Üliõpilased tutvusid eTwinninguga


Avaldaja:Madli Leikop10. Oktoober 2019

8. oktoobril toimunud eTwinningu veebiseminar „eTwinningu parimad projektid“ oli veidi teistmoodi kui muidu. Nimelt kuulajaskond ei olnud mitte õpetajad, vaid õpetajaks õppijad. Spetsiaalselt üliõpilastele mõeldud veebiseminaril tutvustati eTwinningu võimalusi projektitöös.

Veebiseminari viis läbi Tartu Hiie Kooli õpetaja, HITSA koolitaja ja eTwinningu ekspert Mari Tõnisson. Kuulajaid oli üle 70, peamiselt Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli õpetajaõppe üliõpilased. Kiire küsitlus näitas, et tugevalt üle poole kuulajatest kas on juba ka ise õpetajad või on õpetajatööga praktiliselt kokku puutunud. 

Veebiseminari eesmärk oligi tutvustada tulevastele õpetajatele eTwinningut kui projektitöö võimalust, kui võimalust teha rahvusvahelisi projekte, elavdada õppetööd ja arendada lastes nii vajalikke oskusi nagu töö meeskonnas, aja planeerimine, võõrkeeled, digioskused, loomingulisus, kriitiline mõtlemine jpm. Vaid üks veebiseminaril osalenu oli juba eTwinninguga kokku puutunud, teistel oli küll mõningane projektitöö kogemus, aga siiski vähene. 

Õpetajaks õppija saab luua oma konto

Mari Tõnisson selgitas lühidalt, mis on eTwinning ning et 2019. aastast saavad keskkonnaga liituda ka üliõpilased.

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis on töökeskkonnaks ennekõike õpetajatele. Koolid saavad seal suhelda, koostööd teha ja projekte luua. eTwinning käivitati 2005. aastal Euroopa Komisjoni e-õppe programmi raames ning on alates 2014. aastast osa Erasmus+ programmist.

Praegu on eTwinninguga liitunud rohkem kui 700 000 õpetajat üle Euroopa. Kõik üliõpilased, kes õpetajaks õpivad, saavad eTwinningus samuti luua oma konto. See on küll vähemate võimalustega, aga eTwinningut saab ikkagi teha. Hiljem, tegevõpetajana, on eTwinningu ja eTwinning Live keskkonnas tegutsemiseks kõik õigused. 

Alusta lihtsa projektiga

Mari Tõnisson tutvustas kuulajatele lihtsaid, aga tõhusaid projekte, mis aastate jooksul eTwinningus tehtud. Näited olid sellised, et andsid hea ülevaate eTwinningu võimalusest, samas kedagi keerulisuse või liiga suure mahu pärast eemale ei peletanud. 

Näiteks mitme kooli ühistöös valminud virtuaalne kunstinäitus. Teema oli lihtne, „Minu kodu“. Kaasatud oli ka kunstiõpetaja. Lühike, lihtne projekt, mis andis õppetööle palju juurde. 1. klassi õpilased tutvusid huviga piltidega, omavaheliseks suhtluseks ei läinudki. Samas tuleb rõhutada, et kui kasutada õpilaste loovtöid, peab nende avaldamiseks enne alati vanematelt luba küsima. 

eTwinningu projekti saab alustuseks teha ka ainult Eesti koolidega. Filmi tegemine Scratch Junior keskkonnas nii käiski. Osalesid kaks kooli, suheldi (kohtuti) üle veebi. Grupid olid koolideülesed. Filmid pandi hiljem eTwinningu keskkonda ülesse. Mari Tõnisson rõhutas, et selliselt võib alustada, aga kindlasti tuleks minna edasi rahvusvaheliste projektide juurde, sest just üle-euroopaline suhtlus on üks eTwinningu põhimõtteid. 

Näide kutsekoolist

Üks näide oli ka kutsekoolide õpilaste rahvusvahelisest projektist, kus osalesid16-20aastased noored.  Nad jagasid veebis toiduretsepte ja küpsetasid teiste maade retseptide järgi. Tulemusi-kogemusi jagati samuti veebis. Kokanduseriala õpilased said seda projekti edukalt rakendada õppetöös. 

Ligi pooletunnine, väga asjalik veebiseminar „eTwinningu parimad projektid“ on järelvaadatav siit.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

 

 

Haridus- ja Noorteamet