Hinnas on valdkondlikud IT-oskused


Avaldaja:Madli Leikop18. September 2016

Eesti tööturg ootab rakendusliku kõrgharidusega IT-spetsialiste, eriti magistrikraadi omandanuid. Kutsehariduses lõpetab IT-s igal aastal 200 noort rohkem kui tööturg vajab, osa õppekavu võiks sulgeda. Üldine probleem on IT-õpingute poolelijätmine.

Need tulemused selgusid tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA rakendusuuringust. OSKA alustas Kutsekoja juures tegevust 2014. aastal. OSKA raames koostatakse kord aastas üldraport tööjõuvajaduse muutuste, tööturu arengute ja neid mõjutavate trendide kohta lähima 10 aasta vaates. OSKAst räägiti ka augusti lõpus Tartu Kutsehariduskeskuses toimunud digitehnoloogia teemalisel seminaril „DigiMeister 2016: köieltants“. HITSA korraldatud üritus tõi esmakordselt kokku ligi 250 kutseõppe õpetajat ja koolijuhti, et arutleda digitehnoloogia arengu ja rakendusvõimaluste üle kutsehariduses.

OSKA programmi koordinaator Urve Mets sõnas, et igal aastal analüüsitakse tööjõu- ja oskuste vajadust ning antakse soovitusi tööturu koolitustellimuse jaoks viies OSKA valdkonnas. „Praegu on põhjalikult analüüsitud arvestusala, infotehnoloogia ning metsandus ja puidutööstus. Valmimas on sotsiaaltöö ning masina- ja metallitööstuse raportid. Aga isegi viis aastat on liiga pikk aeg ühe valdkonna jaoks, arengud on nii kiired. Iga-aastaselt toimub seire, tulemused vaadatakse ekspertide poolt üle, et õppesse jooksvalt muutusi sisse viia.“ 

14222347_541458276039878_2982179333838920611_n.jpg

Ta sõnas, et kui esimesed uuringutulemused selgusid, siis oli päris palju infot, mida teadsime enne ka, nii et kannapöördeid ei pea tegema. „Ja oli infot, mida aimasime, et nii vist asjad on. Näiteks lõpetajate praktilised tööoskused nii kutse- kui kõrghariduse osas, bakalaureuseõppe lõpetanute praktilised tööoskused on vähesed, nad ei saa töökohal kohe töösse panustada, vaid vajavad tuge. See oli läbiv kõikides analüüsides,“ ütles Urve Mets.  

Kutseõppe lõpetajatelt oodatakse, et nad näevad oma valdkonnas laiemat pilti, mitte üksnes ei piirdu tööoskustega. „See oli uus, eeldasime, et suure pildi nägemise oskust oodatakse kõrgkooli lõpetanult. Ja vaja on valdkondlikke IKT-oskusi, see tuli ka kõikidest analüüsidest välja. Selle all ei ole mõeldud arvutikasutust üldiselt, vaid just konkreetse valdkonna IKT-kompetentsi,“ ütles Urve Mets. 

OSKA uuringust tuli ka välja, missuguses majandusvaldkonnas missuguse haridustasemega inimesi tööle vajatakse. Näiteks kutseharidusega raamatupidajaid tööturg tulevikus väga ei oota. Põhjuseks see, et teatud töölõigud võtab tulevikus üle tehnoloogia.  „Eeldatakse, et raamatupidaja on tulevikus just see laiema pildi nägija, kes on organisatsioonis juhtkonnale nõuga abiks, mitte ei ole töötaja, kes teeb kandeid tabelisse,“ selgitas Urve Mets.

Kutsehariduse puhul  tuli välja, et arvestusalal lõpetab praegu iga aasta ligi 200 noort rohkem kui tööturg vajab, sama tuli välja kutsehariduse IT-erialadest. Samas metsa- ja puidutööstuses on kutseharidusega tööjõudu puudu. 

IT puhul hindab tööandja rakendusliku kõrgharidusega spetsialiste rohkem kui bakalaureusega lõpetanuid. Enim vajatakse siiski magistrikraadiga spetsialiste. 

„IT-inimesi ei ole vaja niivõrd IT-ettevõtetesse, kui just teistesse sektoritesse. Meil töötab valdav osa IT-inimesi IT-ettevõtetes, Euroopa Liidus on suund vastupidine – enamik IT-inimesi töötavad teistes sektorites,“ tõi Urve Mets välja ühe uuringutulemuse. 

Järeldusi OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna uuringust

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uuringu lühiversioonist (kättesaaadav Kutsekoja kodulehelt http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/IKT-Veeb.pdf) võib lugeda, et IKT kutsealadel oli 2011–2013 IKT-sektoris hõivatuid 62% (14 180) ja teistes sektorites vaid 38% (8 790). Euroopas keskmiselt oli IKT kutsealadel hõivatuid IKT-sektoris 42% ja teistes sektorites 58%. 

Kõige rohkem IKT põhikutsealade esindajaid (IKT-juhid, IKT-süsteemide ja -teenuste arendajad ning haldajad, tarkvaraarendajad) on väljaspool IKT-sektorit avalikus halduses ja riigikaitses, töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses.

IKT-sektori tööhõive on koondunud peamiselt Tallinnasse ja Harjumaale, kus töötab 67,5% IKT valdkonnas hõivatutest,  ning 12,5% töötab Tartumaal.

IKT valdkonna sooline struktuur on tugevalt meestekeskne, moodustades 71% valdkonna põhikutsealadel töötajatest. 

Kokkuvõttes võib tõdeda, et IKT põhikutsealadel töötavad valdavalt nooremapoolsed ja kõrgemalt haritud mehed. Ilma erialase hariduseta on üle 15% põhikutsealadel töötajatest. 

Tööandjate hinnangul on tõsiseks probleemiks, et nii kõrg- kui ka kutsehariduse õppekavade lõpetajatel jääb vajaka tööle rakendumiseks vajalikest praktilistest oskustest. Eriti kehtib see
bakalaureuseõppe lõpetanute kohta. Ühine suur probleem on kõrge katkestamise määr ja väga madal nominaalajaga lõpetajate osakaal, mis tähendab, et tööturule jõuab vähem kvalifitseeritud tööjõudu.

Kõrgharidusega töötajate osas ei vasta pakkumine nõudlusele ehk lõpetajate arv on pea poole võrra väikesem oodatavast iga-aastasest tööjõuvajadusest. Haridustasemete osas eeldatakse, et magistrikraadi omandanute osakaal kõrgharidusega IKT-spetsialistidest peab oluliselt suurenema. 

Kutseharidusega lõpetajate järele on IKT valdkonnas märkimisväärselt madalam nõudlus, kokku hinnanguliselt 455 lisanduvat töötajat aastas. Kutsehariduses pakutav IKT-õpe ei arvesta hõivestruktuuri ning on ebaühtlase tasemega. Ekspertide hinnangul tuleks kvaliteetse kutsehariduse tagamiseks lõpetada osas koolides IKT-alase õppe pakkumine. Erialade struktuuri osas nähakse, et tarkvaraarenduse alavaldkonnas tuleks vähendada kutsehariduse mahtusid ja suunata pakkumine ümber elektroonika ja telekommunikatsiooni alavaldkonda.

14222369_541458686039837_4636364426322792654_n.jpg

14192579_541459589373080_5090877732107908078_n.jpg

Fotodel valik töötubadest HITSA seminaril "DigiMeister 2016: köieltants". 

Samal teemal: