Konverentsil jagavad oma valdkonna tipptegijad põnevaid ja inspireerivaid kogemuslugusid, kaasahaaravates töötubades saavad gümnasistid tutvuda erialade sisuga ja katsetada nende sobivust. Lisaks pakuvad Tartu Ülikooli karjäärinõustajad kõrghariduspäeva jooksul karjäärikiirabi ja huvitavate erialadega on võimalik tutvuda kiirkohtingu vormis. Päeva juhib tuntud näitleja Kristjan Lüüs.

Kõrghariduspäeva projektijuhi Marleen Otsuse sõnul toob „Õpi Tartus“ tudengilinna üheks päevaks Kultuurikatlasse. „Iga gümnaasiumilõpetaja seisab valiku ees, mida edasi õppida ja kes temast võiks tulevikus saada. Kõrgkoolide alal saab tutvuda enamiku Tartu koolide ja erialadega ning suhelda praeguste tudengitega, et enda võimalikes valikutes paremini selgusele jõuda,“ ütles Otsus.

Ülikoolilinna õppimisvõimalusi tutvustaval päeval räägib näiteks füüsikaõpetaja Eerik Säre köitva esinemise alustõdedest, lennujuht Taavi-Martin Enno lennujuhtimisest kui balansseerimise kunstist ning kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus sellest, kuidas valikuid tehes vähem muretseda. 

Rohkem kui 25 töötoas saab katsetada erialade praktilisemat poolt. Muu hulgas kutsuvad Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tudengid gümnasiste muinasjutukohtusse, kus mängitakse tuntud muinasjutu näitel läbi kohtuvaidlus, Eesti Maaülikooli töötoas saab ülevaate digiturunduse suundumustest ja Eesti Lennuakadeemia töötoas võrreldakse tuntud filmide lennustseene reaalsusega. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilased kutsuvad aga osalema põnevas situatsiooniülesannete töötoas, Kaitseväe Akadeemia kadetid räägivad ohvitseri tööst ja seiklustest ning SEB finantsturgude riskinõustaja ootab huvilisi alustava investori seminarile.

Päeva lõpetab populaarse laulja Daniel Levi meeleolukas akustiline kontsert.

Kõrghariduspäev „Õpi Tartus“ toimub tänavu juba viiendat korda ning seda korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Maaülikool, Kaitseväe Akadeemia ja Eesti Lennuakadeemia. Rohkem teavet ja registreerimislingi leiab ürituse veebilehelt.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli Narva kolledži direktoriks valiti Marek Sammul
• Tartu Ülikooli muuseum avab ülikooli ajaloo uue püsinäituse „Minu elu ülikool“

Lauamängupäevaku eesmärgiks oli noortele pakkuda võimalust mängida erinevaid lauamänge, selle asemel, et veeta oma aega nutiseadmetes. Osalejateks olid Pärnu Rääma Põhikooli 5. kuni 9. klassi õpilased ning
mängimisele läksid nii Uno, isemeisterdatud doomino, tähemäng punktidele,matemaatiline mäng “Paarisarvud” ning tavalised mängukaardid.

Osalenud õpilaste arvates oli lauamängupäevak lõbus, õpetlik. Samuti leiti, et lauamängud on hea vaheldus õppimisele ning selline tore üritus võiks uuesti toimuda.

“Meie kui korraldajate jaoks oli tegemist esimese sellelaadse üritusega ning õhin, mis peegeldus noorte nägudelt andis meile kindlustunde, et lauamängupäevakuid võib ka uuesti korraldada. Julgustame sellist üritust korraldama ka teisi koole,” sõnas ürituse üks korraldajatest Mart Kimmel, kes on Pärnu Rääma Põhikooli Ettevõtliku kooli koordinaator.

Teksti ja fotod saatis Pärnu Rääma Põhikooli Ettevõtliku kooli koordinaator Mart Kimmel.

Samal teemal:

• Viljandimaa külalised Pärnumaad avastamas
• Nutikas kabeturniir Pärnu Rääma Põhikoolis

Millised on Eesti õpetajate lemmiktöövahendid? Tahame teada, millist tehnoloogiat õpetajad kõige rohkem kasutad. Uuel aastal jagame tulemusi - siis saab teada, mida kasutavad teised.

Hääleta ja vasta siin: bit.ly/lemmik2019.

Foto: Photo by Vinicius Amano on Unsplash.

Samal teemal:

• Eesti õpetajad kasutavad enim Google Drive'i, Youtube'i ja Padletti
• Digikunsti konkursi võidutööd näitavad õpilaste häid oskusi
• Eesti õpetajate lemmiktöövahendid 2017

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) nutiklassis toimunud rahvusvahelisel presentatsioonil esitleti CEPS-i ja Grow with Google koostöös loodud uut elukestva digiõppe valmisoleku indeksit, mis annab ülevaate, kuidas erinevate Euroopa riikide elanikud oma oskusi digitehnoloogia abil täiendavad. CEPSi koostatud uuringus mõõdeti õpitulemusi, digitaalset infrastruktuuri ja poliitikaid ning inimeste suhtumist digiõppesse 27 ELi riigis. Alustades sellest, kuidas on elukestvas õppes võimalik läbi veebikursuste õppida programmeerimist ja lõpetades sellega, kuidas kasutatakse mängulisi digitehnoloogiaid koolitundides. 

Edetabeli kolme esimest kohta hoiavad Eesti, Holland ja Soome. Kõigis kolmes riigis on raporti järgi tugev valitsuspoliitika, mis julgustab digiõpet ja digitaallahenduste kasutamist, ning nende elanikel on kõrge arvutikirjaoskus.

“Eriti just Eesti on digitaalse juurdepääsu kaudu leevendanud halduskoormust, näiteks maksude deklareerimisel ja valimistel hääletamisel. Eesti kui selle aasta indeksi absoluutse võitja näide kinnitab ka, et väga sihikindlad poliitilised meetmed, isegi nii väikeses riigis, võivad kaasa tuua olulised muutused. Kuigi see väike Balti riik võib ülejäänud Euroopale paljutki õpetada, on isegi Euroopa liidril kasvuruumi,” seisab CEPS-i rahvusvahelises pressiteates.  

HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan: “Eestis on eri tasanditel üsna hästi mõistetud, kui suuri muutusi tehnoloogia üha kiirenev areng kaasa toob. Kool ja hariduspoliitika peavad muutuma, kuid leida tuleb mõistlik tempo muutuste elluviimisel, et see toimuks mõtestatult. Esitletav raport on toonud meile sõnumi, et poliitilisel tasandil on Eestis valmisolek muutusteks olemas, nüüd tuleb koos leida vastused, kuidas täpselt me sel muutuste teel edasi liigume.”

HITSA nutiklassis esitles raportit Zachary Kilhoffer mõttekojast CEPS

Madalaimate tulemustega riikide hulka kuuluvad Belgia (21. koht), Poola (22. koht), Tšehhi (23. koht), Rumeenia (24. koht), Kreeka (25. koht), Itaalia (26. koht) ja Saksamaa (27. koht). CEPS-i raporti hinnangul viitavad need tulemused valitsuste piiratud poliitikatele digitaalse kirjaoskuse edendamisel ja digitaalressurssidele juurdepääsu keerukusele neis riikides. Saksamaad on kritiseeritud alainvesteeringute pärast digitaalsesse infrastruktuuri, madalate internetiühenduse kiiruste ja lairibaühenduse puudumise tõttu kogu riigi territooriumil.

CEPSi direktor Daniel Gros: „Digitaalne haridus on meie tulevik. Selle indeksi tulemused peaksid olema äratuseks riikidele, kellel on oht sellest suundumusest maha jääda. Mille poolest on Itaalia ja Saksamaa sarnased? Mõlemad on tugevad nn vanas tööstuses (töötlevas tööstuses) ja mõlemad on nõrgad digiõppe alal. Nende juhid peaksid õppima oma väledamatelt ja tulevikku vaatavatelt väikestelt ELi partneritelt.“ 

Grow with Google direktor Katerina Havrlant: „Me tahame, et kõik eurooplased mõistaksid tehnoloogiat ja saaksid sellest kasu. Kõikehõlmav digiõppe strateegia on selle ambitsiooni alustala. See raport näitab, kuidas erinevad riigid saavad üksteiselt õppida ja kuidas ettevõtted ja valitsused saavad teha koostöö digivalmiduses Euroopa ülesehitamiseks.“ 

Raporti leiab siit

1983. aastal Brüsselis asutatud Euroopa Poliitikauuringute Keskus on juhtiv mõttekoda, millel on ulatuslik partnerinstituutide võrk kogu maailmas. Ainsa Brüsselis asuva mõttekojana kõiki Euroopa poliitikavaldkondi hõlmav CEPS pakub mõttevahetusi, teadmisi ja potentsiaalseid lahendusi ELi poliitika kujundamisel. www.ceps.eu  

Elukestva digiõppe valmiduse indeks (Index of Readiness for Digital Lifelong Learning – IRDLL) on CEPS-i (Euroopa poliitikauuringute keskus) ja ettevõtte Grow with Google koostöö tulemus. Seda projekti rahastas Google, kes tagas ka esialgsed rakendusandmeid ja abi indeksitulemuste atraktiivsel ja arusaadaval esitamisel. Uuringud viisid CEPS-i teadlased ja CEPS-i valitud riiklikud eksperdid läbi sõltumatult. CEPS kannab täielikku vastutust projekti metoodika ja tulemuste eest. 

Samal teemal:

• Koolitus andis hoogu digipädevuste lõimimisele ainekavasse
• ProgeTiigri õpilasüritusel osales ligi 15 000 õpilast

Juubeli eel sõnas raamatukogu direktor Tõnis Liibek, et teadusraamatukogude tulevik ja revolutsioon ei seisne robotites, kes toimetavad paberraamatuid lugejateni, vaid võimaluses kasutada nii uusi kui vanu tekste, st kogu olemasolevat kirjasõna digitaalselt.

Juba lähiaastatel muutub TalTechi raamatukogu kõige digitaalsemaks raamatukoguks Eestis. „Eesti ainukese teadusliku tehnikaraamatukoguna pole mõistlik erialakirjandusena soetada kiiresti aeguvaid paberraamatuid. Üha digitaalsem raamatukogu loob omakorda uusi võimalusi nii tärkava tehisintellekti rakendamiseks kui ka avab üha rikkalikumaid teadmiste varasalvi,“ ütles Liibek.

21. sajand on raputamas raamatukogude olemust. Läbi sajandite on raamatukogud püsinud küllaltki traditsioonilistena, eelkõige kohtadena, kus säilitatakse ja loetakse kirjasõna. Digiteeruvas maailmas pole aga enam kuigi haruldased raamatukogud, kus puuduvad paberraamatud ja raamatukogu vahendusel pakutavale digisisule pääseb ligi kõikjalt.

Niisiis pole teadusraamatukogud enam niivõrd raamatute laenutamise kohaks, vaid parim koht õppimiseks ja töötamiseks. Lähiajal on TalTechi raamatukogus plaanis luua juurde kaasaegseid ruume ja tööpindu, kus tudengid saaksid teha grupitöid, samuti võiks osa raamatukogust olla ööpäevaringselt avatud.  Elementaarseks on muutunud raamatuskännerid, lisaekraanid arvutitele, litsenseeritud tarkvara kasutamise võimalused, e-lugerid ja abivahendid vaegnägijatele. Just erinevate lisavõimaluste pakkumine on muutunud kõigi raamatukogude jaoks oluliseks uueks ülesandeks.

TalTechi raamatukogus on suurepärane kogu tehnika- ja majanduskirjandust, kuid siit leiab ka ilukirjandust. Raamatukogu on avatud gümnaasiumiõpilastele, tudengitele, teadlastele ja teadmistehuvilistele – raamatukogu on avatud kõigile.

Esimene raamat pandi TalTechi (tollal Tallinna Tehnikumi) raamatukogu riiulisse 11. detsembril 1919. Esimeseks raamatuks oli aurumasinate juhtimise õpik, mis on välja antud Venemaal.

TalTechi raamatukogus saab tutvuda ka teiste haruldaste teostega, mis on juubeliks hoidlatest välja toodud. Unikaalseid raamatuid on palju, üks kõige huvipakkuvamaid on raamat, mis on 1919. aastal hangitud raamatutest ainukesena TalTechi raamatukogus säilinud. Selleks on õpik geomeetria, mehaanika ja füüsika rakendustest ("Elementarbuch der Differential- und Integralrechnung mit zahlreichen Anwendungen aus der Analysis, Geometrie, Mechanik und Physik für Höhere Lehranstalten und den Selbstunterricht ", Leipzig, 1910). Samuti teadaolevalt vanim eestikeelne raamat TalTechi raamatukogus – 1867. aastal ilmunud õpik J. G. Schwartz. „Wisika, ehk öppetus lodud asjade issewisidest ja wäggedest“, mille oli „Tallinna keelde“ tõlkinud C. G. Reinthal.

Lisaks rariteetsete vanade raamatute hoidmisele annab TalTechi raamatukogu välja ka uut lugemisvara: juubeliks on valminud ajalootrükis „Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1919–2019“, mis võtab kokku organisatsiooni olulisemad arengud sõnas ja pildis. Samuti on antud välja „Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu ajaraamat 2015–2019“, mis on neljas raamatukogu ajaraamatute sarjas. Selle ajaraamatu ilmumisega saab dokumenteeritud raamatukogu sajandipikkune ajalugu.

FAKTE TALTECHI RAAMATUKOGUST

Esimene sissekanne tehti 11. detsembril 1919 raamatu kohta „Морские паровые машины: описательный курс паровых машин Морского Инженерного Училища Императора Николая I с приложением атласа чертежей“. Вып. 1-3. Raamat on välja antud Peterburis 1902–1904. Raamatu koostaja on Tallinnas sündinud eestlane professor Voldemar Heinrich Maddisov.

Ainukesena on TalTechi raamatukogus 100 aastat säilinud õpik "Elementarbuch der Differential- und Integralrechnung mit zahlreichen Anwendungen aus der Analysis, Geometrie, Mechanik und Physik für Höhere Lehranstalten und den Selbstunterricht ", Leipzig, 1910.

Vanim eestikeelne raamat on 1867. aastal ilmunud õpik J. G. Schwartz. „Wisika, ehk öppetus lodud asjade issewisidest ja wäggedest“, mille oli „Tallinna keelde“ tõlkinud C. G. Reinthal.

Täna on juurdepääs 92 andmebaasile, kus on üle 250 000 e-raamatu ning 82 000 ajakirja.

2018. aastal laaditi TalTechi raamatukogu e-kogudest alla 1 486 320 sisuüksust.

Allikas: Tallinna Ülikooli pressiteade.

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada kuni 20. jaanuarini ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2019, e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu“).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:

 1) keeleteo nimetus ametlikuks kasutamiseks sobival kujul;
 2) keeleteo tegija andmed, kellele auhinda taotletakse (isiku nimi või töörühma juhi ja liikmete nimed; isiku või töörühma juhi e-posti- või postiaadress(id) ja telefoninumber või -numbrid);
 3) keeleteo kirjeldus vabas vormis (500–1000 tähemärki koos tühikutega);
 4) esitaja nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja/või e-postiaadress).

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel veebruaris.

Laureaadid kuulutatakse välja 2020. aasta märtsis emakeelepäeva paiku.

Keeleteokonkursi varasemad laureaadid. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta keeleteoks valiti Enn Ernitsa artiklikogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni”
• Aasta keeleteoks valiti „Eesti kohanimeraamat“

Loo autor on Pille Olesk, Valga Gümnaasiumi karjääri -ja projektijuht

Projekti raames on planeeritud haridustöötajate õpiränne kahe õppeaasta jooksul kahte erinevasse Hispaania kooli. Projektijuhiks on Valga Gümnaasiumi majandusõpetaja Birgit Tuulemets.

Esimene õpiränne viis õpetajad Birgit Tuulemetsa (majandusõpetaja), Pille Oleski (karjääri- ja projektijuht) ja Gerta Visteri (kunstiõpetaja) Granada maakonda Purullena linnas asuvasse IES Ribera del Fardes kooli. Külastatava kooli eripäraks võib pidada erinevate kultuuride (hispaanlased ja mustlased) lõimumise ja koostoime. Lisaks on kool varasemalt läbi viinud mitmeid edukaid rahvusvahelisi projekte Valga Gümnaasiumiga sarnastes valdkondades. 

Päevaraamatu märkmed

Pille Olesk: „Kui me Hispaaniasse maandusime võttis meid vastu jahe ja vihmane ilm. Soe ja mõnus suvi oli just lõppenud. Samas pani külm ilm meid ka teistmoodi pilguga vaatama koolihooneid, kus kütet ei olnud ja õpetajad ning õpilased istusid vapralt jopedes. Sama jahe oli hotellitubadeski. Jaheda ilma kompenseerisid sõbralikud Andaluusia piirkonna inimesed. Saime nende tervituskombe kohaselt nädala jooksul sadu põsemusisid. Kohalikud inglise keelt eriti ei valda, aga kehakeeles sai kõik tarvilik siiski öeldud.
Kuna meie ööbimispaik asus Granada linnas, siis saime igal hommikul nautida 45-minutilist autosõitu kooli läbi maalilise udulooriga kaetud mägimaastiku. Näiteks edasi tagasi kooli sõites läksid ikka ja jälle kõrvad lukku, kui ületasime 1380-meetrist mäge.“

Birgit Tuulemets: „Projekt on oluline Valga Gümnaasiumile, kuna projektist saadud kogemused ja praktika on aluseks kooli õppekavas tehtavatele muudatustele just majandussuuna ja humanitaarsuuna osas. Euroopa-suunalisele koolide vahelisele koostööle suunatud projekt suurendab projektis osalevate õpetajate teadlikkust kultuurilistest erisustest. Lisaks aitavad õpirändes saadud kogemused praktiliselt kogeda, kuidas erinevate kultuuridega koolikeskkonnas toimub õppetöö ja tähtsamate otsuste tegemine. Oluliseks osaks võib pidada just edulugude ja ebaõnnestumiste jagamist ning kuidas toimub koostöö erinevate partnerorganisatsioonide vahel. 

Saadud kogemuse toomine oma koolikeskkonda annab tänasele Valga Gümnaasiumi õpetajale väärtuslikke teadmisi ja oskusi ning loob paremaid võimalusi õpilastele eneseteostuseks nii kultuurivaldkonnas kui ka loomemajanduslikes valdkondades.“

Nädal töövarjuna Purullena koolis

Gerta Vister: „Eesti maitsete tutvustamiseks katsime õpetajate toas laua. Loomulikult oli seal verivorst, hapukapsas, must leib ja kilu. Andaluusia õpetaja jaoks ei olnud meie laud ja laualt tulev aroom ahvatlev. Meie üllatuseks sai kõige rohkem kiidusõnu sinep. Malagas läks täide ka minu üks unistus kunstiõpetajana – sain uurida Pisacco kodulinna ja muuseumi.“

Pille Olesk: „Nädala märksõnadeks olid hispaaniakeelsete tundide vaatlused ja õpetajate töömeetodite jälgimine. Huvitav kogemus oli kuulata ajalootundi, kus räägiti paralleelselt inglise ja hispaania keeles ning tundi viis läbi kaks erinevat keelt valdavat õpetajat. Tuleb tunnistada, et raske oli hispaaniakeelsetes tundides istuda ja märkmeid teha, kibelesime ise soovist  tundi juhtima asuda, mitte sellepärast, et me kuidagi oleksime tublimad, vaid olime Eestis olles ette valmistanud tunde nii Eesti kultuurist, kunstiõpetusest kui ettevõtlusest. Kuna projekti eesmärk oli siiski Hispaania kolleegide töö jälgimine tundides ja parimate praktikate korje, siis pidasid Hispaania partnerid projekti eesmärgist punktuaalselt kinni. Tuleb tunnistada, et kohalike täpsus ja suurepäraselt ettevalmistatud vastuvõtmine pani meid mitmeid kordi imestama ja ümber muutma oma eelarvamusi hispaanlastest kui mañana-kultuuri ehk tänased toimetused viska homse varna viljelejatest inimestest.” 

Gerta Vister: „Kunstiõpetuse tunnis õnnestus mul õpilastele õpetada, kuidas valmistada meie lipuvärvides võtmehoidjaid.  4. klassi õppurid (15–16aastased) said kärmelt nipi kätte ja olid uue näpuosavusega väga rahul, samas said nad meiega ka inglise keelt praktiseerida. Ühes loovustunnis saime ka meie käed külge panna ja saime omale mälestuseks lehvikud maalida”.

Birgit Tuulemets: „Väga põnevaks osutus ka vanema astme õppurite väljasõit Guadixi linna, kus külastasime koos õpilastega Andaluusia Innovatsiooni- ja Arenduskeskust. Keskuses tehti meile põnev ülevaade organisatsiooni tegevustest ning koostööst erinevate haridusasutustega ja projektidest, mida on läbi viidud. Andaluusia Innovatsiooni- ja Arenduskeskuses kuuldud jutust selgus, et ka Hispaania valitsus on hakanud suuresti toetama õpilaste ettevõtlikkuse tõstmist nii keskkooli tasemel kui ka teistel haridustasemetel.” 

Pille Olesk: „Meid inspireeris „Museumholics“ projekt, mis tegi koostööd kohalike muuseumitega. Ka meie õpetajad on mitmeid aastaid teinud tihedat koostööd Valga muuseumitega. Eelmisel aastal viisime läbi koolis ajarännaku 100 aasta tagusesse koolipäeva. Seda kogemust saime jagada oma uutele kolleegidele. Muidugi meil pole vastu panna mägedes paiknevate kääbikute küladega võrreldavaid koobaskülasid (piirkonnas umbes 20 000 koobasmajakest) ja muuseume. Külastades kodumuuseume tõdesime, et sarnased vanad tarbeesemed ja tööriistad olid ka meie esivanemate kasutuses.  

Punkte kogudes suurde linna tööle 

Huvitavaks aspektiks võiks pidada seda, et suurlinnas asuvasse kooli saab õpetaja tööle kindlate punktisummade alusel. Õpetajaks saades alustab õpetaja õpetamist niinimetatud maakoolis ja sealt liigub edasi linnakooli. Iga tegevus, mida õpetaja lisaks õpetamisele teeb, annab punkte, näiteks kirjutab pedagoogilisi artikleid, kirjutab ja viib läbi projekte jne. Punkte saab ka selle eest, kui kaua on õpetaja olnud ühes koolis tööl. 

Ka direktoriks saamine eeldab õpetajaks olemist minimaalselt viis aastat. Kui õpetaja tunneb, et ta sooviks saada direktoriks, siis läbib ta vastavad kursused, esitab oma plaani kooli edasisest arengust ja tegevustest direktorina. Selline lähenemine annab direktorile teadmisi kooli toimimisest, õpetajate igapäeva tegemistest ning mõistmise, kuidas õpetamine antud koolis toimib. Kohalikud õpetajad kiitsid antud süsteemi väga. Ka IES Ribera del Fardes kooli direktor Cecilia Díaz Marín oli varasemalt koolis olnud ainult inglise keele õpetaja. Tänasel päeval juhib ta mitmeid rahvusvahelisi projekte ja annab lisaks kooli juhtimisele ka inglise keele tunde. 

Tulevikuplaanid 

Birgit Tuulemets: „Kuna IES Ribera del Fardes kool on väga tubli projektikool, kellel on pikaaegne ning edukas rahvusvaheline kogemus Erasmus+ projektidega, siis saime õppida parimatelt. Hispaaniast lahkusime uue projektiideega, kuhu on kaasatud ka Valga Gümnaasiumi õpilased ja IES Ribera del Fardes’e kooli õpilased. Häid projektipartnereid tuleb hoida.”

Esimene õpetajate õpiränne kauges Hispaania Granada piirkonnas möödus kiiresti. Valga Gümnaasiumi õpetajad pakkisid kohvrisse töövarjukogemuse, koostöötahte ja palju uusi lennukaid ideid Valga Gümnaasiumi õppekava tarbeks, nagu praktilised koostööd kohalike ettevõtetega, muuseumiga ja Valgamaa Arenguagentuuriga. Saadud kogemusi jagavad töövarjuks olnud õpetajad ka oma kolleegidega. 

Sõbralik ja armas IES Ribera del Fardese koolipere eesotsas direktori Cecilia Diaz Mariniga saadab peatselt oma kaks õpetajat vastu meile töövarjuks. Kevadel viib lennuk taas õpetajad Hispaaniasse seekord Hispaania Valga linna, kus koolil on juba mõned sõpruskoolid ees ootamas.

Õpirände projekt on rahastatud EL Erasmus+ programmist.

Samal teemal:

• Kagu-Eesti riigigümnaasiumite olümpiaadideks valmistujate OMG-laager startis taas

Ringreis Pärnumaal sai alguse Pernova Loodusmajast, kus Kaire Mertsin ja Kadri Rea tutvustasid võimalusi formaal- ja mitteformaalhariduse lõimimiseks, pöörati olulist tähelepanu loodus- ja täppisteaduste olulisusele huviringide seas ning räägiti, kuidas toimuvad Pärnu koolide külastusprogrammid Pernovasse. Lisaks sellele tutvustati Pärnu linna kui õpikeskust, kus tervikuna hingamiseks teevad koostööd nii linn, maakond, kodanikuühendused kui ka ettevõtjad.

Pärast põnevat Loodusmaja seati siht ekstreemspordikeskusesse Raba 5, kus Teele Mustallikas tutvustas, kuidas nende keskus pakub häid võimalusi Pärnu linna koolide kehalise kasvatuse tundide mitmekülgsemaks muutmiseks läbi ekstreemspordi.

Pernova Loodusmaja avastamas, foto autor Viivika Vilja

Raba 5 ekstreemspordikeskuses uudistamas, foto autor Viivika Vilja

Kui ekstreemsed hetked läbi elatud, jõuti Pärnu Rääma Põhikooli, kus Mart Kimmel, Kadri Mekk, Marika Kruk ja Elmo Joa tutvustasid, kuidas on saanud Pärnu Rääma Põhikoolist ettevõtliku pöörde läbi teinud kool. Viljandimaa külalistele tutvustati koolile olulisi üritusi, sealhulgas Pärnumaa Playback, Ettevõtlikud nutimunad ning e-viktoriin “Nutt tuleb peale”. Samm-sammult hakati jõudma õhtusesse kavasse, kus ees ootas reis Pärnu Kunstide Majja. Tiit Erm tutvustas huvikooli ja Pärnu linna põhikoolide koostööd, näiteks pilliõppes,
liikumises, draamaõppes ja kunstis.

Pärnu Rääma Põhikoolis nutiajusid kuulamas, foto autor Viivika Vilja

Pärnu Kunstide Majas kunsti nautimas, foto autor Viivika Vilja

Ringreisi teisel päeval seati esmalt sammud Audru Kooli poole, kus Peep Eenraid tutvustas, mil moel põhikool ja huvikool koos tegutsevad, pöörates tähelepanu sellele, et huviharidus on põhihariduse toetaja. Lisaks sellele toodi välja eduloona kokandusring, mille noored soovivad tulevikus suuri tegusid läbi viia. Tähtis on ka mõista, et üks ettevõtlik kool on ettevõtlik tänu aktiivsele õpilasesindusele. Ringreisi lõpetuseks jõuti kaunisse Tõstamaa Keskkooli, mis on ka tuntud kui mõisakool. Toomas Mitt rääkis, et nende kooli õpilased on suvel mõisakoolis giidideks turistidele, tublid malevlased. Peale selle osaletakse Pärandivaderite liikumises,
millega väärtustatakse kohalikku kultuuriajalooga seonduvaid objekte - Tõstamaa puhul mõisapark, hooned, mälestusmärgid.

Audru Kool huvihariduse lõimimist ammutamas, autor Viivika Vilja

Tõstamaa Keskkool, autor Viivika Vilja

Teksti saatis Pärnu Rääma Põhikooli Ettevõtliku kooli koordinaator Mart Kimmel.

Samal teemal:

• Nutikas kabeturniir Pärnu Rääma Põhikoolis 

• Eesti gümnasistide võistkond tuli rahvusvahelises konkurentsis esikohale

„Tippkohtumine saab olema erakordselt põnev, sest ühise laua taha tulevad kokku maailma haridusministrid, eksperdid, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ning ettevõtjad lahkama haridusvaldkonna kitsaskohti ja otsima lahendusi,“ sõnas kohtumist juhtiv haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Kahe päeva jooksul loodame leida võimalusi, kuidas teha infoajastu andmeterohkes keskkonnas nutikaid haridusotsuseid tuleviku heaks,“ lisas Reps. „Niivõrd kõrgetasemeline haridusvaldkonna kohtumine toimub Eestis esimest korda. See annab taaskord tunnistust, et nii meie hiljutised suurepärased PISA tulemused, „Education Nationi“ algatus kui end õigustanud hariduspoliitilised valikud pakuvad maailmas huvi ning meie teadmistest soovitakse osa saada,“ sõnas Reps.

Kohal on PISA testide idee autor ning OECD haridusvaldkonna juht Andreas Schleicher. Lisaks osalevad USA National Center on Education and the Economy praegune president Anthony Mackay ja emeriitpresident Marc Tucker ning Kataloonia ülikooli erinõunik ja endine Euroopa Komisjoni hariduse peadirektor Xavier Prats Monne. Kohtumisel osalevad haridusministrid, valdkonna tippeksperdid ning ettevõtete juhid Lätist, Soomest, Šveitsist, Tšehhist, Leedust, Sloveeniast, Rootsist, Ameerika Ühendriikidest, Prantsusmaalt, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Mehhikost, Uus-Meremaalt, Hispaaniast ja Ühendkuningriigist.

Neljandat korda toimuvat tippkohtumist korraldatakse koos Euroopa Komisjoni ja OECD-ga.

Allikas: HTMi pressiteade