HITSAs tehti kokkuvõtteid digitaalse õppevara pilootprojektist


Avaldaja:Madli Leikop08. Juuni 2015

HITSAs tehti 5. juunil toimunud seminaril kokkuvõtteid ligi kaks aastat kestnud pilootprojektist, mille käigus valmisid matemaatika (4. kl), ajaloo (6. kl), geograafia (9. kl) ja eesti keele (III kooliaste) digitaalsed näidisõppematerjalid.

Projekti initsiaator ja eestvedaja oli HITSA Innovatsioonikeskus, teostajad töörühmadena tegutsenud tegevõpetajad ja õppejõud, keda abistasid haridustehnoloogid. Valminud materjalide katsetamiseks avaldasid soovi 25 kooli üle Eesti.

Projektist oli kasu mitmel viisil

Kokkuvõtvalt võib öelda, et pilootprojektist oli kasu mitmel viisil: valmisid kvaliteetsed digi-õppematerjalid (vt http://oppevara.hitsa.ee/, mida saavad tasuta kasutada kõik huvilised, ennekõike muidugi vastava aine õpetajad; töörühmade liikmed kogesid reaalselt, missuguste väljakutsetega puutub kokku digiõppematerjalide looja.

Digitaalse õppevara pilootprojekt ei alustanud kaks aastat tagasi tühjalt kohalt. Aastatel 20122013 kaardistas HITSA Innovatsioonikeskus koostöös erialaekspertidega digitaalse õppevara olukorra kolmes põhiaines: tegutsesid eesti keele, geograafia ning ajaloo ja ühiskonnaõpetuse töörühm. Töörühmad koostasid e-õppevara arendamise kontseptsiooni ning esitasid ideed, millist õppevara vastavas õppeaines vajatakse ning kuidas seda looma hakata.

Kokkuvõtvalt leidsid toonased töörühmad, et suure osa olemasolevatest digitaalsetest õppematerjalidest moodustavad erinevate trükiste PDF-failid; teemad on kaetud ebaühtlaselt; olemasolevate üksikute töölehtede, harjutuste jm tase on ebaühtlane; vaja oleks tervikmaterjale ning süsteemi õppevara uuendamiseks ja ajakohastamiseks. Loodav digitaalne õppematerjal peab toetama õpetamist koolis ning õpilase iseseisvat tööd.

Projekt uuenenud õpikäsituse toetamiseks

Uuenenud õpikäsituse juurutamiseks otsustaski HITSA Innovatsioonikeskus alustada kaardistamistööde tulemuste põhjal digitaalse õppevara arendamist. 2013.2014. aastal algatati digitaalse õppevara loomiseks pilootprojektid matemaatikas, eesti keeles, ajaloos ning geograafias. Töörühmad lähtusid õppevara loomisel HITSA strateegilistest eesmärkidest – IKT targast kasutamisest hariduses ja õpetajate digipädevuste tõstmisest.

Töörühmad valisid välja teema, mille kohta õppematerjali luua, ning koostasid õppematerjali struktuurikavandi. Läbi tuli mõelda, millist sisu kirjeldada, kui põhjalikult seda teha, milliste teemade ja ülesannete kohta luua näidisvideod, mille kohta enesekontrolli testid jm. Seejärel kirjeldati interaktiivsete ülesannete-harjutuste stsenaariume ning loodi enim- kasutatavate töövahendite abil ise või haridustehnoloogi abiga ülesannete prototüübid. Õpetajatele koostati õpijuhiseid tunni läbiviimise kohta ning soovitati sobivaid töövahendeid.

Loodut testisid koolides vastava aine õpetajad koos oma õpilastega reaalses õpisituatsioonis (jaanuaraprill 2015). Katsetamise tulemusi analüüsis ja tutvustas töörühma liikmetele Tallinna Ülikooli informaatika instituudi haridustehnoloogia keskuse vanemteadur Mart Laanpere. Ühtlasi tegi ta põgusa tagasivaate, kuidas Eestis digiõppevara arendamine on toimunud.

Digiõppevara lühike arengulugu

Alguse võib lugeda 1990ndatesse, teerajajad olid Miksike, ka Õpetajate Võrguvärav (praeguse Koolielu portaali eellane), loodi mõned kitsalt erialased võrguentsüklopeediad. Kui 2009. aastal uuendati Koolielu portaal, siis loodeti, et kogu Eestis loodav digiõppevara lisataksegi portaali õppevarade aita kõigile kasutamiseks. Siiski on Koolielu jäänud kohaks, kus avaldatakse õpetajate endi loodud digitaalseid õppematerjale, soovitatakse kasulikke linke, internetipõhiseid töövahendeid. Portaal toimib põhimõttel õpetajalt õpetajale ning on sellisena vajalik ja väga populaarne.

Lisaks on juurde tekkinud hulk temaatilisi veebe, ka õpetajate ajaveebe, kuhu samuti digitaalseid õppematerjale üles pannakse. Õpetajad kasutavad aktiivselt õppimist ja õpetamist toetavaid internetikeskkondi nagu LearningApps, Google Docs, Kahoot.

Koolidelt saadud tagasisidet analüüsides katsus Mart Laanpere leida vastused järgmistele küsimustele: kuidas õpetajad tegelikult rakendasid oma tundides nelja töörühma õppevara? Missugune on valminud materjalide kvaliteet, kas sisu vastas ainekavale, käsitlus oli eakohane? Kas töörühma meetod on sobiv digiõppevara väljatöötamiseks?

Tagasiside koolidelt

Materjale kasutati tundides üsna sarnaselt: algul näitasid õpetajad materjali klassis suurel ekraanil, et tutvustada keskkonda, edasi toimus individuaalne töö. Tihti jäi ülesanne õpilastele kodus lõpetada. Kasutati ka varianti, et pool tunnist oli tavaklassis, pool arvutiklassis, kus siis õpilased tegelesid digiõppematerjaliga. Oli ka arvamusi, et kõik see oli huvitav lisategevus või hea kasutada õpitu kordamiseks. Sooviti, et koolil oleksid oma nutiseadmed, siis oleks valminud materjale parem ja tõhusam kasutada.

Valminud näidisõppematerjalidena eelistena nimetasid õpetajad interaktiivsust; seda, et õpilane saab omas tempos õppida; videovaatamise võimalust, materjal säästab aega, täiendab õpikut; õpilased on õhinas, õpivad intensiivsemalt, tekib võistlusmoment, võimaldab aktiivõpet, õpilased jõuavad rohkem ülesandeid lahendada (ei kulu aega ülesande paberile kribamisega).

Arendusvõimalustena toodi välja, et mõningad materjalid ei arvestanud piisavalt õpilaste vanusega ja olid kohati liiga keerulised. Mainiti ka, et digitaalne õppematerjal võiks olla pigem interaktiivne lisamaterjal harjutuse sooritamiseks kui õpikuteksti kohatine esitamine digitaalsel kujul.

Õpilased e-ülesandeid tegema!

Kokkuvõttes valmis pilootprojektide käigus palju vahvaid e-ülesandeid ja õppevideoid. Need on head näited õpilastele, kes võiksid edaspidi ise koostada enesekontrolliteste ning jagada neid teistega: see toetab muutunud õpikäsitust ja samas õpilane ise vastutab oma õppimise eest.

Digitaalse õppevara loomisest saadud kogemus andis töörühma liikmetele uusi teadmisi digivahendite rakendamisel, suurenes nende endi digipädevus. Pilootprojekti kogemus näitas ühtlasi, et lihtsamat tüüpi digitaalset õppematerjali on võimalik luua igal aineõpetajal, kaasata tuleks haridustehnoloog ning vajadusel osaleda sobival Tuleviku Õpetaja koolituskursusel.

Tutvu loodud näidisõppematerjalidega siin: http://oppevara.hitsa.ee/ 

Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal: