Selle käigus valitakse organisatsioonile uus juhatus, ametitäitjad ning uuendatakse põhikirja.  

Maaülikoolis tegutseva Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi 12-liikmelise korraldustiimi eestvedamisel koguneb sümpoosionile 95 metsandustudengit rohkem kui neljakümnest riigist. Kahe nädala jooksul külastatakse mitmeid tipptasemel metsandusettevõtteid, looduskauneid kohti ja kultuurisümboleid, mis annab võimaluse tutvustada Eestit ning siinset metsandussektorit. Lisaks väisatakse üheskoos Eesti Maaülikooli. 

„Tänapäeval ei ole metsandus ainult lokaalne, vaid tuleb aru saada ka suuremast pildist. IFSA annab üliõpilastele selleks suurepärase võimaluse. Lisaks on sümpoosioni korraldamine põnev väljakutse, mis pakub uusi kogemusi ning suurendab tutvusringkonda,“ rääkis Marek Uri, IFSS 2019 üks eestvedajatest. Ka teise peakorraldaja Mari Tuvikese sõnul on IFSA läbi aastate pakkunud talle nii uusi teadmisi kui kogemusi, mis on hindamatud. „Tänavuse IFSSi korraldamine on minu jaoks kui tänuavaldus kõige selle eest,“ lisas Tuvikene. 

Eesti Metsaüliõpilaste Selts on IFSA liige olnud üle 20 aasta ning osalenud aastate jooksul nii sümpoosionitel, regionaalsetel kokkusaamistel kui ka teistel organisatsiooniga seotud üritustel. 

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Maaülikoolis õpib välistudengeid 43 riigist
• Maaülikool sõlmis kutseõppeasutustega koostööleppe

Kandideerida saab 23. augustini arvutiteaduse instituudi veebilehel.

IT-tööstusmagistrantuur on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi magistriõppe vorm, millest vähemalt poole läbib üliõpilane partnerettevõttes. Nii saab ettevõte teha pikaajalist koostööd instituudis välja valitud üliõpilasega, kes rakendab ettevõttes uusimaid akadeemilisi teadmisi ja ideid. Saadud kogemuse vormistab ta magistritööks, mis põhineb partnerettevõtte vajadustel.

Arvutiteaduse instituudi ettevõtlussuhete spetsialisti Anastasiia Shevchenko sõnul loodi 2018. aastal uus õppevorm selleks, et pakkuda andekatele ja ambitsioonikatele õppijatele võimalust teha magistrandina läbi intensiivne erialane praktika. Ettevõtete jaoks on peale muu kasulik ka võimalus värvata magistriõppe lõpetanud spetsialist, kes on juba aidanud süvitsi kaasa ettevõtte arengule.

„Üliõpilane õpib IT-tööstusmagistrantuuris personaliseeritud õppekava alusel, mille oleme kohandanud ettevõtte arengusuundadele,“ selgitas Shevchenko. „Lisaks on ettevõttel võimalus suunata üliõpilast läbima ka neid õppeaineid, mis toetavad nii tema erialaste kui ka ülekantavate oskuste arengut ja tööd ettevõttes,“ lisas ta.

„Selle programmi loomine ülikoolis on väga väärt initsiatiiv ja Pipedrive aitab hea meelega selle edule kaasa,“ ütles müügitarkvara arendava ettevõtte Pipedrive arendusjuht Marko Nõu. Pipedrive on ka seni võtnud enim magistrante vastu just Tartu Ülikoolist.

„IT-tööstusmagistrantuuris saab tudeng turvalises ja toetavas keskkonnas maitsta reaalset tarkvaraarenduse elu ning suure osa oma õppetööst meiega siduda,“ selgitas Nõu. „Meie saame aga oma tiimi värsket ja tarka verd. Üliõpilase panus on uuenduslik ja võib osutuda just selleks, mis meid konkurentidest eristab,“ väljendas Nõu heameelt.

Viimase kahe aasta IT-tööstusmagistrandid. Arvutiteaduste instituudi foto

Tänavu kevadel lõpetas Tartu Ülikooli IT-tööstusmagistrantuuri edukalt esimene lend. Üliõpilased veetsid suure osa oma õpinguajast masinõppe ja andmeteaduse kompetentsikeskuses STACC, tarkvara- ja geoinfosüsteemi ettevõttes Reach-U või Pipedrive’is. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Unsplash, Yura Fresh.

Samal teemal:

• Tartu Ülikoolis selgusid vastuvõtuotsuse saanute nimekirjad
• Tartu Ülikooli õppima asumiseks on suurim konkurss koolieelse lasteasutuse õpetaja õppes

Rahvuse ja kultuuri tugevus ning säilimine sõltub sellest, kui hästi või kehvasti läheb lastel. Viimasel ajal meedias laia kajastust leidnud artiklid on viidanud vägivallale ja vaimse tervise probleemidele koolilaste elus. Kas sellised mured on laialt levinud, kuidas üldse läheb meie lastel? 

Mõnes valdkonnas läheb neil väga hästi. Pidevalt näitena välja toodav PISA (2015) uuring näitab, et Eesti põhikooliõpilaste tase on maailma parimate seas ning kõigil on üsna võrdsed võimalused heale haridusele. Viimane kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (TAI, 2019) näitab kaasõpilaste kiusamist kogevate kui kaasõpilasi kiusavate laste arvu vähenemist. Samas on viimasel paaril kuul teisi kiusanud iga neljas ning kiusamist kogenud iga kolmas õpilane. Ligi 40 protsenti 11-, 13- ja 15-aastastest õpilastest ei pea kooliskäimist meeldivaks ning iga kümnes tunneb, et talle üldse ei meeldi koolis käia. 

Lastel on teisigi muresid. Näiteks on ajas kasvanud kooliõpilaste depressiivsus. Kui 2009./2010. aastal oli seda aasta jooksul kogenud iga neljas laps, siis 2017./2018. aastal juba iga kolmas. Mida vanemaks lapsed saavad, seda kehvemini nad end tunnevad. Märgatavalt kehvemaks on muutunud 15-aastaste noorte vaimne tervis, kellest iga viies on aasta jooksul mõelnud ka enesetapule. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul saab enamus noorte surmadest, näiteks suitsiidid, narkootikumide üledoosid, alguse vaimse tervise probleemidest.

Eesti õpilased proovivad teistest varem alkoholi ja kanepit

Kehva vaimse tervise põhjuseid võib olla mitmeid, kuid laste igakülgset arengut mittetoetavad keskkonnad suurendavad nii kiusamist, meeleoluhäirete esinemist kui ka alkoholi, tubakatoodete ja narkootikumide tarvitamist. Viimase osas on uuringud järjepidevalt näidanud, et Eesti õpilased on võrreldes teiste Euroopa ja Põhja-Ameerika õpilastega esimeste seas varase alkoholi proovimise, purju joomise ning suitsetamise ja kanepi proovimise poolest. Märkimisväärne osa käitumis- ja terviseprobleemidest on tihedalt seotud ja ennetatavad.

Koolikiusamisega seotud juhtumite kajastamisel räägitakse oluliselt vähem sellest, kuidas laste vaimset tervist ja käitumist püütakse suunata meetoditega, mis mõjuvad neile kahjulikult. Näiteks kasutades lasteaias ja koolis laste käitumise suunamiseks käitumistabeleid ja teisi sarnaseid meetodeid, mis sildistavad ja alandavad lapsi. Või kasutades hirmutamist, šokeerimist ja vägivalda, mis hoopis suurendab laste muresid ning riskide võtmist. Või soovitades lapsele enne koolitulekut palderjani anda, et ta rahulikum oleks. Neid lugusid on veel ja veel.

Aga paljud neist lugudest ei jõua avalikkuse ette. Enamasti on selliste lugude taga abivajavad lapsed ja nende perekonnad, kes püüavad iga päev keeruliste väljakutsetega toime tulla ning kelle oskused ja võimed enda õiguste ja vajaduste eest seista on väiksemad. Endiselt on levinud häbimärgistamine, hukkamõist ja müüdid – arvatakse, et vaimse tervise probleemiga lapsed on kasvatamatud, nende pered on laste haiguses või probleemides süüdi või peaksid iseseisvalt toime tulema. Tihti jääb puudu empaatiast ja hoolivusest.
Probleemide lahendamise asemel suletakse silmad

Uimastiprobleemidest ei julgeta Eestis pea üldse rääkida ning pigistatakse silmad kinni, sest  meie peres sellist asja pole, meie koolis ja kogukonnas ka mitte. Äkki ignoreerides kaob ise mure ära? Sekkumine käitumisprobleemide korral tähendab enamasti pelgalt näpuviibutust – miks sa nii tegid, ära enam nii tee. Ennetuse all mõistetakse Eestis endiselt loengute tegemist, info jagamist ja ühekordseid üritusi, kuigi juba 80ndatest on teada, et ainult teadmiste edastamine ei vähenda uimastiprobleeme, kiusamist ega toeta kuidagi ka laste vaimset tervist. 

Samas on tänaseks väga hästi teada, kuidas saab ennetada laste ja noorte vaimse tervise probleeme ja säästa elusid. Tulemuslikud sekkumised tugevdavad vaimset tervist ja vähendavad riskitegureid nii perekondades, haridusasutuses, kogukonnas kui ühiskonnas tervikuna. Näiteks on tõhusad vastsündinute koduvisiidid ja vanemlike oskuste arendamine. Samuti on tulemuslikud haridusasutustes laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste süsteemne arendamine ning toetava ja turvalise keskkonna kujundamine. See sisaldab näiteks koolipere väärtuste, suhete, hoiakute, õpetamis- ja õppimispraktikate arendamist.

Ennetusprogrammi edasine rahastus on tagamata

Paraku on Eestis tõenduspõhiste ennetustegevuste rahastamine endiselt väga piiratud. Näiteks toetab koolides rakendatava VEPA (käitumisoskuste mäng Veel Parem) programmi elluviimist Eestis järgmise aastani Euroopa Sotsiaalfond koos Siseministeeriumiga, kuid järgmisel aastal Euroopa Sotsiaalfondi tugi lõppeb ning tegevuste jätkamiseks on rahastus riigieelarvest tagamata. VEPA on praegu ainus metoodika, mis vähendab Eestis läbiviidud uuringu põhjal laste emotsionaalseid raskuseid, käitumisraskuseid ja hüperaktiivset käitumist ning suurendab prosotsiaalset käitumist ehk laste abivalmidust, sõbralikkust ja hoolivust. Metoodika rakendamine hoiab ära ka uimastite tarvitamist ja suitsiide hilisemas eas ning parandab õpetajate klassi juhtimise ja juhendamise oskuseid.

Kuidas siis läheb meie lastel? Ilmselt võib öelda, et nii ja naa. Ja sarnaselt läheb Eesti ühiskonnal tervikuna. Paremaks saab minna ainult siis, kui hakkame reaalselt panustama tulemuslikku ennetusse laste seas.

Autor: Karin Streimann, Tervise Arengu Instituudi nooremteadur

Samal teemal:

• TAI kaasas youtuberid noortele tervisliku toitumise põhimõtteid tutvustama
• Seminari „Samal poolel – lapse poolel“ keskmes on lapsesõbralik lastekaitse

Haridus- ja Teadusministeerium tegi vastava ettepaneku valitsusele pärast riiklikku järelevalvet, mille tulemused osutavad tõsistele ja pikka aega süvenenud probleemidele õppetöö läbiviimises, kõrgkooli juhtimises ja jätkusuutlikkuses.

Euroakadeemia õppe õigused tunnistatakse kehtetuks alates 31. augustist 2020. Tänavu sügisel algava õppeaasta jooksul on võimalik enamusel praegustest üliõpilastest kõrgkool lõpetada.

Euroakadeemias õpib praegu 280 üliõpilast, neist 46 esimesel kursusel. Esmakursuslastele, kes ei jõua oma õpinguid järgmise õppeaasta lõpuks lõpetada, leiab Euroakadeemia koostöös ministeeriumiga võimalused õpingute jätkamiseks teistes kõrgkoolides või korraldab õppetöö tihendatud graafiku alusel, mis võimaldaks neil siiski õpingud lõpetada.

Möödunud aasta augustis otsustas Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu mitte akrediteerida Euroakadeemiat. Ministeerium algatas seejärel riikliku järelevalve, et koguda täiendavat infot.

Veel muudatusi kõrgkoolide õppe õigustes

Täna valitsuses heaks kiidetud Kõrgharidusstandardi lisaga muudetakse õppe läbiviimise õigusi ka seoses riigi kahe rakenduskõrgkooli ümberkorraldamisega. Alates 1. septembrist 2019 antakse Tallinna Tehnikakõrgkoolile üle senised Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli õppe õigused rakenduskõrgharidusõppes ärinduse ja halduse ning sotsiaalteenuste õppekavagruppides.

Seoses riigi rakenduskõrgkooli Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused nimemuutusega asendatakse eelnõus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste nimi Kaitseväe Akadeemia nimega.

Kahele kõrgkoolile antakse kolmeks aastaks õppe läbiviimise õigus uuel õppekaval või uues õppekavagrupis. Tartu Tervishoiu Kõrgkool saab tervishoiu õppekavagrupis radiograafia (kiiritusravi) magistriõppekaval õppe läbiviimise õiguse. Tartu Ülikool saab sotsiaalteenuste õppekavagrupis bakalaureuseõppe läbiviimise õiguse.

Tähtajatu õppe läbiviimise õiguse saab Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja ehituse õppekavagrupis bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õpe.

Alates 2012. aastast võib kõrgharidustaseme õpet läbi viia ainult siis, kui valitsus on andnud selleks õiguse. Üks kord aastas nimetab valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul Kõrgharidusstandardi lisas õppekavagrupid, milles õppeasutustel on õigus õppekavasid avada ning akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada.

Allikas: HTMi pressiteade

Konverentsi eesmärk on aidata teadvustada õpilaskonverentsi kaudu humanitaarainete vajalikkust Eesti riigile ja ühiskonnale, parandada humanitaarteaduste mainet ühiskonnas ning pöörata õpilaste tähelepanu humanitaarteadustele võimaliku edasise atraktiivse karjäärisuunana. HUNTS toob kokku õpilased ja teadlased tutvustama oma värskeid mõtteid ja vaateid ning arutlema uute ja innovaatiliste meetodite üle, valmistades sel moel ette uut põlvkonda humanitaarteadlasi ja suurendades humanitaarteaduste kõlapinda. Konverents võimaldab muuhulgas saada õpilasesinejatel vahetut tagasisidet ja innustust tegevteadlastelt.

Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Hugo Treffneri Gümnaasium.

HUNTSi toetab Eesti-uuringute Tippkeskus.

Vaata konverentsi kutset 2019

HUNTSi koduleht

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Konverents uurib, kas keeleteadusel on kohta tänapäeva teadusmaastikul
• Valga Gümnaasium astus kevadesse sule ja säutsuga

Vaata lähemalt veeblihelet kutseharidus.ee. Soovitav on tutvuda ka konkreetse kooli koduleheküljega, et leida kõige täpsem info, millistel õppekavadel ja tingimustel uusi õppureid oodatakse.

Samal teemal:

• Kutsemeistrivõistluste uuenduslik hooaeg on lõpusirgel
• Kutsekoolide õpilasfirmad: ettevõtlusõpe kõrvuti erialaõppega
• Transpordi, logistika ja mootorsõidukite erialade õppuritel napib IT-oskusi

Millised on väikelaste puhul ekraanimeedia tarvitamise ning mängimisega seotud suurimad hüved, millised aga ohud? Millele tuleks lapsevanematel oma võsukeste digihügieeni puhul tähelepanu pöörata?

Saatejuht Sven Paulus vestles Tallinna Ülikoolis sel teemal doktoritöö kaitsnud lektor Elyna Nevskiga. Kuula saadet siit! 

Foto: Unsplash, Kelly Sikkema

Samal teemal:

• Uus reaalsus, mida õpilased naudivad
• Eesti lapsed tunnevad end internetis enesekindlalt

Eriti suureks probleemiks on muutunud logopeedide puudus.

Kui tavaliselt tuuakse töötegijate põuast rääkides välja IT-spetsialistide nappus, siis viimane töötukassa uuring näitab, et Eestis on tekkinud suur logopeedide kriis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Loe lähemalt ja vaata videot ERRi uudisteportaalist. 

Samal teemal:

• Lihtne raamat algajale lugejale – “Dino”
• Eripedagoogid logopeedidele appi
• Hariduslike erivajadustega lapsi tuleb märgata võimalikult vara 

Margo Sootla on haridusvaldkonnas tegutsenud alates 2015. aastast, mil ta asus juhtima Väätsa Põhikooli. Tema varasem tegevus on tihedalt seotud infotehnoloogiaga - ta on pikalt töötanud nii eksperdi kui juhina Politseiameti telefon- ja raadioside arendusvaldkonnas kui ka Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses.

 Väätsa Põhikooli juhtimise kõrvalt on ta läbinud mitmeid haridusvaldkonna täienduskoolitusi, nende seas alustavate koolijuhtide arenguprogrammi, erinevad haridusvaldkonna juhtimist käsitlevad juhtimiskoolitused ja haridusinnovatsiooni meistriklassi.

 Konkursikomisjoni juhi Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul paistis Margo Sootla silma õpilaskeskse lähenemise ja läbimõeldud ning argumenteeritud seisukohtadega. "Väga sümpaatne oli Margo vaade kooli eesmärkidele ja meeskonna arendamisele. Nende vaadete rakendamine loob head eeldused Paide Gümnaasiumi veelgi õpilasekesksemaks arenguks," ütles Trummal.

Komisjoni kuulusid lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikele ka esindajad kooli hoolekogust, õpilasesindusest, Paide linnavalitsusest ja riigigümnaasiumide direktorite seast.

 "Paide Gümnaasium alustas eelmisel aastal heade mõtete ja visiooniga. Eesmärkide saavutamine ja täpsem sihiseade pikas perspektiivis aga ka igapäevases õppetöös on võimalik vaid iga kooli töötaja, õpilase ja kooli kogukonna ühise pingutuse tulemusena," sõnas Margo Sootla. "Minu eesmärk on viia edasi alustatut ja aidata kaasa usaldusliku, avatud ja kaasava koolikeskkonna loomisele, mis toetab õpilase arengut ja tulevikuvalikuid".

 Margo Sootla asub uues ametis tööle 16. septembril.

Paide Gümnaasiumi eelmine direktor Urmo Reitav lahkus ametist isiklikel põhjustel 31. mail.

Allikas: HTMi pressiteade

Kutsume arutlema kaasamõtlejaid üle Eesti, et saada paremini aru nii meie edulugudest kui ka vajakajäämistest.

Haridusvaldkonna töörühmade liige Eesti Kultuuri Koda korraldab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga erinevates Eesti paikades viis avalikku arutelu. Aruteludel keskendutakse küsimustele, millise pagasi peaks andma kool, et valmistada lapsi ette eluks tulevikumaailmas, millised on praeguse Eesti haridussüsteemi kõige suuremad tugevused ja kitsaskohad ning milliseid muutusi meie haridussüsteem vajab.

Arutelud toimuvad 19. juulist kuni 26. augustini.

• Reedel, 19.07 Kuressaares, Saaremaa Vallavalitsuse II korruse saalis (Tallinna tn 10) kl 12–15.  
• Neljapäeval, 15.08 Türil, Türi Kultuurikeskuses (Hariduse tn 1) kl 12–15.
• Reedel, 23.08 Valgas, Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses (Kesk 1) kl 13–16. 
• Laupäeval, 24.08 Kiviõlis, Kiviõli Rahvamajas (Rahvamaja 2) kl 16–19.  
• Esmaspäeval, 26.08 Rakveres, Rakvere Linnavalitsuse I korruse nõupidamiste ruumis (Lai tn 20) kl 12–15 

Lisainfo ja aruteludele registreerimine: https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/strateegiline-planeerimine-aastateks-2021-2035/avalikud-arutelud.

Haridus-, teadus- ja noorteteemalised tulevikuarutelud on kavas ka Paide Arvamusfestivalil.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Tark ja tegus Eesti 2035