Iga kahe nädala järel hinnatakse olukorda ja tehakse otsus distantsõppe perioodi pikendamise vajalikkuse kohta.  

Esmaspäevast, 16. märtsist tuleb sulgeda kõigi üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide, noortekeskuste ja huvikoolide hooned. Reedel, 13. märtsil saavad õpetajad õpilastega kokku leppida edasistes tegevustes ja ülesannetes ning õpilased viia koolimajast kaasa kõik kodus õppimiseks vajalikud õppevahendid ja –materjalid.

Ülikoolides ja teadusasutustes jätkub teadus- ja arendustegevus.

Lasteaiad jätkavad esialgu tegevust, lasteaedade sulgemine otsustatakse juhtumipõhiselt. Sellegipoolest kutsume üles kõiki lapsevanemaid, kellel see vähegi võimalik, jätta lapsed koju.

Tööd saavad esialgu jätkata ka hariduslike erivajadustega õpilaste koolid ja kinnised lasteasutused, mille puhul tehakse otsused koostöös koolide ja koolide pidajatega juhtumipõhiselt.

Haridus- ja Teadusministeerium juhib tähelepanu, et distantsõppe perioodil ei tohi toimuda ka huviringid, treeningud jms. Rõhutame, et õppuritel tuleb teha paus koolivälistes huvitegevustes ning palume õppuritel viibida kodus. Lapsevanematel palume jälgida, et lapsed peaksid kinni koduväliste tegevuste keelust.

Paneme omavalitsustele ja koolipidajatele südamele, et teave tegevuse peatamisest tuleb edastada kõigile, kes tegelevad õpilaste koolivälise aja sisustamisega.

Haridus- ja Teadusministeerium annab regulaarselt täpsustavat infot, sh edasistes õppekorralduslikes küsimustes. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Glenn Carstens-Peters on Unsplash

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium: üleriigilised olümpiaadid ja võistlused tuleb edasi lükata
• Veebiseminar koolijuhtidele: koduõpe tehnoloogia abil

Registreeruda saab koolitus.edu.ee/training/3860. 

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium: üleriigilised olümpiaadid ja võistlused tuleb edasi lükata

Esimese õpiku puhul toodi välja suur kasutajaskond kõikide muusikat õppivate inimeste näol, ühtlasi on õpik mugavalt kättesaadav veebis. „Geoinformaatika“ puhul rõhutati õpiku interdistsiplinaarsust ja valdkonnaülesust, samuti tõsteti esile ülesannete rohkust ja eestikeelse terminoloogia lehekülgi.

Programmi juhtkomitee esimees ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on tunnustada eesti teaduskeele arendamist ning eestikeelse terminoloogia rakendamist. „Toetades ja tunnustades eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmist soodustame Eesti oskuskeele arengut,“ ütles Kärtner. „Igas valdkonnas peab olema võimalik kasutada eesti keelt ka akadeemilises arutelus.“

Konkurssi korraldatakse alates 2010. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel. Konkursile võib esitada ka kõrgkooliõpikuid, mis pole välja antud riikliku programmi raames, kuid on pälvinud akadeemilise kogukonna tähelepanu.

Varasemate aastate parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud

2018 - Ülle Jaakma ja Mihkel Jalakase toimetatud „Veise sigimine“ ning Toivo Maimetsa ja Sulev Kuuse toimetatud „Rakubioloogia“. 
2017 - Ako Sauga “Statistika“. 
2016 - Marina Aunapuu „Veterinaarhistoloogia“. 
2015 - „Materjalitehnika“ I-II osa, mille autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo, Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikoolist ning „Immunoloogia“, mille autorid on Raivo Uibo ja autorite kollektiiv Tartu Ülikoolist. 
2014 - Vello Otsmaa „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” ja tõlkeõpik „Orgaaniline keemia“, mille vastutav toimetaja on Tõnis Kanger. 
2013 - Arne Lepa „Inimese anatoomia“. 
2012 - A. Klauson, J. Metsaveer, P. Põdra, U. Raukas „Tugevusõpetus“ ja Alar Astover „Mullateadus“. 
2011 - Enno Reinsalu „Eesti mäendus“ ja Toivo Järvise „Veterinaarparasitoloogia“. 
2010 - Ain Raali „Farmakognoosia“ ja „Eesti kooli ajalugu. 2. köide“, koostajateks Endel Laul ja autorite kollektiiv. 

Allikas: HTMi pressiteade.

Samuti sai heakskiidu Keeleinspektsiooni baasil Keeleameti rajamine 

Valitsuse otsuse kohaselt korraldab Haridus- ja Teadusministeerium ümber oma haldusala asutused ning loob SA Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, SA Innove ja Eesti Noorsootöö Keskuse teenuste baasil ühendameti, mille nimeks saab Haridus- ja Noorteamet. Ümberkorraldused puudutavad ka keelevaldkonda: Keeleinspektsiooni rolli laiendatakse ning inspektsioon nimetatakse ümber Keeleametiks.

Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala asutuste konsolideerimine toetab riigireformi eesmärke ja annab võimaluse sünergiaks – näiteks loodava Haridus- ja Noorteameti puhul formaal- ja mitteformaalõppe paremaks lõimimiseks või Keeleameti puhul ühtse vastutuse tekkimiseks keelepoliitika rakendamise eest.

Haridus- ja Noorteameti loomine võimaldab parandada koostööd ja juhtimist, kasvatada sidusust ministeeriumi vastutusvaldkondade vahel, muuta tööjaotus selgemaks ja loogilisemaks, vähendada dubleerimist ning hoida kokku kulusid. Samuti muudab see kodanikele ja asutustele riigiga suhtlemise kiiremaks ja lihtsamaks. Haridus- ja Noorteametisse kavandatakse ka regionaalsed bürood, mis valdavalt asuvad tegustema riigimajades ja pakuvad teenuseid kliendile lähedal.

Keeleamet jätkab kõigi seniste Keeleinspektsiooni ülesannete täitmist, kuid ühtlasi muutub ka üleriigiliseks keelepoliitika rakendamise kompetentsikeskuseks. Mitmed seni erinevate asutuste vahel killustunud töölõigud saavad konkreetse eestvedaja ja vastutaja. Oluline on rõhutada, et lisanduvad ülesanded ei tähenda kindlasti Keeleinspektsiooni seniste järelevalvetegevuste marginaliseerimist. Eesti Keele Instituut jätkab teadus- ja arendusasutusena.

Järgmises etapis jõuab ümberkorralduste arutelu Riigikokku. Praeguste plaanide kohaselt võiksid ümberkorralduste aluseks olevad seadusemuudatused jõustuda 1. augustil ja ametid tööd alustada 1. septembrist.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Üldhariduskoolides algavad rahuloluküsitlused
• Eesti hariduse edulugu pälvis maailma olulisimal haridusfoorumil suurt tähelepanu

Webinaril saab ülevaate kõikidest tehnikaülikooli magistriõppekavadest ning vastuvõtutingimustest.

„Praeguses olukorras poleks nii paljude inimeste ühte ruumi kokku toomine vastutustundlik. Samas pole vastutustundlik ka ürituse ärajätmine, kui selleks on alternatiiv veebiseminaride näol olemas,“ ütles infoõhtu peakorraldaja Sten Kalder. Nii otsustaski korraldusmeeskond, et üritus toimub varasemalt planeeritud samal ajal, kuid veebikeskkonnas.

Huvilistel on võimalik seeläbi koduses keskkonnas turvaliselt nii vastuvõtutingimuste infotundi kuulata ja küsimusi küsida kui ka osaleda õppekavatutvustustel ning samamoodi programmijuhtidega suhelda. Kalderi sõnul on sellisel korralduskäigul ka positiivne pool – tulevased üliõpilased, kes magistrieriala valivad, saavad virtuaalselt osaleda rohkematel erialatutvustustel ja teha sellevõrra targem õppekava valik. 

Korralduslikest muudatustest teavitatakse üritusele juba registreerunuid e-maili teel. Täpsem info: www.taltech.ee/mainfo

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Juhul, kui olümpiaadile või võistlusele uut sobivat aega ei leita, siis jääb see tänavu toimumata. Kui üleriigilist olümpiaadi ei õnnestu läbi viia, võib rahvusvahelisele olümpiaadile saata Eesti esinduse muude objektiivsete näitajate alusel. Kui sellist võimalust ei ole, siis sel aastal Eesti esindust välja ei panda.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Haridustehnoloogid jagavad nõu koduõppe korraldamiseks

Lisaks pääses järgmisesse vooru kolm rahvahääletusel enim hääli kogunud projekti.

„Soovisime, et Negavati seitsmes hooaeg oleks võimalikult mitmekülgne ning seetõttu on edasipääsenute hulgas hästi eriilmelised ning mitmeid sihtgruppe kaasavad ideed,“ selgitab KIKi arengu- ja koostöökoja juht ning hindamiskomisjoni liige Helen Sulg. „Loomulikult peab idee olema teostav, kuid peamine on meeskonna soov ja tahe järgmised kuud sellesse panustada ning oma ideega töötada. Seetõttu oli oluline ka meeskonna ja nende motivatsiooni kirjeldus.“

Negavati konkursi 16 parimat

•Akukirurg - elektriautode akude remonditeenus, mis vahetab välja kõige kiiremini vananenud detailid ning pikendab seeläbi akude eluiga.
•Baik - akupanka laadiv komplekt jalgratturitele. Dünamo muudab väntamisest tuleva mehaanilise energia elektrienergiaks ning pingemuundur tagab ühtlase voolu sisenemise akupanka.
•Clevering - avalikud korteriühistutele mõeldud pakendikonteinerid, mille kasutamiseks tuleb enda isik tuvastada. Lisaks töötatakse välja konteineritele ultrahelisensor, mis mõõdab prügikasti täituvust.
•CompAct - interaktiivne tööriist ettevõtetele, mille abil hoitakse kokku ressurssidelt nagu vesi, elekter, kontoritarbed jms, seejuures hoides kokku ka raha. Antud lahendus aitab töötajatel igapäevaste väikeste mänguliste ülesannete abil oma harjumusi muuta. 
•EIMU - kohalikust toorainest valmistatud taimne piim, mis on valmistatud erinevatest eestimaistest viljadest (näiteks hirss, kaer, rukis, kanepiseemned, linaseemned jne). 
•Eri värvi sokk on OK - rõivaste ületarbimise probleemi vähendamiseks suunatud kampaania, mis õpetab inimesi oma riietele uut väärtust leidma ning rohkem hindama seda, mis juba kapis olemas on. 
•Fudler - platvorm, kus restoranid ja kohvikud saavad ülejäänud päevapakkumised odavama hinna eest maha müüa. 
•Kemihaka - puidust külgedega stiilsed ja minimalistlikud selja-, õla- ning käekotid, mis on valminud käsitööna ja taaskasutatud materjalidest. Iga eksemplar on eelmisest ja järgmisest erinev. 
•Koomiks Fred - noortele mõeldud koomiks, mille peategelane arutleb erinevate kliimaprobleemide üle ja leiab lihtsaid võimalusi keskkonna hoidmiseks.
•Lainegeneraator - taastuvaenergia muundur, mis annab võimaluse kasutada Läänemere lainet elektrienergia näol.
•Lithium up - liitiumakude taaskasutusse suunamine. Aku elemente analüüsitakse eraldi ja nii saab need taas kasutusele võtta mõnel muul otstarbel. 
•Münt - hambapesutabletid, et vähendada hambapastatuubide äraviskamist. 
•Paberi tootmine sõnnikust - sõnnikust valmistatud tualettpaber ja teised pabertooted. 
•Sundaze the Label - ujumisriided rõivatööstuse ülejääkidest. (Rahvahääletuselt edasipääsenu)
•TastEST - külmkuivatatud valmistoidud, mis sisaldavad juur- ja köögivilju ning on säilitusainete vaba. (Rahvahääletuselt edasipääsenu)
• Vana mööbli ja puidu taaskasutamine - äravisatud mööbli kasutuskõlblikest osadest uute esemete valmistamine. (Rahvahääletuselt edasipääsenu)

Rohkem infot Negavati kodulehelt. 

Konkurss on suunatud Pärnumaa koolide 1.-12. klasside õpilastele ning selle eesmärk on ringmajanduse põhimõtteid järgides leida ettevõtete tootmisjääkidele uus kasutus.

Paljud meeskonnad on tootmisjäägid kätte saanud ning mõlgutavad mõtteid, milliseid tooteid neist teha. Tooteid välja mõeldes pööratakse tähelepanu toodete praktilisele väärtusele ja kasutatavusele, mis aitaks tootmisjääkide pakkujatel leida viise, kuidas edaspidi oma jääke jätkusuutlikumalt taaskasutada.

Konkursil on õpilasi osalemas erinevates vanuseastmetes, kõige aktiivsemad on 4.-6. klasside noored. Konkurss kulmineerub 15. aprillil 2020, kui meeskonnad astuvad oma toodete tutvustamiseks žürii ette.

Korraldajad: Pärnu Rääma Põhikool, Pärnu-Jaagupi Põhikool, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, Pärnumaa käsitöö- ja tööõpetuse aineühendused, Pärnu Linnavalitsus ja Pärnumaa Arenduskeskus. Konkurss on kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse andmise tingimustest “Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” Pärnumaa PATEE programm 2020-2023 ja Pärnumaa Omavalitsuste Liidu poolt.

Sarnane konkurss toimus Pärnumaal ka neli aastat tagasi, kuid siis kasutati tootmisjääkide asemel kodus leiduvaid materjale. Konkursist võttis tookord osa üle 100 õpilase 24 meeskonnast.

Allikas: korraldajate info.

Samal teemal:

• Ettevõtlike noorte 3-võistlus Pärnu Rääma Põhikoolis
• Pärnu Rääma Põhikool on ettevõtlik kool

Lõpuüritusel esitlesid valdade ja linnade haridusametnikud oma lõputöid muudatuste juhtimise kohta kohaliku omavalitsuse haridusvaldkonnas. Programmis osalenud Kaie Talvingu sõnul on haridusjuhtide arenguprogramm hästi läbimõeldud ning toetab omavalitsuse ametnike professionaalset arengut. „Meiega jagasid tarkusi oma ala parimad praktikuid ja koolitajaid, programm sisaldas hulgaliselt eesmärgistatud tegevust ning mõtestatud õppimist. Ka kontaktid ja kogemused, mis ma oma kursusekaaslaste näol sain, on hindamatu väärtusega,” tõdeb Talving.

Arenguprogramm kutsuti ellu seoses toimunud haldusreformiga 2017. aastal, kui paljudes omavalitsustes vahetusid ametnikud ja tööle asusid uued haridusjuhid. Programmi eesmärgiks on kohalike omavalitsuste haridusjuhtide kompetentsi suurendamine haridusvaldkonna strateegilisel planeerimisel ja muudatuste juhtimisel. Arenguprogrammi esimene lend käis koos septembrist 2019 kuni märtsini 2020, mille vältel toimus  kuus koolitusmoodulit. Lisaks läbisid osalejad töövarjutamise kohaliku omavalitsuse haridusjuhi ning haridusasutuse juhi juures ning esitasid lõputöö. 

Arenguprogrammi I lennu lõpetas kokku 18 kohaliku omavalitsuse haridusjuhti üle Eesti:

Anita Kikas, Võru Linnavalitsus,

Anne Põldsaar, Viljandi Vallavalitsus

Anneli Vetka, Nõo Vallavalitsus

Anu Kirsman, Kuusalu Vallavalitsus

Elo Siska, Järva Vallavalitsus

Ivi Tigane, Valga Vallavalitsus

Juta Asuja, Raasiku Vallavalitsus

Kaie Talving, Lääne-Nigula Vallavalitsus

Karin Kokla, Hiiumaa Vallavalitsus

Kristel Kõrvits, Keila Linnavalitsus

Lea Leppik, Rapla Vallavalitsus

Mare Tamm, Elva Vallavalitsus

Maria Laanemäe, Jõhvi Vallavalitsus

Marju Kõva, Rõuge Vallavalitsus

Meeri Ehandi, Kohila Vallavalitsus

Monica Jaanimets, Rakvere Vallavalitsus 

Svetlana Kubpart, Viimsi Vallavalitsus 

Valeria Siminko, Lääne-Harju Vallavalitsus 

SA Innove, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Linnade ja Valdade Liit soovivad kõikidele lõpetajatele edu!

Allikas: SA Innove pressiteade.

Kõik finaali jõudnud saavad lisaks tunnustusplaadi “Tehnoloogiatäht 2020”.

KONKURSILE ON OODATUD ÜLDHARIDUSKOOLID

Kõik finaali pääsenud koolid saavad tunnustusmärgi “Tehnoloogiatäht 2020”, millele lisanduvad auhinnad viiele parimale.

“Konkursiga tahame üles leida Eesti koolide parimad praktikad, esile tõsta ja tunnustada koolimeeskondi, kes teevad IT-ainete õpetamisel suurepärast tööd,” ütles HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. “Loodan väga, et need näited inspireerivad ka paljusid teisi koole üle Eesti!”

Konkursi projektijuht, HITSA analüütik Margit Grauen ütles, et konkursi keskmes on õpilaste oskused. “On väga oluline, et Eesti koolilõpetajad saaksid koolist võimalikult mitmekesised ja head tehnoloogiateadmised ning oskaks lisaks kasutamisele ka ise uusi tooteid ja teenuseid luua.”

KUIDAS OSALEDA?

Konkursil osalemiseks tuleb koolidel hiljemalt 14. aprillil 2020 esitada oma digipädevuste ja IKT-õppimise kirjeldus koos illustreeriva visuaalse materjaliga, kas see on videolõik, koomiks vms seda saavad kooli õpetajad ja õpilased koos otsustada.

HINDAMINE

Konkursitöid hindavad HITSA, Haridus- ja teadusministeeriumi, üldhariduskoolide, ülikoolide, kutsekoolide ja ettevõtete esindajad.

AUHINNAD

Kõik finaali jõudnud koolid saavad tunnustusplaadi “Tehnoloogiatäht 2020”. Viis parimat saavad lisaks 3000 eurot koolitusteks või tehnoloogiahariduse taseme tõstmiseks vajalike seadmete ostuks. Võitjad tehakse teatavaks ja auhinnad ning tunnustusplaadid antakse koolidele pidulikult üle juuni alguses.

Vaata lisa: www.tehnoloogiatäht.ee 

Samal teemal:

• HITSA Digikiirendi programmis alustas õppimist neljas grupp koolimeeskondi
• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaharidusele