Koolielu: Uudised

Eesti Maaülikool pikendas sisseastumisperioodi

Madli Leikop — Thu, 18 Jul 2019 20:51:22 +0300

5. augustil algab täiendav vastuvõtt valitud Eesti Maaülikooli eestikeelsetele õppekavadele, mis kuuluvad tehnika või põllumajanduse valdkonda ning millel on 1. augusti seisuga korralisest konkursist täitmata jäänud õppekohti.

Kandideerima on oodatud nii äsja keskhariduse omandanud gümnaasiumi- ja kutsekoolilõpetajad kui edasiõppevõimalusi otsivad täiskasvanud õppijad.

Bakalaureuseõppes toimub vastuvõtt kuuele õppekavale: aiandus, metsandus, puidutöötlemise tehnoloogia, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, tehnika ja tehnoloogia (päevaõpe) ning vesiehitus ja veekaitse.

„Kes on alles praegu hakanud edasiõppimise mõtteid mõlgutama, saab hea võimaluse omandada praktiline haridus valdkonnas, kus tööst puudu ei tule,“ rääkis õppeosakonna peaspetsialist Eda Aitsen.

Vastuvõtutingimused on samad kui korralise vastuvõtu puhul. Tehnikavaldkonna õppekavadele sisseastumiseks võib olla vajalik 19. augustil kell 10.00 toimuv vastuvõtukatse matemaatikas, kui ei ole sooritatud laia matemaatika riigieksamit. Vastuvõetute nimekiri avalikustatakse 19. augusti õhtul ning oma õppimatulek tuleb kandideerijatel kinnitada kahe päeva jooksul, hiljemalt 21. augustil.

Magistriõppesse toimub täiendav vastuvõtt õppekavadele, millel on 1. augusti seisuga täitmata õppekohti. Avaldusi saab kohtade olemasolul esitada 5.–25. august. Vastuvõtutingimused on samad nagu korralise vastuvõtu puhul. Kui kandidaat peab sooritama vastuvõtukatse, siis toimub see 26. augustil kell 13.00. Vastuvõetute nimekiri avalikustatakse 26. augusti õhtul, õppimatulek tuleb kinnitada kahe päeva jooksul.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Mäng võib aidata õppetöös nõrgemaid õpilasi

Madli Leikop — Tue, 16 Jul 2019 15:29:37 +0300

European Schoolneti juunikuu uudiskirjas on avaldatud juhend, kuidas kasutada mänge ja mängimist koolitunnis kui alternatiivset pedagoogilist lähenemist.

“Mängi klassiruumis” ehk mängupõhine õpe pakub õpetajatele ideid, kuidas integreerida oma klassiõppesse mänge nende õpilaste tarvis, kelle puhul on oht, et õppetöö ja koolitee võib pooleli jääda. Mõeldud on just neid mänge (lauamängud, kaardimängud, veebipõhised mängud), mis on noorte seas populaarsed ja mida nad vabal ajal nagunii mängiksid.

Õpilaste puhul, kes võivad koolist välja langeda, tuleks arvestada alternatiivsete pedagoogiliste lähenemisviisidega ja kasutada erinevaid hindamisviise. Juhend on koostatud koolide ja akadeemiliste ringkondade koostöös, kus mõlemil on teadmised ja kogemused mängupõhise õppe valdkonnast. Juhend on Erasmus+ algatuse GBL4ESL väljund (GBL4ESL - Game Based Learning to Alleviate Early School Leaving, mängupõhine õpe leevendamaks koolist väljalangemist).

Koolist väljalangemine on sageli seotud sellega, et õpilane ei omanda piisaval määral põhioskuseid ning seetõttu ei suuda täita õppekava. Euroopa Ülemkogu kohtumisel novembris 2015 jõuti järeldusele, et haridussüsteemide disain ja kvaliteet koos õppemeetoditega, mis kajastavad piisavalt koolist varajase lahkumise riskiga õpilaste vajadusi, avaldab tugevat mõju õpetajatele ja õpilaste tulemuslikule osalemisele õppetöös. Peamine, mis aitab vähendada koolist väljalangemist, on pakkuda huvitavat õppekava.

Valminud juhend ei anna ette samm-sammulist õpetust, millal ja miks klassiruumis mängida, vaid pakub ideid ja võimalusi, kuidas mänge õppetöösse intergreerida. Juhend ei ole mõeldud kaanest kaaneni lugemiseks, vaid ideede ammutamiseks, kuidas tulemuslikult kaasta õppetöösse õpilasi, kellel on kõrge risk kool pooleli jätta. GBL4ESL tööriistakomplekti eesmärk on näidata, kuidas n-ö tuntud kommertsmängud saab muuta uueks õppevormiks, mille abil õpitulemusi parandada. Mängud (lauamängud, kaardimängud, veebipõhised mängud) on juhendmaterjalis antud teemade kaupa, st millise mänguga missugust õpioskust kõige paremini tõsta.

1. Number ja rakendused
2. Kuju, ruum ja mõõtmine
3. Algebra
4. Andmetöötlus
5. Kuulamine
6. Rääkimine
7. Lugemine
8. Kirjutamine

Allikas: European Schoolneti uudiskiri. Foto: kuvatõmmis.

Samal teemal:

Skaudid saavad suurlaagris kokku

Madli Leikop — Tue, 16 Jul 2019 10:20:46 +0300

Noored skaudid korraldavad teisipäevast reedeni Järvamaal Tagametsas metsalaagri „Ma saan hakkama“, kuhu tuleb kokku sadakond skauti üle Eesti, saab lugeda Järvamaa Teatajast.

Laager algab ühiselt koos osalejatega laagripaiga ülesseadmisega. Avapäeva lõpetab meeleolukas avatseremoonia. Teisest päevast algavad tegevused ja töötoad, kus skautlusele omaselt iga noor ka ise valikuid saab teha. Lisaks kavas olevatele ettevõtlikkuse ja noorte ühiskonnaprotsessides osaluse simulatsioonidele, valisid noored laagri korraldajad läbivaks teemaks ka metsaolukordades hakkamasaamise.

Loe artiklit täismahus Järvamaa Teatajast.

Tartu Ülikoolis selgusid vastuvõtuotsuse saanute nimekirjad

Madli Leikop — Tue, 16 Jul 2019 09:40:42 +0300

15. juulil said Tartu Ülikooli vastuvõtuotsuse teada 2850 inimest, kes kandideerisid kõrghariduse esimesse astmesse eestikeelse õppekava alusel õppima asumiseks.

Neil tuleb hiljemalt kolmapäeval, 17. juulil kinnitada, et nad asuvad õppima. Seejärel vabanenud õppekohad täidetakse jooksvalt kuni 19. augustini ja vastuvõtuotsuse saanul tuleb õppima tulek kinnitada samuti kahe päeva jooksul.

Juba varem on endale lävendipõhiselt õppekoha taganud 1384 inimest. Seal hulgas võisid ülikooli sissesaamises kindlad olla need 634 inimest, kes olid täitnud mõne vastuvõtu eritingimuse, näiteks sooritanud kevadel akadeemilise testi vähemalt 65 punktile või saavutanud riiklikul või rahvusvahelisel olümpiaadil väga hea tulemuse. Tänavu on vastuvõtuotsuse saanute seas ka 642 medaliga pärjatud gümnaasiumilõpetajat.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk soovib kõigile uutele üliõpilastele palju õnne ja tänab, et nad valisid Tartu Ülikooli. „Julgen teie eelkäijate arvamuste põhjal öelda, et te ei kahetse seda valikut!“ ütles Valk. „Olete teinud sammu, mis jääb teid mõjutama kogu ülejäänud elu, ning isegi pärast õpingute lõpetamist jäävad ülikool ja Tartu alati teiega,“ lisas ta.

Õppeprorektor juhtis tähelepanu asjaolule, et uued üliõpilased alustavad õpinguid erilisel aastal. „Käes on eestikeelse ülikooli sajas aastapäev ja sel puhul kohtume traditsioonilise aulaaktuse asemel 2. septembri pärastlõunal vabamas vormis Kassitoomel,“ tutvustas Valk õppeaasta avaüritust.

Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma tuletab kõigile meelde, et nad õppima tuleku kinnitamist ei unustaks. „Juhul kui vastuvõtuotsuse saanu õppima tulekut tähtajaks ei kinnita, pakume vabanenud kohta pingereas järgmisele,“ selgitas ta.

Oma vastuvõtuotsust ja kohta pingereas saab kontrollida SAIS-i kasutajakontolt. Lisaks tasub üle vaadata SAIS-i kontole saadetud automaatteated avaldustega tehtud toimingute kohta. Kui kandidaat leiab vastuvõtuteate liiga hilja, siis on tõenäoline, et tema õppekoht on pakutud juba nimekirjas järgmisele, ja vastuvõtuotsust ennistada ei saa.

Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtuotsuseid on tehtud jooksvalt ning tänaseks on vastuvõtuotsuse teada saanuid 1102, kellest 813 on õppekoha ka kinnitanud.

Vastuvõtuotsuse saanute nimekirjad on avaldatud SAIS-is ja juhised õppima tuleku kinnitamise kohta on ülikooli sisseastumisveebis. Kui õppima tulek on kinnitatud (SAIS-is on avalduse staatus „Tuleb õppima“), siis polegi enne õppeaasta algust vaja midagi muud teha.

Septembri alguses immatrikuleeritakse õppima tuleku kinnitanud Tartu Ülikooli üliõpilasteks ja nad on oodatud 2. septembril õppeaasta avaaktusele Tartusse Kassitoomel.

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teine aste on magistriõpe ja kolmas aste doktoriõpe.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: TÜ, Andres Tennus.

Samal teemal:

Graafiline ülevaade: Eesti ülikoolide kõige popimad erialad

Madli Leikop — Fri, 12 Jul 2019 13:45:33 +0300

Kõige rohkem sisseastumisavaldusi esitati taaskord ülekaalukalt Tartu Ülikooli, saab lugeda ERRi uudisteportaalis avaldatud artiklist.

Bakalaureuseastmes on konkurentsi tiheduse poolest esirinnas aga ka teised Eesti ülikoolid. Populaarsemate erialadena troonivad endiselt arstiteadus, psühholoogia ja informaatikaga seotud erialad.

Loe lähemalt ja vaata graafikuid ERRi uudisteportaalist!

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

Sisseastujaid ahvatleb jätkuvalt füsioteraapia eriala

Madli Leikop — Fri, 12 Jul 2019 13:24:48 +0300

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli suvisel vastuvõtul tundsid sisseastujad kõige enam huvi füsioterapeudi õppekava vastu ning ühele õppekohale kandideeris 13,13 inimest.

17. juunist kuni 4. juulini said huvilised kandideerida Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rakenduskõrgharidus- ja kutseõppesse. Terviseteaduse magistriõppesse on võimalik kandideerida kuni 8. augustini. Rakenduskõrgharidusõppes esitasid sisseastujad kõige enam avaldusi füsioterapeudi õppekavale, kuhu laekus 394 avaldust 30 õppekohale.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppekorralduse osakonna juhataja Eve Müüri sõnul on suur huvi füsioteraapia eriala vastu ootuspärane. „Küll tegi positiivse üllatusekandidaatide rohkus tegevusjuhendaja kutseõppesse, samuti suur avalduste arv ämmaemanda ja radioloogiatehniku ning tervisekaitse spetsialisti õppekavadele,“ märkis Müür.

Kõrgkooli rakenduskõrgharidus- ja kutseõppesse esitasid huvilised kokku 1584 avaldust. Vastuvõtukatsed toimuvad 9. kuni 12. juulini ja vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse infosüsteemis SAIS 16. juulil.

Hooldustöötaja kutseõppe õppekavale saab täiendavalt avaldusi esitada SAIS-is kuni 8. augustini.

Täpsem informatsioon vastuvõtu kohta: www.nooruse.ee/vastuvott

Allikas: Tartu Tervishoiukõrgkooli pressiteade

Kuidas tehakse eTwinningut Ühendkunigriigis

Madli Leikop — Fri, 12 Jul 2019 13:14:05 +0300

Rahvusvaheline projektitöö eTwinning on Euroopa koolides väga populaarne. eTwinningu kodulehel avaldatud artiklist saab ülevaate, kuidas õpilased ja õpetajad teevad projektitööd Shetlandis.

Shetland on saarestik Atlandi ookeani ja Põhjamere vahel. See on Ühendkuningriigi üks kaugemaid äärealasid. Kuna Shetland asub sedavõrd kaugel ning moodustab ainulaadse segu Šotimaa ja Skandinaavia ajaloost, tundub see omaette maailmana.

Shetland koosneb sajast saarest, millest üksnes 16 on asustatud. Suure osa ajaloost on Shetland olnud Skandinaaviariikide, eriti Norra mõju all, enne kui 15. sajandil Šotimaa osaks sai. Kuni tänapäevani mängib Shetlandi majanduses olulist rolli kalastamine. Shetlandi arhitektuur, toit, muusika ja üldine eluviis peegeldavad saarte Šoti ja Norra pärandit.

Praegu katab saari 22 algkoolist koosnev võrgustik. Mõni algkool on väga pisike, olles väikestesse klassidesse palganud üksnes 1–2 õpetajat. Pärast 7. klassi liiguvad õpilased edasi põhikoolidesse. Selleks saab enamasti neile lähim kool, kuid mõnikord on võimalik lapsevanema palvel paigutada laps mõnda teise põhikooli.

Seal on neli põhikooli, mis tegutsevad neljal Shetlandi saarel: Unst, Yell, Whalsay ja Mainland. Õpilased, kes soovivad jätkata kõrgemas kooliastmes, peavad viienda õppeaasta alguses liikuma edasi ühte kahest kuueaastase õppega keskkoolist Braes või Lerwickis.

eTwinningut õppetöös kasutav Šoti põhikooliõpetaja Isabelle Boulay kirjeldab, mida tähendab olla äärepiirkonna õpetaja ning räägib, kuidas eTwinning on tema kooli ja klassi arendanud.

Loe artiklist lähemalt!

Foto: Unsplash, Tamara Menzi

Samal teemal:

Välisministeeriumi toel korraldab tehnikaülikool rahvusvahelisi suvekoole

Madli Leikop — Wed, 10 Jul 2019 13:16:40 +0300

Välisministeeriumi stipendiumitega saavad tehnikaülikooli rahvusvahelistes suvekoolides osaleda tudengid Gruusiast, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast.

Suvekoolide „Praktiline robootika koos 3D-printimisega“ ja „Turvaline e-riik“ fookuses on tehnoloogia arenguga seotud erinevad teemad.

Robootika suvekooli programmijuht ja tehnikaülikooli iseauto projektijuht Raivo Selli kinnitas, et robootika koos 3D-printimisega on üks kiiremini arenevaid tehnoloogiaid tööstuses. Sell lisas: „Tallinna Tehnikaülikool on siin juhtrollis – eelmisel aastal hangitud metalli 3D-printer ja uudsed robootikasüsteemid on kahtlemata maailma tipptase. Oma oskusteavet ja tipptehnoloogia kasutuskogemust soovime pakkuda ka noortele inseneritudengitele meie partnerülikoolidest.“

"Turvalise e-riigi“ suvekooli juhtivlektor ja e-riigi teenuste õppekava juht Ingrid Pappel sõnas: „Suvekool on võimalus tutvustada e-riigi õppekava, mille eesmärk on kujundada tulevikutegijad digitaalsete muutuste arenduse juhtimiseks.“

Suvekoole korraldab Tallinna Tehnikaülikooli avatud ülikool ning 25 välistudengil on Välisministeeriumi arengukoostöö stipendiumiga võimalik seal tasuta osaleda, sest stipendiumid katavad kõik õppetööga seotud kulud, majutus- ja transpordikulud.

Arengukoostöö eesmärk on pakkuda kogemustel baseeruvat tuge riikidele, kes on valmis liikuma demokraatliku ja inimõigustest lähtuva ühiskonna suunas.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Sajad Narva lapsed õpivad laagris Noored Kooli eesti keelt ja viivad läbi projekte

Madli Leikop — Tue, 09 Jul 2019 12:09:22 +0300

Täna algab Narvas linnalaager Noored Kooli, kus ligi 300 1.-8. klassi õpilast Narva koolidest õpivad kahe nädala jooksul eesti keelt ning arendavad sotsiaalseid ja enesejuhtimise oskusi. Lapsi juhendavad programmi Noored Kooli osalejad, kes alustavad sügisel õpetajana tööd koolides üle Eesti.

SA Noored Kooli nõukogu esimehe, Swedbanki juhatuse liikme Kaie Metsla sõnul pakub linnalaager arenguvõimalusi nii Narva lastele kui ka prgrammi Noored Kooli õpetajatele. „Narva koolinoortele on kaks nädalat linnalaagris kahtlemata kasulik kogemus: nad saavad seal uusi sõpru, viivad ellu oma projekte ning justkui möödaminnes õpivad ka eesti keelt. Lapsi ja noori juhendavate õpetajate jaoks on see aga hea proovikivi enne õppeaasta algust, mis võimaldab end arendada õpetaja ja liidrina,“ sõnas Kaie Metsla.

Narva koolilapsed töötavad linnalaagris väikestes gruppides õpetaja eestikeelsel juhendamisel kindla ülesande kallal, näiteks lavastavad etenduse, koostavad eestikeelse ajalehe või retseptiraamatu, loovad lauamängu, korraldavad kunstinäituse, teevad muusikavideo või filmi jne. Õppetegevus käib laagris hommikuti, pärast lõunasööki saavad lapsed tagasi koju minna.

Juhendajate rollis on Noored Kooli 13. lennu 30 osalejat, kes on läbinud tiheda konkursisõela ja valitud programmi enam kui 200 kandidaadi seast. Enne linnalaagrit on kõik alustavad õpetajad läbinud ligi 100 tundi pedagoogilist koolitust ning linnalaagri ajal toetavad neid kogenud tegevõpetajad erinevatest Eesti koolidest. Sügisest saavad neist klassi- ja aineõpetajad koolides üle Eesti.

Laagris osalemine on laste jaoks tasuta. Laagri toimumist toetavad Briti Nõukogu, Narva Linnavalitsus, The Edith Randam Rogers Trust ja The Helle Randam Trust.

Allikas: SA Noored Kooli info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Mainekale stipendiumile kandideeriti üle Eesti

Madli Leikop — Tue, 09 Jul 2019 12:01:13 +0300

Eelmisel nädalal oli noore õpetlase stipendiumi taotlemise tähtaeg. Taotlusi laekus üle terve Eesti.

Tallinna, Tartu ning Pärnu õpilaste kõrval oli esindatud Toila, Kärdla ja Narva-Jõesuu. Kokku esitas stipendiumitaotluse 43 noort.

Noore õpetlase stipendiumi algataja ja nõukogu liikme Tõnu Peki sõnul on stipendiaatide valikul toetajatele ning riigile oluline, et stipendiaate tuleks võimalikult paljudest Eesti koolidest.

„Stipendiumi saamine tähendab lisaks ühekordsele 4000-eurosele toetusele ka seda, et saad osaks stipendiumi vilistlaste ja toetajate võrgustikust. Need inimesed aitavad aitavad üksteist selleks, et võõral maal uues keskkonnas hakkama saada,“ selgitab Pekk. "Iga stipendiaat on omamoodi saadik, kes aitab koolikaaslastel tulevikus oma unistuste ülikooli ja eriala leida. Sellepärast ongi oluline, et kandidaadid tuleksid lisaks Tallinna ja Tartu eliitkoolidele ka mujalt,“ lisas ta.

Kandideerijad soovisid õppima minna erinevatesse kõrgkoolidesse. Esindatud olid nii maailma tippülikoolid nagu Harvard, Cambridge, Oxford ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituutkui ka paljud teised kõrgetasemelised ülikoolid Ühendkuningriigis, Hollandis, Ameerika Ühendriikides, Austraalias ning Soomes ja Lätis.

Samuti oli mitmekesine noorte erialavalik. Õppima planeeritakse minna nii füüsikat, keemiat, arvutiteadusi ja inseneriteadusi kui ka kooridirigeerimist, laulu ja animatsiooni.

Esimese vooru edukalt läbinud kandidaatidega toimub vestlus, mille põhjal otsustatakse need noored, kellele makstakse õpingute toetamiseks välja stipendium. Noore õpetlase stipendiumi eesmärk on, et noored rakendavad omandatud tarkusi pärast õpingute lõppu Eesti hüvanguks.

Allikas: SA Archimedese pressiteade