. Viis projekti avanevad Eesti vabatahtlikele esmakordselt:

India - põllumajandusvõtted ja terviseedendus naistele ning tüdrukutele
Palestiina - töö noortega kultuuri ja kunsti vallas
Kamerun - praktilised koolitused äri ja IT vallas
Kamerun: teater avalikus ruumis
Uganda - ökoloogiline põllumajandus HIV/AIDSi nakatunute peredele

Kolmes organisatsioonis on eestlased juba abiks käinud, Ghanas ja Gruusias ühe aasta, Nepalis kaks aastat: 
• Ghana: teadlikkuse tõstmine kullakaevanduste mõjust tervisele 
 (2016 blogi: lifeinmines.blogspot.com.ee) 
• Gruusia: taluturismi arendamine ehk agroturismi loomine 
 (2016 blogi: kristiinaroosild.wixsite.com/thebigunknown)
• Nepal: maavärinas hävinud küla ülesehitamine 
 (2016 blogi: elunepalis.tumblr.com)

Kandideerimine on avatud 21–30aastastele maailmaharidusest huvituvatele noortele, kes räägivad inglise keelt. Osade projektide puhul tuleb kasuks ka vene, prantsuse või araabia keele oskus. Arengukoostöö Ümarlaud ootab avaldusi 31. jaanuarini 2017.

GLEN Eesti on osa üle-Euroopalisest GLEN võrgustikust. Projekti eesmärk on toetada noorte aktiivset osalemist säästliku ja solidaarse mõtteviisi edendamisel. Maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprojekt hõlmab ettevalmistuskoolitust, kolmekuulist tööd sihtriigis ning teavitustööd ja maailmahariduse edendamist kodumaal. Projekti koordineerib Arengukoostöö Ümarlaud ja rahastab ASA programm.

Lisainfot kandideerimiseks leiab lehelt terveilm.ee/glen ja Facebooki leheküljelt.

Allikas: AKÜ pressiteade. Fotod: AKÜ.

Samal teemal:

• Täna toimub rahvusvahelise vabatahtliku teenistuse laat

Peatoimetaja Olav Kerseni sõnul on selline noore uurimine läbi erinevate eluvaldkondade vajalik, et mõista paremini milleks, kellega ja kellele me noorsootööd teeme. “Me ei pruugi aimata, milline on ühe noore igapäevaselt kogetud reaalsus kui me ei tea selle reaalsuse erinevate osade kohta. Noore mõistmisele aitab kaasa laiema pildi nägemini nii tema murede, rõõmude, käitumise kui ka hoiakutega.”

Kõigi teiste põnevate teemade seas tasub tähelepanu pöörata statistikaameti metoodika ja analüüsi osakonna juhtivstatistik-metoodiku Heidy Roosimägi artiklile, mis räägib noorte tööelust 21. sajandi teises kümnes. 

Ajakirjanumbris on 11 artiklit, mis põhinevad ühel või mitmel uuringul ning toovad välja nii murettekitavaid trende kui ka paremuse poole liikunud hoiakuid ja käitumist. Artiklite kommenteerijatena on kasutatud 16-21-aastaseid noori Eesti eri paikadest. Trükiversioon jõuab lugejateni jaanuari esimese nädala jooksul ning digiversioon on vabalt loetav siit.

Allikas: noorsootöö keskuse koduleht.

Samal teemal:

• Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati rekordarv kandidaate
• Uuring: Eesti noored on noorsootööga rahul, kuid soovivad rohkem võimalusi ja valikuid

"Kõige paremad, ma arvan, olime Androidi aplikatsiooni dekompileerimises ning seejärel tehes Java reverse engineeringut.“ Lihtne, mis? Selle jaoks küll, keda huvitab küberkaitse ning üle-euroopaline küberkatisevõistlus European Cyber Security Challenge. 

Kui väga lihtsalt selgitada, siis tähendas see lause, et kräkker (mitte segi ajada häkkeriga!) proovib programmilt kaitset eemaldada, et lähtekoodi kätte saada. Kräkkeriks kehastumine ehk küberründe ülesanded olid ühed paljudest, mida Eesti võistkonnal tuli möödunud aasta novembris Düsseldorfis toimunud võistlusel lahendada. 

Mis on European Cyber Security Challenge?

European Cyber Security Challenge toimus viiendat korda, Eesti 10-liikmeline võistkond osales esimest korda. Esindatud olid Pärnu, Tartu ja Viljandi kutsehariduskeskus, Tallinna Polütehnikum ja Hugo Treffneri Gümnaasium. 

Võistlus tõstab esile need noored IT-spetsialistid, kellel on annet ja kes oskavad superasju ära teha. Võistluse eesmärk on andekad üles leida, populariseerida valdkonda, leida häid spetsialiste küberkaitse sektorisse.

Kõige nooremad võistlejad võivad olla 14-aastased ja kõige vanemad 30. Meeskond peab vanuseti pooleks jagunema: 50% kuni 20-aastased, 50% 21-30-aastased. 

Enne European Cyber Security Challenge´it tuli läbida siseriiklik eelvoor, mille Eesti tegi ära Kehtna Kutsehariduskeskuse õppejõudude ja Eesti NATO Ühingu abiga kevadel 2016. Võistkonna lõppkoolitusse ja Düsseldorfi saatmisesse panustas ka Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ja olulise eestvedajana IT Akadeemia. 

Eesti võistkonna tublid naised

Eesti võistkond oli eriline selle poolest, et seal oli kaks naist (kogu võistluse peale kokku oli naisi üldse vaid neli). Laura Naber Viljandi Kutseõppekeskusest sõnas, et Eesti eelvoorust motiveeris teda osa võtma uute kogemuste ja teadmiste saamine ning kuna ta oli äsja omandanud IT-süsteemide nooremspetsialisti kvalifikatsiooni, siis ka enda oskuste proovilepanek. „Eesti eelvoorus tuli üles ehitada IKT-süsteem ette antud teenustega, mida võistluspäeval kaitsma pidi. Pääsesime edasi nelja parima meeskonna hulka, kuna meil õnnestus enda teenuseid stabiilselt töös hoida, vastasmeeskonnad ei suutnud neid maha võtta,“ ütles Laura Naber. Selle üle, et ta valiti üle-euroopalisele võistlusele, oli ainult hea meel: „Tegu oli Eesti riigi esindamisega, ei tohtinud ju häbisse jääda. Pühendasin palju aega küberkaitse-alaste materjalide õppimiseks ja kordamiseks.“

Laura Naber. Foto: ekraanitõmmis

Võistlusel oli Laura jaoks kõige keerulisem häkkimine ja ründamine, kuna varasemat kokkupuudet sellega ei olnud. „Minu arvates tegi Eesti võistkond väga head koostööd. Võistluse ajal said ülesanded ära jagatud vastavalt meeskonnaliikmete teadmistele ja oskustele. Ka võistluse viimastel minutitel suutsime tänu heale koostööle lahendada sõrmejäljelugejaga seotud ülesande,“ ütles ta. 

Kaitse – hea, rünne – mitte nii hea

Võistkonna juht Gen Lee Tartu Kutsehariduskeskusest selgitas, et võistlus koosnes neljast ülesannete valdkonnast, kust sai punkte. Geni koostatud loetelu annab vast aimu küberkaitse keerukusest: 

CTF – tuli kaitsta enda veebiaplikatsioone neid patchides ning teiste meeskondade rakenduste turvamehhanismidest möödapääsemine - rünne.

Jeopardy – krüpteeritud võrguliiklusest info kättesaamine, parooli all olevasse iPhone´i aplikatsiooni sissepääsemine, sõrmejäljelugeja petmine, raadiolainete kuulamine, Androidi mälu dumpimine.

Achievement – lisaülesanded, mida sai CTFi ning Jeopardy kõrvalt lahendada, selleks oli veebiserveri loomine ning sertifikaatide alusel autoriseeritud isikutele ligipääsude võimaldamine ning turvalise ühenduse tagamine.

Powned – andis võimaluse saada punkte asjade eest, mida ei olnud korraldajate poolt planeeritud, näiteks mõne süsteemipoolse turvaaugu ära kasutamine.

„Ma arvan, et kõige suurem komistuskivi oli CTF ning pigem just ründepool, kuna meie tiimis ründesse määratud inimesed, kuhu kuulusin ka mina, ei osanud arvata, et kogu CTF on ehitatud veebiaplikatsioonidele. Ma arvan, et kõige paremad olime Androidi aplikatsiooni dekompileerimises ning seejärel tehes Java reverse engineeringut. Selle ülesande suutsime ise ära lahendada enne võistluse algust. Väga meeldejääv oli sõrmejäljelugeja turvamehhanismist möödapääsemine, kus enamik meie meeskonnaliikmeid said oma panuse anda. Eriti magusaks tegi lahendamise see, et suutsime sõrmejäljelugejast mööda saada umbes 30 minutit enne võistluse lõppu. Meeskonna emotsiooni põhjal võib öelda, et ülesande lahendus oli meie jaoks tähtis, pusisime sellega vaikselt võistluse algusest peale. Me ei andnud alla, testisime erinevaid variante,“ rääkis Gen Lee võistlusest. 

Eesti võistkond. Foto: erakogu

Tauri Toel Tallinna Polütehnikumist lisas, et Eesti võistkond oli ilmselt kõige tugevam out of the box lahenduste välja mõtlemisel. „Personaalselt kõige raskem oli endale sobivate ülesannete leidmine, õnneks oli süsteemi administraatoritele ka midagi välja mõeldud,“ sõnas ta. 

Mida selline suur võistlus noortele andis lisaks ilmselgele kogemusele ja võimalusele CV-sse soliidne märge teha, võib kokku võtta Eesti meeskonna ühe liikme sõnadega: tutvused helgete peadega, kes IT-valdkonnas töötavad.  

Juhendajad jäid meeskonnaga rahule

Kehtna Kutsehariduskeskuse IKT-valdkonna õpetajad Erko Pärna ja Triin Muulmann olid Eesti meeskonna juhendajad ja mentorid.

Triin Muulmann: „Enim jäi meelde see, et 100 võistleja seas oli neidusid neli, kellest kaks oli Eesti võistlejad. Võistlusele olid kohale sõitnud noored, mentorid ja vaatlejad, kes tahavad tegeleda küberturvalisusega. Mina kuulusin ka võistluse žüriisse. 

Kuna küberturvalisuse võistlus oli meile kõigile esmakordne üritus, ei teadnud me eriti hästi, missugune peaks olema noorte ettevalmistus. Meil olid olemas 2015. aasta võistluse ülesannete üldkirjeldused. Umbes kaks kuud enne võistlust saadeti ka video võistluse keskkonnast. Proovisime anda meie noortele võimalikult hea ette valmistuse. Kui nad oleksid saanud veel täiendavat koolitust (veebi häkkimist ja võrgu analüüsimist), oleksime võinud võistelda esikolmiku kohtadele. Järgmise võistluse ettevalmistust saame paremini korraldada, nüüd on meil rohkem teadmisi. 

Meie noorte oskused ja tase oli võrreldes teiste osalenud võistkondadega oli hea. Kui teistes meeskondades oli rohkem kraadiga võistlejaid või kuni 5aastase töökogemusega inimesi, siis Eesti meeskonna 10 liikmest olid kaks gümnaasiumi abituriendid, üks ülikooli esimese kursuse tudeng, neli kutsekooli viimase kursuse õpilased, kaks kutsekooli lõpetanut ning üks kutsekooli õpetaja. Võttes arvesse eriti meeskonnaliikmete hariduslikku tagapõhja, oli Eesti meeskonna esinemine väga heal tasemel.

Kõige tähtsam ongi leida meeskond, kes suudab omavahel koostööd teha. Mitte kunagi ei ole võimalik kokku panna ideaalset meeskonda – tuleb saada hakkama nende inimestega, kes meeskonnas on! Suutsime noored panna ühtse meeskonnana mõtlema ja tegutsema. Panime paika täpsed reeglid, eesmärgid ja jaotasime rollid, mida keegi võistluse jooksul täidab. 

Mentoritena jäime oma noortega rahule. Noored tegid kõik, mis vastavas olukorras oli võimalik teha – nad andsid endast parima.“

Samal teemal:

• Aasta haridustegu on küberkaitse õppesuuna avamine Põltsamaa Ühisgümnaasiumis
• Suvekool toob Eestisse küberjulgeoleku ja IT-õiguse tipud

„Tugev praktiline kutseõpe annab õppijale kindlustunde tööturul ja erialasel tööl hästi toime tulemiseks. Kutseõppeasutused pakuvad seejuures ka laia erialavalikut, kust leiavad endale sobiva õppekava erinevas vanuses õppurid, olgu nende huviks tööstus, teenindus, sotsiaaltöö või põllumajandus,“ ütles SA Innove hariduse agentuuri juhataja Tanel Oppi.

Tänavune talvine vastuvõtt pakub õppimisvõimalusi nii esma- kui ka jätkuõppes rohkem kui 60 õppekaval. Mitmekülgse erialavaliku seas on ametid, nagu autokeretehnik, CNC-töötlemiskeskuse ning puidupingi operaator, keevitaja, tegevusjuhendaja, palkmajaehitaja, kondiiter jt. 

Erineva pikkusega õppekavad ja paindlikud õppevormid võimaldavad kutseõppesse õppima asuda nii noortel kui ka täiskasvanuil, kel soov ümber- või täiendõppeks. Lisaks koolipõhisele õppele on mitmes kutseõppeasutuses võimalik astuda ka töökohapõhisesse ehk õpipoisiõppesse, kus 1/3 õppetööst toimub koolis ning 2/3 tööandja juures. 

Ülevaate talvisest vastuvõtust leiab SA Innove kodulehelt ning õppekavad, täpsemad vastuvõtutingimused ja ajakava koolide kodulehekülgedelt.

Aastat 2017 tähistatakse oskuste aastana. Mitmeid üritusi ja tegevusi koondava teema-aasta eesmärgiks on tõmmata noorte tähelepanu kutseharidusele ja väärtustada Eesti ühiskonnas oskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet. Oskuste aasta on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium ning teema-aastat juhib Sihtasutus Innove. Loe lisaks siit. 

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Tänavustele kutsemeistrivõistlustele paneb punkti noorte müürseppade mõõduvõtt Jõulukellul
• Tallinn FoodFestil selguvad ka parimad noored kokad, kondiitrid ja pagarid
• Hinnas on valdkondlikud IT-oskused

Tartu Ülikooli rahvusvahelise turunduse peaspetsialist Eveli Soo iseloomustab uut mainevideot järgmiselt: “Me külastame tihti välisülikoole eesmärgiga luua partnersuhteid ja korraldame välisriikides infotunde Tartu Ülikoolis õppimise kohta. Tartus käivad ülikoolil pidevalt külalised – konverentsidel, seminaridel, talve- ja suveülikoolides ja mujal. Meil on olemas tutvustav ettekanne Tartu Ülikoolist, aga tundsime väga puudust näitlikustavast materjalist, mis annaks paremini edasi TÜ olemust. Tartu Ülikooli Arengufond mõistis seda ja tänu eraldatud toetusele saime teha värske mainevideo.”

Video räägib loo välistudengist, kes pärast TÜ lõpetamist otsustas Eestisse elama jääda, kuna ülikoolis õppimine pakkus talle niivõrd unustamatu kogemuse. Väga paljud praegustest välislõpetajatest jäävad Eestisse tööle, peamiselt IT-ettevõtetesse. “Me ei suuda ise sageli märgata ja hinnata keskkonda, milles iga päev õpime-töötame, kuid kui kuulen välistudengeid rääkimas vaimustunult Tartu Ülikoolist ja Eestist ning sellest, kuidas nad tahavad tulevikku Eestiga siduda, tuleb ka endal uus inspiratsioon peale,” rääkis Eveli Soo.

Video valmis sügisel 2016 Tartu Ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna poolt ja selle kasutamine Tartu Ülikooli tutvustamisel on tervitatav. Vaata videot siit. 

Allikas: TÜ kodulehekülg. 

Samal teemal:

• Ajakiri Nature nimetas TÜ teadlaste uuringu aasta teadusläbimurdeks
• Tartu Ülikooli ideelabor alustab koostööd Tartu laste turvakoduga
• Tartu Ülikooli talveülikool pakub koolitusi päevakajalistel teemadel

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) kuulub Eesti Teaduste Akadeemia juurde ning organisatsioonina on eesmärk pakkuda Teaduste akadeemiale sarnase funktsiooniga ühendust noorteadlastele.

Ehkki idee teha ka Eesti noorteadlasi ühendav organisatsioon oli olemas juba varem, tutvustati seda esimest korda aasta eest toimunud konverentsil, kus välismaal töötavad Eesti Noorteadlased tegid Tallinnas oma teadustöö tutvustuseks konverentsi.

Loe uudist täismahus ja vaata otseülekannet ERR Novaatorist!

Vaata ka Eesti Teaduste Akadeemia erilehte!

Foto: ekraanitõmmis. 

Samal teemal:

• Üliõpilased tõid teadustööde riiklikult konkursilt Tartu Ülikooli peapreemia ja eripreemia
• Loomisel on Eesti noorte teaduste akadeemia
• Teaduskommunikatsiooni konverentsil räägitakse teadlaste ja ajakirjanike vastutusest teadusteemade kajastamisel

Külla tuleb Tallinna Rahvaülikooli loovkirjutamise lektor Meelike Saarna, kes räägib teemal “Inspiratsioon”, kuidas seda leida ja kuidas seda rakendada. Praktilises osas harjutame improkirjutamist.

Klubi on tasuta ja ootame 14-26-aastaseid noori.

Lisainfo ja registreerimine kuni 17.01.2017 e-posti aadressil laste@tln.lib.ee ja telefonil 683 0914.

Kord kuus kohtuva kirjutamise klubi eesmärk on tutvustada noortele alates 14. eluaastast tekstiloome võimalusi ning sellega seotud elukutseid. Igal kohtumisel annavad tekstiloomega seotud spetsialistid noortele teadmisi ja praktilisi oskusi teemadel nagu näiteks kompositsioon, toimetamine või kirjastamine. Klubi annab noortele võimaluse erinevate loominguliste võtete katsetamiseks ning pakub toetavat keskkonda oma senise loomingu esitamiseks ja tagasiside saamiseks. Lisaks tutvustab klubi noortele edasiõppimis- ja karjäärivõimalusi kirjutamise valdkonnas.

Klubi läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogu kutsub kirjutamise klubisse
• Teemaõhtupoolikud Tallinna Keskraamatukogus

Tartu Ülikooli talveülikooli kursustel saab omandada uusi ja kasulikke teadmisi. Õppida saab enam kui 20 täiendusõppekursusel Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis ja Narvas.

Talveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid argikultuurist, religioonist, veebisuhtlusest, reklaammaterjalide kujundamisest, õigusest, eneseväljendusest, depressioonist jpm.

Valik talveülikooli kursustest:

TARTU

5.01 Lapse usuline areng. Olga Schihalejev
31.01 Suhtlus eri religioonide esindajatega. Roland Karo
31.01 Argikultuur muutuvas maailmas. Tiiu Jaago
2.02 Taandumistarkus. Tõnu Lehtsaar
8.02 Raamis või väljas - loovad lahendused probleemidele. Signe Reppo

TALLINN

27.01 Kas kinnisvara annab kindluse? Mõtlemis- ja otsustusvead kinnisvaratehingutes. Hannes Kuhlbach
7.–8.02 Lapse viha juhtimine: turvaline toimetulek. Angela Jakobson, Jürgen Rakaselg
8.02 Õigusest kui argumentatiivsest praktikast mittejuristile. Mario Rosentau
9.02 Millised on sõnumid ning kuidas neid mõista ja luua? Tiiu Taur

PÄRNU

1.–2.02 Praktiline nõustamisoskus ja stressiennetus õpetaja töös. Liina Puusepp
11.02 Reklaammaterjalide kujundamine veebipõhiselt. Maarja Pajusalu

VILJANDI

7.01.–25.03 Kaasaegne keha. Liis Vares, Pavel Semjonov
28.–29.01 Eneseväljenduse alused. Tiina Mälberg
18.–19.02 Häälemängud. Aita Vaher

NARVA

31.01.–10.02 Vene keele vestluskursus (tase A2). Olga Burdakova, Jelena Nõmm jt

Koostöös Tartu Ülikooli muuseumiga saavad talveülikoolis osalejad külastada soodushinnaga Tartu Ülikooli muuseumit, Tartu Ülikooli kunstimuuseumit ja Tartu tähetorni.

Täpsem info www.ut.ee/talveulikool

Õpilaste ja õpetajate jaoks see muutusi kaasa ei too, kirjutab Postimees. 

2011. aastal tehti senises matemaatika õpetamises kannapööre, kui õpilased said gümnaasiumiastmes hakata valima kitsa või laia matemaatikakursuse vahel. Tänavu valis kitsa eksami 3440 ja laia ehk raskema eksami 4604 noort. Esimese puhul oli lõpetajate keskmine tulemus 39,9 punkti ja laia eksami keskmine oli 56,3 punkti.

Loe artiklit täispikkuses Postimehe veebist. 

Samal teemal:

• PISA 2015: Eesti põhiharidus on Euroopa parim
• Matemaatikavõistlus „Kuubik“ toimub tänavu vaid ühes vanuserühmas
• Foxcademy pakub nutikaid võimalusi matemaatika õpetamiseks

Uute e-õppematerjalidega on edaspidi võimalik keskhariduse tasemel viia läbi e-õppe kursusi, mis on praegu levinud eelkõige kutse- ja kõrghariduses.

„Soovime laiendada keskhariduse õppevõimalusi, et tulevikus oleks võimalik omandada keskharidust vajadusel ka e-õppe vormis. Ootame hankel osalema ühispakkujaid, kes tooksid kokku metoodilise ja sisulise teadmise kaasaegsest õppimisest ja õpetamisest ning seda toetavast õppevarast ja teiselt poolt innovaatilise lähenemise e-õppele ja tehnoloogiliste lahenduste kasutamisele,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo.

Keskharidus uuele tasemele

Keskhariduse tasemele e-õppematerjali loomine lubab tulevikus õpilastel võtta nii valik- kui põhikursusi mistahes õpetajate juhendamisel. „Näiteks saaksid tulevikus võtta ka kutsekoolide õpilased matemaatika- kursusi gümnaasiumiõpetajatelt või gümnaasiumiõpilased disaini või fotograafia valikkursust mõne kutsekooli programmist. Kutsehariduses ja kõrghariduses on e-kursuste formaat väga levinud, kuid gümnaasiumis on siin veel arenguruumi,“  sõnas Rillo.

Lisaks aitab e-õppematerjalide  väljatöötamine ja kasutusele võtmine ajutiselt või püsivalt välismaal elavate perede lastel osa saada heast Eesti keskharidusest.

Esmalt hangitakse e-õppematerjalid põhiainete jaoks, kuid edaspidi on plaanis hankida neid ka valikkursuste tarvis, et laiendada veelgi õpilaste valikuvõimalusi nii gümnaasiumites kui ka kutsekoolides.

E-õppematerjali hanke tingimused

E-õppematerjalide hankega soovitakse saada õppematerjale järgmistes ainevaldkondades: keel ja kirjandus, võõrkeeled, matemaatika, loodusained, sotsiaalained ja kunstiained.

Hangitav õppematerjal on avatud lähtekoodiga, mis tähendab, et nii organisatsioonidel kui ka õpetajatel on võimalik seda oma soovi järgi kohandada või edasi arendada.

Hankes osalemiseks peab pakkujal või ühispakkumuses osalevatel partneritel olema tõendatud kogemus haridusvaldkonnas kasutusel oleva sarnase arendusprojekti nagu õppematerjalide, digiõpikute, simulatsioonide, rakenduste või muu taolise arendamisega viimase kolme aasta jooksul. Oluline on kaasata arendusmeeskonda ka vastava kooliastme pedagoogiline kogemus ning erivajaduse ja kaasava hariduse ekspertiis.

Hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks on parim hinna ja kvaliteedi suhe lähtudes pakkumise maksumusest ja selle sisust ning arendusmeeskonnas esindatud kogemusest ja kompetentsist. Pakkumisi riigihankel osalemiseks ootab Haridus- ja Teadusministeerium kuni 10. veebruaril kella 17-ni. Täpsem info ja dokumentatsioon on leitav riigihangete registrist. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• "Täna samm, homme teine“ parimad õppematerjalid leiab Koolielu varamust
• Haridus- ja Teadusministeerium avas digitaalse õppevara portaali e-Koolikott
• HITSAs tehti kokkuvõtteid digitaalse õppevara pilootprojektist