„Suvekool aitab tõsta Eesti tuntust küberjulgeoleku valdkonna kõrgharidust ja teadust arendava riigina,“ ütles HITSA juhatuse esimees Erki Urva. „Teist aastat toimuva suvekooli eesmärk on õppida ja jagada teadmisi selle nimel, et saaksime tuleviku infoühiskonnas turvaliselt elada.“

Sellaastane küberjulgeoleku suvekool toob kokku poolsada õigusteaduse ja infotehnoloogia valdkonna doktoranti ja uurijat, keda juhendab rahvusvaheline IT-õiguse valdkonnas tegutsevate juristide ning arvutiteadlaste meeskond. Ürituse peakorraldajate IT-õiguse programmi juhi Helen Eenmaa-Dimitrieva ja küberjulgeoleku professori Olaf Maenneli sõnul aitavad intensiivne õpe, diskussioonid ja nädalapikkune tehniline harjutus osalejatel omandada oskused mõista digitõendeid ja küberkriminalistikat puudutavaid küsimusi seostatult nii õiguslikust kui tehnilisest vaatepunktist. „Tegutseme IT-õiguse programmis aktiivselt selle nimel, et õigussüsteemid ja juristide oskused toetaksid uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning konstruktiivset lähenemist infoühiskonna arengutele. Küberjulgeoleku suvekool, mis aitab kaasa õigusteaduse ja infotehnoloogia valdkonna spetsialistide koostööle, annab tugeva panuse infoühiskonna arengusse,“ ütles Helen Eenmaa-Dimitrieva. Arutluse alla tulevad teemad nagu digitõendid, identifitseerimine, autentimine, turvalisus, riskide juhtimine ja palju muud. 

Suvekooli üks peaesinejaid, maailma juhtivaid eksperte küberkriminalistika valdkonnas Stephen Mason räägib lähemalt digitaalsetest tõenditest ning autentimisest. „Me elame ajastul, mida kontrollib inimeste poolt loodud tarkvara. Õhusõidukite, autode, satelliitide, kaamerate, haiglate jm töös loodame me sageli tarkvarale, kus võib mõnikord ka vigu olla ning on mitmeid näiteid, kus vigase tarkvara pärast on inimesed hukkunud, viga saanud või raha kaotanud. Just seetõttu peavad ka kohtunikud ja advokaadid mõistma tarkvara puudutavaid teemasid,“ selgitas Stephen Mason. 

Jeffrey Moulton Louisiana Ülikoolist Ameerika Ühendriikides tutvustab suvekooli raames riskide juhtimise raamistikku, aidates luua baasteadmised selleks, et analüüsida, hinnata ja kontrollida riske tundlikku informatsiooni haldavates ning töötlevates infosüsteemides. Moulton räägib, kuidas tehnoloogilised arengud meid haavatavaks muudavad ning mil moel koos eksisteerida asjade internetis, kus ka meie personaalsed seadmed võivad meie järele luurata.

Nädalapikkune intensiivne koostöö- ja õppeprojekt saab teoks Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Tartu Ülikooli IT-õiguse programmi, Tallinna Tehnikaülikooli ja Austraalia Adelaide Ülikooli koostöös. Selle toimumist toetab Haridus- ja Teadusministeerium. 

Küberjulgeoleku suvekool viiakse läbi Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 4.-8. juulil. Selle pidulik lõpetamine toimub 7. juulil kell 19 Õpetajate Majas, kus osalejaid tervitab ka Läti kaitseministeeriumi küberjulgeolekupoliitika juht Ieva Ilves. Lisainfo: http://studyitin.ee/c3s. 

Fotod: HITSA.

Samal teemal:

• Küberkaitse seminar Põltsamaal
• Üle-eestiline kübervõistlus noortele
• Laulasmaal kestab rahvusvaheline küberkaitse suvekool doktorantidele

Sel kevadel toimusid riigieksamid 20. korda ja kolmandat aastat uue korra alusel, mille järgi peavad õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Eksameid sooritas  kokku 9642 eksaminandi.

2016. aasta riigieksamite keskmised tulemused kinnitasid suures osas viimase kolme aasta keskmisi. Matemaatika riigieksami tulemus on eelmiste aastatega võrreldes tõusnud ja eesti keele, eesti keele teise keelena ning võõrkeelte eksamite tulemused aastate lõikes stabiilsed.

55 eksaminandi sai vähemalt ühel eksamil 100 punkti ehk maksimumtulemuse. Mitmes aines 100 punkti sai üks õpilane Narva Kreenholmi Gümnaasiumist.

Üle 90 punkti sai sel aastal 1174 tööd, kõige rohkem matemaatikas – 605 tööd. 

Matemaatika

Matemaatika eksamiks said õpilased valida kas kitsa või laia matemaatika eksami. Kitsa eksami valis 3440 ja laia eksami 4604 noort.  Kitsa matemaatikaeksami keskmine tulemus oli sel aastal 39,9  ja laia eksami keskmine tulemus 56,3 punkti.
 
Sihtasutus Innove hariduse agentuuri juht Tanel Oppi ütles pärast esialgse eksamistatistika avaldamist, et matemaatika eksami keskmise tulemuse tõus näitab kindlalt kolm aastat toiminud riigieksamite süsteemi juurdumist: „Keskmise tulemuse tõus rõõmustab ja näitab, et ilmselt on nii varasema õppimisotsuse tegemine kitsa ja laia kursuse, kui sel aastal ka matemaatika eksami valikul, olnud teadlikum. Eksamisüsteem on stabiilne ja nii õpilased kui õpetajad on sellest lähtudes tublit tööd teinud. Täpsematest põhjustest saame kindlamalt rääkida sügisel, peale esmaste tulemuste analüüsi.“

Matemaatika riigieksami ülesannetes liigutakse aasta-aastalt lihtsalt arvutamiselt loovamat mõtlemist ning matemaatika rakendamist nõudvate ülesannete poole. Kuna eksamiülesannetel on suur mõju koolis toimuvale, siis peegeldab eksam ka ootusi koolile. 

Eesti keel

Eesti keele eksamit tegi sel aastal 6884 eksaminandi ja eksami keskmine tulemus oli 62,6 punkti. Viie aasta jooksul on tulemus  olnud stabiilne ja eelmiste aastatega sarnane. 

Missuguseks võib hinnata eesti keele tänavuste eksamitulemuste põhjal meie noorte arutlusoskust, väljendusoskust, õigekirjaoksust? Kas kirjandi puhul tuli tugevalt välja mõni lemmikteema? 

Vastab SA Innove kommunikatsioonijuht Anneli Aab: 

Eesti keele riigieksamitöö on koostatud nii, et lugemisosa tekstid toetavad kirjandi kirjutamist ja ülesanded võimaldavad keeleoskust näidata erinevate huvide ning võimetega eksaminandidel. Lugemisosa keskmine lahendatus on tavapäraselt kõrgem ning tasakaalustab kirjutamisosa madalamat lahendatust. Ühe või teise osaoskuse keskmise tulemuse kõikumine ei mõjuta aga oluliselt üldist tulemust. Positiivsena võib välja tuua selle, et 2016. aastal oli kõrge tulemuse (80 – 100 punkti) saanud õpilaste osakaal üsna suur ning 0 punkti ei saanud ükski eksaminand.

Hindajad on välja toonud, et õpilastel vajab arendamist analüüsi- ja üldistusoskus, ei osata sõnastada probleeme, refereerida teksti ega korrektselt tsiteerida. Lühikirjandi kirjutamisel tekitab raskusi arutlemine. Kirjandites domineerib kirjeldamine ja jutustamine, suur osa tekstidest on pinnapealsed. Jätkuvalt on probleemiks ka kesine õigekeelsus ning oskus mõtteid selgelt väljendada.

Sellel aastal kirjutamisosas lemmikvarianti ei kujunenud. Valiti kõiki variante. Lugemisosas valis üle 50% õpilastest ilukirjandusel põhineva variandi.
 
Omal ajal, kui eesti keele eksam muutmisele läks, olid selle üle suured vaidlused. Nüüd on eksamit uuenenud moel mitu aastat tehtud. Kas ja kuidas on see mõjutanud noorte eesti keele oskust?
 
Kaheosaline eksam võimaldab keeleoskust mõõta laiemalt ning see tähendab, et eksamitulemused kajastavad objektiivsemalt ka õpilaste keeleoskuse taset. Eesti keele riigieksam mõõdab nii funktsionaalset kirjutamis- kui ka lugemisoskust, kaudselt ka riiklikus õppekavas esitatud üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Kindlasti mõjutab eksam õppeprotsessi. Eesti keele tundides on hakatud rohkem tähelepanu pöörama funktsionaalse lugemisoskuse arendamisele. Funktsionaalne lugemisoskus on aga nüüdisajal üks võtmepädevustest.
 
Kui suurt huvi tunti võimaluse vastu oma eksamitööga apellatsiooniperioodil tutvuda? Mis eksami vastu rohkem huvi tunti?
 
Praegune kogemus näitab, et tutvuda soovitakse nii matemaatika kui eesti keele eksamitööga, pisut enam oli siiski eesti keele tööga tutvujaid. Kokku registreerus tutvuma 205 eksaminandi. Osa jäi ka tulemata, hinnanguliselt käis kohal 190 eksaminandi.

Võõrkeel

Võõrkeeleeksamina said õpilased teha inglise keele riigieksami (7586 eksaminandi) või sooritada prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelise eksami. Võrreldes eelmise aastaga suurenes eksaminandide arv prantsuse (112 eksaminadi) ja saksa keeles (210 eksaminandi), vähenes vene (283 eksaminandi) ja inglise keeles. 

Õpilased, kes saavutavad inglise keele riigieksamil 50-70% maksimaalsest tulemusest, saavad B1-keeleoskustaseme tunnistuse. Tänavu oli neid 32% eksaminandidest. 75-100% maksimaalsest tulemusest saavutanud saavad B2-keeleoskustaseme tunnistuse (edasijõudnute tase). Neid oli tänavu 37% eksaminandidest. C2-taseme ehk kõrgeima keeletaseme tunnistuse (haritud emakeelekõneleja tase) said 2% eksaminandidest. 

Eesti keel teise keelena

Eesti keele teise keelena riigieksamil osales üldhariduskoolides, kutsekoolides ja mujal kokku 2146 õpilast. Eksami keskmine tulemus 60,4 punkti on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Eksamil vähemalt 60% maksimumtulemusest saavutanud eksaminandidele antakse välja eesti keele B2-taseme tunnistus. Sel aastal saavutas B2-taseme 1186 õpilast. 

Vaata riigieksamite esmaseid tulemusi SA Innove kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• 2016. a riigieksamitele on registreerunud 10 262 õpilast
• HaridusSilm lubab koole võrrelda mitmekesiste näitajate alusel
• Muutused mõjutasid riigieksameid juba tänavu

Sõber Karu mobiiliäpp on kui ideepank, kuhu saab kirja panna oma mõtted ja plaanid ühiseks ajaveetmiseks ja kust saab häid ideid ka otsida. 

Sõber Karu äpi eesmärk on suunata vanemat oma lapsega teadlikult ja täisväärtuslikult aega veetma. Äpist leiab praktilisi nippe, kuidas seda teha. Lisaks on üleval artikleid ja videoloenguid.

Miks Sõber Karu? See on “Kiusamisest vabaks!” metoodikast tuntud  sümbol, muhe lillakat tooni karumõmm. Et programmiga „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ on liitunud 439 lasteaeda ja 106 kooli, siis peaks karuke päris paljudele lastele tuttav ette tulema. Ja kui lapsed suunavad vanemaid karu-kujutisega äppi kasutama, siis tutvuvad vanemad ühtlasi lähemalt  „Kiusamisest vabaks!“ metoodikaga.  

Marie Tammsaar, Lastekaitse Liidu programmi „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ koordinaator:  

Äpi idee tuligi programmist „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ ja metoodikast „Kiusamisest vabaks“. See on kiusamise ennetamise metoodika, mis on suunatud kolmele sihtgrupile: spetsialistidele (valdavalt õpetajatele), lastele ja lastevanematele. Lastevanemaid soovimegi äpi kaudu kõnetada ja kaasata. Mitte sellepärast, et lapsevanemad kiusavad lapsi, vaid nende kaudu on võimalik seda metoodikat laste jaoks veelgi tõhusamalt rakendada. Et võrgustik, mis laste ümber on, oleks ühtse teadlikkusega. 

Helika Saar, Lastekaitse Liidu juhatuse liige ja laste õiguste programmi koordinaator: 

Kõik meie tegevused Lastekaitse Liidus lähtuvad laste õiguste konventsiooni neljast printsiibist, ja üks printsiipidest on lapse õigus arengule. Laste ja lastevanemate ühist tegevust oleme igas võtmes alati propageerinud. Ideed ja praktilised nõuanded sisukaks ajaveetmiseks koos lastega on Sõber Karu äpi abil väga hästi digiajastu vanematele kättesaadavaks tehtud. 

Testime äppi - mida arvab lapsevanem?

Kerli (39) on kahe lapse ema, 10-aastane tütar on koolilaps ja 4-aastane poeg käib lasteaias. Kerli töö on digimaailmaga igapäevaselt seotud ja nutitelefoni ning tahvelarvuti kasutamine on loomulik nii tööl kui kodus. Aga kindlasti ei ole Kerli see inimene, kes kogu aeg ninapidi nutiseadmes oleks või lapsi ainult telefoni teel kasvataks. Palusingi temal uut äppi katsetada.

Kerli arvamus uuest äpist oli esialgu kõhklev - äpp, mis tuletab lapsi meelde?! Aga sisusse süüvides, videoid vaadates, artikleid lugedes jäi kõhklus väikesemaks. "Sain aru, et minusuguste jaoks see äpp tehtud ongi. Ikka ju mõtled, et peaks lapsele muinasjuttu jutustama või et täna õhtul loeme koos raamatut, aga mõtteks see liiga sageli jääbki. Kui paned selle tegevuse äpi ajaplaneerijasse kirja, siis äpp tuletab sulle sinu lubadust meelde ja sa plaanidki õhtu nii, et sinna mahub muinasjutu lugemine," rääkis Kerli. Veel meeldis talle, et seal on palju lihtsaid ideid ja näiteid, kuidas lastega koos aega veeta. Tavapärane on ju, et joonistame midagi või laome klotse kokku, aga isegi köögiaknast välja vaatamise saab teha põnevaks ja lapsele arendavaks. 

Kas Kerli äpi igapäevaselt kasutusse võtab, ta esialgu veel ei teadnud, aga mobiilis on see lapsevanemal nüüd olemas. 

Mis eristab Sõber Karu äppi teistest sarnastest, kus on samuti ajaplaneerimise ja mängude võimalus?

Marie Tammsaar:  Meie äpis on suur osa teadlikkuse tõstmisel. Seal on spetsiaalselt toodetud lühikesed videod „Kiusamisest vabaks!“ metoodika võtmes, aga suuremat pilti avavad. Siis on lugemisviited, otseselt metoodikat ja Lastekaitse Liitu tutvustavad videod. Selle kõrval on ühise sisuka aja veetmise osa. Tegevused on välja toodud, tegevuse juures on omakorda kirjeldused, mida see lapse jaoks annab, kuidas see last arendab. Selgitame, miks just see tegevus on valikus, veidi ka suuname vanemaid mõtlema, miks nad midagi teevad, mis mõju sellel on. Seda äppi tuleb tervikuna vaadata ja kasutada kõiki funktsioone, siis on tema kasu ja mõju kõige suurem. 

Helika Saar: Äpp toetab kindlasti üht meie lähenemisnurka, mis on positiivne vanemlus. Lastekaitse Liit on tegutsenud 27 aastat, meile helistavad ja kirjutavad väga paljud lapsevanemad. Eks see tuleb ka rohujuure tasandilt, miks sellist äppi tegime. 

2015. aastal viis Lastekaitse Liit läbi uuringu „Lapse osalemine pereelus“. See oli kordusuuring, mille aluseks oli 2008. aastal läbi viidud arvamusküsitlus. Kuivõrd andis uuring äpile sisu või sisendit?

Helika Saar: Lastekaitse Liit on viimasel kolmel aastal läbi viinud uuringuid, mis on seotud osalemise ja kaasamisega. Eesmärk on lapse häält kuuldavamaks teha. Kui me igapäevaselt rõhutame laste osaluse ja kaasatuse tähtsust, siis ilmselgelt on vaja teada, mida lapsed tahavad. Uuringu „Lapse osalemine pereelus“ üheks küsimuseks oli, mida lapsed teevad vanematega koos ja mida nad sooviksid koos rohkem teha. Võrreldes 2008. aasta andmetega võib öelda, et vanematega koos tehtav on suhteliselt sarnaseks jäänud. TOP 3 on sugulaste ja tuttavate külastamine, TV vaatamine ning ühine hommiku- ja lõunasöögi söömine. Lisandunud on poodlemine, pered veedavad ühiselt aega kaubanduskeskustes. Nüüd jõuame selleni, et mida lapsed tegelikult tahaksid. Poeskäik, hommikusöök  on igapäevased tegevused, mis vanema aktiivsust ei eelda. Lapsed tahaksid just rohkem aktiivseid tegevusi, näiteks koos reisida. Mis on 2008. aastaga võrreldes tugevalt tõusnud, on laste soov vanematega koos sportida. Kookuvõttes tuli 2015. aasta uuringust välja, et vanemad teevad lastega koos küll rohkem asju kui 2008. aastal, aga aktiivne osa on natuke nihkes. See oli aluseks ka äpi loomisel: pakkuda aktiivsemaid tegevusi. 

Kas Lastekaitse Liidu uus äpp on teatud mõttes paratamatus? See teenib head eesmärki, aga ikkagi tuleb nutimaailmaga asja siduda?

Marie Tammsaar: Me peame „Kiusamisest vabaks!“ metoodikas olema tänapäevaga kaasas, me ei saa ega tahagi piirduda ainult spetsialistide koolitamisega ega jääda lootma ainult sellele, et lastevanemate kõnetamine jääb nende tööks. Tahame ise ka Lastekaitse Liidu poolt poolt kaasa aidata. Ja kui seda on kõige parem teha nutivahendite kaudu, siis nii teemegi.

