„Ameerika Ühendriigid on üks meie kasvavatest turgudest. Eelmisel aastal õppis Eestis 92 USA kraadiõppe tudengit, sellel aastal aga on arv kasvanud enam kui veerandi võrra. Põhja-Ameerika suurimal võrgustikkohtumisel NAFSA osaleme igal aastal ning tutvustame Eesti ülikoole leidmaks koostööpartnereid üle maailma,” kommenteeris välisturunduse agentuuri juhataja Eero Loonurm. 

Ta märkis, et Eestis õpib selle õppeaasta seisuga bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes kokku 117 Ameerika tudengit. Ameeriklaste seas on kõige populaarsemad poliitikateaduste, ärinduse ja halduse ning juhtimisvaldkonna õppekavad. 

"Lisaks on igal aastal kümneid ameeriklasi, kes tulevad õppima vahetustudengina või ka Eesti ülikoolide poolt korraldatavasse suveülikoolidesse," lisas Loonurm.

Selle aasta NAFSA foorum toimub USA pealinnas Washingtonis ning Eesti ülikoolidest lähevad koostööpartneritega kohtuma Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Maaülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esindajad. 

NAFSA toimub 29. maist kuni 31. maini ning sündmusest võtab osa rohkem kui 10 000 hariduseksperti, õppejõdu ning spetsialisti.

 Ameerika tudengeid on kõigis seitsmes Eesti ülikoolis ja ühes kõrgkoolis – neid võõrustavad Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business School, Eesti Maaülikool ja Eesti Kunstiakadeemia ning lisaks ka Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar.

Study in Estonia on Eestit kui kvaliteetset kõrgharidusvõimalusi pakkuvat maad tutvustav koostööalgatus. Tegevustes osalevad kõik Eesti kõrgkoolid, kus võimalik õppida vähemalt ühel täies mahus inglise keeles õpetataval ja rahvusvaheliselt tunnustatud tasemeõppe kaval. Study in Estonia tegevusi koordineerib Sihtasutus Archimedes programmi Dora Pluss raames, mida viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil.

Allikas: SA Archimedese pressiteade

„Pean tunnistama, et väga suuri ootusi mul enne uut algust polnud,“ nendib Mikk Oad. „Olen Tallinna Ülikoolis juba aastaid õppinud ning aimasin, kuidas õppimine siin välja näeb.“

Tema peamine soov oli saada rohkem praktilisi teadmisi õpetamise kasvatusteaduslikust poolest. „Siiani on mu ootused ka suurel määral täitunud,“ tunnistab Mikk. „Olen saanud palju näpunäiteid, kuidas tõsta õpilaste motivatsiooni ja kuidas ainetundi läbi viia.“

Teise eriala kõrvale

Digitehnoloogiate kiire arengu tõttu on informaatikaõpetajatest nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas suur puudus. Kuna informaatika alaseid teadmisi lõimitakse aina enam teistesse ainetundidesse, sobib selle eriala magistrikraad hästi mõne juba olemasoleva õpetajakutse kõrvale, tõdeb Mikk.

Hea on ka see, et kohe esimesel magistriõppe aastal algavad praktikad, mis näitavad ära, kuidas töö koolis võiks hakata välja nägema.

Muidugi on motiveeriv ka see, et iga Tallinna Ülikoolis informaatikaõpetaja erialal õppiv magistrant saab korralikku õppetoetust – 300 eurot kuus. „Tallinna Ülikoolis olen just digitehnoloogiate instituuti jäänud ühelt poolt huvist tehnika ja arvutite vastu, teiselt poolt aga tunde tõttu, et siit omandatud teadmistega ei ole kartust nii praegusest kui ka tuleviku tööturust kasutuna kõrvale jääda,“ selgitab Mikk.

Õppijad juba töötavad

Omaette näitaja on seegi, et digitehnoloogiate instituudi üliõpilased on suuremalt jaolt juba enne kooli lõpetamist erialasele tööle läinud. Ühest küljest takistab see küll veidi kooli lõpetamist, aga teisalt näitab omandatava hariduse kasulikkust ja vajalikkust.

„Hindan kõrgelt ka digitehnoloogiate instituudi õppejõudude ja tugitöötajate vastutulelikkust ja inimlikkust,“ räägin Mikk. „Erinevad ülikoolielus ette tulevad probleemid saavad tavaliselt
kiire lahenduse.“ Mikk tunneb ka, et Eestis väärtustatakse õpetajaametit aina enam ning usub, et see aitab
kaasa õpetajate heaolule ning heale õhustikule koolides. „Õpetajaameti väärtustamine on ilmselt seotud ka tasustamisega, mis on viimasel ajal kulgenud tõusval suunal,“ tunnistab Mikk.

Tasu oleneb ka sellest, millist eriala õpetaja õpetab. Ning informaatikaõpetajad tasustatakse osades koolides kindlasti kõrgemalt. „Kui õpetamise soov on olemas, siis soovitan kindlasti just informaatikaõpetajaks tulla,“ lausub Mikk. „Sel puhul pole ka kartust peale kooli lõpetamist tööta jääda.“

Mikk Oad

Kooli ja tööga rahul

Koolis töötab Mikk Oad eelmise aasta oktoobrist. Talle meeldib kooli positiivne õhustik ja motiveeritud kolleegid, õpilased on samuti väga motiveeritud ning nendega on hea tööd teha. „Ma näen, et kool ise tahab tegeleda digipädevustega ja mulle väga meeldib, et arendustegevuses on piisavalt soovi selle nimel ka vaeva näha,“ lausub õpetaja. „Koolil on huvi, et õpilastel oleks lõpetades piisavalt oskusi moodsal tööturul hakkama saada. See on õppiva magistrandi vaatenurgast väga motiveeriv keskkond, kus oma värskeid oskusi ja teadmisi rakendada.“

Tallinna Ülikooli informaatikaõpetaja erialale astumiseks ootab Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut kandidaatide avaldusi alates 20. juunist infosüsteemis SAIS. Tutvu erialaga lähemalt: https://www.tlu.ee/informaatika%C3%B5petaja

Allikas: TLÜ digitehnoloogiate instituut

Samal teemal:

• Balti informaatikaolümpiaadil Tartus osalevad kümne riigi parimad programmeerijad
• Algab gümnaasiumi informaatika ainekavade katsetamine koolides

Samal üritusel tunnustati ka e-kursuse kvaliteedimärgiga pärjatud kursuste autoreid.

Aasta e-kursuse 2019 tiitliga pärjatud kursusel “Kliiniline farmaatsia” on traditsiooniline auditoorne õpe kombineeritud edukalt e-õppega, mis annab üliõpilastele head võimalused iseseisvaks tööks loengu- ja seminarimaterjalidega. Kursuse selge struktuur, õppejõudude tagasiside üliõpilaste töödele ja tähelepanu pööramine enesereflektsioonile tagavad üliõpilastele hea õpikogemuse.

“Kursuste häid kogemusi jagades võidab terve ülikool, võidavad kõik ja ennekõike õppijad,” märkis tunnustust vastu võttes kursuse üks autoreid Marika Saar.

Kokku esitati Aasta e-kursuse 2019 nominentideks kuus kursust. Kõik need on süsteemsed ja sisukad, visuaalselt meeldivad ning lihtsalt järgitava struktuuriga. Eraldi esiletõstmist väärib, et e-kursuste autorid on andnud kursustele lisaväärtust põhjalikult läbimõeldud metoodika abil, edukalt õppijate tööde tagasisidestamise süsteemi või e-õppe keskkonna pakutavaid võimalusi kaasates. Kõik nomineeritud kursused on huviga jälgitavad ka neile, kel eriteadmisi nendes valdkondades pole.

Koos tiitliga Aasta e-kursus 2019 kaasneb ka 2000 euro suurune stipendium kursuse autoritele. 

Lisaks parimate e-kursuste tunnustamisele arutleti seminaril e-Ülikooli võimalike arengusuundade teemal. Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on ülikoolide vahel ühiseid olulisi koostöökohti. E-Ülikooli nõukogu hinnangul võiks e-Ülikooliga jätkamisel olla selle eesmärk toetada ühiselt kasutatavate infosüsteemide ja tarkvara kasutuselevõttu ning olla e-õppe arendaja, vahendaja ning kvaliteedi hoidja.

E-kursuse kvaliteedimärk 2019

Ühtekokku esitati tänavu e-kursuse kvaliteedimärgi saamiseks 42 e-kursust nii üldharidus-, kutse- kui ka kõrgkoolide õpetajate ja õppejõudude poolt. Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati kokku 32 kursust. Tänavused kvaliteedimärgi saajad leiab HITSA kodulehelt. 

Aasta e-kursus 2019 

Tiitli nominentideks esitati kuus kursust, lisaks tiitliga pärjatud kursusele “Kliiniline farmaatsia” kandideerisid veel: 

Auditing water issues. Tuuli Rasso, Kaire Kesküla, Krislin Kivi, Viire Viss, Airi Andresson, Akis Kikas, Aulent Guri, Heinrich Lang, Michael Stassart / Tartu Ülikool, Riigikontroll.

Ehitusinfo modelleerimise alused. Raido Puust / Tallinna Tehnikaülikool.

Juhtimine. Krista Jaakson, Maaja Vadi, Kulno Türk, Toomas Haldma, Veronika Krassavina, Eneli Kindsiko, Maret Ahonen / Tartu Ülikool.

Philosophical Disagreements. Kadri Simm, Bryan Frances, Mats Volberg, Endla Lõhikivi, Jaana Eigi, Toomas Lott, Bruno Mölder, Francesco Orsi, Ave Mets, Edit Talpsepp-Randla, Eva Piirimäe, Alex Davies, Pärtel Piirimäe / Tartu Ülikool.

Programmeerimine. Eno Tõnisson, Reimo Palm, Merilin Säde, Jaan Janno, Aivar Annamaa, Varmo Vene, Helle Hein / Tartu Ülikool.

Avafotol on Marika Saar, aasta e-kursuse 2019 üks autoritest.

Samal teemal:

• E-kursuse kvaliteedimärgi saajad on selgunud
• Kvaliteedimärgi saab üha rohkem e-kursuseid 

Selleks, et praktilised ja elulised õpikogemused  oleksid erineval moel osa kooli igapäevaelust, kogunesid ettevõtete ja koolide esindajad 16. mail Tallinnas Öpiku Konverentsikeskuses seminarile "Kooli ja ettevõtte koostööst sünnivad tulevikutegijad".

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu koolides läbiviidud uuring näitas, et kõigi haridustasemete noored soovivad rohkem praktilisemat õpet ja selle suuremat seotust päris töömaailmaga ehk ettevõtetes käimist. Õpetajate sõnul jääb see sageli ettevõtjate aja- või huvipuuduse taha. Samas on aga ettevõtjad probleemi ees, et tööturul pole piisavalt vajalike oskuste ja teadmistega inimesi. Koolid ja ettevõtted, kellele koostöös õpetamine on juba harjumus, leiavad, et kokkupuude erinevate valdkondade ja spetsilistidega aitabki noortel tulevikuotsuseid paremini teha. Õppe päriseluga seostamine aitab ka mõista, miks mingi aine õppimine üldse tulevikuks vajalik on. 

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased hangivad kogemusi ettevõttepraktikal  

Kadrioru Saksa Gümnaasiumis toimub juba viiendat aastat saksakeelse majanduse suunal praktiline õpe koostöös ettevõtetega. Iga  majandussuuna õpilane  peab läbima nädalapikkuse tööpraktika, peale mida tuleb esitada praktikaaruanne. Kooli majandussuuna ja praktika koordinaator Michael Kirschinger selgitas: „Soovime avada maailmapilti nii vara kui võimalik, et noorel tekiks  kiiremini arusaam, kuhu tahan suunduda, mis on minu tugevused, kus võin mina tulevikus kasulik olla. Selleks kutsume ettevõtjad rääkima, mis võimalused on ettevõtetes. Lisaks usun, et kokkupuude ühe ettevõttega võiks olla selline, et kool läheb n-ö pärisellu, mitte vastupidi.“  Samuti jagas ta oma kogemust, et ettevõtjad teavad, kui raske on head tööjõudu leida ning seetõttu on nad valmis  investeerima tulevikku ja kooliga koostööd tegema. 

Laste tegevused praktikal on erinevad ja sõltuvad ettevõtte spetsiifikast. Selgitamise ja näitamise kõrval võimaldavad osad firmad ka teha lihtsamaid praktilisi ülesandeid, nt jaemüügis abistamine, tööprogrammidega tutvumine, hinnakirjade koostamine jne. On osaletud ka välispartneritega läbirääkimistel ja koosolekutel töövarjuna. Õpilaste tagasiside praktikale on väga positiivne.

Kirschinger tunnistab, et suurimad väljakutsed olid koostöö alustamine ja praktika planeerimine ilma eelneva kogemuse ja teadmistega ettevõtlusmaailmast, kui saadetud kirjad jäid vastuseta ja tuli ka palju eitavaid vastuseid.  Kõige suuremaks õnnestumiseks peab ta aga praeguseks tekkinud praktikabaasi. Ettevalmistamisel on ka esimene praktikabörs, kus praktikal käinud õpilased saavad jagada oma kogemusi ning osalema on kutsutud ka praktikaettevõtete esindajad. 

Kadrina Keskkooli õppes osaleb terve kogukond 

Kadrina Keskkooli koostöö kohalike ettevõtetega sai alguses juba 14 aastat tagasi, kui kooli vilistlane ja Aru Grupp ASi juhatuse esimees Juhan Viise pöördus kooli poole murega, et tehnoloogia ülikiire arengu tõttu seisame varsti silmitsi kvalifitseeritud tööjõu puudusega ning hariduses tuleks seda probleemi ennetama asuda. Nii sündiski kohaliku ettevõttega koostöös valikaine „Ärijuhtimise ja tehnoloogia alused“.

Kooli direktor Arvo Pani selgitas: „Motiveerime õpilasi reaalaineid ja tehnoloogilisi erialasid valima ning ettevõtlikud olema. Valla jätkusuutlikkuse tagavad ju inimesed ning meil on juba näiteid noortest, kes on peale hariduse omandamist tulnud meie valda tagasi“. Direktori sõnul tekitas esmane partnerlus Aru Grupiga aluse suuremale koostööle ka teiste ettevõtetega, nii et ettevõtjad osalevad kooli õppetöös erineval moel juba algklassidest alates.  Näiteid Kadrina kooli ja ettevõtete koostööst on palju. Ettevõtja saab pakkuda info ja teabepäevi ettevõtte ja tegevusvaldkondade tutvustamiseks, õppekäike ja praktikaid nii Eestis kui välismaal, praktikuid kooli lektoriks ning koostöös kooliga ürituste läbiviimist – Kadrinas toimub näiteks IT- ja nutifestival CADrina.  Lisaks saavad tublimad õppijad tänu suurepärasele arvutiprogrammide tundmisele suvevaheajal asendada ettevõttes puhkusel olijaid. Selline praktika või suvine töö võib nii mõnelegi noorele tagada töökoha. 

Kool pakub ettevõttele vastutasuks koolitusi, nt arvutijoonestamine, aitab korraldada üritusi, kaasab ettevõtjaid kvaliteetse hariduse eesmärgil kooli arendustegevustesse (nt õppekavade väljatöötamisel eksperdina) ning vajadusel abistatakse kogu kooliperega ettevõtet. 

Koostöövõimalusi on laialt - pannkoogikohvikust lõimimise ja ühise valikaineni 

Oma kogemust sisukast koostööst Kadrina Keskkooliga oli seminarile tulnud jagama ka Silberauto AS turundusosakonna juht Jana Ribelis. Üheskoos töötati välja gümnaasiumiastmele valikaine „Turunduse ja müügitöö alused“. Ainekavas ettenähtud tunnid jaotati ettevõtte töötajate vahel ära ning õpilased said kuldaväärt kogemuse õppida tippettevõtte oma ala spetsialistidelt.

Koolidele jagas Jana Ribelis aga soovitusi, et tuleks olla võimalikult paindlik ja vastutulelik ettevõtte suhtes ning mitte kohkuda esimestest takistustest – nt planeeritud tunnile võib tekkida lähetus, väliskülalised või muu oluline tööülesanne ja tuleb leida lahendus. Samuti tuleks julgustada õpilasi kooli külalistundi andma tulnud praktikutelt rohkem küsimusi küsima – sellist võimalust ei avane just iga päev. Ettevõtjate avatud loenguid tasub pakkuda võimalikult laiale auditooriumile, kutsuda kokku terve gümnaasiumiosa või miks mitte võimalusel ka naaberkoolide õpilased. Praktilised ülesanded on õppimises väga olulised, kuid reaalse kogemuse saab laps siiski ettevõttes kohapeal. 

