Tantsimine ja muusika olid keskaegsetel pidustustel peamiseks meelelahutuseks. Toonane tantsumaailm oli kirev - juba 15. sajandist on kõrgseltskonna tantsu liikumismustreid ja figuure kirja pandud. Kui tantsuline liikumine oli lihtne - lineaarne liikumine ja lihtsad sammud, siis tantsude tüübid olid väga mitmekülgsed.  16. sajandist pärineb juba rohkem allikaid, ent tantsud olid endiselt lihtsad. Mõned tantsud olid ainult meeste, teised mõlema sugupoole jaoks nagu rivi- ja ringtantsud. Paljusid meestetantse nimetati esemete järgi, mida osavusproovis kasutati, näiteks tõrviku-, kannu- või piigitants. Tantsude lahutamatuks osaks oli pillimäng. Keskajal polnud moosekant üksnes mõne muusikariista mängija, vaid meelelahutaja selle sõna laiemas tähenduses, kes ühendas endas laulja ja instrumentalisti, sageli ka näitleja ja akrobaadi omadused.

Teemaõhtud on seotud Suurgildi hoones avatud näitusega „Keskaja rõõmud. Suurgildi pidustused 15. – 16. sajandil“ ja keskenduvad igal korral erinevale keskajaga seotud valdkonnale. Teemaõhtute päeval on võimalik sooduspiletiga tutvuda ka näitusega.

Lisainfot vaata SIIT.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseum

Samal teemal:

• Keskaja muusika
• In situ ja virtuaalselt: Niguliste peaaltar erinevate õppeainete keskmes

Paneeldiskussioonis osalevad lisaks ministrile ka hariduse-, kultuuri-, noorte- ja spordivolinik Tibor Navracsics, Euroopa Parlamendi kultuurikomisjoni asejuhataja Andrea Bocskor ja Malta hariduse- ja tööhõiveminister Evarist Bartolo.

Minister Mari Lauri kohtub eraldi volinik Tibor Navracsics’ega ning neljapäeva pärastlõunal Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa Liidu institutsioonide kõrgete esindajatega, et arutada Eesti Euroopa Liidu 2017. aasta eesistumise prioriteete ja ettevalmistusi.

Minister naaseb Eestisse neljapäeva õhtul.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Haridus- ja teadusminister Maris Lauri tervitus õpetajate päeva puhul
• Minister Maris Lauri peab õpetajate päeval ettevõtlusalase loengu kutseõppuritele

Koolituse käigus valmib igal õpetajal üks uurimusliku õppe ülesanne või õpiobjekt.

Koolitus toimub kahes rühmas. Rohkem infot koolituse kohta leiate allpool toodud linkide kaudu.

I rühm http://www.ht.ut.ee/et/uurimuslik-ope-loodusainetes-i-ruhm

II rühm http://www.ht.ut.ee/et/uurimuslik-ope-loodusainetes-ii-ruhm

Lisainformatsiooni koolituse kohta saate Marianne Linnult (marianne.lind@ut.ee) või Meelis Brikkerilt (meelis.brikker@ut.ee).

Kohtumiseni koolitusel!

Konkursile on oodatud laste ja noorte mõtisklused heategude olemuse, vajalikkuse ja tulemuse üle ning millised on õpilaste enda võimalused midagi head korda saata või aidata kellelgi heategu teha.

Konkursitööd tuleb saata e-posti aadressile raamat@lions.ee, tööde esitamise tähtaeg on 19. detsember. Võitjate väljakuulutamine ja autasustamine toimub veebruaris.

Töid hinnatakse kolmes vanuserühmas: 6-10-aastased, 11-14-aastased ja 15-19-aastased. Hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: ideede originaalsus, nauditav sõnakasutus, mõtteselgus, üldistamisoskus.

Kirjutise maht võib olla kuni viis A4 lehekülge, üks autor võib esitada mitu kirjutist.

Konkursitööle tuleb märkida:
 - kirjutise pealkiri;
 - autori ees- ja  perekonnanimi;
 - autori vanus;
 - kooli nimetus;
 - autori kontakttelefon ja e-posti aadress;
- juhendaja olemasolul tema nimi ja roll (õpetaja, ema, isa), e-posti aadress ja kontakttelefon.

Eelmine konkurss „Heategu läbi minu silmade“ toimus viis aastat tagasi ja selle paremaid töid saab kuulata veebis. Parimad tööd avaldati raamatuna ja raamatu väljaandmine on plaanis ka seekord.

TAUST

Lionsliikumine tähistab järgmisel aastal 100. aastapäeva. Lionseid on üle maailma ligi 1,4 miljonit ning neid ühendab moto “We Serve” ehk “Meie abistame”. Eestisse jõudis lionsliikumine 1989. aastal, tänaseks on Eestis liikmeid ligi 1300.
 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Heategevuskampaania "Uuele ringile!" kogub raamatuid
• Autasustati kirjatööde konkursi „Heategu läbi minu silmade“ võitjaid

Tegu on  tutvumisringiga eTwinningu portaalis, kaaslasteks sellel teel on eTwinningu eksperdid Mari Tõnisson ja Varje Tipp. Toimumiskohaks eTwinning Live grupp eTwinningu veebikursus.  

eTwinning Live’is saavad õpetajad reaalajas suhelda ja oma professionaalset võrgustikku arendada. Õpetajate käsutuses on videokonverentsi töövahend (Adobe Connect 9) veebiürituste korraldamiseks, olgu selleks arutelu väiksemas grupis või hoopis videokonverents kuni 100 osalejale. Samuti on õpetajatel võimalus osaleda teemapõhiste võrgustike ehk gruppide töös. Kasutajate omavahelisse suhtlemisse on lisandunud sotsiaalvõrgustiku elemente, mis aitab kolleegide tegemistega kursis olla.

Uuenenud on ka projektitöökeskkond Twinspace, projektitöö läbiviimisel saab videokonverentsi kaudu õpilastele veebikohtumisi korraldada ja reaalajas näiteks kaks Euroopa eri riikides asuvat klassiruumi ühendada. Olgu öeldud, et eTwinningu kaudu on  nüüd võimalik ka ainult Eesti koolide vaheline koostöö.

eTwinningu võrgustikus ringlevad ideed innustavad õpetajaid katsetama uusi õpetamismetoodikaid ja arendama rahvusvahelist koostööd oma koolis. Lisaks veebipõhistele projektidele toetab eTwinning ka teisi Erasmus+ programmi tegevusi.

Palume kõigil, kes soovivad kursuse läbida täies mahus, registreeruda tunnistuse saamiseks HITSA koolitusveebis. Tunnistuse saamiseks on vajalik ära teha koolituse käigus antud praktilised ülesanded. Kes soovib kaasa lüüa vaid osaliselt, neil palume eTwinningu portaali kaudu ühendust võtta Varje Tipi või Mari Tõnissoniga, kes teid gruppi liidavad.

HITSA koolitusveebis registreerumine

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Bratislavas õppimas ja ajalugu nautimas
• Kohtumispaik Firenze
• Projektõpe aitab lõimida erialaõpingud nii keeleõppe kui ka infotehnoloogiaga

Kõik sai alguse sellest, kui IT Akadeemia andis Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) instituutidele raha tegemaks IKTP programmi raames 12. klassi õpilastele tehnoloogia ja robootikaga seotud töötube, et nad veidigi selle valdkonnaga kokku puutuksid, enne kui ülikooli astuvad. „Selle kaudu sain esimesed kuus komplekti LEGO roboteid ja hakkasin tegema töötubasid gümnaasiumi lõppuklassidele üle Eesti. Täiesti teise projekti raames sattusin veidi hiljem kokku Mektory juhi Tea Varrakuga, kes pakkus, et võiks töötubasid teha ka noorematele. Mõtlesin, et kui paar töötuba kuus tuleb, on väga hästi, aga asi kasvas kiiresti üle pea. Mina üksi enam ei jõudnud ning nüüd on Mektorys spetsiaalselt robootika töötubasid läbi viiv inimene. Nii et see sai ootamatult populaarseks,“ rääkis Kadri Umbleja.

Rollimudelid juba koolist

Rõõmustab see, et õpetajad väga tahavad oma õpilasi Mektory töötubadesse tuua, murelikuks teeb, et nad teevad eelselekteerimise ja toovad robootika töötubadesse poisse. „Kui kõik ei mahu ühte töötuppa ära, jagatakse klass kaheks: poisid robootikasse, tüdrukud puutöösse või 3D-printimisse. Tüdrukud tulevad vahel robootikasse vaatama, ja siis manguvad õpetajat, et me tahame ka seda teha. Ikka loed ja kuuled kurtmist, et tüdrukuid on tehnikaaladel vähe. Ma ei arvanud, et see algab juba koolist, õpetajatel on oma arusaam rollimudelitest,“ rääkis Kadri. 

LEGO EV3 robotite töötuba on Kadri juhendamisel külastanud ligi 3000 last, üle 2000 on täitnud tagasisidet. Sealt tulebki välja, et kui tüdrukutel on varasem kokkupuude tehnoloogiaga, siis ainult tänu sellele, et peres keegi töötab või õpib tehnoloogiaga seotud erialal. Kui peres seda ei ole, ei ole tüdrukutel ka kokkupuudet tehnikaerialadega. Ehk siis koolist nad seda ei saa. 

Võidusõidust sudokudeni

„LEGO EV3 robotiga annab teha palju asju. Meie teeme lastega võidusõidurobotit, paneme andurid peale, et robot ümbritsevast aru saaks. Lisaks saab panna roboti näiteks labürinti läbima. Tudengid saavad ehitada EV3 abil sudoku-lahendajat: robot kasutades värviandurit loeb numbrid maha, arvutab ja siis käib ja pliiatsiga kirjutab puudolevad numbrid lahtritesse. Saab tõesti kõige lihtsamatest kuni väga keeruliste asjadeni teha,“ selgitas Kadri. „Algselt me lastele roboti ehitamist ette ei näinud. Aga esimestest tagasisidedest kõige suurem asi oligi see, et tahame ehitada ka, legod on ikkagi ehitamiseks. Siis tegime töötoad natuke pikemaks, et nad nii ehitaksid kui programmeeriksid. Nad saavad seal omaloomingut näidata. Üks kümnenda klassi poiss mõtles tõesti nagu insener, ütles, et ega ta ise ka ei tea, kust need lahendused tulevad. Tema peaks küll minema inseneeriat õppima, inseneri mõtlemine on tal enese teadmata olemas.“

Kadri sõnul on tema jaoks tähtis anda lapsele esimene kokkupuude robootikaga, avardada nende maailmapilti. „Kahe tunniga väga palju küll ei jõua, aga nad saavad programmeerimisest aimu. Kui huvi on, siis ta tuleb tagasi,“ sõnas Kadri Umbleja. 

Ära õppida võib kõike, aga millal inimene mõistab, et jah, programmeerimine on minu jaoks, või vastupidi – sellega ma kindlasti tegeleda ei taha? 

„Ma arvan, et mõned saavad kohe aru, juba esimese töötoaga. Vahel läheb kauem aega – mul oli kursusekaaslasi, kes käisid bakalaureuse läbi informaatikas ja siis taipasid, et see eriala ei ole see, mis päriselt meeldiks. Töötubades küsivad paljud, et õpetaja, mis on tehnoloogia. Kui neil enne aimu polnud, siis töötoaga peaks vähemalt see arusaamine tulema. Noorematele lastele, 1., 2., 3. klass, neile hullult meeldib. Samas pole ma päris kindel, et nad täpselt aru saavad, mida nad tegid. Nemad ikkagi mängivad, kuigi selle mängu jooksul pidid programmi valmis tegema.“

Seoses programmeerimisega räägitakse mõistest computational thinking (väga üldiselt öeldes probleemi püstitamine, analüüsimine ja lahendamine ). Kuidas teie seda seletaksite? 

Ma arvan, et see on selline mõtlemise mudel või probleemide lahendamise mudel. Programmeerimises on terminid nagu if, else, for, loop ja paljud teised. Computational thinking´i puhul ei ole need enam imelikud terminid, vaid sa loomulikult adud ja mõistad neid.  Probleem on ees, ja ekstra mõtlemata tabad algoritmi, kuidas probleemi lahendada. Seda on hästi raske spetsiifiliselt õpetada, selleni peab igaüks omal kombel jõudma. Kes loeb pakse raamatuid, kes harjutab mõtlemist, kes lihtsalt tabab ühel hetkel selle erilise võime, kuidas suurema pingutuseta probleemile kiiresti välja mõelda lahendust pakkuv programm. Mingis mõttes on computational thinking analüüsiv mõtlemine. Vaatad, mis võimalused sul olemas on, arvestad piirangutega – see kõik on arvutite maailmas ka olemas. Igapäevaelus näiteks ühistranspordi planeerimises võiks kokku puutuda computational thinking´uga.

Mul oli hiljuti juhus näha, kuidas 14-15-aastased noored reageerisid Mecanoid robotile. See robot on programmeeritud liikuma, tantsima, küsimustele vastama ja ta küsib ise ka küsimusi. Muidugi ei lähe kõik alati õigesti, aga seda inimlikum roboti käitumine tundub. Igatahes läksid tüdrukute silmad suureks ja ühine arvamus oli, et nii armas!

LEGO EV3-s on sama, tüdrukud reageerivad emotsionaalsemalt. Ükskõik mida nad ehitanud on, koera või kassi või liblika, kui peavad selle ära lammutama, siis on neil robotist nii kahju. Eesti kultuuris ju robotid nii tähtsad ei ole võrreldes näiteks Jaapaniga. Jaapanis on robot osa nende ühiskonnast, tunnete ja emotsioonidega olend. Olen käinud roboteid koolides tutvustamas, laste reaktsioon on sageli, et ei tea, robot, kahtlane.... See ilmselt ongi väga kultuuris kinni, suhtumine robotitesse. Lastel käib kõik lihtsamalt, oma mänguloomadele annavad nad ka kohe nimed ja iseloomu. 

Kus suunas maailmas robootika liigub?

Jaapani näitel – peamine eesmärk on panna robotid nendele töökohtadele, kuhu ei jagu piisavalt inimesi. Jaapanis on suur puudus vanade inimeste hooldajatest. Eakatele tuleb pakkuda seltskonda, neid toetada. Jaapanis arendatakse sel eesmärgil roboteid, millest esmapilgul ei näi mingit kasu olevat. Näiteks suur hüljes-robot. Näeb välja nagu kallis mänguasi, aga on mõeldud eakatele kaaslaseks. Miks hüljes? Kassi puhul oleksid kindlad ootused, kuidas kiisu käitub. Hülgepoja puhul ei oska keegi midagi eeldada. Vanainimene saab hülgepoega silitada, temaga rääkida, sellel on üksinduse peletamise efekt.

Teie doktoritöö ei ole siiski robootikaga seotud, õppimisega aga küll?

Doktoritöö on kompetentsipõhisest õppest, mis sai alguse eelmise sajandi Ameerikast, kutseõppest ja suurest lõhest selle vahel, mida tööandja ootab ja mida õppimise tulemusena reaalselt osatakse. See on õppevorm, kus suur rõhk on sellel, mida tegelikult õpitakse kogu protsessi tulemusena. Tähtis pole mitte materjal läbida, vaid mis sellest pikaks ajaks meelde jääb ja kuidas sellest aru saadakse. Klassikalises loengus, klassiruumis räägib õpetaja oma jutu ära, mida kuulaja omandab, peegeldub üksnes korraks kontrolltöödes ja eksamis. Ehk kui suudad viimasel õhtul enne eksamit kogu materjali omandada, siis palju õnne, saad eksami tehtud. Pikka mällu ei jää sellest midagi alles. Et sellest üle saada, ongi kompetentsipõhine õppimine, mis sunnib õppijaid kogu õppeprotsessi jooksul omandatud teadmisi kordama, taas üle käima. Rakendan seda oma doktoritöö e-õppe süsteemis. Kompetentsipõhisust on õppekavades palju rakendatud. TTÜs olemegi umbes kuus aastat kompetentsipõhist e-õpet kasutanud, väga huvitav on jälgida, kuidas tudengite õppimine on selle aja jooksul muutunud. Õppimine on kolinud taskusse - tehnoloogia areng mõjutab kindlasti seda, kuidas tudengid õpivad. 

Kadri Umbleja

Samal teemal:

• Meeril on üks väike robot...
• TTÜ Mektory Tehnoloogiakoolis algas uus õppeaasta
• Robotexi loovad konkursid ootavad osalejaid

E-õppe päeva arutelu tugineb üliõpilaste arvamuslugudel videoloengutest, mida täiendavad Tartu Ülikooli õppejõud Anneli Saro, Toomas Plank, Piret Luik, Tauno Palts, tutvustades oma kogemusi videoloengute loomisest ja kasutamisest. Samuti jagavad nad kasulikke nõuandeid hea videoloengu tegemiseks. Arutelu juhib Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse juhataja Anzori Barkalaja.

