„Vaikselt hakkavad suureks kasvama noored, kes on tegelikult juba praktiliselt väikesest peale üles kasvanud digimaailma ja netisuhtlusega. See pole muidugi ainult halb nähtus iseenesest, aga on tõstnud esile ka mitmeid uusi probleeme – üks neist on kindlasti see, et reaalses elus näost näkku suhtlus või isegi otse telefonis rääkimine nõuab neilt teatud julgust ja eneseületust,“ selgitas Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis toimunud vestlusringis osalenud psühholoog ning pere- ja paariterapeut Kätlin Konstabel.

„Lisaks noortele on tegelikult ka paljudel täiskasvanutel sama probleem, et märksa lihtsam tundub saata sõnum, vajutada „send“ nuppu ja siis peita telefon ära ning teeselda, et probleem on lahendatud või nagu seda poleks olnudki. Nii jääb saamata aga kogu muu oluline informatsioon, mis saadakse vestluspartneri reaktsioonidest, kehakeelest, emotsioonidest.“

Vestlusringis osalenud youtuuberid Maria Rannaväli ja Sidni Tomson nõustusid, et ka neil on tulnud ette juhtumeid, kus eriti võõrale inimesele helistamine on nõudnud tõelist eneseületust. „Mina pole saanud oma autojuhilube tehtud, kuna ma lihtsalt ei julge oma õpetajale helistada,“ tõdes üks vestlusringis osalenud õpilane.

Konstabel sõnas, et üks nipp hirmust üle saada on võtta abi mõni lähedane sõber lihtsalt julgustuseks kõrvale seisma või hoopis teha kokkulepe, et mitte helistades järgneb mingi n-ö karistus või kohustus sõbra ees. „Mind abistab ka mõtlemine, et näiteks see sama autosõidu õpetaja saab päevas ilmselt selliseid kõnesid kümneid ja tema jaoks on see täiesti tavaline, kuigi noorele helistajale võib tunduda kõne tegemine eriline ja hirmus,“ lisas Sidni Tomson.

Samsungi algatatud programm Õpilaste Digitaalne IQ õpetab koolinoortele läbi veebiloengute ja vestlusringide koolides oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. Kuna digisuhtluse osas puudub siiani korrektne käitumisetikett, siis on programmi üheks osaks ka 9.-12. klasside koolinoortele suunatud võistlus Netikett, millega kutsutakse noori ise looma käitumisetiketti internetis.  

Õpilaste Digitaalne IQ kodulehelt www.digitaalneiq.ee leiab täpsema informatsiooni Netiketi võistluse kohta ning lisaks näiteks videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Netiketi võistluse patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson. Netiketi võistlusele tööde esitamine kestab 1. oktoobrist kuni 10. detsembrini. 

Programmi Facebook: 
www.facebook.com/NetikettEE

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Eesti kooliõpilased asuvad endale internetietiketti looma
• 33 kutseõppurit alustasid oma esimest koolitussessiooni programmis Samsung Digipass

Loe ja kuule ühe minti loengut Tallinna Ülikooli veebilehelt!

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Tallinna koolides ja lasteaedades kestab nutikuu
• Bostonis nähtu julgustas LEGOsid õppetöös rohkem kasutama
• Loo, suhtle ja jaga hoolivalt

Praktikate jagamine on oluline seetõttu, et Eesti kutseõppeasutuste rahvusvaheline koostöövõrgustik on praegu laiem kui iial varem. Kutseõpperänne toimub üha kaugemate riikidega ja suureneb õpirändurite arv.

Viimase viie aasta jooksul on Erasmus+ programmi abil oma praktika läbinud 2044 välisõppurit. Kõige aktiivsemalt on välisõppuritele Eesti ettevõtete juures tööpraktikat korraldanud Tartu Kutsehariduskeskus, mis on vastu võtnud 374 välisõppurit. Neile järgnevad Rakvere Ametikool (254) ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (182).

Tartu Kutsehariduskeskuse rahvusvaheliste suhete koordinaatori Andrei Atškasovi sõnul on viimase kümne aasta jooksul muutunud Eestisse tulnud kutseõppurite päritolumaad palju mitmekesisemaks. „Kui varem käidi siin Soomest, Rootsist, Taanist, Lätist ja Leedust, siis nüüd on Eesti enda jaoks avastanud ka hispaanlased, portugallased, itaallased ja loomulikult sakslased. Ka Islandilt käib väga palju õpilasi igal aastal ja see on igati tore,“ ütles Atškasov.

Kõige rohkem tuleb Tartusse kutsepraktikale IT erialade õpilasi, elektroonikuid, autotehnikuid ja kokkasid. „Infotehnoloogia valdkonnast tullakse Eestisse tänu meie IT-riigi kuvandile. IT erialade õppurite jaoks on Eesti digitaalne ühiskond väga kihvt ja atraktiivne. Teistelt erialadelt tullakse siia tihti vastupidisel põhjusel, et ei teata Eestist midagi ja tahetakse meie maad avastada,“ selgitas Atškasov õpilaste motiive, miks praktikakohaks valitakse just Eesti.  

Viljandi Kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus ütles, et Viljandisse tullakse enim praktiseerima autoerialadele, kuid on ka IT-õppureid ja kokkasid. Looduse hinnangul on lisaks uudishimule ja Eesti heale mainele välisõppurite ja õpetajate Eestisse meelitamisel oluline ka koolide enda töö välismaailmaga suhtlemisel. „Oluline on see, kuidas meie koolid välja paistavad ja mida me välismaal teinud oleme. Tihtipeale on vastastikune vahetus üks-ühele nende koolidega, kellega on head sõprussuhted,“ rääkis Loodus. 

Kutsehariduse rahvusvahelistumise päeval toimus kolm vestlusringi, milles arutati õpilastele suunatud rahvusvahelisi tegevusi, õpetaja võimalusi osaleda rahvusvahelises koostöös ning hariduse ja oskuste omandamise tulevikku nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt.

Päeva lõpuks anti pidulikult üle 2019. aasta Erasmus+ kutsehariduse õpirände hartad Viljandi Kutseõppekeskusele ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile. Kutsehariduse õpirände hartaga akrediteeritakse ja tunnustatakse kutseõppeasutusi, mis on olnud edukad kvaliteetse õpirände korraldamises oma õpilastele ja töötajatele ning julgustatakse neid edasi arendama oma rahvusvahelise koostöö strateegiaid.

Allikas: SA Archimedese pressiteade

Euroopa Ettevõtliku Kooli Auhind on Euroopa ettevõtlikemate koolide tunnustamissündmus, millel osalevad eelnevalt välja valitud 22 Euroopa riigi parimad õppeasutused. Tiitli pälvib kool, kus ettevõtlusõpe hõlmab suuremat hulka õpilasi, kus on olemas selge visioon ja plaan ettevõtlusõppe rakendamiseks, kool aitab kaasa õpetajate professionaalsele arengule ettevõtlusõppes ning kaasab õppesse praktikuid ärimaailmast. 

„Tabasalu Ühisgümnaasium on tõesti väga eeskujulik, sest seal on majandusõpe integreeritud kõikidesse vanuseastmetesse ning ettevõtlust hakatakse õppima juba esimeses klassis,“ märkis JA Eesti direktor Kersti Loor. „Kui nii mõneski tavakoolis on gümnaasiumi astmes olemas õpilasfirmade programm, tublimates koolides on lisaks veel minifirmad ehk 7.-9. klasside õpilasfirmad, siis Tabasalus on olemas ka mini-minifirmad ehk seal luuakse õpilasfirmasid juba alates 5. klassist.“

Loor selgitas, et lisaks enda koolis toimuvale arendavad Tabasalu Ühisgümnaasiumi tublid õpetajad ettevõtlusõpet terves regioonis ning pakuvad võimalusi ka teiste koolide õpilastele. „Kohalike elanike rõõmuks korraldatakse mitmeid õpilasfirmade laatu, kust võtavad osa ka teiste koolide õpilas- ja minifirmad,“ lausus Loor. Eelmisel aastal korraldas Tabasalu Ühisgümnaasium esmakordselt üle-eestilise mini-minifirmade laada, kus oli osalejaid kümnest koolist.

Tabasalu Ühisgümnaasiumi ettevõtlusõpetaja Krista Savitsch rõõmustas, et pikaajaline ja usin töö, mida on varasemalt ka maakonna ja riigi tasemel tunnustatud, on nüüd jõudnud ka sellise rahvusvahelise tiitlini. „See innustab meid kindlasti jätkama sama usinalt ettevõtlusmaastikul ja soovime olla sellega eeskujuks ka teistele ning vajadusel mentoriks koolidele, kes sooviksid samuti ettevõtlusõppega alustada,“ kommenteeris Savitsch. 

Fotol: Caroline Jenner, JA Europe tegevjuht, Krista Savitsch, Tabasalu Ühisgümnaasiumi ettevõtlusõpetaja, Jane Tamm, Tabasalu Gümnaasiumi arendusjuht, Joao Santos, Euroopa Komisjonist

Auhind anti üle 16. oktoobril pidulikul sündmusel Helsingis. Kokku pälvis Euroopa Ettevõtliku Kooli tiitli 34 õppeasutust 22 riigist. Eestist on varem Euroopa Ettevõtliku Kooli nimetuse pälvinud Kiviõli I Keskkool, Tallinna 21. Kool ning Kuressaare Ametikool.

Allikas ja foto: korraldajate info

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub tunnustama ettevõtlikke õppureid ja õpetajaid
• Kutsekoolide õpilasfirmad: ettevõtlusõpe kõrvuti erialaõppega

Seminaril osales kokku 41 inimest Eestist, Taanist, Norrast, Leedust, Põhja-Makedooniast, Tšehhist, Sloveeniast, Maltalt, Bosnia ja Hertsegoviinast ja Belgiast.   

Seminari alustati tervitustega kohalikelt lasteaedadelt. Seejärel tutvustati, mis seminaril toimuma hakkab ja mis on kokkusaamise eesmärk. Räägiti Taani kontekstis põhjamaisest traditsioonilisest pedagoogikast. Taani lasteaedade õppekavas on esmakordselt sees termin “teadus” ja rõhku pannakse tehnoloogia mõistmisele. Nende jaoks on oluline, et lapsed oleksid loovad nii mängus kui õppimises, teeksid koostööd tehnoloogiliste vahenditega, arendaksid kriitilist mõtlemist, oleksid inimlikud inimesed. 

Siis tegelesime haridusrobotite Ozobottidega. Osalejad ise pidid aru saama, mida sellega teha tuleb ja kuidas see töötab. Eestlastel raskui ei tekkinud, oleme Ozobotte kasutanud. Pärast seda pandi lauale robootikakomplekt LittleBits. See oli suures osas füüsika, ühendasime juppe ja patareid, et see asi tööle läheks. Mõni andur näitas temperatuuri, mõnel hakkas ventilaator tööle jne. 

Pärast jagati osalejad kahte gruppi vastavalt sellele, milline on tase ja kogemus eTwinningu projektide tegemisel. Algajatele seletati, kuidas eTwinningu keskkond töötab. Edasijõudnutele, keda ei olnud palju, räägiti headest praktikatest ja mis teeb ühest projektist hea projekti. 

Järgmisel päeval olid lasteaedade külastused.  Meid jagati nelja gruppi ja eestlased otsustasid, et lähme kõik erinevatesse lasteaedadesse ja pärast jagame nähtut. Nende külastuste eesmärk oli näidata, kuidas Taani lasteaiad kombineerivad tehnoloogiat ja teadust õppetööga. 

Esimene lasteaed oli omapärase ehitusega, oli tunne, nagu oleks kuskil puuonnis, kus on ääretult põnev. Lasteaias oli 3D printer, BeeBot-robotid ja Easi mikroskoop, mida saab juhtida tahvelarvutist. Toodi näiteid, kuidas neid õppetöös kasutatakse. Põnev oli rohelise ekraani (ingl green screen) kasutamine õppetöös ja seda protsessi nägime ka pärast rühmas. Rühmad ise olid pisikesed, aga hästi liigendatud. 

Teises lasteaias polnud nii palju tehnoloogilisi vahendeid, aga nad rääkisid, et on oluline, et lapsed õpiksid kriitilist mõtlemist, kuidas asju ning nähtuseid lahti kodeerida. Näiteks kuidas jõuab lehmast saadud piim meieni. Lapsed pidid panema pildid õigesse järjekorda. 

Õuealad olid lasteaedades suured ja lastel on palju vabadust. Ühel lasteaial oli ronimispuu, kuhu otsa lapsed võivad ronida, aga nad ise peavad enda võimeid tundma. Kui laps alla kukub, siis teab ta järgmine kord, kui kõrgele ta minna tohib. Võib öelda, et nad ei hellita lapsi liigselt, vaid lapsed ise õpivad enda võimeid ja oskusi tundma. Õuealal ja kohati ka siseruumides ei olnud suurt korraarmastust, mis tekitas pingevaba ja lapsekeskse õhkkonna. Oli kohe näha, et seal on kindlasti lapsed. Õppetegevustes polnud ei lastel ega ka õpetajatel kiire, kõige jaoks võeti aega. 

Silma jäid mõned ootamatud asjad: lasteaedade ruumid on väiksed, kuid ruumi on rohkem. Lauad on õpetajale mugaval kõrgusel ja pisikesi pudinaid kõrgetel taburettidel vaadata oli päris hirmus.  Aga nad ei kukkunud sealt alla, vaid nihelesid rahulikult ja õpetajad ei muretsenud. Üllatas, et lastel olid tehnikavidinad käepärast ja mitte ainult tunnis tegutsemiseks.

Järvest ja metsast toodi kaasa loodusmaterjale ja neid uuriti pisikese munakujulise digimikroskoobiga. Lapsi viiakse metsa ja järjepidevalt - kord kuus nädal aega on iga rühm metsas, hommikul viiakse ja õhtul tuuakse. Metsad on sealkandis muinasjutulised. Nagu ka meil, kus metsa on.
 
Teises lasteaias mängis õpetaja 2-3aastastega COSMO mängu. Umbes 10 cm läbimõõduga plastikust eri värvi põlevate kivikestega sai muusikat teha, aga ka reaktsioonikiiruse mänge mängida. Väiksed patsutasid mõnuga kivikesi, proovisid ka kaaslase omi. Õpetaja küsis pidevalt laste arvamust, mida edasi teha (muusikat? mis pille?).

Õueala oli suur ja elu nagu seikluspargis, ronimiseks oli kõikvõimalikke puid, roikaid, kaste. Äkki tuli väike 5aastane poiss ja läks lahti metalliotsimise mäng. Metalliotsijaga tuli leida liivast lusikaid.  Asjad olid mõnusalt liivased, lillepeenras oli digimikroskoop, millega sain muinasjutulise pildi lille sisemusest. Kohe ilmus välja ka õpetaja tahvelarvutiga. 

Seal tekkis mõte, et meilgi hakataks tehnoloogi vahendeid rohkem igapäevaselt kasutama, kui hirmud vabaks lastakse - kui juhtub midagi, siis ei juhtu midagi. Kuna tehnika on meil õpetaja palgaga võrreldes kallis, siis tehnikat  kasutades on kuklas mõte, et kui katki läheb, mis siis saab? Kas jaksan oma taskust kinni maksta, et tüli ei tekiks? Lihtsam on loobuda kasutamisest. 

Pärast lasteaedade külastusi said grupid jälle kokku ja oli aeg leida projektipartnereid ning hakata eTwinningu projekti planeerima. Üllatas, et tehnoloogilisi vahendeid projektides kohe ei kasutatud, ehkki seminari fookus oli just tehnoloogia kasutamisel eTwinningu projektides. Ma tahtsin, et projekt oleks minu jaoks väljakutse ja et ma ise õpiksin ka midagi. Leidsime siiski ka tehnoloogiahuvilisi ja tegime projekti “Space Class”, kus kasutatakse kosmose-teema õpetamisel tehnoloogilisi vahendeid. Veel loodi projektid “Welcome to my country” ja “Playing today and yesterday” koos Taani, Slovenia, Norra, Bosnia ja Hertsegoviina, Belgia ja Eesti partneritega. 

Alguse sai ka projekt “Stories of names”. Igal lapsel on nimi ja lugu, kuidas nad oma nime said. Projekt on nimedest, et lapsed õpiksid kirjutama oma nimesid, illustreeriksid need ära, küsiksid vanematel oma nimede lugu ja Twinspace’is siis jagavad kõik neid omavahel. Projektiga on liitunud partnerid seitsmest riigist, loodame, et sellest tuleb edukas projekt. 

Taanis toimunud seminar oli suurepärane võimalus näha, kui efektiivselt saab tehnoloogiat ja teadust õppeprotsessis ära kasutada. Kindlasti püüame edaspidi oma töös tehnoloogiat rohkem õppimisel ära kasutada. 

Muljeid eTwinningu seminarilt Taanist jagasid Jelena Rattik, Tiiu Tommula ja Elo Sepp. Autorite fotod. 

Samal teemal:

• Üliõpilased tutvusid eTwinninguga
• Uus õppeaasta on alanud ning eTwinning on uuteks seiklusteks valmis

„See auhind, poliitikakujundamise Oscar, on kõigile Eesti noortele, noorsootöötajatele ja noorte heaks tegutsejatele,“ sõnas kantsler Mart Laidmets. „See on tunnustus Eesti riigile selle eest, et meie noortepoliitika on olnud teadmistepõhine, kaasav, süsteemne ja sealjuures ka tulemuslik – noorte elu on Eestis paremaks muutunud. Eesti noortepoliitika on teistele riikidele eeskujuks ja inspiratsiooniks – seda nii täna kehtiva kui tulevase noortevaldkonna arengukava näol,“ lisas Laidmets.

Eestit tunnustatakse noorte ühiskondliku kaasamise ja osalusvõimaluste loomise eest. Tunnustus on kehtivale noortevaldkonna arengukavale, mis pälvis hindamiskomisjoni tähelepanu. Eriliselt toodi esile noortevaldkonna ühtset ja koordineeritud tegevust noortele võrdsete võimaluste ja eneseteostuse tagamisel.

Ka eelmisel aastal pälvis Eesti noortevaldkonna arengukava tunnustuse, kui OECD raport „Youth Stocktaking Report“ tõi esile Eestit kui üht vähestest OECD riikidest, kus noorte usaldus riigi vastu on suurem kui 50-aastaste ja vanemate seas. OECD hinnangul saab seda seostada just teadliku noortepoliitika edendamisega, tuues nii esile Eesti senist lähenemist ja valikuid. OECD raportis tõdeti, et noorte võimestamiseks on vaja selget visiooni ja strateegiat, mis aitavad noortel omandada pädevused ühiskonna ja majanduse mõjutamiseks. Seetõttu on oluline noorte-keskne lähenemine kõikides eluvaldkondades ning seda on võimalik saavutada vaid teadliku strateegilise planeerimisega.

Koos Eestiga pälvivad tunnustuse Future Policy Awardi veel Euroopa Nõukogu noorte laialdase kaasamise eest ning Nepaal noorte õiguste tagamisel ja võimaluste laiendamisel. Tegemist on esimese korraga, kui Eesti Future Policy Awardi pälvis. Future Policy Award on kutsutud ellu, et tunnustada valitsuse poliitikaid, mis lahendavad ühiskonna kõige akuutsemaid kitsaskohti. Igal aastal tuuakse tunnustusega esile erinevaid valdkondi. Näiteks on tunnustatud riike naiste ja laste õiguste eest seismisel, aga ka põllumajandus-, metsandus-, liigirikkus- või toiduohutuse poliitikate eest.

Auhinnad antakse üle 141. parlamentidevahelise liidu (Inter-Parliamentary Union, IPU) kohtumisel Belgradis, Serbias. Tunnustuse annavad välja World Future Council (WFC), IPU ja ÜRO Arenguprogramm (United Nations Development Programme, UNDP), ÜRO peasekretäri noortesaadik, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja mõttekoda Youth Policy Labs. Auhinda antakse välja alates 2010. aastast.

Auhinna üleandmisest saab otseülekannet vaadata homme, 16. oktoobril kell 16.00 siin.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Reps: Praegu on Eestis hea olla noor

Kõrgemat palka teenivad kõrgharidusõppes IKT, transpordi- ja turvateenuste ning tehnikaalade lõpetanud. Kutseharidusõppe puhul on suurem sissetulek turvateenuste, kalanduse, metsanduse ja tehnikaalade lõpetanutel. Töötamise valdkonda vaadeldi tänavuses analüüsis sissetuleku ja tööhõive määra kõrval esimest korda.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et teadmine, millises valdkonnas noored spetsialistid tööle asuvad, annab võimaluse tulevikus veelgi enam arvestada tööandjate tagasisidega lõpetajate oskustele. „Mida parema ettevalmistusega suunduvad koolilõpetajad tööle, seda rohkem võidavad sellest kõik osapooled, nii töötaja, tööandja kui riik,“ ütles Reps.

Töö ja õpitu on kõige rohkem seotud IKT, turvateenuste, tervise ja hariduse õppesuuna lõpetanutel. Näiteks kõrghariduseõppe hariduse suuna lõpetanutest töötab 75% vastaval tegevusalal, terviseõppesuuna lõpetanutest 76% tervishoiu valdkonnas ning 86% turvateenuste lõpetanutest avaliku halduse ja riigikaitse vallas.

Keskhariduse omandanute edasised haridusvalikud on üsna erinevad. Kui üldkeskhariduse omandanud jätkavad haridusteed, siis kutsekeskhariduse saanud inimesed siirduvad pigem tööle. Kutsekeskhariduse omandanutest on tööga hõivatud 73% ning neist vaid 11% kombineerib omavahel õpinguid ja töötamist. Üldkeskhariduse lõpetanutest töötab 63%, ent õpinguid ja töötamist kombineerib 39%.

Kutse- ja üldkeskharidusõppe lõpetanute palgad ühtlustuvad aja jooksul. Kuus aastat pärast lõpetamist on üldkeskharidusega piirdunud inimeste palk keskmiselt 987 eurot, kutsekeskharidusega inimestel aga 996 eurot. Tööturul läheb palga mõttes paremini neil keskharidusega inimestel, kes on hiljem veel formaalhariduses oskusi ja teadmisi juurde saanud.

Eesti tööturule jääb lõpetamise järel ligi veerand välisüliõpilastest. Nende seas on kõige enam ärinduse ja halduse, sotsiaal- ja käitumisteaduste ning tehniliste erialade lõpetajaid.

Analüüs „Edukus tööturul“ koos andmetabelitega.

Allikas: HTMi info

Konverentsi sihtgrupp on 3. klasside õpilased, keda peetakse täieõiguslikeks liikluses osalejaiks, mistõttu nad võivad olla täiskasvanuile liiklussituatsioonis partneriteks ja abilisteks. „Oleme valinud tänavuse konverentsi teemad just 9-10-aastaseid silmas pidades – usume, et konverentsi uudse formaadi ja kaasavate tegevusega suudame lapsed panna liiklusohutuse teemal kaasa mõtleme, koos tegutsema ja pärast teadmisi ka sõpradega jagama,“ selgitas muuseumi giid-pedagoog Neidi Ulst.

Päeva esimeses pooles kuulatakse ettekandeid. Veebikonstaabel Maarja Punak räägib nutiliiklusest: kas internetis liigeldes on võimalik minna vales kohas üle tee ja mida see endaga kaasa võib tuua. Häirekeskuse tööd tutvustab Katrin Mikson, kes kõneleb ohutu liiklemise põhitõdedest ja sellestki, kuidas teha kõnet numbrile 112. AS Operaili esindaja Martin Laur tuletab meelde, kuidas tuleks turvaliselt käituda raudteel ja rongi läheduses

Päeva teine pool toimub erinevates tööpesades. Nutiliikluse tööpesas lahendatakse situatsioonülesandeid pärisjuhtumite näitel. Teemad on aktuaalsed ja elulised:  näiteks küberkiusamine, konto häkkimine jms. Häirekeskuse tööpesas õpetatakse lapsi enda asukohta positsioneerima. Raudteeohutuse tööpesas vaadatakse raudteeohutusele keskenduvaid filmiklippe ja osaletakse samateemalises Kahoodis. Tööpesas „Toit ja liiklus“ õpitakse valmistama liiklusmärkidest ja valgusfoorist inspireeritud küpsiseid ja võileibu. 

Maanteeameti ennetustöö osakond viib läbi tööpesa “Aga mina teen end liikluses nähtavaks!“, kus lapsed saavad Maale sattunud uusasukale (UFO) tutvustada meie liiklusreegleid. Õpetajate tööpesas osaletakse mängulisel tervise ja ohutuse avastusretkel.

Allikas: Eesti Maanteemuuseumi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Vabariigi aastapäeval saab maanteemuuseumis näha Eesti esimest tudengivormelit
• Maanteemuuseumis räägitakse vanemast ja uuemast teede- ja liiklusajaloost

Toetust saavad taotleda kõik Eesti kõrgkoolid ja puudub ka erialade piirang.

Taotlusvooru maht on 300 000 eurot ja selle eesmärk on suurendada Eesti kõrghariduse efektiivsust ja kvaliteeti ning üliõpilaste digipädevust. Toetust saab taotleda digitaalse õppevara loomise ja arendamisega seotud tegevusteks.

“Osalema on oodatud kõik Eesti kõrgkoolid. Uuendusliku momendina eelistame seekord projekte, mis käsitlevad tehisintellekti õpetamist või kasutamist õppetöös,” ütleb HITSA juht Heli Aru-Chabilan.

“Erinevalt varasematest IT Akadeemia taotlusvoorudest, ei ole antud taotlusvoorus erialade piirangut – oodatud on kõik head ideed, sõltumata õppekava erialast,” ütles IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots.

IT Akadeemia e-õppe arendusprojektide taotlusvooru tähtaeg on 15. november 2019. Maksimaalne summa ühe projekti kohta on 50 000 eurot. Lisainfo HITSA kodulehel.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT-sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ning kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõu tagamiseks ning valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Photo by Alex Knight on Unsplash

Samal teemal:

• IT Akadeemia programmist toetatakse uuenduslikke projekte asjade internetist uute kursuste loomiseni

„Oleme noorte digiteadmiste parandamisega tegelenud Baltikumis juba mitmeid aastaid ning peamine õppetund meile endale ongi olnud see, et kui isegi noorte passiivne teadmine netiga seotud teemadest on hea, siis reaalne tajumine, et kõik, millega nad netis tegelevad jääb sinna üles igaveseks on väga madal,“ selgitas Egle Tamelyte, Samsungi algatatud programmi Õpilaste Digitaalne IQ juht Baltikumis.

„Näiteks meie suvel tehtud uuring näitas, et kuigi noorte sõnul on nad erinevatest ohtudest teadlikud, siis ikkagi tervelt 73% neist lisab sotsiaalmeedias enda sõbraks täiesti võõraid isikuid, mille läbi võivad noored sattuda lihtsalt petturite, küberkurjategijate või isegi pedofiilide meelevalda.“

„Ohtude kehva tajumise näiteks võib tuua ka juhtumid, kus grupivestlustes jagatakse omavahel kõiksugu pilte ja informatsiooni, aga ei teadvustata, et lõpuks pole grupivestlus ikkagi täiesti privaatne ja salajane ruum,“ selgitas Tamelyte. „Kui näiteks keegi jagab seal mingit lapspornograafilist sisu, siis lõpptulemus võib olla see, et kõik grupivestluses viibinud satuvad uurimise alla.“

Meemide loomine ja jagamine võib olla küll populaarne, kuid ka sellega kaasnevad suured ohud. „On olnud juhtumeid, kus tehakse kellestki kolmandast isikust meem, kuid ei mõisteta, et sellega on tegelikult esitatud laim või räige süüdistus. Noored aga ei seosta meemi üldse millegi reaalsega,“ lisas Tamelyte.

Just noorte digioskuste ja -teadmiste parandamise eesmärgil käivitus sellel sügisel Eestis programm Õpilaste Digitaalne IQ, mille raames arutlevad eksperdid ja noored sisuloojad digimaailma ohtude ja võimaluste teemadel. Kodulehelt www.digitaalneiq.ee leiab videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Lisaks toimuvad ka avalikud loengud 16. oktoobril Pärnus Sütevaka Humanitaargümnaasiumis, 30. oktoobril Tartu Tamme Gümnaasiumis ning 26. novembril Viimsi Gümnasiumis. 

Lisaks kutsutakse programmi raames kõiki Eesti koole panema 9.-12. klasside õpilastest kokku võistkondi, et luua mõnel aktuaalsel internetiteemal multimeediasisu ning esitada see Netiketi konkursile. „Eesmärk on luua Eesti kooliõpilaste ühistööna Eesti esimene internetietikett ehk normide ja väärtuste kogum, kuidas tuleks internetis leiduva sisuga toimetada ja omavahel suhelda nii, et see vastaks heale tavale,“ selgitas Tamelyte.  
  
Võistluse patroonid on laulja ja näitleja Kristel Aaslaid ning juutuuberid Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson.

Netiketi võistlusele tööde esitamine kestab 1. oktoobrist kuni 10. detsembrini ning parimad tööd kuulutatakse välja järgmise aasta veebruari alguses toimuval pidulikul koosviibimisel. Võistluse tingimused ja reeglid on kirjas www.digitaalneiq.ee kodulehel, samuti avaldatakse lehel kvalifitseerunud võistlustööd.  

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Eesti kooliõpilased asuvad endale internetietiketti looma