Kohtumispaik Firenze


Avaldaja:Madli Leikop09. Oktoober 2016

Suve viimasel päeval kogunesid Euroopa koolide õpetajad Toskaana pealinna eTwinningu 10. aastapäevale pühendatud konverentsile. Rohkem kui 250 osaleja seas oli ka meie Eesti esindatud.

Artikli autorid on Merje Hendrikson, Iiri Saar, Tanel Kümnik, Viia Hang.

Konverentsil osalesid Iiri Saar Tartu Descartes'i Koolist, Merje Hendrikson Tallinna Lilleküla Gümnaasiumist, Tanel Kümnik Kiltsi Põhikoolist ja Viia Hang Tallinna Kuristiku Gümnaasiumist.

Konverentsi teema oli “Kodanikuks olemine - 21. sajandi eetiline väljakutse”.

Avapäeva juhatasid sisse Itaalia haridusminister Sophie Beernaerts ja eTwinningu pedagoogiline manager Anne Gilleran ajaloolises Palazzo Vecchios. Lynn Davies, rahvusvahelise hariduse emeriitprofessor Birminghami Ülikoolist, mainis oma ettekandes, et haridust ei saa enam käsitleda kui rahvuslikku ettevõtmist.

Koolides oleks väga vajalik muuta mõtlemise teooriaid:
•    suurendada mõtlemise keerukust, murda kahendfailid ja väärtust monismist arutelude, diskussioonide, narratiivide abil elust enesest;
•    suurendada usaldust ja võimet rääkida oma häälega rollimängude, mängude, meediakoolituste, sotsiaalmeedia abil;
•    laiendada võrgustikke koolide ja kogukondade vahel, kus probleemide lahendamisel osaleksid mõlemad osapooled.

Et kõike seda ellu viia, tuleb kaasata vabatahtlikke. Samuti tuleb tõsta kodanike teadlikkust, teha agitatsiooni, selgitada ja suhelda.

Kahel järgneval päeval toimusid Firenze Fiera Congress Centre`is töötoad, kus sõna said eTwinningu projektides osalenud õpetajad erinevatest Euroopa riikidest ja õppejõud European University Insitute’ist, Bolzano, Rooma, Firenze ja Cambridge ülikoolist.

Faili IMG_9823.jpg

European University Insitute’i professor Anna Triandafyllidou selgitas ja täpsustas  kultuuriliste erinevuste ja integratsiooni käsitluste seminaris ksenofoobia ja rassismi mõisted, andis ülevaate, kuidas Euroopa riigid sisserännet käsitlevad ning keskendus oma arutelus interkultuursusele.

See on:
•    protsess, mille aluseks on erinevast kultuurist pärist indiviidide omavaheline dialoog ja vahetu suhtlus      ühistegevuses.
•    Interkultuurne vaatenurk kinnitab, et kultuuride paljusus saab edukalt ühiskonnas koos esksisteerida.
•    Kultuuri kandajatena nähakse iga indiviidi eraldi ja seetõttu saab toimuda interkultuurne dialoog indiviidide  vahel, kes esindavad erinevat etnilist või religioosset gruppi.
•    Tegemist ei ole privaatse dialoogiga (nt eravestlusega pere keskel), vaid pigem avaliku institutsionaalse dialoogiga, mis leiab aset koolis või töökohal.

Need lähtekohad on väga heaks stardijooneks õpetajatele, kelle klassis õpivad pagulasõpilased.
Kõiki sõnavõtte, arutelusid ja mõtteavaldusi liitis mure tuleviku pärast. Meie poliitikud sõlmivad tähtsaid lepinguid sõjapõgenikest pagulaste abisatmiseks, aga koolid on jäetud riigipoolse toeta. Nii tulebki koolidel toimida loominguliselt, et integreerida pagulasperede lapsed ühiskonda. Õpetajad seisavad silmitsi õpilastega, kes ei oska selle riigi keelt, ei tunne selle maa tavasid ja kombeid, nende kultuuriline taust on väga erinev selle maa omast, kuhu nad on saadetud.

Kuidas hakkama saada?

eTwinning oma paljude koostöövormidega Euroopa riikide vahel on üks võimalus rajada sild erinevate kultuuride vahele. Noored teevad hea meelega koostööd, osalevad projektides (eTwinning, Erasmus+), mis arendavad nende silmaringi, tõstavad keeletaset, arendavad tolerantsust ja sallivust.

Mida teada saime?

Me ei ole üksi oma muredega, kuidas aidata pagualsi. Samad mured, samad probleemid on Itaalias, Iirimaal, Austrias, Saksamaal, igas Euroopa riigis. Info jagamine, kontaktide loomine, suhtlemine aitab. Koolidirektor Iirimaalt sedastas oma sõnavõtus valdava üle-euroopalise probleemi järgnevalt: riikide poliitikates sõlmitud kokkulepped, üldised hoovused ja majanduskriisid liigutavad inimeste masse. Tekivad põgenike kriisid, esile tulevad riiklike immigratsioonipoliitikate kitsaskohad ning kogu segaduse lõppjaamas ootab vintsutatud ja ärevil last kool ja õpetaja. Koolil on sageli vähe või täiesti puudu selleks vastav ressurss – olgu materiaalne, emotsionaalne või inimressurss. Vaatamata sellele on riiklike poliitikate lõpptulemuste lahendajad kooliõpetajad, kes kogu oma loovuse, avatuse ja hea tahtega püsivad lootuses, et asjad muutuvad paremuse poole. Ja nad muutuvadki.

Samal teemal: