Konverents toimub koostöös Maanteeameti ennetustöö osakonnaga ja on suunatud 3. klasside õpilastele ja nende õpetajatele. 

Konverents seab oma põhieesmärgiks ohutuse väärtustamise ja teiste liiklejatega arvestamise, kus tähelepanu alla võetakse võimalikud igapäevased (ohu)olukorrad liikluses. „Konverentsi sihtgrupi lapsi, 10-aastaseid noori jalgrattureid, peetakse täieõiguslikeks liikluses osalejaiks, mistõttu võivad nad olla täiskasvanuile  partneriks ja abiliseks, mõistmaks turvalisuse olulisust,“ selgitas maanteemuuseumi liikluskasvatus pedagoog Triinu Õispuu. 

Et nii noored lapsed tavaliselt konverentsidel ei osale, on selle päeva üks ülesannetest ka selgitada, mis on üldse konverents, kus aeg-ajalt lapsevanemad käivad. „Et lapsed saaksid täiskasvanute maailmast paremini aru, siis korraldame just neile suunatud konverentsi,“ lisas Õispuu.

Konverentsi esimeses pooles saavad lapsed kuulata ettekanded erinevatelt esinejatelt, misjärel jätkuvad tegevused õpipesades. Ajaloolist liiklusalast teadmist jagab maanteemuuseumi giid-pedagoog Neidi Ulst, Lõuna Prefektuuri esindab Marina Paddar, kes arutleb teemal, kes on liikluses „tegija“. Kas see, kes võtab riske või see, kes oskab neid märgata? Tõnis Savi on rattaentusiastist arhitekt, tema räägib lastele ratta erinevatest kasutusvõimalustest ja võrdleb ratast teiste sõiduvahenditega ning arutleb, miks on kasulik jalgrattaga asju ajada. Lisaks toimub põnev kiiver-krae katse. 

Õpipesasid viivad läbi Maanteeameti ennetustöö osakonnast Sirli Tallo, Kai Kuuspalu ja Kerli Tallo; Lõuna Prefektuurist Marina Paddar ja MTÜst Aga Mina Getter Toome. Filmipesas arutlevad lapsed kaamera ees, kes on nende eeskujuks; foorumpesas osaletakse näitlemise abil erinevates liiklussituatsioonides  ja leitakse neile uutmoodi lahendusi; soovipesas saavad lapsed loovad olla ning kasutades erinevaid mooduseid, soovida Eesti rahvale liiklusteemalisi soove; mängupesas mängitakse põrandamängu, kus õpitakse liiklusalaseid ohtusid ennetama.

Konverentsile on registreerinud 12 Lõuna-Eesti kooli. Iga kooli esindab neli 3. klassi õpilast koos õpetajaga. Osalemine on koolile tasuta. 

Laste liikluskonverents kuulub Maanteeameti algatatud ürituste sarja „Inimene teel“. Järgmisel nädalal, 19.10 arutlevad Pärnus väärikas vanuses mehed-naised liiklusohutuse teemadel ning kuu lõpus, 27.10 toimub kohtumine Tallinnas, mis toob kokku tööealise elanikkonna. Kõik kolm üritust keskenduvad liiklusviisakusele, üksteise märkamisele ja arvestamisele liikluskeskkonnas. 

Allikas: Maantemuuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Maanteemuuseum kogub lugusid lääne autode saabumisest
• Maanteemuuseumi liiklusnädal räägib ratta ajaloost ning rattaspordist
• Laupäeval tähistab Eesti Maanteemuuseum 16. sünnipäeva

Seminaril osalejad saavad välja pakkuda oma idee koolidevahelisteks ühisteks projektideks ning leida seminari käigus partneriks kolleegi, kellega ühiselt plaan luua ja projekt ellu viia. Seminaril tutvustatakse eTwinningu võimalusi ühisprojektide tegemiseks ning esitletakse ka juba läbiviidud projekte. Samuti toimuvad robootika ja programmeerimisalased töötoad, kust saab ammutada ideid uuteks põnevateks koostööprojektideks.  

Seminaril osalemine ei eelda varasemat kokkupuudet eTwinningu ega ka programmeerimise või robootikaga. Piisab huvist ja heast tahtmisest! Seminaril võib osaleda nii individuaalselt kui ka koolimeeskonnana. 

Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume registreerimisega kiirustada! Registreerimine on avatud kuni 26. oktoobrini. Vaata lähemalt ning registreeru siin: https://koolitus.hitsa.ee/training/797 

Kava: 

Tulge ja pange koolis olevad robotid koostööd tegema!

Samal teemal:

• Innoka noored: kui sa õpetuse järgi ei tee, siis see on leiutamine
• Ruby igasse kooli!
• Martna Põhikool osaleb koolide koostööprojektis „Programmeeri oma tulevikku“

Foto: Koolielu arhiiv. 

Neuroteadusel põhinev õppesüsteem on edukalt kasutusel näiteks Kanadas, kus standardtestide tulemused on võrreldes piirkonna keskmisega tõusnud märkimisväärselt,“ selgitas seminari eestvedaja, riigikogu teaduse ja innovatsiooni toetusrühma liige Lauri Luik.

“Oleme seminarile kutsunud kaks selle valdkonna absoluutset tippu USA-st ja Kanadast, et nad jagaksid oma kogemusi meie õpetajate ja koolijuhtidega. Lisaks oleme palunud esinema maailma tippklassi kuuluva aju-uurija, Tartu Ülikooli professori Jaanus Harro. Usun, et neuroteadusel põhinev õppekorraldus on edukalt integreeritav meie riikliku õppekavaga ning see pakub võrratuid väljavaateid meie noortele,” lisas Luik.

Seminaril riigikogu konverentsisaalis otsitakse täna kl 16-19 vastuseid küsimustele, miks tänane õppekorraldus vajab uuendust, kuidas kiirendada õppimisprotsessi? Mida meil on ajult õppida, ja kas see on võimalik? Kuidas on võimalik neuroteadusel põhinevat koolisüsteemi Eestis kasutusele võtta?

Seminari avasõnad ütlevad riigikogu liige Lauri Luik, MTÜ Edu Akadeemia juht Roland Tokko ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Toomas Kruusimägi.

Teemasid avab Tartu Ülikooli neuropsühhofarmakoloogia osakonna juhataja professor Jaanus Harro. Rahvusvahelisi kogemusi jagavad neuroteadusel põhinevat õppimisprotsessi uurivate institutsioonide juhid, Imaginal Education'i tegevjuht Thomas Rudmik ning Advanced Learning Institute'i tegevjuht JW Wilson.

Otseülekannet saab vaadata siit.

Lisainfot teema ja esinejate kohta leiab siit.

Allikas: seminari korraldajate info. 

Samal teemal:

• 16 alustavat koolijuhti said võimaluse osaleda aastases arenguprogrammis
• Uuendused hariduses – kõige olulisem küsimus on "miks?"

Noori oodatakse sel aastal oma mõtteid avaldama teemal „Eesti Vabariigi 100. sünnipäev – kas olen külaline või sünnipäevalaps?“. 

„Eesti Vabariik saab peagi 100-aastaseks. Mõelge, kui palju on juhtunud juba meie eluajal ja kui kiiresti on ühiskond selle aja jooksul muutunud. Lastes silmade eest läbi joosta 100 aasta jooksul toimunud sündmused, mõistame, kui rikas on Eesti ajalugu ning kui palju inimesi on selle kujunemisse panustanud,“ selgitas MISA kodanikuhariduse valdkonnajuht Toivo Sikk. 

Käesoleva aasta esseekonkursil osaleja saab asetada end kas Eesti Vabariigi sünnipäeva külalise või siis sünnipäevalapse enda rolli ning väljendada oma mõtteid, vaateid ja tundeid seoses riigi tähtpäevaga. Teema võimaldab noorel süveneda enda rolli ühiskonnas ja püstitada küsimuse, mida saabuv juubel talle isiklikult tähendab. 

Kodanikupäeva esseekonkurss toimub sellel aastal juba kuuendat korda. Konkursil osalev töö tuleb kirjutada esseekonkursi blanketile eesti keeles. Essee pikkus võib olla kuni 2 lehekülge  (3600 tähemärki). Essee tuleb saata e-posti aadressile essee@meis.ee hiljemalt 23. oktoobril 2016. Blanketile tuleb märkida oma nimi, kooli nimi ja klassi või rühma number, samuti tuleb lisada oma telefoninumber ning e-posti aadress. Esseekonkursi juhendi ja blanketi leiab MISA kodulehelt. 

Iga konkursil osaleja võib võistlusele saata ühe essee. Kirjutada võib läbi mineviku, tänapäeva või tuleviku vaatevinkli. Tugineda võib ka järgnevatele küsimustele:

Mida on noored erinevatel aegadel Eesti arengusse panustanud?

Kuidas on tänapäeva noortel võimalik osaleda Eesti ühiskonna arengus?

Mida noor inimene saab teha, et rikastada Eesti tänapäeva ja/või tulevikku?

Millises valdkonnas näeb essee autor kiirema arengu vajadust?

Mida noor on ise teinud või valmis tegema Eesti arengu heaks?

Käesoleva aasta edukamaid esseede kirjutajaid tunnustatakse 20. detsembril 2016 Riigikogus toimuval esseekonkursi ja kodanikupäeva viktoriini parimate tunnustamisüritusel. 

MISA korraldab kodanikupäeva teemalist esseekonkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 

Allikas: MISA pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Digitaalse(ks) kodaniku(ks) kasvamine
• Noortele mõeldud kodanikupäeva e-viktoriin

Artikli autorid on Merje Hendrikson, Iiri Saar, Tanel Kümnik, Viia Hang.

Konverentsil osalesid Iiri Saar Tartu Descartes'i Koolist, Merje Hendrikson Tallinna Lilleküla Gümnaasiumist, Tanel Kümnik Kiltsi Põhikoolist ja Viia Hang Tallinna Kuristiku Gümnaasiumist.

Konverentsi teema oli “Kodanikuks olemine - 21. sajandi eetiline väljakutse”.

Avapäeva juhatasid sisse Itaalia haridusminister Sophie Beernaerts ja eTwinningu pedagoogiline manager Anne Gilleran ajaloolises Palazzo Vecchios. Lynn Davies, rahvusvahelise hariduse emeriitprofessor Birminghami Ülikoolist, mainis oma ettekandes, et haridust ei saa enam käsitleda kui rahvuslikku ettevõtmist.

Koolides oleks väga vajalik muuta mõtlemise teooriaid:
•    suurendada mõtlemise keerukust, murda kahendfailid ja väärtust monismist arutelude, diskussioonide, narratiivide abil elust enesest;
•    suurendada usaldust ja võimet rääkida oma häälega rollimängude, mängude, meediakoolituste, sotsiaalmeedia abil;
•    laiendada võrgustikke koolide ja kogukondade vahel, kus probleemide lahendamisel osaleksid mõlemad osapooled.

Et kõike seda ellu viia, tuleb kaasata vabatahtlikke. Samuti tuleb tõsta kodanike teadlikkust, teha agitatsiooni, selgitada ja suhelda.

Kahel järgneval päeval toimusid Firenze Fiera Congress Centre`is töötoad, kus sõna said eTwinningu projektides osalenud õpetajad erinevatest Euroopa riikidest ja õppejõud European University Insitute’ist, Bolzano, Rooma, Firenze ja Cambridge ülikoolist.

European University Insitute’i professor Anna Triandafyllidou selgitas ja täpsustas  kultuuriliste erinevuste ja integratsiooni käsitluste seminaris ksenofoobia ja rassismi mõisted, andis ülevaate, kuidas Euroopa riigid sisserännet käsitlevad ning keskendus oma arutelus interkultuursusele.

See on:
•    protsess, mille aluseks on erinevast kultuurist pärist indiviidide omavaheline dialoog ja vahetu suhtlus      ühistegevuses.
•    Interkultuurne vaatenurk kinnitab, et kultuuride paljusus saab edukalt ühiskonnas koos esksisteerida.
•    Kultuuri kandajatena nähakse iga indiviidi eraldi ja seetõttu saab toimuda interkultuurne dialoog indiviidide  vahel, kes esindavad erinevat etnilist või religioosset gruppi.
•    Tegemist ei ole privaatse dialoogiga (nt eravestlusega pere keskel), vaid pigem avaliku institutsionaalse dialoogiga, mis leiab aset koolis või töökohal.