Helika Saar: Uuringust „Laste osalemine pereelus“ tuli välja, et lapsed tajuvad karistusviisina väga raskelt ignoreerimist ja ükskõiksust vanemate poolt. Samas on ka näha, et suurenenud on tendents lapsed ühistegevustest kõrvale jätta. Lapsevanem üksinda tunde nutiseadmes surfamas – see on lapsele tajutav ignoreerimisena. See veelgi rõhutab, kui oluline on koos tegutsemine. Kui ta juba kaks tundi nutiseadmesse süüvib, siis parem tulgu talle meie äpilt teavitus, mis tuletab meelde, et ta lubas lapsega koos seda või teist teha. See äpp on loodud ikka selleks, et täiskasvanud nutimaailmast välja kiskuda. 

Marie Tammsaar: Meie äpp pakub ka nutimaailmas koos tegutsemise võimalusi, seal on mänguosa, see on puhtalt lapsega koos tegutsemise koht. Ja veel ühest uuringust. Viisime läbi „Kiusamisest vabaks!“ metoodika uuringu lasteaedades ja koolides kahe aasta jooksul. Uuring näitab, et see on hea ja toimiv metoodika meie lasteaedades ja koolides, aga  lapsevanemad ootavad, et spetsialistid kaasaksid neid rohkem ja annaksid metoodika kohta infot. See äpp aitab ka seda teha. Kindlasti saab selgemaks, kes on see lillat tooni karuke, kes lasteaedades-koolides toimetab ja miks ta seda seal teeb. 

Samal teemal:

• Õpetajad usuvad varasemast rohkem, et nende võimuses on kiusamist ennetada
• Lastekaitse Liidu üldkogu: laste sotsiaalset tõrjutust tuleb jõulisemalt ennetada

Kuidas aidata õpetajal vastata kiiresti muutuva maailma tingimustele, arendada endas ja oma õpilastes 21. sajandi oskusi? Teisisõnu, kuidas õppida planeerima oma õpetamist kogu elu vältel, loominguliselt end väljendada, näha probleemi ja leida selle lahendamise optimaalne kesktee, olla digitaalselt pädev ja initsiatiivikas, elada multikultuurses ühiskonnas ja lõpuks olla oma riigi, Euroopa ja üldse terve maailma aktiivne kodanik?

Euroopa haridusliku programmi Erasmus+KA1 võimalused aitasid meil nendele küsimustele vastused leida. Tänu projektile “Edust koolis - eduni elus!” tõstsid meie pedagoogid oma kvalifikatsiooni ja õppisid innovatiivseid lähenemisi ning rakendasid neid edukalt oma igapäevases töös. Nad jagavad hea meelega oma Eesti kolleegidega saadud teadmisi, kogemust ja õppematerjale.

Jevgenia Sizova, inglise keele õpetaja, kursus “Drama in Education-Holistic Approach to Teaching with Drama Techniques” (Horvaatia):

Kursus Process Drama, mis tähendab draamameetodi kasutamist kasvatamise ja õpetamise protsessis, osutus väga huvitavaks ja kasulikuks minu pedagoogilise tegevuse jaoks. Õppimise ajal olid kõik osalejad aktiivselt protsessi kaasatud. See aitas enda peal tunda ja läbi elada kõik need emotsioonid, mida eeldas üks või teine läbimängitav olukord.

Draamaelementide rakendamine tundides aitas minu õpilastel ennast realiseerida, omandada loomingulise koostöö kogemus, aga ka saada üle häbelikkusest, kammitsetusest, pingest. Draamameetodi kasutamine tundides aitab õpilastel kujundada õpimotivatsiooni ja oskust loominguliselt ning ühiselt läheneda eluliselt tähtsatele probleemidele." Õppematerjalid on saadaval sellel lingil: https://drive.google.com/open?id=0B9KPZMN6LbdeLUFXcnF1Z3ZTMlk.

Deniss Tšertov, inglise keele õpetaja, kursus „Arvutitehnoloogiad hariduses“ (Tšehhi):

18. kuni 29. aprillini ma olin Prahas tänu meie projektile Erasmus+.
Kümne õppepäeva jooksul sain teada, kuidas rakendada projektiõpet, missugust õpilaste suulise vastuse parandamise tehnikat oleks parem kasutada, kuidas inglise keele tundides arendada õpilastes kreatiivsust ja kriitilist mõtlemist, kuidas õpetada teistes töödes plagiaati eristama ja mitte kasutada seda enda omas.
Lektorid rääkisid kursustel mõningatest digitaalsetest mängudest, mida võib kasutada kõikides tundides, õpetasid ka meid mänge looma. Naastes tööle tagasi, ma viisin läbi tundide seeria, kus kasutasin õpilastega digitaalseid mänge. Ma palusin õpilastel luua mänge klassikaaslaste jaoks – kokkuvõttes olid kõik protsessist ja tulemustest vaimustuses. Kursused Prahas olid informatiivsed ja kasulikud, kuna saadud teadmisi (https://drive.google.com/open?id=0B9KPZMN6LbdeZmthRlJaaVlLMmc) ma kasutan kindlasti ka edaspidi enda töös.

Diana Šanina, prantsuse/saksa keele õpetaja, kursus “Practical Methodology for Teachers Working with CLIL” (Malta):

Projekti raames  oli mul õnn viie päeva jooksul läbida koolitus Maltal. See on uus kogemus ja omamoodi väljakutse, sest enne seda ma ei ole midagi inglise keeles õppinud. Koolituse teema on otseselt seotud igapäevase professionaalse tegevusega, kuna ma töötan LAK-õppe ehk CLIL meetodi (keele- ja aineõppe meetod) järgi, õpetades lastele saksa ja prantsuse keelt. Kursused aitasid mul mitte ainult rikastada metoodiliste võtete spektrit, aga ka andsid võimaluse võrrelda olemasolevaid praktikaid sellega, mis on välja kujunenud teistes Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, Poolas ja Ungaris. Minu arvates see on ka üks selle sõidu väärtuslikeimast tulemustest, vaadata justkui pealt seda, mida ja kuidas ma teen tunnis, viia ühise nimetaja alla kogutud didaktilised teadmised integreeritud õppest. Huvitatud kolleegidele ma soovitaksin inglisekeelset portaali http://www.languages.dk/, kus võib värskendada üldiseid teoreetilisi teadmisi pedagoogika ja metoodika õpetamise valdkonnas ning tutvuda konkreetsete, detailselt välja töötatud ja ellu viidud integreeritud tundide projektidega.

