Sihtasutus Archimedese kõrgharidusprogrammide juhi Katrin Kiisleri sõnul oodatakse stipendiumit taotlema gümnaasiumilõpetajaid, kes soovivad oma esimese kõrghariduse omandada välisriigis.

 „Stipendium on mõeldud noortele, kes lähevad rakendus- või bakalaureuse kõrghariduse kraadiõppesse. Väärib märkimist, et antud toetuse puhul on tegemist Eesti ettevõtjate eraalgatusega. Pool stipendiumi mahust tuleb riigilt ja pool annetustest,“ tutvustas ta.

Kiisler märkis, et stipendiumile lisaks pääseb õppur Eestis võrdlemisi haruldasse klubisse, kus oma tuge pakuvad nii endised stipendiaadid kui stipendiumi toetajad.

„Võrgustik tagab, et sa ei lähe välisriiki üksinda - sul on välismaale õppima minnes olemas inimesed, kellele helistada või kellega suhelda, kui peaks tekkima mõni mure. See võrgustik on väärtuslikum, kui ühekordne rahaline toetus,“ sõnas Archimedese kõrgharidusprogrammide juht.

Stipendiumi saamiseks tuleb välismaa ülikooli vastuvõetud noorel edastada komisjonile ülevaade oma õpitulemustest ja motivatsioonikiri. Kandideerijatest valitakse välja parimad, keda ootab ees vestlus, mille tulemusena tehakse lõplik valik.

„Umbes pooled taotlejad jõuavad intervjuudeni ja nendest omakorda kaks kolmandikku saavad stipendiumi. Minu soovitus on, et põlemist peab olema! Tahame näha, et valitud eriala paneb silmad särama ning soov on tulevikus Eestis midagi muuta ja ära teha,“ ütles Kiisler. 

Tänavu 15. korda jagatava noore õpetlase stipendiumi abil on välismaale õppima läinud kokku 166 noort. 

Allikas: SA Archimedese pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kristjan Jaagu stipendium viib välismaale õppima
• Noore uurija stipendium toetab innukaid noori teadustöö tegijaid

Mõlema kooli esindused näevad võimalusi ühiselt luua andekatele õpilastele kursusi ning koolitusi reaal- ja tehnikavaldkonnas.

Esimene ühine ettevõtmine on juba augustis, mil Tartus toimub 9.–12. klassi õpilastele mõeldud tehnoloogialaager. Seal korraldab kolledž alternatiivsete energiaallikate ja veeanalüüside töötoa.

„Olen väga rõõmus, et meil õnnestus tuua oma laagrisse Virumaa kolledži teadmised inseneeriast ja põlevkivitehnoloogiast, ja kindlasti ei jää see viimaseks korraks,“ sõnas teaduskooli direktor Riin Tamm.

Koostööideid on teisigi. Kohtumisel kõneldi veel soovist algatada Virumaa kolledžis Tartus populaarsust kogunud ja tunnustatud teaduskooli uurimislabori projekt. Lepiti kokku, et selleks läheb uurimislabori meeskond sügisel Kohtla-Järvele oma programme tutvustama, et asutada piirkondlik uurimislabor. „See peaks hästi sobima ümberkaudsetele koolidele, sest pole vaja võtta ette aeganõudvat sõitu Tartusse. Peale selle loodame saada Virumaa kolleegidelt teadmisi uute põlevkivitehnoloogiga seotud uurimislabori programmide loomiseks. See on ehe näide, kuidas koostööst võidavad ennekõike õpilased,“ rõõmustas uurimislabori käivitaja ja juht Karin Hellat.

Kolmanda ettevõtmisena oli delegatsioonidel kõne all parimate keemiateadmistega 8. klassi õpilastele huvipäeva korraldamine järgmisel aastal Virumaa kolledžis. Tavaliselt on see üritus olnud Tartu Ülikoolis, kus toimub keemiaolümpiaadi piirkonnavooru parimate 8. klassi õpilaste tunnustamine koos huviloengutega.

Keemiaolümpiaadi juhi Ida Rahu sõnul pakuks ürituse viimine Ida-Virumaale palju uusi võimalusi. „Põlevkivi on Eesti üks tähtsamaid maavarasid ning selle kaevandamine ja töötlemine on suur tööstusharu, millega kaasneb aga ka arvestatav keskkonnamõju. Saaksime Ida-Virumaa õpilastele tutvustada tänapäevast põlevkivi töötlemise tehnoloogiat ja uuringuid, mille eesmärk on muuta töötlemisprotsesse tõhusamaks ning parandada toodangu omadusi. Ühtlasi aitaks see õpilastel mõista põlevkivitööstusega kaasnevaid keskkonnahoiu aspekte, näha keemia praktilisi rakendusviise ja keemikute töökohti Eestis. Pealekauba loob see usutavasti koostöövõimalusi Tallinna Tehnikaülikooliga,“ rääkis Rahu.

Kahe kooli esmakordne kohtumine toimus märtsis, kui Virumaa kolledž külastas oma delegatsiooniga Tartus teaduskooli. Selle kohtumise tulemusel loodi Virumaa kolledži juurde oma tehnika- ja teaduskool, mis pakub nutikatele õpilastele tublisti arenguvõimalusi tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika erialal. „Koostöö Tartu Ülikooli teaduskooliga võimaldab edukamalt teadvustada maakonna elanikele reaal- ja tehnikahariduse tähtsust Eesti riigi arengus ning toob Tartu kui ülikoolilinna tarkused Virumaa noortele lähemale,“ märkis Virumaa kolledži arendusdirektor Mare Roosileht.

Allikas: TÜ pressiteade

Programmi haldava riiklike kõrgharidusprogrammide büroo juhi Evelin Einla-Polluksi sõnul on selleaastane konkurents tihe. 

„Meie õpirände stipendiumiprogrammid on kõige lihtsam võimalus maailma avastamiseks. Mul on hea meel, et info Kristjan Jaagu stipendiumite kohta on jõudnud väga erinevate erialade üliõpilasteni,” ütles Einla-Polluks. 

“Stipendiaatidega kohtumised olid väga põnevad. Nende seas oli esindatud lai spektrum oma alale pühendunud spetsialiste alates arvutiteadlasest ja ajakirjanikust kuni Cambridge’i ülikooli astuva psühholoogia doktorandini välja,“ lisas ta.

Sihtasutusele Archimedes on 16 aasta jooksul programmi kõikide tegevuste peale esitatud veidi vähem kui 8000 taotlust. Lühiajalisteks õppetööga seotud välislähetuste stipendiaatidest enamiku moodustavad doktorandid, samuti on doktorantide osakaal suur pikemaks perioodiks õppima minejate seas. Populaarsed sihtriigid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Saksamaa, Rootsi, Soome.

Sel aastal suunduvad stipendiaadid uut kraadi omandama Suurbritanniasse, Ameerika Ühendriikidesse, Hollandisse ja Rootsi ning õpitavateks erialadeks on psühholoogia, keemiatehnika, terviseteadused, disain, arvutiteadused, ajakirjandus, etenduskunstid jne. 

Osaliselt välismaal õpet läbivad stipendiaadid suunduvad Euroopa riikidesse, aga ka kaugematesse paikadesse nagu Jaapan, Lõuna-Aafrika Vabariik, Austraalia, Taiwan, Ameerika Ühendriigid. Osalise õppe stipendiaatide valdkonnad on samuti mitmekesised – on nii sotsiaal- ja käitumisteaduste, tehnikaalade, bioteaduste, arhitektuuri ja ehituse, füüsikaliste loodusteaduste kui mitme muu eriala esindajaid.

Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Archimedes koostöös algatatud riiklik stipendiumiprogramm, mille eesmärgiks on tugevdada Eesti kõrgkoolides pakutava hariduse rahvusvahelisust ja lõpetajate konkurentsivõimet tööturul.

Stipendiumi sihtrühm on õppe- ja teadustöös edukad magistrandid ja noorteadlased. Taotlusi võetakse vastu kolmes kategoorias – võimalik on läbida kogu kraadiõpe välisülikoolis, teha seda osaliselt või külastada õppe- ja teadustööga seotud asutusi lühiajaliselt.

Allikas: SA Archimedes pressiteade

Samal teemal:

• Haridusstipendiumi saajad pühenduvad kooliuuendusele
• BAFF stipendium viib 11. klassi õpilased suvel tasuta Liidriakadeemiasse USA-s

Tartu Ülikooli raamatukogu juhiks valitud Krista Aru on suure kogemusega hinnatud juht, kelle tegemisi iseloomustab lai kultuuriline haare.

Krista Aru sõnul peab ta oluliseks eesti kultuuriloo paremat esiletõstmist raamatukogu tegevuse kaudu ning teadlaste suuremat sidumist raamatukoguga. Aru rõhutas, et raamatukogu pole ainult ülikooli tugiüksus, vaid see peab olema ka keskus, mis toetab aktiivselt õppe- ja teadustegevuse tingimuste parandamist ning aitab ülikoolil täita oma põhiülesandeid kogu ühiskonnas. Samuti tõstis ta esiplaanile töötajate pideva arendamise vajaduse ja meeskonnatöö.

Kandidaatide hindamise komisjoni liige, Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura ütles, et Krista Aru on kindlasti silmapaistev eestkõneleja, kes edendab ülikooli raamatukogu tuntust Eesti ühe olulisema raamatukoguna.

Krista Aru on lõpetanud 1981. aastal Tartu Ülikoolis ajakirjanduse eriala cum laude. Aastatel 1989–1992 õppis ta Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti kultuuri ja kirjanduse erialal ning 1992. aastal kaitses ka magistrikraadi eesti kirjanduses. 2010. aastal kaitses Aru Tallinna Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi kultuuride uuringute alal.

Aru on töötanud kümme aastat (1995–2005) Eesti Kirjandusmuuseumi direktorina, aastatel 2006–2012 oli ta Eesti Rahva Muuseumi direktor ning seejärel Eesti Teadusagentuuri juhatuse liige. 2015. aasta märtsist 2019. aasta aprillini oli Krista Aru Riigikogu liige, kuulumata ühtegi parteisse, kuid osaledes Vabaerakonna fraktsiooni töös (sh aseesimehena). Riigikogus osales Aru aktiivselt kultuurikomisjoni ja julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni töös.

Krista Aru lööb kaasa paljude kultuuri- ja teadusorganisatsioonide tegevuses, muu hulgas on ta Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu liige, Eesti Rahva Muuseumi nõukoja liige, MTÜ Jaan Tõnissoni Seltsi juhatuse esimees ja Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige.

Aru on pälvinud Valgetähe III klassi teenetemärgi (2000) ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (2005) ning talle on antud Tartu rahvakultuuri hoidja (2012), Tartumaa rahvakultuuri edendaja (2012) ja aasta kodaniku (2012) aunimetus.

Mariann Raisma on juhtinud Tartu Ülikooli muuseumi alates 2010. aastast. Ta on hinnatud spetsialist ja tugev juht, kelle senine töö on olnud väga mitmekülgne. Raisma tunneb muusemitööd väga hästi ning on tegutsenud nii õppejõu, teadlase, teaduse populariseerija kui ka kuraatorina.

Arendusprorektor Erik Puura ütles, et Mariann Raisma suudab panustada museoloogia arendamisse Eesti ja rahvusvahelisel tasemel. Raisma juhtimisel on Tartu Ülikooli muuseumi nähtavus märkimisväärselt suurenenud. Muuseum on oma töö eest pälvinud tunnustust ka Eesti muuseumiauhindade jagamisel.

Mariann Raisma ütles, et ta näeb Tartu Ülikooli muuseumi kompetentsikeskusena, mis tegeleb ülikooli- ja teadusloo uurimise ja eksponeerimisega. „Kuna ülikooli roll muutub ühiskonnas järjest olulisemaks, muutub ka ülikooli muuseumi tähendus. Milleks on ülikoolil ja ühiskonnal sellist muuseumi täna tarvis? Ma usun, et ülikooli muuseum on osa meie ülikooli identiteedist, milleta me ei kujuta ülikooli ette. Selleks, et muuseum oleks tähenduslik ühiskonnale ja oluline ülikoolile, tuleb arendada korraga kolme omavahel põimunud suunda: kompetentsikeskuse, varamu ja kohtumispaigana,“ rääkis Raisma.

Raisma on õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu (bakalaureusekraad) ja Amsterdamis Reinwardti Akadeemias museoloogiat (magistrikraad). Aastatel 2006–2010 õppis ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris (õpingud on lõpetamata).

Enne Tartu Ülikooli muuseumi direktori ametikohale asumist töötas Raisma aastatel 2006–2010 Eesti Ajaloomuuseumi arendusdirektorina. Ta on töötanud ka Tartu Kunstnike Liidus ja Eesti Kunstimuuseumis.

Mariann Raisma kuulub mitmesse erialaorganisatsiooni (Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu, Eesti Muuseumiühing), on muuseuminõukogu aseesimees ja Euroopa Muuseumi Foorumi (EMF) rahvuslik korrespondent. Ta on publitseerinud erialakirjandust ning seotud paljude pärandivaldkonna projektidega.

Konkursid Tartu Ülikooli raamatukogu ja muuseumi direktori ametikohtadele kuulutati välja märtsi keskel. Mõlemad direktorid valiti ametisse viieks aastaks.

Krista Aruga lepitakse tööleasumise aeg kokku lähiajal. Mariann Raisma uus ametiaeg muuseumi direktorina algab 16. augustil.

Allikas ja fotod: TÜ pressiteade ja Andres Tennus

Näiteks on IT-teaduskonnas rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetajaid 540, majanduserialadel ligi 700 ning inseneriõppes pisut enam kui 600 lõpetajat.

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) õppeprorektor ja insener Hendrik Voll sõnas: „Just tehnikaülikooli vilistlased on suuresti üles ehitanud Eesti majanduse ja siinne haridus on konkurentsivõimeline, olgu meie lõpetajate valdkondadeks targa linna või sildade projekteerimine või e-riigi rakendused. TalTech kindlustab parima hariduse ning parim on see, mida tööturul reaalselt nõutakse. Tehnikaülikooli vilistlaste palgatase on olnud juba aastaid teistest õppeasutustest kõrgem.“ Voll lisas: „Iga-aastaselt suureneb TalTechi bakalaureuse- ja magistrikraadiga lõpetanute palgavahe. Sel aastal lõpetavad inseneri- või IT erialade magistrid teenivad keskmiselt 25% enam kui bakalaureusekraadiga lõpetaja. TalTechi magistrikraadi väärtus on ilmselge ja ajas ainult kasvav.“

Võrreldes eelmise aastaga on mõnevõrra suurenenud nii I ja II astme lõpetajate hulk, samuti on sel aastal enam cum laude lõpetajaid.

„Tänapäeva globaalses maailmas toimub talentide võitlus ning võidavad need, kes oskavad oma andeid arendada ja uusi kaasata. Ma usun, et TalTech on suutnud oma vilistlasi selliseks kujundada, et just nemad kujunevadki peamiseks Eesti arengumootoriks,“ sõnas lõpetajatele TalTechi IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan.

Allikas ja foto: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade ja FB

Samal teemal:

• TalTech avab huvilistele oma laborid
• Tehnikaülikool jõudis mainekasse QS-i maailma ülikoolide pingeritta kolme uue valdkonnaga

„Digivõtmes“ on viis erinevat ainevaldkonna koolitust: lasteaia- ja klassiõpetajatele; eesti keele ja kirjanduse, võõrkeelte ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele; matemaatikaõpetajatele; loodusainete ja inimeseõpetuse õpetajatele; kunsti-, tehnoloogia ja kehalise kasvatuse õpetajatele.

Kõik koolitused on veebipõhised ning lähtuvad õppijate digipädevuse mudelist. „Koolitustel läbitakse (ja omandatakse) viis põhilist digipädevust: teabe haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ehk oskus digivahenditega uusi asju luua, internetiturvalisus ja probleemilahendamise oskus. Kaks viimast on igasse koolitusse läbivalt kaasatud. Koolituse pikkus on kaheksa nädalat,“ selgitas HITSA projektijuht Triin Kaasik.

Veebipõhine koolitus võimaldab õpetajatel õppimiseks kuluvat aega planeerida. Kindlust koolituse headusest annab ka see, et HITSA-l on pikaajaline kogemus veebipõhiste koolituste korraldamisega ja kogemustega koolitajad ning seda võetakse arvesse ka Digivõtme koolitustel. Kaheksast nädalast on ajaliselt enim aega pühendatud sisuloome koolitusele. „Püüame arendada seda poolt, et digi jõuaks õpetaja kaudu õpilaseni. Mitte nii, et õpetaja oskab ja näitab õpilastele ka, et ta oskab, vaid et õpetaja oskaks õppijat toetada ning suunata digivahendeid eesmärgipäraselt ja hariduslikult kasutama ning digivahenditega looma,“ sõnas Triin Kaasik.

„Digivõti“ on mõeldud õpetajatele, kes on digioskustes kesktasemel. Ehk siis aineõpetajale, kelle arvutikasutamise oskused on rahuldavad või head ning kes kasutab digitehnoloogiat õppeprotsessis episoodiliselt. Ta kasutab digitehnoloogiat pigem esitlemiseks, õppijatelt tagasiside kogumiseks, aga loob aeg-ajalt koos õpilastega ka uut sisu. Ta on mõnikord digitehnoloogia võimaluste osas skeptiline, aga üldiselt usub, et digitehnoloogia aitab tal oma ainet paremini õpetada ja on valmis digitehnoloogiat õppeprotsessi senisest enam integreerima. Üldiselt ei karda ta ka uusi asju õppijatega katsetamast.

„Ootame alushariduse ja üldhariduse õpetajaid ja kutseharidusest üldainete õpetajaid. Ainespetsialistidest arendusmeeskonnad teevad tööd, et koolitus igati hea saaks. Piloteerimisse läheme sügisel. 2020 on koolitusprogramm valmis ja plaanis on teha 25 koolitust aasta jooksul, igas ainevaldkonnas viis koolitust. Koolituse lõpuks peab õpetajal valmima õpilugu tema enda poolt valitud teemal, see peab valmima digivahendite abil  ja õpeprotsessi osana. Õpilugu peab olema rakendatav ja koolituse jooksul katsetab õpetaja oma õpilastega õpiloo osi,“ selgitas Triin Kaasik.

Seega aineõpetajad, pange vaim valmis, uuel õppeaastal saab registreeruda „Digivõtme“ koolitustele!

Foto: Unsplash, Jason D

Samal teemal:

• Opiqu digiõpikutega õpiti mööduval kooliaastal ligi 450 koolis üle Eesti
• DigiKiirendi mõjuks hästi igale koolile

Aasta-aastalt on paranenud eesti keele teise keelena eksamitulemused.

Eesti keele eksami keskmine tulemus oli 62 punkti ja eksamit tegi 6679 eksaminandi. Maksimum tulemuse ehk 100 punkti saavutas sel korral 7 õpilast (2018 – 3 õpilast) üks õpilane sai 0 punkti ning eksam jäi tal sooritamata. Eesti keele riigieksam on toimunud praegusel kujul, kaheosalisena, juba kuus aastat. Aastate jooksul on tulemus olnud stabiilne ning selle aasta keskmine tulemus on sarnane eelmiste aastatega (2018 – 62,2; 2017 – 62,9 punkti).

Eesti keele teise keele riigieksamit tegi sel aastal kokku 2328 õpilast, eksami keskmine tulemus oli 63,6 punkti, mis on aasta-aastalt pisut tõusnud (2018 – 63,4; 2017 – 60,1) ning kasvanud on ka maksimumpunktide saavutanute arv - 100 punkti sai sel aastal 16 õpilast (2018 – 7). Eksamil vähemalt 60% maksimumtulemustest saavutanud eksaminandidele antakse välja eesti keele B2-taseme tunnistus. Sel aastal saavutas B2-taseme 1366 õpilast.

Matemaatikas oli õpilastel võimalik sooritada kas kitsal või laial kursusel põhinev matemaatika riigieksam. Kitsa matemaatika eksami valis 3718 ja laia matemaatika eksami 4467 eksaminandi. Nii nagu eelnevatel aastatel, oli ka sel aastal laia matemaatika eksami valinuid rohkem. Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli 36,4 punkti ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 51,1 punkti. Kitsa matemaatika eksami tulemus on eelmise aastaga sarnane (2018–37,4 p), laia matemaatika eksami tulemus on sel aastal pisut langenud, kuid samas suurusjärgus üle-eelmise aastaga (2018 – 55,6; 2017 – 51,8). Kitsa matemaatika eksamil sai 100 punkti sel aastal 2 õpilast (2018 – 8), kuid laia matemaatika eksamil saavutas maksimumpunktid 39 õpilast (2018 – 37). Üks õpilane sai nii laia matemaatika kursuse eksamil kui inglise keele eksamil 100 punkti. 

Võõrkeeleeksamina võisid õpilased teha inglise keele riigieksami või sooritada prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelise eksami. Õpilastel oli võimalus esitada ka tunnistus Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise inglise, prantsuse, saksa või vene keele eksami sooritamise kohta vähemalt B1-tasemel, millega loeti kohustuslik võõrkeele riigieksam sooritatuks. 

Inglise keele riigieksami sooritas kokku 6540 eksaminandi, kellest saavutas B1 taseme 25,5% ja B2 taseme 56,9%. Lisaks esitas Innovele rahvusvahelise inglise keele eksami läbimist tõendava tunnistuse 1314 õpilast.

Prantsuse keele rahvusvahelist eksamit, mis on võrdsustatud riigieksamiga tegi 142, saksa keele eksamit 176 ning vene keele eksamit 229 õppurit. 
 
Sel kevadel toimusid riigieksamid 23. korda ja kuuendat aastat uue korra alusel, mille järgi peavad õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Sel aastal sooritas riigieksameid 9656 eksaminandi.

Sügisel avalikustatakse esmastele tulemustele lisaks 2019. a riigieksamite kokkuvõttev statistika ja põhjalik analüüs. 

Lisainfo riigieksamite kohta on leitav Innove kodulehelt.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Unsplash, Antoine Dautry.

Samal teemal:

• Riigieksamite perioodi avab eesti keele riigieksam
• 2019. a riigieksamitele on registreerunud 10179 õpilast

„Aastaringne vastuvõtt on igati täitnud seatud eesmärgi – pakkuda tulevastele tudengitele võimalust teha oma tuleviku otsused varem ja teadlikumalt,“ kinnitas Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ning sõnas, et tulemus on olnud üle ootuste hea. Tänu aastaringsele vastuvõtule on tehnikaülikooli õppima tulemiseks esitatud 1628 avaldust.

„Enim on kasu lõiganud varem gümnaasiumi lõpetanud, sest lävendi ületajad on saanud juba pakkumise õppima tulekuks ja paljud on selle ka vastu võtnud,“ rõõmustas Voll.

Esimesel astmel on tehnikaülikool pakkunud 275 õppekohta, magistritasemel 98.

Sisseastumisavaldusi saab sarnaselt kõikidele teistele ülikoolidele esitada sisseastumisportaalis SAIS. Tallinna Tehnikaülikoolis saab avaldusi esitada 4. juuli keskpäevani ning seda ka tehnikaülikooli peahoones kohapeal aadressil Ehitajate tee 5 või kolledžites Tartus, Kuressaares, Kohtla-Järvel.

Tallinna Tehnikaülikool on ainus ülikool Eestis, kus alustati aastaringse vastuvõtuga. Avaldusi saab esitada juba möödunud aasta 1. novembrist, et tulevased tudengid saaksid juba varakult aimu valitud erialast ning võimaluse teha väga teadlik valik. Järgmise õppeaasta (2020/2021 aasta) vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli algab juba 1. detsembril.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade.
 
 
 

„Projekti tulemusena on kavas luua tehisintellektil tugineva vestlusroboti prototüüp, mille alusel saame tõendusmaterjali, kas vestlusrobotit kasutades on võimalik pakkuda kasutajatele infoteenust 24/7 ning kiirendada vastuse jõudmist küsijani,“ selgitas Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu sõnas, et digilahendused võimaldavad luua silla tänase ja homse vahel, ühendada eelmiste põlvkondade kogemused noorte uudishimuga. „Rahvusraamatukogu on täna kahtlemata nutikate lahenduste eestvedaja pärandi valdkonnas. Nad julgevad suurelt mõelda, katsetada ja riskida!“ leidis Piipuu.

Rahvusraamatukogu kratiarendus on osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei eestvedamisel ellu kutsutud tehisintellekti arendamise ja kasutamise projektist. Lisaks vestlusroboti kratile on arenduses ka automaatse märksõnastamise kratt.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogus on avatud näitus „Laulupeoraamatukogu“
• Eesti Rahvusraamatukogu tähistab juubelit

Kõrghariduse esimeses astmes on võimalik valida 18 ja teises astmes 19 erineva eesti õppekeelega õppekava vahel. Uuenduse on läbinud mitmed magistriõppe erialad. „Näiteks meie keskkonnakorralduse ja keskkonnapoliitika eriala, mis täienes asjakohaste õppeainetega ringmajandusest, kliimamuutustest, kaugseire rakendustest ja looduspõhistest lahendustest,” sõnas õppeosakonna peaspetsialist Eda Aitsen. 

Samuti on värskenenud kalandus ja rakendusökoloogia ning metsanduse erialad. Magistriõppes on jätkuvalt päevakorras ka sessiooniõpe, mis julgustas möödunud aastal õpinguid jätkama mitmeid aasta-paar tagasi ülikooli lõpetanud vilistlasi. „Meil on rõõm, et maaülikool on paljude noorte teadlik valik,“ lisas Aitsen.

Eelmisel aastal olid maaülikoolis kõrgeima konkursiga erialad veterinaarmeditsiin, keskkonnakaitse, loodusturism, maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine ning toiduainete tehnoloogia. 

Oluline info:

·         20. juunist 4. juulini (k.a) avalduste vastuvõtt SAIS-is.

·         Alates 25. juunist 4. juulini (k.a) tööpäeviti kell 9.00–15.00 avalduste vastuvõtt peahoone (Kreutzwaldi 1a) vastuvõtulauas, ruumis 104.

·         12. juulil avaldatakse esmased vastuvõetute nimekirjad.

·         Oma õppima tulek tuleb kinnitada 2 päeva jooksul alates enda vastu võetuks määramisest SAISis (vastuvõetuks määramise päev + kaks päeva).

·         19. augustini toimub vabade õppekohtade täitmine vastuvõtu pingerea alusel.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade.

Samal teemal:

• Maaülikool sõlmis kutseõppeasutustega koostööleppe
• Maaülikooli kandideerijad huvituvad enim keskkonnakaitsest ja loodusturismist