Need lähtekohad on väga heaks stardijooneks õpetajatele, kelle klassis õpivad pagulasõpilased.
Kõiki sõnavõtte, arutelusid ja mõtteavaldusi liitis mure tuleviku pärast. Meie poliitikud sõlmivad tähtsaid lepinguid sõjapõgenikest pagulaste abisatmiseks, aga koolid on jäetud riigipoolse toeta. Nii tulebki koolidel toimida loominguliselt, et integreerida pagulasperede lapsed ühiskonda. Õpetajad seisavad silmitsi õpilastega, kes ei oska selle riigi keelt, ei tunne selle maa tavasid ja kombeid, nende kultuuriline taust on väga erinev selle maa omast, kuhu nad on saadetud.

Kuidas hakkama saada?

eTwinning oma paljude koostöövormidega Euroopa riikide vahel on üks võimalus rajada sild erinevate kultuuride vahele. Noored teevad hea meelega koostööd, osalevad projektides (eTwinning, Erasmus+), mis arendavad nende silmaringi, tõstavad keeletaset, arendavad tolerantsust ja sallivust.

Mida teada saime?

Me ei ole üksi oma muredega, kuidas aidata pagualsi. Samad mured, samad probleemid on Itaalias, Iirimaal, Austrias, Saksamaal, igas Euroopa riigis. Info jagamine, kontaktide loomine, suhtlemine aitab. Koolidirektor Iirimaalt sedastas oma sõnavõtus valdava üle-euroopalise probleemi järgnevalt: riikide poliitikates sõlmitud kokkulepped, üldised hoovused ja majanduskriisid liigutavad inimeste masse. Tekivad põgenike kriisid, esile tulevad riiklike immigratsioonipoliitikate kitsaskohad ning kogu segaduse lõppjaamas ootab vintsutatud ja ärevil last kool ja õpetaja. Koolil on sageli vähe või täiesti puudu selleks vastav ressurss – olgu materiaalne, emotsionaalne või inimressurss. Vaatamata sellele on riiklike poliitikate lõpptulemuste lahendajad kooliõpetajad, kes kogu oma loovuse, avatuse ja hea tahtega püsivad lootuses, et asjad muutuvad paremuse poole. Ja nad muutuvadki.

Samal teemal:

• eTwinningu nädalal räägime digitaalsest kodakondsusest
• eTwinning Live – loo oma professionaalne võrgustik

Õpilastele korraldatakse õppekäike küberkaitsega seotud organisatsioonidesse, loodud on drooniring ja sisustatud tehnoloogiaklass. Küberkaitse õppesuuna algatajaks ja koordinaatoriks on kooli õppealajuhataja Tiia Mikson.

Tiia Mikson

Aasta lasteaiaõpetajaks tituleeriti Silja Sarap Toila lasteaiast Naerumeri. Silja on õpetaja, kellega koos tunnevad lapsed end hästi, ta julgustab ja märkab kõiki. Esiletõstmist väärib Silja ettevõtlikkus – just tema ideena ja eestvedamisel toimus Ida-Virumaa lasteaedade esimene laulu- ja tantsupidu “Oleme Virumaa lapsed”.

Aasta klassijuhataja on Narva Eesti Gümnaasiumi õpetaja Tiiu Assafrei. Tiiu klassis õpib palju lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel. Oma hoolivuse, osavõtlikkuse ja pühendumusega on Tiiu loonud klassis suurepärase õhkkonna. Tiiu toetab õpilaste initsiatiivi, arvestab laste ettepanekutega ja aitab kaasa nende maailmapildi kujunemisele.

Aasta klassiõpetajaks nimetati Salme Põhikooli algklasside õpetaja, haridustehnoloog, arvuti- ja meediaõpetuse õpetaja Merle Lepik. Merle on loominguline, innovaatiline, õpilaste võimeid ja huve arvestav õpetaja. Ta leiab igale õpilasele võimetekohase ülesande, mis toetab lapse eduelamust ja motiveerib õpilast. Tema õpilased on kodukohta austavad ja väärtustavad saarlased.
 Aasta põhikooliõpetajaks kuulutati Simuna Kooli tehnoloogia- ja tööõpetuse õpetaja Jaana Palmisto. Jaana lähtub õpetamisel lapsest, tema oskustest ja huvidest. Ta on rohelise mõtteviisiga inimene, kes õpetab eluks vajalikke asju. Jaana aitab õpilastel kujuneda iseseisvalt mõtlevateks, vastutustundlikult tegutsevateks ning elus hakkamasaavateks inimesteks.

Aasta gümnaasiumiõpetaja on Gustav Adolfi Gümnaasiumi keemiaõpetaja Katrin Soika.  Katrin peab oluliseks keemiaalaste teadmiste seostamist teiste õppeainetega. Ta leiab, et parim teadmine sünnib alati sellest, kui õpilases on huvi tekitatud ning ta ise soovib ainega sügavamalt tutvuda. Katrin on kindel, et õpilase arengut toetab vanemate ja õpetaja omavaheline suhtlemine ning ausus ja avatus üksteise suhtes.

Aasta kutseõppeasutuse õpetajaks tituleeriti Raiko Kaasik Rakvere Ametikoolist. Õpilaste hinnangul teeb Raiko lihtsalt ja elulähedaselt selgeks kõik tööd, õpetab mõistma kvaliteedinõudeid ja tundma töö eest vastutust. Ta suudab luua koos õpilastega hea meeskonna, hoida motivatsiooni ja äratada huvi isetegemise vastu.

Aasta suunajaks nimetati Vanalinna Hariduskolleegiumi õppealajuhataja Kristel Üksküla, kes oma erakordse pedagoogilise vaistu ja omandatud kogemustega arvestab iga inimese eripäraga. Kristel on aidanud raskest olukorrast üle saada sadadel õpilastel, ta otsib ja leiab koostöös perekonna, tugispetsialistide ja kolleegidega iga lapse jaoks sobiva lahenduse.

Aasta õppeasutuse juht on Kiviõli I Keskkooli direktor Heidi Uustalu. Heidi peab juhina väga oluliseks töötajate rahulolu ning töötab selle nimel, et muuta koolikeskkond sõbralikuks ja usaldusväärseks. Ta on sihikindel, eesmärgile orienteeritud ning aitab jõuliselt kaasa hariduse väärtustamisele ühiskonnas.

Aasta õppejõud on Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi lektor Eno Tõnisson. Ta on uuenduslikke aktiivõppemeetodeid kasutav ning oma üliõpilaste igakülgset arengut toetav õppejõud. Ta suunab üliõpilasi koostööle, õpetab arutlema ja oma vastuseid põhjendama. Eno on meisterlik õppejõud, kes õpetab sisukalt ja kaasahaaravalt.

Aasta hariduse sõbra tiitli sai SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, mis on haridusprogrammi “Ettevõtlik kool” algatajaks ja eestvedajaks. Sihtasutuse koordineerimisel on haridusprogrammiga liitunutest moodustunud kogu Eestit hõlmav võrgustik, kuhu on kaasatud nii koolid kui lasteaiad. Keskus peab äärmiselt oluliseks haridusasutuste ja ettevõtete koostööd.

Aasta õppuriteks kuulutati Richard Luhtaru Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Kristel Hunt Tallinna Teeninduskoolist ja Kaisa Helena Žigurs Tallinna Muusikakeskkoolist. Richard Luhtaru võitis Koreas rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil kuldmedali, Vietnamis rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil hõbemedali ja Tartus toimunud rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil võistkondliku kuldmedali. Kristel Hunt võitis Itaalias toimunud rahvusvahelisel kokkade võistlusel kuldmedali. Kaisa Helena Žigurs saavutas esimese ja teise koha harfimängus Rootsis ja Venemaal toimunud rahvusvahelistel muusikavõistlustel.

Aasta juhendajaks nimetati Riho Rannikmaa Vaeküla koolist. Riho on tunnustatud sporditegelane ja judo- ja sumotreener, kes on aastakümnete jooksul juhendanud väga paljusid lapsi.
 Aasta Õpetaja gala eesmärk on esile tõsta haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad noorte heasse käekäiku ja kelle töö on teistele eeskujuks.

Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium, sihtasutus Innove ning Eesti Haridustöötajate Liit.

 Lisainfot saab Aasta Õpetaja gala lehelt.

Samal teemal:

• Milleks gümnasistile küberkaitse?
• Aasta Õpetaja auhinnagala toimub laupäeval Jõhvis
• Haridus- ja teadusminister Maris Lauri tervitus õpetajate päeva puhul

Osalema on oodatud kõik tvinnijad üle kogu Euroopa!

Tänavune eesmärk on suunata õpetajad digitaalse kodakondsuse teemalisi projekte looma. eTwinningu nädala kulminatsiooniks on parima projektiidee välja kuulutamine. Projektiideede esitamiseks on aega kuni 27. oktoobrini, parimad kuulutatakse välja 17. novembril.

• 10. oktoobril kell 19 toimub veebiseminar “Digital Citizenship – developing active citizenship through eTwinning”, kus räägitakse lähemalt sellest, kuidas eTwinningu projektide abil saab arendada lastes arusaamist aktiivsest kodakondusest.
• 13. ja 19. oktoobril toimuvad veebipõhised projektiideede tutvustamised, kus saab uudistada teiste projektiideid aga ka esitleda oma ideid ning leida endale projektipartnereid.

Lisainfot eTwinningu nädala ja sellega seotud ürituste kohta leiab eTwinning Live’ist, kuhu pääseb ligi iga eTwinningu portaali registreerinud kasutaja.

Samal teemal:

• eTwinning Live – loo oma professionaalne võrgustik
• Martna Põhikool osaleb koolide koostööprojektis „Programmeeri oma tulevikku“
• eTwinningu võluv lihtsus

“Tänavu on PPAFFil põhjust kahekordselt juubeldada – festival tähistab oma viiendat tegutsemisaastat ning PPAFFi patrooni, animafilmirežissööri Priit Pärna 70. juubelit. PPAFF on tavapäraselt koguperefestival, kõnetades sel aastal eeskätt lapsi ja noori, kuid pakkudes ka täiskasvanuile nii ajatuid animafilme kui ka uusloomingut,” märkis PPAFFi peakorraldaja Indrek Jurtšenko.

PPAFFi kavas on tänavu kümme animatsiooniprogrammi, neli alafestivali, Nukufilmi Lastestuudio animatsioonitöötoad lastele Tapal ja Viimsis ning rahvusvaheline tudengianimatsioonide konkurss. Autoritest on fookuses Riho Unt ning riikidest Läti ja animatsioonistuudio Atom Art tööd.

“Rõõm on tõdeda, et nii Elron Rongianimatsiooniga, GoBus Bussianimatsiooniga ja Eesti Kaitsevägi Militaaranimatsiooniga kui ka maapiirkondade kultuurikantsid alafestivaliga Kino maale on seekordki PPAFFile abiks animatsioonide tutvustamisel ja publikule lähemale toomisel,” tõdes Jurtšenko.

Teistkordselt toimuvast rahvusvahelisest tudengianimatsioonide konkursist võtavad osa neli erinevat animatsioonikoolkonda Hispaaniast, Belgiast, Suurbritanniast ja Tšehhist. Võistlusprogramm linastub neljapäeval, 27. oktoobril kl 16 Viimsi kino Premia saalis. Võistlustöid hindab kolmeliikmeline žürii koosseisus Mait Laas (Eesti), Lee Pak-Yee Aggie (Hiina) ja Edmunds Jansons (Läti).

Priit Pärna V Animafilmifestival kestab 10.-30. oktoobrini. Festivalist tehakse kokkuvõtteid laupäeval, 29. oktoobril kl 17 Tapa Kultuurikojas (Turu 8, Tapa).

Festivali lisainfo ja programm: www.ppaff.eu. Jälgi meid ka Facebookis: www.facebook.com/ppanimafest.  

PPAFFi toetavad MTÜ Tapa Linna Arengu Selts, Tapa vallavalitsus, SA Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit, Viimsi vallavalitsus, Euroopa Komisjoni Leader-programm jt. Koostööpartnerid on Priit ja Olga Pärn, MTÜ Nukufilmi Lastestuudio, Viimsi vald, Viimsi kino, Elron, GoBus, Tehnikarent, Eesti Kaitsevägi, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinnfilm, Nukufilm, Monstra, Atom Art jt.

Priit Pärna Animafilmifestival sai alguse 2012. aastal Tapal ning kutsuti ellu rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti animafilmirežissööri Priit Pärna auks. Tänavu toimub PPAFF viiendat korda ning kestab 10. oktoobrist 30. oktoobrini. PPAFF kannab ka sel hooajal EFFE kvaliteedimärki.

Allikas: Priit Pärna Animafilmifestival

Samal teemal:

• Animatsioon on lasteaedades jätkuvalt populaarne
• Dokumentalist Kullar Viimne: kõige olulisem on ikkagi sõnum

Emakeelepäeval välja kuulutatud võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“ eesmärk on väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid ning juhtida inimeste tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et tunnustuse väärilised äri- ja ettevõttenimed on eestikeelsed, kõlalt ja kirjapildilt eestipärased ning kujundlikud.

Eesti keelenõukogu esimees Birute Klaas-Langi sõnul lähtus žürii hindamisel eeldusest, et eestikeelse nimega on võimalik edukalt ennast meelde jätta ja Eesti ettevõtteid välismaalgi tutvustada. „Olulised on kujundlikkus ja eristusvõime, nime ajalooline taust ehk nime lugu, kuid samuti seos ettevõtte enda tegevusalaga. On hea meel tõdeda, et väljavalitud ettevõttenimed esindavad neid ideaale väga mitmekesisel viisil,“ ütles Birute Klaas-Lang.

Nimevõistluse kuulutasid välja Eesti keelenõukogu ja Emakeele Selts koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Laureaadid valis välja žürii, kuhu kuulusid Eesti Keelenõukogu, Emakeele Selts ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni esindajad. Kandidaate võisid esitada kõik ettevõtted, üksikisikud, mittetulundusühingud, avalik-õiguslikud ja riigiasutused kuni 15. septembrini.

Seminaril arutletakse koha-, isiku- ja ärinimede üle

Nimevõistluse võitjaid tunnustatakse täna Eesti keelenõukogu korraldataval avalikul nimeseminaril, mis käsitleb riigi rolli kohanimede, isikunimede ning ärinimede panemises.

Nimede panemisel ja kasutamisel annab riik ettekirjutusi ja piiranguid, mille üle on seni puudunud laiem avalik arutelu. Mõned piirangud on antud avalikes huvides, sealhulgas eesti keele ja kultuurikeskkonna kaitseks, ent nende täpne rakendamine tekitab paratamatult küsimusi. Nimede kohta käivate nõuete hulk on erinev, alates suhteliselt rangelt reguleeritud kohanimedest kuni praktiliselt piiranguteta ärinimedeni.

Nimeseminar toimub Tallinnas Eesti Keele Instituudis algusega kell 11. Päevakava.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti Arhitektuurikeskuses toimuva koostööpäeva eesmärk on jagada innustavaid kogemusi, kuidas rahvusvahelise koostöö kaudu täiskasvanuhariduse asutust arendada ning tutvustada lähemalt Euroopa ja Põhjamaade haridusprogrammide Erasmus+, Nordplus, EPALE ning Europass võimalusi.

Sündmusel saab kuulda huvitavaid lugusid täiskasvanuhariduse asutuste senistest rahvusvahelise õpirände kogemustest ja mõtteid avaldada, mida on see organisatsioonile ja tema töötajatele andnud. Lisaks saab arutleda, kuidas välja selgitada oma asutuse ja töötajate koolitusvajadusi ning kuidas aitab siin rahvusvaheline koostöö.

Rahvusvahelise koostöö päevale ootame täiskasvanutele õppimisvõimalusi  pakkuvate asutuste esindajaid, eelkõige rahvaülikoolidest, täiskasvanute gümnaasiumidest, keeltekoolidest, muuseumidest ja raamatukogudest.  Kõige rohkem ootame asutuste juhte, et koos mõelda, kuidas oma organisatsiooni tervikuna, sh koolitus- ja haridusprogramme läbi rahvusvahelise koostöö arendada.

Registreerumine on avatud kuni 16.oktoobrini (kaasa arvatud).

Allikas: SA Archimedes

Samal teemal:

Salasuhtlus veebis ehk mis on asjade internet