Õpetajad ettevõttesse töövarjuks – miks mitte? 

Tarkvaraettevõtte Brightspark OÜ juht ja asutaja Kari Maripuu on ettevõtlust õpetanud erinevas vanuses lastele Tabasalu Gümnaasiumis ning panustanud ka õpilasfirmade mentorina. Tema sõnul ei küsi huvi ettevõtluse vastu vanust ning tema on ise lapsevanemana selleks vajadust nähes andnud majandustunde ka 1. klassi lastele, mis oli väga positiivne kogemus.

Läbi pannkoogikohviku õpiti koostama äriplaani ja mõtestati lahti turunduse alused vastates küsimusele „Kuidas saada klient ostma?“. Vanemates klassides üritab Kari leida ettevõtluse õpetamisel seoseid teiste ainetega, näiteks matemaatika, inglise keele ja miks mitte ka tööõpetusega. „Ainete lõimimine annab võimaluse leida ettevõtlusõppele riikliku õppekava raames rohkem aega. Alati ei pea otsima tihedas ainekavas eraldi ainetunde, vaid tuleb püüda õpetada teineteist toetavaid aineid ühiselt. See muudab ka rutiinsete ainete õppimise lastele huvitavamaks ning annab lastele vihje, kuidas õpitav aine on hiljem reaalselt vajalik.“ rääkis Kari. 

Kari hinnangul ei saa vaatamata ettevõtjate kasvavale huvile ettevõtlusõpet üles ehitada kooli külastavate ettevõtjate najal, kuna see ei ole tema hinnangul jätkusuutlik. On kindel, et tiheda töögraafikuga ettevõtja ei suuda oma põhitöö kõrvalt aastaid missiooni korras õpetamas käia. Küll aga võiks ettevõtlusõppega seotud õpetajad tuua „praktika“ käigus ettevõttesse, lastes neil osaleda juhtkonna koosolekutel, neid võiks kaasata ettevõtte strateegia aruteludesse, müügikoosolekutele jne. See annab praktilise oskuse oma tunde näidetega rikastada ning õpetatavat teemat päriseluga siduda. Samuti pannakse selliselt aluse koostööle õpetaja ja ettevõtlusõpet toetava ettevõtte vahel.

Ideepank – võimalused, kuidas koolid ja ettevõtted saaksid üksteisele kasulikud olla

Seminaril mõeldi ühise ajurünnaku tulemusel välja mitmeid põnevaid koostööideid. Näiteks võiksid õpilased valmistada ettevõtetele ametijuhenditeks humoorikas võtmes videoid, luua sisu sotsiaalmeedia kanalitesse või korraldada kehalise kasvatuse tunni raames ettevõttele tervisepäeva. Häid võimalusi pakub ka õpilaste kaasamine ettevõtte toote või teenuse arendamisse. Tutvu toredate võimaluste ideepangaga siin. 
Veelgi rohkem inspiratsiooni erinevatest koolide ja ettevõtete koostöövõimalustest leiab heade praktikate kogumikust, mille leiate SIIT.

Ettevõtete ja koolide koostööseminare korraldavad ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu, Eesti kaubandus-Tööstuskoja võrgustik “Ettevõtlikkuse edendamiseks” ning Eesti Teadusagentuur. Toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Loo ja fotode autor on Tartu Ülikooli ettevõtlusõppe programmi kommunikatsioonijuht Liina Pissarev.

eTwinningus osaleb 36 Euroopa riiki ja kaheksa naaberriiki (eTwinning Plus). eTwinning toimib turvalisel digitaalsel platvormil, mis on saadaval 28 keeles. Õpetajad saavad luua koostöös veebipõhiseid projekte, osaleda e-kursustel, osaleda aruteludes ja jagada parimaid praktikaid. 

Äsja avaldati eTwinningu 2018. aasta seirearuanne, mille tarvis analüüsiti sadu enesehindamise küsimustikule antud vastuseid ja viidi läbi juhtumianalüüse. 

Mis on MeTP 2.0?

Küsimustele aitas vastata eTwinningu MeTP 2.0 raamistik ehk õpetajad tegid enesehindamist ja täitsid individuaalse enesehindamislehe. Eesmärk oli teada saada, kuidas eTwinningus osalemine arendab õpetajate pedagoogilisi ja digitaalseid oskusi ning koostööpädevust. Iga vastanu sai veebilehe kaudu ka individuaalset tagasisidet, mis aitas valida täpselt võimetele vastava eTwinningu tegevuse (projekt, koolitus, arutelugrupp vms). MeTP 2.0 sisaldas ka jätkuküsimustikku, et õpetaja saaks enda oskuste arengut jälgida.

eTwinning mõjub positiivselt

Ühe lausega öeldes võib öelda, et seiretulemused kinnitavad õpetajate oskuste kõigekülgset arengut tänu osalemisele eTwinningu projektides. Õpetajad ise hindasid, et enim suurenes koostööoskus. 

Enesehindamise küsimustik ja tagasisideleht on aadressil metp.etwinning.net kättesaadav kõigile huvitatud õpetajatele, kes soovivadsaada väärtuslikku eneseanalüüsi kogemust. Küsimustikule juurdepääsuks tuleb kasutada oma eTwinningu sisselogimisandmeid.

eTwinningu seirest

eTwinningu seirel on kaks osa: kvantitatiivne laiaulatuslik uuring eTwinningus osalevate õpetajate meetoditest ja õpetamise praktikast, nende professionaalsest arengust ja vajadustest (eTwinningu seire) ning kvalitatiivne tegevus, mis jälgib õpetajate pädevuse arengut eTwinningu tegevustes osalemisel (eTwinningu jälgimine).

Praktikas viiakse see kõik läbi MeTP 2.0 raamistiku (enesehindamise küsimustik ja tagasisideleht) abil.  

Õpetajatel paluti kindlaks teha oma algtase kolmes kompetentsis: digipädevus, pedagoogiline pädevus, koostööoskus. Veebis täidetud küsimustiku tulemuste põhjal suunati nad tagasiside-leheküljele,  kus oli välja pakutud eTwinningu tegevusi, mis aitaks neil oma kompetentse tõsta. Kaheksa kuni kümme kuu pärast täitsid õpetajad sama küsimustiku, et kontrollida, kas nende pädevuste tase oli muutunud. MeTP 2.0 tegevusi rakendati kümne kuu jooksul alates 2017. aasta novembrist ja kuni 2018. aasta septembrini.

MeTP 2.0-is kutsuti osalema kõik eTwinningus registreeritud õpetajad, sest iga õpetaja, olenemata tema aktiivsusest eTwinningus, võib pakkuda huvitavaid teadmisi ja taustainfot.

MeTP 2.0 eelküsimustikus osales 1371 õpetajat 39 riigist. Esialgsetest 1371 õpetajast otsustas 407 osaleda ka järelküsimustikus. Kvantitatiivne analüüs põhinebki 407 osalejal, kes esindasid 32 riiki. Itaaliast oli kõige rohkem vastajad (124 vastajat - 30% kõigist osalejatest), järgnes Kreeka (35 vastajat) ja Hispaania (32 vastajat).

407 MeTP järelküsimustikus osalenut esindavad väga kogenud õpetajate rühma. 72% neist on vanuses 40–59 eluaastat ja 80% on õpetanud üle 16 aasta. Arvestades tüüpilist töönädalat koolis, kulutab 68% vastanutest keskmiselt rohkem kui 17 tundi õpilaste õpetamisel (kas kogu klass, grupid või individuaalselt) ja 63% osalevatest õpetajatest kulutavad rohkem kui kaks tundi nädalas eTwinningu tegevustele oma õpilastega. Lisaks on 42 osalejal rohkem kui 11 aastat kogemusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisel õppetöös.

Küsiti ka, kas õpetajad osalevad ka teistel koolitustel, mis ei ole eTwinninguga seotud.  74% vastas jah, mis näitab, et eTwinninguga seotud õpetajad on väga huvitatud oma pädevuste tõstmisest. Samas mainit ka, et alati ei jätku aega uute teadmiste õppetöösse rakendamiseks. 

Kui küsiti, kas enesehindamisvahend aitas neil end motiveerida osalemaks rohkemates eTwinningu tegevustes, vastas 63% jah ja 30% teataval määral. Küsimusele, kas kas nende õpetamispraktikas toimus positiivne muutus pärast MeTP küsimustiku tagasiside saamist, vastas 69% jah ja 26% mingil määral.

Õpetajad tahavad paremaid koostööoskuseid

Vastajad märkisid, et nad tunnevad vajadust arendada koostööalaseid pädevusi (48%). Seda rõhutati palju rohkem kui pedagoogilisi pädevusi (16%) ja digitaalseid pädevusi (28%). See võib olla tingitud asjaolust, et 75% vastanutest olid töötanud tehnoloogiaga 6 -16 aastat, samas kui koostöö oli neile vähem tuttav.

Õpetajad, kes osalevad eTwinningus, tunnevad, et nad on üsna head pedagoogikas, kuid vajavad täiendavat hoogu koostööoskuste (ja osaliselt digioskuste) parandamiseks. 

Üks praktiline intervjuu

Seires on ka kaheksa intervjuud eTwinningus osalevate õpetajatega, kes täitsid MeTP 2.0 küsimustiku. Siinkohal refereering ühest intervjuuts. 

Najoua Slatnia õpetab hispaania keelt 16–18-aastastele õpilastele Lycée de Grombalias Tuneesias. Tema eTwinningu projektid hõlmavad selliseid teemasid nagu kunst, keskkonnaharidus, kodanikuõpetus, geograafia, muusika, võõrkeeled, filosoofia/loogika, kehakultuur, psühholoogia ja tehnoloogia. Ta on olnud eTwinningu suursaadik alates 2016. aastast.

Najoua täitis MeTP küsimustikku mitte ainult enesehindamise eesmärgil, vaid ka selleks, et saada inspiratsiooni esitatud avaldustest ja tagasiside lehest. Najoua jaoks oli küsimustik hea motivaator. Ta tahtis olla uuenduslik õpetaja ja teda innustas võimalus oma pädevusi tõsta. Najoua ütles, et ta pühendas rohkem aega pedagoogilisele pädevusele: „MeTP pakkus mulle võimalust mõelda igapäevase õpetamise aspektidele, mida tavaliselt enesestmõistetavaks peetakse. Näiteks õppeeesmärkide seadmine, mis võtab arvesse õpilaste erinevaid võimeid."

Ta oli küsimustiku täitmise ajal aktiivne tvinnija ja eTwinninguga liitunud neli aastat tagasi. Siiski tundis ta, et peab suurendama oma digipädevusi, ning keskendus eTwinningus veebiseminaridele ja e-õppe üritustele, mis aitasid tal seda teha. „Ma tõesti väärtustan online-seminare ja õppeüritusi, sest ma saan rohkem teavet näiteks internetiturvalisuse kohta. Ja ma toon oma teadmised kooli ja jagan teiste kolleegidega. Mul on ka lihtsam õpilastele jagada oma isiklikku kogemust ja probleeme, mis võivad tekkida internetis.”

Najoua märkis, et pärast online-seminare tundis ta ka rohkem motivatsiooni tuua tundi klassikalised veebipõhised tööriistad nagu näiteks Kahoot või Padlet. Ta mõistis, kui palju entusiasmi need vahendid õpilastes tekitavad. 

Najoua rõhutas, et eTwinningu projektide aluseks on tõeline vastastikune vahetamine – teadmiste, kogemuste, emotsioonide, uute veebipõhiste vahendite jagamine.  See on tema motivatsiooni allikas ja seda tahab ta oma klassiruumi ning kooli juurde tuua. 

Artikkel on koostatud eTwinningu seire materjalide põhjal.

Samal teemal:

• eTwinningu projektorienteerumise tulemused
• eTwinning ootab digivitamiine

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kohalike omavalitsuste esindajad kohtusid ettevõtjatega Heateo Haridusfondist, et otsida üheskoos uusi lahendusi õpetajate järelkasvu tagamiseks.

„Haridus on valdkond, millega Eesti on maailmas esirinnas ning mul on väga hea meel, et ettevõtjad Heateo Haridusfondist on otsustanud ühineda meie hariduselu olulisimate küsimuste lahendamisega,“ sõnas Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets.

„Oleme väga tänulikud võimaluse eest tutvustada ettevõtjate ideid ja Heateo Haridusfondi tegevusi kohalike omavalitsuste esindajatele. Näeme mitmeid võimalusi liikuda ühiselt heade lahenduste suunas ja oli hea meel näha igati konstruktiivset mõttelaadi, kuidas teadaolevatest probleemidest lahendusteni jõuda.  Leidsime ka kinnitust, et KOVid peavad koolipidajana oluliseks oma rolli koolijuhtide valimisel ja motiveerimisel ning koolide sisekultuuri arendamisel,“ lisas Haridusfondi üks algatajatest Martin Villig. 

Sihtasutus esitles ettevõtjate ettepanekuid õpetajate järelkasvu tagamiseks ning koolijuhtimise arengu toetamiseks. Lepiti kokku, et ühiselt arutatud ettepanekud saavad väärtuslikuks sisendiks  haridus-ja teadusstrateegiale ning aitavad kohalikel omavalitsustel kavandada tegevusi ja võtta vastutust  oma linna või valla tasandil lahenduste leidmiseks.

„Õpetajate järelkasvu tagamine on kindlasti ühine väljakutse, kus omavalitsused saavad omalt poolt toetavate tegevustega panustada,“ lausus Eesti Linnade ja Valdade Liidu arendusjuht Ott Kasuri.

Heateo Haridusfond on uue põlvkonna ettevõtjate ellu kutsutud filantroopiafond, mis annab hoogu Eesti hariduse oluliste kitsaskohtade lahendamisega tegelevatele algatustele. Fond otsib algatusi, mis aitavad kitsaskohtadele mõõdetaval kujul lahendusi pakkuda. Koos haridusvaldkonna liidritega erinevatest sektoritest töötatakse selle nimel, et tõsta Eesti koolidest saadava hariduse kvaliteeti ja anda noortele tugev alus tuleviku väljakutsetega hakkama saamiseks.

Õpetajate järelkasvu tagamine on olnud viimastel aastatel nii ministeeriumi, õpetajakoolitust pakkuvate ülikoolide kui kohalike omavalitsuste teravdatud tähelepanu all. 2018. aastal laiendati lähtetoetuse taotlejate sihtrühma – toetust on oodatud taotlema kõik ametis alustavad kvalifitseeritud õpetajad ning tugispetsialistid. Eelmisel aasta tunnustati haridustöötajaid esmakordselt riiklike hariduspreemiatega. Õpetajatele pakutakse mitmeid võimalusi oma professionaalsuse tõstmiseks. Koolijuhte toetatakse kaasaegse koolikultuuri kujundamisel, mis on oluline osa sellest, et õpetajad tunneksid ennast koolis oodatute ja toetatutena.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Programm „Kogenud kooli“ toob koolidesse juurde matemaatikaõpetajaid

16. mail Tallinna Ülikoolis toimunud HITSA seminaril “Õppeprotsesside juhtimine digiajastul” olid koos DigiKiirendi programmis osalenud koolide juhtkonna- ja meeskonnaliikmed. Koolijuhid tutvustasid DigiKiirendi käigus valminud projekte. Rakke Kool ja Häädemeste Keskkool olid teineteisest sõltumatult valinud teemaks just õpilaste IT-tugi õpetajatele. 

IT-õpilased Häädemeestel

Häädemeeste Keskkooli direktor Aule Kink tunnistas, et nemad said idee Gustav Adolfi Gümnaasiumist. DigiKiirendi avaseminaril tutvustas Ingrid Maadvere oma kooli kogemust ja sealt see silma-kõrva jäigi. 

„Meil on kuus-seitse õpetajat, kes on tundides aktiivsed digivahendite kasutajad. Meil on kolm arvutiklassi: üks statsionaarne, sülearvutid ja tahvelarvutid on n-ö mobiilsed klassid. Tundsime, et neid peaksid rohkemad õpetajad kasutama. Õpilastele tuleb anda ainealased pädevused, aga tänapäeva maailm ootab noortelt ka muid oskusi. Koolina vastustame ka nende digipädevuste eest. Laps ootab erinevaid õppimismeetodid, digi aitab tundi põnevamaks muuta,“ rääkis Aule Kink DigiKiirendi programmis osalemise taustast. 

IT-tugiõpilastega otsustati teha nii, et kuulutati välja konkurss, kes tahab olla õpetaja IT-abiline. Laekus üks sooviavaldus. Seejärel tegi informaatikaõpetaja suunatud pakkumisi. Praegu tegutseb koolis kuus IT-abilist, kes on läbinud ka väikese koolituse. Abi võib vaja minna alates sellest, et arvuti tunnis tõrgub ja lõpetades näiteks uue äpi allalaadimise ja katsetusega – kui selle teeb ära õpilane, on õpetajal tunnis kergem ja aega kulub ka vähem. Aule Kink sõnas, et seda, kuivõrd õpetajad ikkagi IT-abilisi usaldavad ja kasutavad, näitab aeg, aktiivsemalt võiks seda teha küll. 

IT-õpilased Rakkes

Rakke Kooli direktor Igmar Matto sõnas, et nendegi eesmärk just sellise projekti valikul oli kasutada ära õpilaste teadmised ja oskused õpetajate abistamiseks ja rakendada õppetöös paremini olemasolevat tehnikat. IT-toeks said viis poissi, kes kolme nädala jooksul olid vajadusel kohe õpetajatele abiks. Õpetajad osalesid projektis siiski valikuliselt. Poisid valiti selle alusel, kes ise tahtsid abiks olla. Poisid, kes igapäevases õppetöös esirinnas ei ole, aga on oma infotehnoloogia kasutuskogemusega täiskasvanutest kaugel ees. „Kõige alus on suhtlemine,“ sõnas Ingmar Matto.“Kui alguses ei julgenud õpetajad abi küsida ja poisid ei julgenud ka kogu aeg abi pakkuda, siis kolme nädala jooksul suhtlemine muutus, suhtlemisjulgus kasvas mõlemalt poolt. Õpilasest IT-tugiisik võiks olla igas klassis. Projektiga jätkame kindlasti sügisel.“ 

Kui küsiti, kuidas praktikas abistamine välja näeb, kas õpilase võis ka tunnist ära kutsuda, siis vastasid nii Aule Kink kui Igmar Matto, et see oli õpetajate vaba valik, millal ja mis abi nad kasutasid. Kui vaja, siis võis IT-õpilase ka tunnist välja kutsuda, aga valdavalt saadi hakkama vahetundidega või siis lepiti koolipäeva lõpus kokku, mida õpetaja järgmisteks tundideks vajab. „On õpetajaid, kellel ei olegi vaja digipädevusi omandada samal määral kui noor põlvkond neid valdab. Aga õpetaja peab teadlikult andma lastele võimaluse, peab meeles pidama, et nad oskavad alati natuke rohkem kui meie,“ sõnas Aule Kink. 

Suurenes õpetajate koostöö

HITSA nõustamis- ja koolitusprogrammis DigiKiirendi osalemist kiitis Häädemeeste Keskkooli direktor Aule Kink väga. „On asju, mida lihtsalt tuleb teha. Mul on hea meel, et vaid üksikud õpetajad meie koolist jäid kõrvale, õpetajad käisid koolitustel aktiivselt kohal. Õpetajad väga hindavad head koolitajat, kuulsime ainult positiivset tagasisidet. Õpetajatevaheline suhtlus tihenes, teadmiste-oskuste jagamine oli loomulik. Leppisime kokku, et edaspidi hakkab olema üks pikk regulaarne vahetund, kus õpetajad saavad kokku, räägivad, mis on õnnestunud, mis ebaõnnestunud, jagavad digikogemusi.“

Enda õppimise kohta programmis sõnas Aule Kink, et õppis ja nägi, kuidas igal protsessil peab koolis olema omanik. „Enne oli digipädevus protsess, mis piltlikult öeldes oli keset saali. Teadsime, et meil on personali seast kasvamas hea informaatikaõpetaja-haridustehnoloog, seame asjad nii, et tema võtab kooli digiprotsessi juhtida. Siis liiguvad asjad kiiremini.“

Digimaailmas on alati uut, mida õppida

Digikiirendist soovitab Aule Kink koolidel kindlasti osa võtta, kui seda võimalust pakutakse. „See annab uue hoo, ka uusi teadmisi. Isegi kui tundub, et õpetajad on meie koolis kõik digipädevad, on digimaailmas alati uut õppida. Ma isegi ei näe kooli, kes võiks öelda ei, kool võidab DigiKiirendist igal juhul.“

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koolitus- ja nõustamisprogramm algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli, programmi esimeses etapis 17 koolimeeskonda neljast Eesti maakonnast.
DigiKiirendis ongi oluline, et programmis osaleb kooli kogu meeskond. Kaasatud on ka kohalik omavalitsus. Koolitused lähtuvad konkreetse kooli vajadustest, suunavad koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetavad koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustab haridustehnoloog, kes aitab näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Koolimeeskonnad saavad külastata tehnoloogiat edukalt rakendavat kooli ning õpetajad soovi korral käia töövarjuks. Lõpptulemusena suureneb õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel, iga koolimeeskonna liige hakkab paremini nägema oma rolli õpilaste digipädevuste arendamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

2019. ja 2020. aasta jooksul saab DigiKiirendis hoogu juurde ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Avafoto: HITSA, DigiKiirendi programmi avaseminar 2019

Samal teemal:

• DigiKiirendi mõjuks hästi igale koolile
• Järgmised 17 koolimeeskonda alustasid DigiKiirendi programmi

Sellega tõusis Eesti Euroopa Liidu riikidest neljandale kohale.

Kui kümmekond aastat tagasi oli Eesti elukestvas õppes osalemise näitaja alla 10 protsendi ja viis aastat tagasi ligikaudu 12 protsenti, siis praegused näitajad on ajaloo kõrgeimad. Euroopa keskmisest on Eesti üle nii naiste kui meeste elukestvas õppes osalemise poolest.

Minister Mailis Repsi sõnul üllatasid tulemused positiivselt. „Oleme täiskasvanuharidusse Euroopa Liidu toel palju panustanud. Teame ju, et parim majanduspoliitika on hariduspoliitika. Ümber- ja täiendusõppe võimaluste loomine ja sellekohane teavitustöö on peamiseks garantiiks sobiva ameti leidmisel ja tööpuuduse vähendamisel“.

„Eesti on väga lähedal eesmärgile tõsta elukestvas õppes osalemine 2020. aastaks 20 protsendini,“ sõnas Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak. „Eestis on väga palju heal tasemel koolitajaid, kes on enda suhtes nõudlikud ja peavad tähtsaks pidevat enesearengut. See annab kindlustunnet, et ka järgnevatel aastatel leiavad inimesed tee täiskasvanuhariduse juurde“ lisas ta.

Euroopa Liidu riikidest olid kõige edukamad Rootsi (29,2%), Soome (28,5%) ja Taani (23,5%). Samas on paljudes riikides aga hoopis negatiivne trend, näiteks Taanis langes osalusmäär võrreldes 2017. aastaga 3,3%.

Riik töötab selle nimel, et järjest enam inimesi osaleks elukestvas õppes. Kasvutrendi jätkumiseks on ka edaspidi vaja tagada täiskasvanute ligipääs nii tasemeõppele kui kursustele. Käesoleva aasta alguses alustas Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondi toel järjekordse tasuta täiendus- ja ümberõppekursuste koolitustellimusega. Esimesel poolaastal osaleb 836 erineval kursusel ligi 11000 inimest. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Täiskasvanud õppijate tunnustuskonkurss
• XXI täiskasvanud õppija nädal

Neljapäeval, 30. mail esinevad Narva Keskraamatukogus kirjanikud Jelena Skulskaja ja Valdur Mikita. Kõik huvilised on oodatud vestlusõhtust osa saama. Sama päeva õhtul toimub ka näituse “150 aastat Eesti üldlaulupidu” avamine. 

Reedel, 31. mail korraldab Rahvusraamatukogu koolituspäeva “Avastades Rahvusraamatukogu”, kuhu on oodatud kõik Ida-Virumaa raamatukoguhoidjad. Rahvusraamatukogu spetsialistid jagavad kolleegidega oma kogemusi teenusedisainist, turundusest, digipädevusest ja haridustegevuste arendamisest raamatukogudes. 

Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ütles, et Narva Keskraamatukogu on Rahvusraamatukogule alati olnud oluliseks koostööpartneriks ja hea meel on kolleegidega kogemusi jagada. Andresoo tõi välja ka selle, et Narva külastus annab Rahvusraamatukogule võimaluse oma kasutajaid paremini tundma õppida, sest füüsilisel kujul on raamatukogu küll ainult Tallinnas, aga Rahvusraamatukogu e-kanalid on lugejatele kättesaadavad kõikjal Eestis.  

Narva Keskraamatukogu direktori kohusetäitja Maritsa Ort sõnas, et nende ja teiste Ida-Virumaa raamatukoguhoidjate ning lugejate jaoks on Rahvusraamatukogu päevad Narvas märgilise tähendusega. “Kui muidu Narva inimesed ei jõua Rahvusraamatukokku nii tihti kui tahaks, siis nüüd tuleb Rahvusraamatukogu ise nende juurde! Loodame, et see on kena uue traditsiooni ja toetuse algus ka teiste linnade jaoks,” sõnas Ort. 

Allikas: RRi pressiteade

23. ja 24. mail avab Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) üle 40 labori, kus oma ala eksperdid  näitavad, kuidas lahendatakse tootearenduse probleeme ning genereeritakse uusi tarku ideid. 

TalTech Mektory tehnosiirde juht Kaja Kuivjõgi innustab ettevõtteid mõtlema avatult, unistama julgelt ja mitte kartma väljakutseid: „Kui Steve Jobbs alustas garaažis, siis Elon Musk möllab laborites. Nii nagu IT-innovatsioon sünnib häkatonidel, siis innovaatilised tehnoloogilised lahendused sünnivad  just laborites katsetades. Sellisel viisil on koostöös Silberauto, ABB ja TalTech tudengitega sündinud meie laborites TalTech Iseauto. Analoogiliselt sünnivad lahendused ka tarkadele võrkudele energeetikas, tulevikulahendused nutikatendile või teistele targa linna rakendustele. „Kui ettevõte seab endale tehnoloogilised väljakutsed või arenguplaanid, on tal lahendusi ja inspiratsiooni võimalik leida TalTechist,“ julgustas Kaja Kuivjõgi.

ABB insenerkeskuse juht Lauri Kuusisto kinnitas, et ABB on aktiivne TalTechi laborite kasutaja. „Inseneerias on väga oluline erinevate katsete tegemine ja seetõttu on hädavajalikud laialdased teadmised TalTechi tänaste ja planeeritavate laborite ning nende kasutusvõimaluste kohta,“ selgitas Kuusisto TalTechi laborite avatud päevast osa võtmise vajadust. 

23. mail saab laboreid uudistada Tallinnas. Eksperdid demonstreerivad laborite maailmatasemel varustust, vastavad küsimustele ning aitavad oma teadmiste ja kogemustega kaasa ettevõtluses tekkivate väljakutsete lahendamisele. Päeva jooksul toimuvad ka mitmed kasulikud seminarid, mis algavad igal täistunnil Energeetika hoones. 

24. mail saab Kohtla-Järvel aga tutvust teha TalTech Põlevkivi Kompetentsikeskuse kütuste tehnoloogia teadus- ja katselaboriga. Samal päeval saab uudistada TalTechi meremajanduse keskust Kuressaares (Tallinna 19, Kuressaare), kus tutvustatakse arukaid süsteeme, digitaalseid kaksikuid, robotpaati ja nutikat laineenergia muundurit. 

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade