Kolme noort toetatakse õpingute ajal 10 000 euro suuruse stipendiumiga. Programmis saab osaleda sada noort.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul püütakse selle programmi abil tuua Tartu Ülikooli õppima senisest veel rohkem andekaid gümnasiste ja pakkuda neile atraktiivseid õppimisvõimalusi. „Eesti parimate gümnasistide jaoks on avatud uksed paljudesse maailma ülikoolidesse. Meie eesmärk on, et neil oleks ka Eestis intellektuaalselt maailma tipptasemel õpivõimalused. Kuna paljudele neist võivad esimese kursuse ained olla juba tuttavad, siis pakume neile lisavõimalusi teaduses, ettevõtlusõppes või teiste noorte õpetamisel,“ lisas Valk.

Programmi saavad kandideerida noored, kes asuvad 2019. aastal Tartu Ülikooli õppima ning on osalenud gümnaasiumi jooksul olümpiaadide lõppvoorudes või rahvusvahelistel olümpiaadidel või saanud Tartu Ülikooli kandideerides akadeemilise testi eest vähemalt 80 punkti.

Juba esimesel kursusel saavad noored tavaliste õppeainete kõrval osaleda näiteks teadus- või ettevõtlusprojektides või omandada õpetamisoskusi ja luua ise teaduse huviring.

Programmi kolm kõige silmapaistvamat noort saavad kolmeks aastaks Tartu Ülikooli Sihtasutuse stipendiumi 220 eurot kuus ning üle 2000 euro suuruse õpirändetoetuse.

Programmis osalemise avaldusi ja stipendiumitaotlusi saab esitada 20. juunist 25. juulini 2019 teaduskooli kodulehel. Programmi pääsejad selguvad 15. augustil.

Programmi „Talendid Tartusse!“ koordineerib Tartu Ülikooli teaduskool.

Allikas: TÜ pressiteade

Reedel, 7. juunil tunnustati rahvusvahelises koostöös aktiivseid õpetajaid ning kuulutati välja tänavused parimad eTwinningu projektid. Esikoht läks Kuressaare Vanalinna Kooli õpetajale Ülle Kreosele projekti „The plants around us“ („Taimed meie ümber“) eest. Ülle Kreos õpetab Kuressaare Vanalinna Koolis bioloogiat ja geograafiat. 

Ülle Kreose sõnul tuli esikoht talle üllatusena, aga on väga tore, et õpilaste suur töö sai tunnustuse. „See oli mul päris esimene katsetus rahvusvahelise projektiga. Mind kogemata leiti eTwinningu lehelt üles ja ma ei saanud algul arugi, milleks mulle ettepanek tehti. Jupikaupa hakkasin projekti tegema, lõpptulemus, mida pidime saavutama, oli arusaadav,“ sõnas Ülle Kreos.

Esikohta projektivõistlusel peab ta ühtpidi algaja õnneks, aga teisalt projektipartnerite hea koostöö tulemuseks: „Kuus õpetajat tegid tihedat koostööd, vahetasime üle 400 kirja. Osalesid Portugal, Hispaaniast mitu kooli, Türgist kaks kooli, Albaania ja meie koolist siis kaks seitsmendat klassi 42 õpilasega. Ilma oma tublide õpilasteta ei oleks mina ka midagi teha saanud.“

Kokku osales projektis 320 õpilast viie riigi üheksast koolist, kes moodustasid 6- kuni 8liikmelised rahvusvahelised meeskonnad. Õpilased kirjeldasid taimi, mida kasutatakse meditsiinis ravim- või kokanduses maitsetaimena. Projekti suhtluskeel oli inglise keel, aga taimenimed esitati ka ladina keeles. "Inglise keelega saime hästi hakkama, ladina keelega oli probleeme. Iga riigi lapsed tõlkisid ka oma emakeelde taimede nimed, siis juhtus apsakaid ka, näiteks jaanileivapuu sai hispaanlaste poolt tõlgitud rändrohutirtsuks. Muidugi said kõik vead parandatud. Projekti tegevustes otseselt taimede välivaatlusi ei olnud, aga meil oli lisategevusena projektõppepäev, kus õpilased õppisid taimi ka looduses tundma,“ selgitas Ülle Kreos. 

Projekti käigus kasutati veebikeskkondi Google Maps, Padlet, Doodle, Joomag, Surveymonkey, Movie Maker. Õpilased kasutasid oma mobiiltelefone videoklippide tegemiseks, samuti lemmiklogode poolt hääletamiseks.

Ülle Kreose sõnul tuli töös väga hästi välja, kui erineva kultuuritaustaga on Eesti noored ja Vahemere maade noored: „Lehekülgede kujundused olid meil lihtsad, ilma kirju taustata, asjalikud, neil aga vastupidi – värvikirev taust, palju pilte, uhke väljanägemine. Lapsed said aru, et ongi erinevad kultuurid ja maailm ongi mitmekesine.“  

Kokku valmis eTwinningu projektis „Taimed meie ümber“ kolm e-raamatut rohkem kui 100 taime kirjeldusega. „Kõige toredam oli projekti juures see, et sain õpetajana innustust ning lapsed tahavad juba uusi eTwinningu projekte teha,“ sõnas Kreos.

Žürii tõstis võiduprojekti juures esile, et väga hästi oli kasutatud eTwinningu portaali võimalusi, anti projektile väga põhjalik tagasiside ning tehti kokkuvõtev video. 

Ülle Kreos (vasakul) ja Signe Reidla eTwinningu tunnustusüritusel 7. juunil

II ja III koht

Teise koha saavutas projekt „Math is fun“ („Matemaatika on lõbus“), mille juhendajaks on õpetaja Signe Reidla Peetri lasteaed-põhikoolist. Projekti eesmärk oli teha geomeetrilistest kujunditest pilte ning arvutada kujundite pindalad. Projekti eesmärk oli suurendada õpilaste huvi matemaatika vastu. Žürii tõi esile, et noored tegid tööd rahvusvahelistes meeskondades, mis kindlasti arendas noorte suhtlemisoskust.

Kolmanda koha pälvis Tartu Mart Reiniku Kooli õpetaja Meili Läänemetsa juhendamisel läbi viidud projekt „Welcome to the handicrafts fair“ (Tere tulemast käsitöölaadale“). Žürii tõi esile, et projektis oli palju koostöös tegevusi ning projekt oli mõnusalt lastepärane. Õpilased valmistasid erinevaid käsitööesemeid ja tutvustasid käsitööd tehes oma rahvakultuuri teiste maade noortele. Projektis osalesid Horvaatia, Läti, Saksamaa ja Eesti noored. 

Esile tõsteti veel järgmiseid eTwinningu projekte:

- Parim kolleege kaasav projekt „Let´scelebrate Earth Day together“ (juhendaja õpetaja Olga Lutška Narva kesklinna gümnaasiumist).
- Parim kultuuride mitmekesisuse projekt „Scot-Est Values“ (juhendaja õpetaja Ere Tumm Võru Kreutzwaldi koolist).
- Parim lasteaia roboprojekt „ICT KDG Treasury“ (juhendaja õpetaja Leila Lehtmets Kose-Uuemõisa lasteaiast).
- Parima sisuloomega projekt „The story of the bread“ (juhendaja õpetaja Ene Kruzman Kohtla-Järve lasteaiast Tareke).
- Parim programmi Erasmus+ ja eTwinningu koostööprojekt „Education au Patrimoine via les parcours sante“ (juhendajad õpetajad Kaia Metsaalt, Kadri Kõrre ja Liis Raal-Virks Pärnu Ühisgümnaasiumist).
- Parim keeleprojekt „So the story goes“ (juhendaja õpetaja Marju Purge Võru Kreutzwaldi koolist).
 
Projekte hindasid kogenud õpetajad ja eTwinningu eksperdid Meeri Sild, Mari Tõnisson, Ingrid Maadvere, Varje Tipp, Laine Aluoja. Hinnati projektide pedagoogilist uuenduslikkust, projektitöö lõimimine õppekavaga, suhtlemist ja infovahetust partnerkooliga, koostööd partnerkoolide vahel, aga ka tehnoloogia kasutamist ning projekti tulemusi ja mõju.

Loe lähemalt eTwinningust ja sellest, kuidas koostöövõrgustikuga liituda: http://www.etwinning.net/et/pub/index.htm. 

Samal teemal:

• Selgunud on parimad Eesti eTwinningu projektid 2019
• eTwinningu koolid üle Euroopa said taas kokku

Visiidi eesmärgiks on tutvustada Singapuris Eesti ettevõtete pakutavaid lahendusi haridusinnovatsiooni kiirendamiseks ning visiidi raames toimuvad kohtumised Singapuri haridusministeeriumis ja kohalike haridusjuhtidega ning haridusvaldkonna iduettevõtega.

„Eesti ja Singapuri maailma tipus olevad haridussüsteemid on eeskujuks kõigile. Meie eduloo üheks aluseks on ka haridusjuhtide suur avatus uutele lahendustele, mis aitavad õppimist ja õpetamist tõhustada. Singapuris jagame meie kogemusi ja tutvustame meie haridusvaldkonna iduettevõtjate lahendusi,“ sõnas algava visiidi kohta delegatsiooni juhtiv kantsler Mart Laidmets.

10. juunil kohtuti Sonny Aswaniga, kes on Eesti aukonsul Singapuris.

11. juunil külastatakse NEXUSe rahvusvahelist erakooli, Singapuri Kunstide Kooli ja Rahvusgaleriid. Kantsler Laidmets kohtub Singapuri haridusministeeriumi juhtkonnaga, kellega arutatakse kahepoolseid suhteid, koostööd ning digipööret hariduses. Samal õhtul toimub koostöös Singapuri innovatsiooniinkubaatoriga ühine võrgustumisseminar, kus tutvustatakse Eesti haridusinnovaatoreid, valdkonna iduettevõtjaid ning Eesti kogemusi digipöördega.

Kolmapäeval, 12. juunil jätkuvad kohtumised Singapuri haridusministeeriumis, kus vahetatakse kogemusi koolijuhtimise arendamisel ning arutatakse tehnoloogia kasutamise võimalusi hariduses. Seejärel kohtutakse Singapuri Muusika-, Teatri- ja Kunstiakadeemia, LASALLE Kunstikolledži, Singapuri Polütehnikumi ning Singapuri Rahvusülikooli juhtidega, kellega arutatakse innovatsiooni mõju koolidele.

Neljapäeval, 13. juunil toimub Eesti ja Singapuri haridusvaldkonna iduettevõtjate kohtumine, kus ettevõtjad ja haridusvaldkonna juhid vahetavad kogemusi seoses ettevõtlusega haridusvaldkonnas.

Delegatsiooni kuuluvad lisaks ministeeriumi esindajatele SA Innove juhatuse liige Birgit Lao, SA Archimedese juhatuse liige Hanno Tomberg, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, Ettevõtluse Arendamise SA esindaja Singapuris Kristel Alver, Startup Estonia juht Maarika Truu ning valdkonna juht Inga Kõue. Lisaks neile osalevad Clanbeati asutaja Kadri Tuisk, DreamApply kaasasutaja Märt Aro, Eliisi kaasasutaja Rasmus Gross ning Opiqu kaasasutaja Antti Rammo.

Visiidi olulisimaid kohtumisi ja sündmusi vahendatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi Twitteris ja Facebookis.

Allikas: HTMi pressiteade

Richard Luhtaru edu aluseks oli maksimumilähedane tulemus teoorias, sh täispunktidele lahendatud raskeim teooriaülesanne.

Hõbemedalid said Hannes Kuslap (Hugo Treffneri Gümnaasium), Kaarel Kivisalu (Tallinna Reaalkool) ja Konstatin Dukatš (Narva Keeltelütseum) ning aukirja pälvis Urmas Luhaäär (Nõo Reaalgümnaasium).

Richard Luhtaru sai ka eriauhinna kõige selgemalt kirja pandud teoorialahenduse eest. Selle aasta olümpiaadi üldvõidu sai Jonaš Dujava Slovakkiast, kes edestas eelmise aasta üldvõitjat Richard Luhtarut napi 1,5 punktiga. Kokku osales olümpiaadil 169 õpilast 35 riigist.

EuPhO ülesanded on sarnased reaalsele uurimistööle, kus võrdlemisi lühikesed ülesannete kirjeldused jätavad hulgaliselt ruumi loomingulisteks lahendusteks.

“EuPhO eristub rahvusvahelisest füüsikaolümpiaadist (IPhO - kus Eesti  osaleb aastast 1992) palju lühemate ning suuremat loomingulisust nõudvate ülesannete poolest. Kui IPhO ülesanded sarnanevad ülikooli kontrolltööle, siis EuPhO ülesanded on pigem miniatuursed uurimisprojektid,” ütles Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaprofessor ja Euroopa füüsikaolümpiaadi president Jaan Kalda.

Eesti võistkonna lähetas sel aastal olümpiaadile Tallinna Tehnikaülikool (TalTech). Õpilastega käisid kaasas Oleg Košik TÜ tehnoloogiainstituudist ning Päivo Simson ja Silver Kurrik TalTechi olümpiaadikoolist. Teaduskooli korraldatud treeningkogunemistel juhendasid võistkonda Oleg Košik, Jaan Toots, Kaarel Hänni, Taavet Kalda ja Kristjan Kongas.

Järgmine Euroopa füüsikaolümpiaad toimub 2020. a juunis Rumeenias.

Vasakult: Jaan Kalda, Hannes Kuslap, Richard Luhtaru, Kaarel Kivisalu, Oleg Košik. Foto: Eero Uustalu

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Samal teemal:

• Koolimatemaatika olümpiaadi parimad saavad Tallinna Tehnikaülikooli konkursiväliselt
• Eesti õpilased paistsid silma rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil

Peagi lõppeval õppeaastal oli koolidel esimest korda tasuta ligipääs erinevate kirjastuste digiõpikuid koondavale platvormile Opiq. Pea poole tuhandes koolis kasutas digiõpikuid iga kuu keskmiselt 7500 õpetajat ning 40 000 õpilast.

„See, et õpetajad aktiivselt digiõpikuid kasutavad, annab lootust, et järgnevatel õppeaastatel jõuab järjest rohkem õpilasi digiõpikute juurde,“ ütles Opiqu asutaja ja ettevõtte StarCloud tegevjuht Antti Rammo.

Ida-Virumaal asuva Illuka kooli õpetaja Anneli Dietrich on üks paljudest õpetajatest, kes Opiqu digiõpikuid iga päev kasutas: „Mina oma ainetest sel õppeaastal paberõpikuid koju ei andnud ja ma näen, et lapsed hindavad koolikoti kergust,“ rääkis Dietrich, kes annab 78 õpilasega põhikoolis viite õppeainet – bioloogiat, keemiat, füüsikat, ajalugu ja inimeseõpetust.

Anneli Dietrich

Dietrichi sõnul teeb Opiq õpetaja elu kergemaks: “Saan tunnis lapsed kiiresti tööle panna ja näen kohe, kas nad said aru. Kui vaja, saan kiiresti saata teise ülesande, mis neile rohkem sobib,“ kirjeldas Dietrich, kuidas ta digiõpikuid õppetöös kasutab.

„Digiõpikud annavad mulle õpetajatöös vabaduse tunde,“ ütles Dietrich: “Mulle meeldib see, et ma ei pea kinni olema ühes paberõpikus, kus on ühed ja samad ülesanded.“  Ta lisas, et liigub Opiqus kiiresti erinevate digiõpikute vahel: „Olen kasutanud gümnaasiumi bioloogia õpiku ülesandeid üheksanda klassi bioloogiatunnis, või siis keemia õpiku ülesannet inimeseõpetuse tunnis,“ tõi õpetaja näiteid.

Antti Rammo lisas, et koolide innukas vastuvõtt ei tähenda, et platvormil pole arenguruumi. „Oleme alles digiõpikute kasutuse algusjärgus ning koolide igapäevane tagasiside on praegu kõige olulisem Opiqu arengu mõjutaja,“ sõnas Rammo.

Opiq asub aadressil www.opiq.ee ning on kasutuslitsentsipõhine platvorm, mis koondab erinevate kirjastuste 1.-12.klassi digiõpikuid pea kõikides õppeainetes. Platvormi interaktiivse õppesisu kasutamiseks on igal õpilasel ja õpetajal isiklik konto ning õpetaja saab õpilastele saata Opiqu kaudu tunni- või kodutöid ja neid hinnata. Opiqu omanik on 2015. aastal asutatud tehnoloogiaettevõte StarCloud.

Digiõpikute kasutuslitsentse toetati 2018/2019. õppeaastal Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“.

Opiqu FB lehel (link SIIN) on pikemalt juttu, kuidas Anneli Dietrich digiõpikuid igapäevaselt kasutas.

Samal teemal:

• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida
• Haridus- ja Teadusministeerium avas digitaalse õppevara portaali e-Koolikott

eTwinningu projektivõistlusel said osaleda sel õppeaastal läbi viidud projektid, kokku kandideeris konkursil 39 tööd. Esikoha pälvis Kuressaare Vanalinna Kooli õpetaja Ülle Kreos projektiga „The plants around us“ („Taimed meie ümber“). Ülle Kreose sõnul tuli esikoht talle üllatusena, aga on väga tore, et õpilaste suur töö sai tunnustuse. Iga rahvusvaheline meeskond koosnes kuuest kuni kaheksast õpilasest, projektis osales kokku üheksa kooli viiest erinevast riigist. Õpilased kirjeldasid taimi, mida kasutatakse meditsiinis ravim- või kokanduses maitsetaimena. Kokku valmis kolm e-raamatut rohkem kui 100 taime kirjeldusega. „Kõige toredam oli projekti juures see, et sain õpetajana innustust ning lapsed tahavad juba uusi eTwinningu projekte teha,“ sõnas Kreos.

Teise koha saavutas projekt „Math is fun“ („Matemaatika on lõbus“), mille juhendajaks on õpetaja Signe Reidla Peetri lasteaed-põhikoolist. Projekti eesmärk oli teha geomeetrilistest kujunditest pilte ning arvutada kujundite pindalad. Projekti eesmärk oli suurendada õpilaste huvi matemaatika vastu. Žürii tõi esile, et noored tegid tööd rahvusvahelistes meeskondades, mis kindlasti arendas noorte suhtlemisoskust.

Kolmanda koha pälvis Tartu Mart Reiniku Kooli õpetaja Meili Läänemetsa juhendamisel läbi viidud projekt „Welcome to the handicrafts fair“ (Tere tulemast käsitöölaadale“). Žürii tõi esile, et projektis oli palju koostöös tegevusi ning projekt oli mõnusalt lastepärane. Õpilased valmistasid erinevaid käsitööesemeid; joonistasid, kudusid, voolisid, meisterdasid ning tutvustasid nii, just käsitööd tehes oma rahvakultuuri teiste maade noortele. Projektis osalesid Horvaatia, Läti, Saksamaa ja Eesti noored. 

Esile tõsteti veel järgmiseid eTwinningu projekte:

Parim kolleege kaasav projekt „Let´scelebrate Earth Day together“ (juhendaja õpetaja Olga Lutška Narva kesklinna gümnaasiumist).

Parim kultuuride mitmekesisuse projekt „Scot-Est Values“ (juhendaja õpetaja Ere Tumm Võru Kreutzwaldi koolist).

Parim lasteaia roboprojekt „ICT KDG Treasury“ (juhendaja õpetaja Leila Lehtmets Kose-Uuemõisa lasteaiast).
Parima sisuloomega projekt „The story of the bread“ (juhendaja õpetaja Ene Kruzman Kohtla-Järve lasteaiast Tareke).

Parim programmi Erasmus+ ja eTwinningu koostööprojekt „Education au Patrimoine via les parcours sante“ (juhendajad õpetajad Kaia Metsaalt, Kadri Kõrre ja Liis Raal-Virks Pärnu Ühisgümnaasiumist).

Parim keeleprojekt „So the story goes“ (juhendaja õpetaja Marju Purge Võru Kreutzwaldi koolist).
 
eTwinningu projektide teemad ja kestvus on õpetaja endi otsustada. Nii varieeruvad eTwinningu projektid jõulukaartide loomisest ja vahetamisest kuni pikemaajaliste loodusõpetuse, keele, matemaatika või hoopis programmeerimisteemaliste projektideni. Projektide läbiviimisel teevad Eesti klassid koostööd välisriikide klassidega, enim tehakse koostööd näiteks Poola, Türgi, Itaalia ja Prantsusmaa koolidega. Projektide puhul on märksõnadeks õppeainete integreerimine, meeskonnatöö ning infotehnoloogia kasutamine, sest koostööd tehakse virtuaalsel teel. 

Projekte hindasid kogenud õpetajad ja eTwinningu eksperdid Meeri Sild, Mari Tõnisson, Ingrid Maadvere, Varje Tipp, Laine Aluoja. Hinnati projektide pedagoogilist uuenduslikkust, projektitöö lõimimine õppekavaga, suhtlemist ja infovahetust partnerkooliga, koostööd partnerkoolide vahel, aga ka tehnoloogia kasutamist ning projekti tulemusi ja mõju.

eTwinning on rahvusvahelise koostöö programm koolidele, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida ja omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. eTwinningu võrgustikku kuulub 680 000 õpetajat 44 riigist, Eestist on eTwinningusse kaasatud iga viies õpetaja. Koostöö tegemiseks on õpetajatele loodud ühine veebiplatvorm. 

Loe lähemalt eTwinningust ja sellest, kuidas koostöövõrgustikuga liituda: http://www.etwinning.net/et/pub/index.htm. 

Samal teemal:

• eTwinningu koolid üle Euroopa said taas kokku
• eTwinningus osalevad õpetajad saavad ise oma oskusi hinnata
• Anname õpilaste mõtetele hääle ja tiivad

Rohke ajaloolise materjaliga interaktiivsed stendid on mängulised ja pakuvad avastusrõõmu.

„Toomemägi on Tartu ja ajaloolise Tartu Ülikooli linnaku süda, mistõttu peaks Toomel olema jutustatud selle paiga lugu,“ sõnas Tartu Ülikooli muuseumi direktor ja väliekspositsiooni koostaja Mariann Raisma. „Toomkiriku ja Toomemäe väliekspositsiooniga tõi muuseum 2018. aastal ilmunud koguteose „TOOMKIRIK. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum“ põneva materjali avalikku ruumi. Väliekspositsioon peaks pakkuma huvi nii tartlastele kui ka Tartu külalistele ning olema Tartu ja ülikooli pärandi tutvustamisel abiks Tartu giididele,“ lisas ta.

Toomemäe stendide unikaalsetel kaartidel kajastuvad selle kujunemist mõjutanud ajastud – keskaeg, 17. sajand ja ülikooli algus. Ekspositsioon näitab Toomemäe rolli linna ajaloos, andes mõista, kui oluline on see olnud ja kuivõrd on see ajas muutunud. Stendidel avatakse täpsemalt linna ajaloo kihistused, mida on Toomemäe eri nurkades tänapäeval näha, aga mille tekkeaeg ja kujunemislugu on vaja avada.

Tartu toomkiriku stendid tutvustavad keskaegse Eesti suurima katedraali lugu. Nõnda saavad huvilised teada selle välisest hiilgusest ja arhitektuurist eri ajastutel. Samuti saab aimu katedraali omaaegsest interjöörist. Eraldi stend on pühendatud Tartu piiskopkonnale.

Suurt tähelepanu pööratakse välinäitusel ajaloolise ülikoolilinnaku kujunemisele Toomemäel, pühendudes omaaegse ülikooli raamatukogu ja praeguse ülikooli muuseumi hoonele. Kajastust leiab ka üks seik suhteliselt hilisest ajast, kui toomkiriku tornid täitsid Toomemäe veehoidla ülesannet.

Väliekspositsioon koosneb seitsmest stendist, millel on eesti- ja ingliskeelne teave. Toomemäe ja toomkiriku lugude eri kihistuste avamiseks saab näituse külastaja mitmes kohas ise aktiivselt kaasa lüüa.

Toomkiriku ja Toomemäe välinäituse on koostanud Mariann Raisma. Stendide kujunduse autor on Exporabbit. Projekti valmimist toetasid Tartu linn ja Eesti Kultuurkapital.

Jakimenko töötas aastatel 2005-2011 Eesti Lennuakadeemia koolitusjuhi, osakonna juhataja ja lektorina, olles haridusvalkonnas alustanud 2003. aastal Tartu Lennukolledži koordinaatorina. Aastateks 2011-2014 suundus Jakimenko lennundusvaldkonda ning töötas Magnetic MRO kvaliteedijuhina. Magistrikraadi omandas Jakimenko 2006. aastal Tartu Ülikoolis.

Rektorit valis valimiskogu, kuhu kuulusid Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad, Eesti Lennuakadeemia nõunike kogu ja nõukogu esindajad ning tööandjate esindaja.

Rektori uus ametiaeg algab 1. augustil ja kestab viis aastat.

Eesti Lennuakadeemia on riigi rakenduskõrgkool, kus koolitatakse spetsialiste Eesti lennundusettevõtetele. Kõrgharidust saab omandada nelja õppekava alusel: lennuliiklusteenindus, õhusõiduki juhtimine, lennundusettevõtte käitamine ja lennundustehnika. 

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas rektorikonkursi välja 3. mail. Kandidaate rektori ametikohale oli neli, kellest valimiskogu ette kutsuti kolm.

Allikas: HTMi pressiteade

Jalgsiretk algas 9. juunil kell 10 Riias Kristjan Jaak Petersoni mälestuskivi juures (Meness iela 1) ja lõpeb 15. juunil kell 15.30 Tartus Toomemäel Petersoni mälestussamba juures.

Retke põhimeeskonnaks on Annelinna gümnaasiumi, Hugo Treffneri gümnaasiumi, Jaan Poska gümnaasiumi, Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi, Miina Härma gümnaasiumi, Tamme gümnaasiumi, Rõngu  gümnaasiumi ning Riia eesti kooli  õpilaste ja õpetajate ning Eesti Üliõpilaste Seltsi esindused. Nende vahel on jagatud kogu teekond Riiast Tartusse. 

Keeleretke korraldab Emakeele Selts, mille abiesimehe Jüri Valge sõnul on retke eesmärk propageerida eesti keelt ning anda selle kohta teadmisi nii osalevatele õpilastele kui ka laiemale üldsusele. 

Keeleretke vahekonverentsidele ning rännaku algusesse ja lõppu on oodatud on kõik huvilised.

Vahekonverentside ajad, kohad, esinejad ja ettekanded on järgmised:

•10.06 Võnnu Jaani kirik, kell 17.30. 

Ilmar Tomusk, Poliitiline sõltumatus – riigikeeleks olemise eeldus.
 Ago Pajur, Võnnu lahing (1919) Eesti ja Läti ajaloos.
 Tiit Rosenberg, Johann Köler ja Läti.
 Tuuli Tuisk, Liivi keelest ja liivlastest.

•11.06 Rubene kirik, kell 15.00. 

Külli Habicht, Eesti vanast kirjakeelest.
 Heiki Valk, Henriku kroonikast ja selle tõlkimisest eesti keelde.
 Taavi Pae, Liivimaa—Lätimaa—Eestimaa: kujunemine ja piirid.
 Mariko Faster, Ümera nimest.

•12.06 Valga muuseum (Vabaduse 8), kell 16.00. 

Tiit Rosenberg, Cimze seminar eesti kultuuriloos.
 Aive Aru-Raidsalu, Valga põhikool – Hans Eineri traditsiooni jätkaja.
 Janika Kronberg, August Gailit, eesti ja läti kirjanik ja kultuuritegelane.
 Jüri Viikberg, Murdeuurija Hella Keem.
 Lembit Vaba, Eesti ja läti keele suhetest.

•13.06 Rõngu rahvamaja (Valga mnt 12), kell 16.00. 

Mari-Liis Vanaisak, Rahvamaja roll Rõngu kultuurielus.
 Külli Prillop, Rossihniuse eestikeelsetest kirikukäsiraamatutest.
 Mart Velsker, Ivar Ivask – mees Eesti ja Läti vahel.
 Jüri Valge, Eesti riigikeel 100 ja eesti keele aasta 2019.
 Kadri Koreinik, Eesti murdekeeled.

Keeleretke toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu linn, Eesti Vabariigi Riia suursaatkond, Läti Eesti Selts, Riia eesti kool, Läti ülikooli soome-ugri programm, Valga vallavalitsus, Elva vallavalitsus, Nõo reaalgümnaasium, Tartu ülikool.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Täna täitub eesti keelel riigikeelena sada aastat
• Loomevõistluse „Ood eesti keelele“ esikohad läksid Keila, Väike-Maarja ja Hiiumaa noortele

Hariduse Infotehnoloogia SA arenguprogrammis lõid kaasa koolid Lääne-Virumaalt, Pärnu-, Viljandi- ja Jõgevamaalt.

“Püüame programmi kohandada iga kooli vajadustele vastavaks ja nii on koolituste teemad kooliti mõnevõrra erinevad," ütles programmi juht Kairi Burnaševa. "Meil on hea meel, et programmi vältel on koolides suurenenud meeskonnatunne ja õpetajate soov digivahendeid katsetada ning üksteiselt õppida.”

Üheskoos õppisid õpetajad ja koolijuhid, kuidas digivahendeid oskuslikult õppetöös kasutada ja nii õpilaste oskusi arendada. Kätt said osalejad proovida nii õppematerjalide loomisel, testide ettevalmistamisel kui ka digiturvalisuse teemaga seotud ülesannete lahendamisel.

Iga kool tegi ka oma projekti. Näiteks alustas mitu kooli digikohvikute traditsiooniga, õpilastest said õpetajate IT-abilised, loodi õpetajate-õpilaste ühistööna oma piirkonna digitaalne koduloo-kogumik.

Loe selle kohta täpsemalt Koolielu artiklitest "IT-tugi õpetajatele IT-huviliste õpilaste näol võiks olla igas koolis" ja "DigiKiirendi mõjuks hästi igale koolile".

Augusti lõpus alustavad DigiKiirendi programmis 13 uut kooli Tartu-, Põlva- ja Võrumaalt.

DigiKiirendi arenguprogrammi viib aastatel 2019 kuni 2020 ellu Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Aastail 2018 kuni 2020 saab DigiKiirendis hoogu juurde juba 60 kooli üle Eesti.

Foto: Unsplash, Rodion Kutsaev

Samal teemal:

• Järgmised 17 koolimeeskonda alustasid DigiKiirendi programmi
• Risti Põhikool sai DigiKiirendist hoogu juurde