Jelena Suhhotina, saksa keele õpetaja, kursus “Interacting in Berlin” (Saksamaa):

Kool nagu ka teater algab riidepuust, kuid palju tähtsam on nende teine ühine koostisosa - mäng. Just mäng on Euroopa psühholoogide (kes vaimustusega tsiteerivad Võgotskit) arvates see „viies element“, mis aitab kasvaval põlvkonnal arendada tolerantsust ja seltsivust, omandada võõrkeeli ja edukalt meeskonnas tegutseda. Kursus "Interacting in Berlin", mida mul õnnestus külastada projekti raames, näitlikult demonstreeris seda. Teatripedagoog, psühholoog, põgenike keskuse töötaja, infotehnoloog ja raamatukoguhoidja, erinevas vanuses ja erinevatest rahvustest inimesed ühinesid tänu mängule paari päevaga ja moodustasid ladusa meeskonna. Selline kogemus on väga kasulik kooliõpetajale, kes valmistab õpilasi ette 21. sajandi väljakutseteks. Mängukogu võib leida viitel: https://drive.google.com/folderview?id=0B9KPZMN6LbdeLVAxTGszcWw2OVk&usp=drive_web.

Julia Issajeva, inglise/eesti keele õpetaja (HEV-õpilased), kursus “Effective Communication and Practical Teaching Skills with an Introduction to Scottish Culture” (Šotimaa):

Kvalifikatsioonikursused on alati kasulikud. Aga kui need kursused aitavad vahetada õhkkonda ja kliimat, jagada erinevatest riikidest kolleegidega kogemust ja vaadata suurepäraste linnade vaatamisväärsusi, on selline õppimine topelt huvitav.

Minu kursus toimus Šotimaa pealinnas Edinburgh'is ja kestis viis päeva. Selle aja jooksul me õppisime palju teemasid, alates draamast ja lõpetades video kasutamisega tunnis, külastasime eliitkooli-pansionaati ja tähtsamaid kultuuriobjekte. Kursus aitas mul mitte ainult parandada inglise keele oskust, avastada enda jaoks uued õpetamismeetodid, vaid ka õppida suhtlema erinevatest rahvustest inimestega. Oma tundidesse ma tõin uued võimalused õpetamiseks ja õppimiseks mängu vormis, mõned inglise lasteraamatud ja tükikese Šotimaa veebruaripäikest.

Natalja Nikanorova, õppealajuhataja, kursus “Structured Study Visit to Schools/Institutes & Training Seminar in Málaga“:

Hola, amigos! 6. kuni 12. märtsini 2016 oli mul õnn osaleda koolitusel projekti Erasmus+ raames Hispaanias Malaga linnas.  

Me külastasime Hispaania koole ja ülikoole, tutvusime selle muinasjutulise maa kultuuri, kommete ja haridussüsteemiga. Kava oli väga huvitav ja sisukas. Minu jaoks see oli unustamatu kogemus ja omamoodi väljakutse – mugavustsoonist väljumine.

Rühma kuulus 26 inimest 10 riigist. Õppimine toimus inglise keeles. On tore, et valmistudes sõiduks, ma võtsin suvel inglise keele eratunde! Ma sain uusi sõpru Saksamaalt, Taanist, Sloveeniast, Tšehhist, Kreekast, Horvaatiast, Türgist, kellega on võimalik edaspidine rahvusvaheline projektitegevus.

Koolitus innustas mind õppima võõrkeeli: naastes koju tagasi, ma läksin peale inglise keele kursuse ka saksa keele kursusele. Just koolitusel Hispaanias tuli arusaamine, et ilma võõrkeelteta kaasaegses maailmas lihtsalt hakkama ei saa!

Siin on kasulikud esitlused, mida ma edastan hea meelega võõrkeelte ja kunstiõpetuse õpetajatele: https://drive.google.com/open?id=0B9KPZMN6LbdeLWVIZ1NwRHF0X2s”.

Meie innustatud ja uute teadmistega õpetajad viisid läbi seminare ja meisterklasse oma gümnaasiumi ja Narva linna kõikide koolide kolleegidele. Sellega me püüame anda panuse Euroopa ühise pedagoogilise platvormi loomisesse, kus selle osalejad võivad jagada kogemusi ja teadmisi ning otsida koos 21. sajandi hariduslike ülesannete lahendusi.  

Autor: Olga Lutška, Erasmus+ projekti “Edust koolis - eduni elus!” koordinaator, Narva Kesklinna gümnaasium.

KÕIGE POPULAARSEMAD ARTIKLID ehk iga ainekuu esikolmikud on järgmised: 
Alguskuu 
Osalege eTwinningu multiprojektis „GPS-kunst“ ning veebiseminaril 
Selgus alguskuu parim õppematerjal 
Alushariduse haridustehnoloogide võrgustik  

Kunsti-, muusika- ja liikumiskuu     
Veebipõhine kunstikonkurss „Minu nimi ja grafiti“ 
Kunst muudab oma väljendusvorme, kuid loovus jääb 
Nädala äppi "Music composition" õpetab kasutama 10-aastane Ott  

Reaal- ja tehnoloogiaainete kuu     
Mitmekesine käsitöötund annab praktilised oskused ja ergutab loovust 
Tehnoloogia areng mõjutab ka käsitööõpetust  
Nädala äpp: 3D Creationist - 3D modeling on piiratud võimalustega, aga väga lihtne 

Loodusainete kuu 
Ainekuul oodatakse õpilasi seemnete idandamise projektis osalema 
Õpilased jäädvustasid seemnete eksperimendi digivahenditega 
Selgus loodusainete kuu parim õppematerjal  

Sotsiaalainete kuu
Nutiseadmete kasutamine inimeseõpetuse tundides 
Rahvusarhiivi digivaramu ootab uurijaid ja õppijaid 
Inimeseõpetuse tunnis õpitakse iseseisvalt mõtlema ja tegutsema 

Keeltekuu 
Kaheksas saksakeelne e-konkurss „e-Lernspiele zu Grimms Märchen" on alanud! 
Maslenitsa Koolielu keeltekuul 
Nädala äpp: Exam Madness 

Õppija kuu 
Aprill on LAK-õppe kuu 
8. klassi õpilased korraldasid loovtööna mängu „League of Legends“ turniiri 
Ruby – mugav ja lihtne, kuid mitte veatu 

Ainekuudel ilmunu kohta leiate täpsema info: http://koolielu.ee/ainekuud 

TOIMUS 13 VEEBISEMINARI: 
„HEV-õppematerjalid“ (Hene Binsol ja Mari Tõnisson)    
"eTwinningu multiprojekt "GPS kunst"" (Ingrid Maadvere)  
"IKT kasutusvõimalustest muusikaõpetuses" (Aet Mikli ja Ly Tammerik) 
"Facebook kui mitteformaalne õppimine" (Siret Lahemaa)   
"MOOCidest õpetajatele" (Evi Tarro)  
"Silma ja nägemise bioloogia ja füüsika" (Urmas Tokko ja Tanel Liira)  
"Seksuaalkasvatuse metoodikad 1", "Seksuaalkasvatuse metoodikad 2" (Eva Palk) 
Muide, Eva Palk teenis Inimeseõpetuse ühingu aastakoosolekul seksuaalkasvatuse metoodika veebiseminaride eest aasta teo laureaadi tiitli.   
"Veebileiud ja töövahendid võõrkeelte õppimisel ja õpetamisel" (Aimi Jõesalu) 
"Keskkonnad e-õppemängude loomiseks" (Aimi Jõesalu)  
"Õpilugu „Online-väitlus“" (Kristi Siirman, Siret Piir, Ülle Salumäe ja Ingrid Maadvere) 
"Ajaveeb lasteaia õppetöös" (Kristel Einaste-Lukk) 
„Õpiveeb“ (Diana Veskimägi) 

PIKEMAID VEEBIKURSUSI TOIMUS KA:   
Alguskuul toimus Koolielus 3-nädalane veebikursus „Nutikalt õue!“ - õpiti looma maastikumängu Loquiz keskkonnas, samuti loodi GPS-kunsti kaardi põhjal.  
Reaalainete ja tehnoloogiakuul toimus „Õpiprogrammi T-Algebra kasutamine ja nutiseadmete rakendamine matemaatika õpetamisel“.    
Enne jõule oodati huvilisi meisterdamisüritusele „Meisterdame koos!“.  

AINEMODERAATORID SOOVITASID 28 NÄDALA ÄPPI:  
Õhtujutt  
Art Lab  
Adobe Voice  
Ajatelg RWT Timeline  
Word Mover 
Pencil Sketch 
Sketchbook Express 
Guitar Tuna 
Music Composition  
Endomondo  
3D Creationist 
MyScript Calculator  
Instant Heart Rate 
GPS Fields Area Measure 
Minu loodusheli 
3D-molekulide loomine keemias WebMo-ga  
Eneseabi äpid: Ära tee! Tee nii! Deprest vabaks! Une monitor  
Lasteabi-rakendus  
Tervise äpid MediKeep ja Breast Test  
Õigekeelsussõnaraamat  
Inglise keele õppimise äpp Exam Madness 
Memrise 
Learn German with Wordpic  
Kypsis  

Põnevate äppide kohta tagasisidet veelgi – keeltekuul selgus õpetajate lemmikäpp, mida keeleõppes kasutada: Sharing is caring! Õpetajate lemmik keeleäpp on Quizlet 
 
Kutsusime üles ka õpilasi oma parimaid äppe õppimisel kirja panema. Äpivalik. 
Loosi tahtel saab HITSA meene õpilane Ranar Pügi Põlva Põhikoolist, kes peab parimaks äpiks õppimisel Kahooti. „Selle äpiga saab viktoriine koostada ja mängida teistega, see kõik käib lihtsalt, õpetaja näitab projektoriga seina peale küsimusi koos vastuste varjantidega ning telefonist vastad.“   

Tutvustati TÖÖVAHENDEID ja KESKKONDI: 
Loquiz – mängu nutikas kuues (Madli Leikop)  
Spordiäppide kasutusvõimalusi kehalises kasvatuses (Raul Rändla) 
Arvutikasutajale Alexanderi tehnikast (Aet Mikli) 
Tamme Gümnaasiumi õpilaste tagasiside Socretive’i kasutamisest bioloogiatunnis (Urmas Tokko)   
Ajateljetarkvara Tiki-Toki (Tony Tonni ja Virge Prank-Vijard)  
 
Kehalise kasvatuse ainemoderaatorid Jaanika Rändla ja Raul Rändla tootsid videoid ja juhendmaterjale harjutuste kohta, mis sobivad arvutikasutajatele: Nädala harjutus 1, harjutus 2, harjutus 3 ja harjutus 4.  

Ilmus ÕPILUGUSID:   
Raskelt saavutatud tulemus toob palju rõõmu - Eve Reisalu kogemused   
Innovaatilised õpilood – mitteformaalne õppimine 
Innovaatilised õpilood – jutustavad pildid  
Innovaatilised õpilood – mängu loomine ja luuletuste lavastamine  
Innovaatilised õpilood – 20. sajandi kunstivoolud  
Arheoloogia – (k)õige lõimitud(m) tund!?   
Kuidas tunnis filmi vaadata ning seda katkestamata õpilastele selgitusi jagada?  
Inimeseõpetuse tunnis õpitakse iseseisvalt mõtlema ja tegutsema    
Nutiseadmete kasutamine inimeseõpetuse tundides  
Õppija kuul vaatlesime uuemaid õpilugude töörühma õpilugusid: Muna õpetab kana ja kukke    

Õpilugude kohta leiate lisainfot HITSA õpilugude veebilehelt. 

VIISIME LÄBI ERINEVAID KONKURSSE JA PROJEKTE:  
Veebipõhine kunstikonkurss „Minu nimi ja GRAFITI“  
GPS-kunsti projekt  
Meisterdame koos ehk ettevalmistused jõuludeks 
Seemnete idandamise projekt  
Eesti sünnipäevale pühendatud viktoriin  
8. saksakeelne e-konkurss  
Sharing is caring! Õpetajate lemmik keeleäpp on Quizlet  
Kirjandusraal toimus 10. korda (konrkursiteade ja tulemused)   
Õpilaste kogumisvõistlus: Minu parim äpp õppimisel! 
Õppija kuu lõpetas küsitlus: Mis on õppimine?  

KUU PARIM ÕPPEMATERJAL
Parimaid ainealaseid õppematerjale valisid ainemoderaatorid välja 6 korral. Suur tänu õppematerjalide jagamise eest, Kalle Lina, Anne Rätsep, Birgy Lorenz, Urve Jõgi, Liis Reier, Pille Rahe ja Piret Lehiste!   

Suur tänu kõigile kaasamõtlejatele ja osavõtjatele! 

Koolielu ainemoderaatorid ja toimetus 

Illustreeriv foto OnMilwaukee veebilehelt​

Ankeedi täitis 138 inimest, kelle vanuseline jaotumine oli järgmine:


Vastused vanuseti: 
1.-3. klassi õpilaste arvates on õppimine peamistelt koolis käimine ja uute teadmiste saamine.
Lemmikvastus: Uued arvutimängud, koolitöö, male mängimine.

4.-6. klassi õppijate vastustest kõlas valdavalt läbi, et õppimine on vajalik, tarkuse kogumine, arenemine, vahel ka tüütu, igav ja aja raiskamine.
Lemmikud: Et koguda elurtarkust. Intelligentsus. Õppimine on asi, mida sa teed iseenda jaoks… Siis, kui sa jätad midagi iga päev meelde ja saad targemaks.

7.-9. klassi õpilaste arvamuse võtab kõige paremini kokku ühe vastaja arvamus - mõne jaoks kohustuslik ja mõttetu tegevus, mõne jaoks enesearendamine ja elus edasiliikumine.
Lemmikud: Väga tähtis, et haridus saada. Õpitud asi on see, mis jääb eluks ajaks meelde!

Gümnaasiumiõpilaste arvates on õppimine nii uute teadmiste saamine, seoste loomine kui ka olemasolevate teadmiste täiustamine. Üks põhjalik vastus: minu jaoks on elu üks suur õppimine, sest mitte keegi mitte kuskil ei saa kunagi kõike maailma tarkust omandada, seega õpime me kõik kogu elu.

Kutsekooli õpilaste arvamus on, et õppimine tähendab uute teadmiste ja oskuste omandamist ning vajadusel ka õpitu kordamist. Üks tore vastus: see on elukestev protsess, mis ei toimu ainult koolis, vaid ka igapäevastes töödes/toimetustes, hobidega tegeledes ning üleüldse ümbritseva maailmaga ühenduses olles.

Üliõpilaste arvates on õppimine:
millegi uue kogemine, tundmine ja/või tunnetamine erinevate meelte abil; 
juba kogetu taasavastamine või teise vaatenurga alt nägemine; 
lisaks eesmärgipärasele tegevusele ka alateadlik ning kõikvõimalikes keskkondades toimuv. 

Täiskasvanud vastajate arvamusi:
Minu jaoks on õppimine elukestev põnev väljakutse. Kuid teisalt pidev aja varastamine palgatöö, pere ja hobide kõrvalt;  
Uus ja unustatud vana; 
Terviku tajumine ning uute kogemuste, elamuste ja oskuste virr-varr; 
Loomulik tegevus.

Kõikide vastanute vahel, kes lisasid vastates oma meiliaadressi, loositi Random Name Pickeri abil välja vahva nutikas vidin. Nutika vidina saab Merilin Võti (4.- 6. klassi õpilane). 

Vaata ka küsitluse vastuseid Padletist. 

Laine Aluoja ja Mari Tõnisson, Koolielu ainemoderaatorid 
Illustreeriv foto pärit veebist. 

Samal teemal:

• Õppija kuu: muna õpetab kana ja kukke ning teised lood. Õpilood ja näited
• Ainekuu: kogume õpetajate õppimisega seotud lugusid!

Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja HITSA haridustehnoloogi Ingrid Maadvere sõnul räägitakse palju sellest, et õpetamine koolis peab muutuma ja rohkem peaks koolis õpetama 21. sajandi oskuseid. "Kuidas seda aga teha? Appi tulevadki õpilood, mida igaüks saab lähtuvalt oma ainest ja õpilastest kohandada. Õpilugu on õppimise ja õpetamise kogemuse kirjeldus, kus on ära toodud õpetaja ja õpilase tegevused, vahendid, õpikeskkonnad jne." 

Õpilugu „Muna õpetab kana ja kukke"
Ammusest ajast on teada, et asjad saavad selgeks siis, kui neid ise õpetada. Tihti on õpilased tehnoloogiat kasutades julgemad ja tublimad kui täiskasvanud. Õpiloo, kus õpilasi õpetajatena esile toodud, leiab õpilugude veebilehelt. 

Õpilugu „Õpetajavaba tund“ 
Õpilugu kirjeldab seda, kuidas õpetaja roll tunnis muutub ning kuidas protsessi juhtijast saab protsessi suunaja. Õpetaja valmistab üksi või koostöös õpilastega ette juhised tunniks või tundideks ning astub siis kõrvale. Selle kohta, kuidas vastutus õppimise eest lükkub õppijale, leiab õpiloo. 

Nende kahe õpiloo katsetamise tulemusi saab järele vaadata tunniajasest veebiseminari salvestusest, kus räägivad katsetamise tulemustest Ingrid Maadvere juhtimisel õpetajad-haridustehnoloogid Tiiu Leibur Pärnu Koidula Gümnaasiumist, Tiiu Vendel Pärnu Mai Koolist, Ene Moppel Võru Kreutzwaldi Koolist, Meeri Sild Tallinna Lilleküla Gümnaasiumist.  

Selle eest, et põnevaid tundide läbiviimise meetodeid õpilugudes kirjeldada, hoolitseb HITSA eestvedamisel õpilugude töögrupp. Õpilugude töögruppi kuuluvad ettevõtlikud ja innovaatilised õpetajad on loonud juba hulga uuenduslikke ja tehnoloogiarikkaid õpilugusid, millele on loodud oma veebileht. Uusi lugusid luuakse pidevalt juurde. Loodud õpilugusid saab otsida nii teemade järgi kui ka ainepõhiselt. 

Muide, nimetatud veebilehele on koondatud ka õppekava digipädevuste näited! Teisisõnu on need õpilaste digipädevuste saavutamiseks loodud näited, mis aitavad õpetajaid oma ainetes kasutada digivõimausi ja -vahendeid.

Nimelt valmis 2016. a. HITSA eestvedamisel õpilaste digipädevusmudel, mille eesmärgiks on kirjeldada digipädevuse eri aspekte. Pädevusmudelis on viis pädevusvaldkonda – info, suhtlus, sisuloome, turvalisus ja probleemilahendus. Pädevusmudeli kõrvale on loodud ka hindamismudel, mis aitab hinnata õpilaste digipädevusi riikliku õppekava kontekstis. Hindamismudeli kasutamise ja õppeprotsessi toetamiseks loodi tegevõpetajatest ja ekspertidest moodustatud töörühmaga näited, mis on seotud õpilaste digipädevuste osaoskuste (valdkondade) saavutamisega. Näited on jaotatud ainevaldkondade ja kooliastmete kaupa. Uurige lähemalt! 

Vahendas: Kristi Semidor, HITSA projektijuht 
Illustreeriva foto autor Jüri Mäemat

Viborgi Katedralskole* inglise keele õpetaja Kim Boje Taanis on sellele probleemile leidnud lihtsa lahenduse. Tallinna Reaalkooli partnerkooli õpetaja tutvustas viisi, kuidas filmi katkestamata selgitusi jagada.

Veebikeskkond TodaysMeet võimaldab õpetajal luua ruumi, kus saab tekitada dialoogi, ning seda väga mugavalt lingi abil klassiga jagada. Trüki vaid küsimus ja oota vastust, jaga selgitusi ning suuna õpilaste tähelepanu vaikselt soovitud asjadele. Õpilased istuvad sülearvutite taga ning toksivad vastuseid õpetaja esitatud küsimustele, olgu see siis vaadatava filmi, kodus tehtud eeltöö või huvitava keelekasutuse kohta. Mitte kõik õpilased ei pea vestlusest aktiivselt osa võtma. Piisab, kui leidub keegi, kes küsimusele vastust teab ja seda grupiga jagab. 


Ekraanipilt filmi vaatamise käigus toimunud dialoogist. 

Külastasime tundi, kus oli vaatluse all Roddy Doyle'i romaani ”The Commitments” põhjal valminud Alan Parkeri film ”Commitments”. Õpetaja Kim on filmiga sidunud mitmeid õpitegevusi. Kuna raamat on tõlgitud ka taani keelde, on ta valmistanud õppematerjali, kus taani ja ingliskeelne tekst on esitatud paralleelselt kahes tulbas, mida on võimalik keskelt pooleks murda. See võimaldab õpilastel lugeda näiteks ingliskeelset teksti ja piiluda tõlget. Teise lõbusa ülesandena palub õpetaja Iiri-teemalist teksti lugeda kohalikku aktsenti imiteerides, juhtides tähelepanu häälduse iseärasustele.

Kim õpilastele filmi vaatamise ajal küsimusi saatmas. Tagaplaanil külalistest õpetajad Reaalkoolist. 

Kõige viimaseks filmiga seotud tegevuseks on rollimäng, kus õpilaste vahel jagatakse raamatus/filmis esinenud tegelaskujud ning nad peavad läbi mängima ja seletusi andma süžees esinenud probleemidele.

Sarnaseid tegevusi on Taani õpetaja loonud Danny Boyle'i Šoti-teemalise filmi ”Trainspotting” põhjal. Esimene eestikeelse alusteksti tõlkega film, mis siinkohal meenub, on “Forrest Gump”. Kes meist ei oleks seda õpilastele näidanud, mõeldes, kas nad ikka panid tähele seda või teist... Taani õpetaja lahendus, kuidas oma põnevaid tähelepanekuid õpilasteni viia, on selleks suurepärane (ja sobib ka mujale, mitte ainult keeletundi).

Kristi Vahenurm, Koolielu inglise keele ainemoderaator ja Tallinna Reaalkooli õpetaja 
*Viborg Katedralskole on Tallinna Reaalkooli sõpruskool Taanist 
Illustreeriv foto Youtube'ist. 

Küsimustik on mõeldud täitmiseks õpilastele lasteaiast kuni kutsekoolini, ülikooliõppuritele ning  juba kooli lõpetanud täiskasvanutele! Mida tähendab teie jaoks õppimine?

Vastuseid saab lisada õppija kuul ankeeti kuni 25. aprillini 2016. 
Mida see õppimine siis erinevas vanuses inimeste jaoks tähendab – sellise kokkuvõtte teeme aprillikuu lõpus.
Kõikide vastanute vahel loositakse välja vahva nutikas vidin.

Laine Aluoja ja Mari Tõnisson, Koolielu ainemoderaatorid 
Foto Flickrist. 

Samal teemal:

• Professor: õppimises on olulised ka emotsioonid
• Õppimise hästi hoitud saladused
• Innovaatilised õpilood: "Mitteformaalne õppimine"
• Õppekäik kui praktiline õppimine

Ainemoderaatoritele meeldisid Koolielu õppematerjalide aita kuni 31. märtsini 2016 lisatud õppematerjalidest kõige enam kahe õpetaja materjalid: 

1) Pirita Majandusgümnaasiumi logopeedi Pille Rahe õppematerjal „Interaktiivsed harjutused lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilastele“.    
Tegemist on LearningApps.org keskkonnas loodud äppide kogumikuga õigekirjaoskuste arendamiseks ja süvendamiseks. Kogumiku koostamisel oli põhirõhk suunatud kaashäälikute õigekirja harjutamisele. Põhiharjutuste tüüpideks on lünkharjutused, korrektuurharjutused, sõna valik lausesse. 
Ainemoderaatorite arvates on harjutuste hulk (73) muljetavaldav. 

2) TLÜ Haapsalu Kolledži lektori Piret Lehiste lisatud erinevad inglise keele õppematerjalid: „Crossword – USA“ ja „Crossword – Australia“, „Animals“ – Learning appsis loodud ristsõnad ning piltide sobitamise mäng, „Inglise keele grammatika enesekontrolliharjutused“ – õppematerjal erinevate grammatika-teemade harjutamiseks, „Famous Brits“ – Quizlet Suurbritannia kultuuriloo kohta. 
Ainemoderaatoritele meeldis, et näiteks ristsõnades tuleb õpilastel tavapärasest rohkem nuputada ning ka veebist vastuseid otsida. 

Keeltekuud koordineerinud ainemoderaatorid 
Illustratiivse materjalina kasutatud pilte autorite õppematerjalidest