„Videoloeng tänapäeva õppetöös on väga oluline, mille tervikliku hea tulemuse saavutamiseks on vaja kõikide detailide õnnestunud kokkulangemist alates õppejõu näitlejameisterlikkusest lõpetades video tehnilise kvaliteedi ning õppijate ootustega. Arutelu jooksul vaatame, mis on erinevate põlvkondade jaoks määrav, et loeng pakuks neile pinget,“ ütles Barkalaja.

E-õppe päevaks loodud veebilehelt saab infot e-õppe kohta, näiteks lugeda veebipõhise õppega seotud müütidest, läbida tasuta minikursusi, tutvuda õppemoodulitega ning jälgida lühiloenguid, kus professor Tõnu Lehtsaar jagab oma mõtteid taandumistarkusest ja vabade kunstide professor Valdur Mikita maagilisest ökoloogiast.

E-õppe päev on kõigile, kes tunnevad huvi elukestva õppe ja eriti e-õppe vastu. 

Vaata otseülekannet.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Videoloengute ja õppevideote loomisest ja kasutamisest
• Video: kuidas panna õpetaja nutitelefoni armastama?

Looduspäeval saavad lapsed osaleda kahes põnevas õpitoas. Bioloog Külli Kalamees-Pani juhendamisel õpivad lapsed tundma Eesti vees elavaid kalu ning neil välimuse järgi vahet tegema. Lisaks uuritakse, mis on kala sees ning milleks on kalal ujupõis.

Muuseumipedagoog Aivo Tamm tutvustab põnevaid loomi kogu maailmast ning loodusmuuseumi elavnurga asukaid. Lapsed saavad kätte võtta tarantli või kuningpüütoni ning jälgida kilpkonnade, roheleeguani ja küüliku Käbi askeldusi.

Koolivaheaja looduspäev toimub 27. oktoobril kell 11.00-14.00 loodusmuuseumi õppeklassides ja saalides Vanemuise 46. Osalema on oodatud 7-14aastased lapsed. Vajalik on eelnev registreerimine telefonil 737 6076 või aadressil loodusmuuseum@ut.ee. Osalustasu lapse kohta on 6 eurot. Kogunemine ja osalustasu maksmine toimub samal päeval alates kella 10.30 loodusmuuseumi kassas.

Korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Info:
Tartu Ülikooli loodusmuuseum
Tel 737 6076
loodusmuuseum@ut.ee
www.natmuseum.ut.ee

Seda hinnatakse kolme aasta tulemuste põhjal matemaatikas, eesti keeles ja eesti keeles teise keelena.

Uue mõõdiku vajalikkust kommenteerides ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo: „Üksnes riigieksami tulemused ei anna täit pilti sellest, kui hästi kool õpetab, mistõttu oleme välja töötanud tegevusnäitaja, mis iseloomustab õppetöö tulemuslikkust, ehk gümnaasiumi panust, võttes arvesse õpilaste põhikooli lõpueksamite tulemusi. Kooli panuse teadvustamisel õpilaste arengu olulise osana on võimalik edasi uurida põhjuseid, mis mõjutavad koolide hakkamasaamist.“

Koolide tõhususe hindamiseks leitakse see osa eksamitulemustest, mis on seostatav kooli õppetööga.
Analüüsi tulemustest selgub, et kuigi gümnaasiumihariduse tase on hea ning suhteliselt ühtlane, võib siiski märgata mõningate koolide puhul Eesti keskmisest kõrgemat ja madalamat panust õpilaste edasijõudmisesse.

Õppetöö hindamine üksnes eksamitulemuste põhjal võib ekspertide sõnul anda ekslikke tulemusi, kuna nende varieeruvus on eri gümnaasiumites õppimisega seostatav vaid viiendiku ulatuses. Gümnaasiumi panuse arvestamisel võetakse arvesse nii kooli poolt  kontrollitavaid tegureid nagu õppeprotsessi ülesehitus, õpetamismetoodika, õppevara ja personali valik. Samuti arvestatakse kooli poolt mitte kontrollitavaid tegureid nagu õpilaste eelteadmised põhikooli lõpus, nende võimekus, vanus ja sugu, kooli suurus, õppekeele valik ja kohaliku omavalitsuse võimekus ning teised asukohaga seotud võimalused. Nende näitajate analüüsimisel leiti, et häid tulemusi on võimalik saavutada erinevas piirkonnas, erineva suurusega õppasutustes ja eri soost õpilaste poolt.

Gümnaasiumi panuse analüüsimisel leitakse koolist sõltumatute tegurite taseme alusel igale gümnaasiumile temalt oodatav keskmine eksamitulemus. Ainepõhiselt on koolid jaotatud kolme rühma: need, kus lisandväärtus on Eesti keskmisest madalam või väga madal, ootuspärase lisandväärtusega ning kõrge või väga kõrge lisandväärtusega, kus näitaja on Eesti keskmisest oluliselt kõrgem. Mida väiksem on tegelik tulemus oodatud tasemest, seda madalam on ka gümnaasiumi panus. Samuti, mida enam ületatakse oodatud taset, seda suurem on panus.

Andmetega gümnaasiumi panuse kohta õpilaste edasijõudmisesse on võimalik tutvuda Haridussilma vahendusel.

Taust:

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 seadis õppetöö tõhususe hindamise eesmärgiks kaks aastat tagasi. 
Gümnaasiumite panuse hindamine on üks osa Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koolidele antavast tagasisidest, et mõõta koolide mõju õpilaste arengule ja heaolule. Lisaks gümnaasiumite panusele väljendub see ka näiteks rahulolus kooliga ning järgmisel haridustasemel edasiõppimises, mis on samuti tegevusnäitajad, mida hakatakse avalikustama edaspidi. 

Koolide mõju mõõtmine õpilaste arengule ja heaolule toetab ka haridusstrateegia uuendusi, näiteks muutunud õpikäsitlust. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: ekraanitõmmis pressikonverentsi otseülekandest. 

Samal teemal:

• Eesti keele riigieksamil läbikukkujaid ei olnud
• 2016. a riigieksamite esmased tulemused kinnitavad viimaste aastate keskmisi
• 2016. a riigieksamitele on registreerunud 10 262 õpilast

Ta uuris, kuidas eesti täiskasvanu lapsega räägib, missuguseid keelelisi vahendeid ta vestluses kasutab ja kuidas ta seejuures lapse keelelist arengut toetab. Tähelepanu on pööratud peamiselt hoidjakeele pragmaatikale ja püütud selgitada, miks täiskasvanu kõneleb lapsega just nii, nagu ta seda teeb.

"Uurimistulemustest selgus, et eesti isad ja emad kasutavad lapsega kõneldes keskmiselt sama suurt hulka lausungeid, kuid emade lausungid on isade omadest pikemad. Kindlasti ei saa aga väita, et emad oleksid direktiivsemad kui isad või vastupidi," selgitas Kõrgesaar. Ta lisas, et võrreldes vene ja leedu hoidjakeelega on eesti hoidjakeel võrdlemisi küsimustevaene ja eesti täiskasvanu kasutab oma kõnes pigem sagedasi korduseid. "Nende tulemuste taustal paigutub eesti hoidjakeel pigem prantsuse ja Austria saksa hoidjakeele, mitte aga balti ja slaavi keelte kõrvale, mis on meile geograafiliselt lähemal."

Helen Kõrgesaare hoidjakeele alane doktoritöö sündis vajadusest kaardistada täpsemalt eesti hoidjakeele uurimismaastikku. Töös antakse ülevaade hoidjakeelest eri kultuurides, kirjeldatakse eesti hoidjakeele olemust ja dünaamikat ning pakutakse välja uurimisvaldkonna jaoks kohandatud terminivara. Doktoritöö tulemused on Eestis esmased ja tööga on loodud tugev vundament valdkonna edasisele uurimisele.

Doktoritöö pealkiri on „Eesti hoidjakeele pragmaatilised erijooned ja dünaamika ning mõju lapse keele arengule” ja selle avalik kaitsmine toimub teisipäeval, 18. oktoobril algusega kell 12 Tallinna Ülikooli auditooriumis M-649 (Uus-Sadama tn 5). Töö juhendaja on professor Reili Argus, oponendid Tartu Ülikooli professor Renate Pajusalu ja Tartu Ülikooli teadur Sirli Zupping.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA. 

Allikas: TLÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Doktoritöö: ajalooõpetus on aja jooksul oluliselt muutunud
• Doktoritöö: algajad õpetajad on motiveeritud, kuid vajavad kolleegide toetust