Õpiobjekti sihtrühmaks on kõikides haridusasutustes isikuandmete töötlemisega kokku puutuvad töötajad.

Teemad:
1. Ülevaade andmekaitse üldmäärusest tulenevatest nõuetest haridusasutustele.
2. Ülevaade andmetöötluse inventuuri vajadusest ja teostamise viisidest.
3. Tutvumine andmekaitsealase mõjuhinnangu läbiviimise vajaduse ja sisuga.

Maht:
1 akadeemiline tund (45 min)

Ülesehitus:
1. Videoloeng
2. Tutvustavate materjalide kasutamine ja täitmine

Õpiobjekt "Isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisest haridusasutuses" 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• HITSA õppematerjalid on haridusasutustele toeks õpilaste isikuandmete töötlemisel

TREV-2 Grupp juhatuse esimees Sven Pertensi sõnul on demograafilisest olukorrast tingituna Eestis puudus kvalifitseeritud tööjõust, sh kõrgharidusega teedeinseneridest. „Peame ühiste jõududega tegelema teedeinseneri ameti väärtustamisega, kaasama valdkonda uusi noori tegijaid ja motiveerima neid omandama teedeinseneri kutsele vastavaid teadmisi, oskusi ning kogemusi. Vastasel korral ei ole Eesti teehoid juba keskpikas perspektiivis enam jätkusuutlik,“ selgitas Pertens.

Sama tõdeb ka Tallinna Tehnikaülikooli teedeehituse ja geodeesia programmijuht Tiit Metsvahi, kelle sõnul kasvavad ettevõtete pakutavate töö- või praktikavõimalused tudengitele kuust-kuusse, kuid neid, keda loodetakse saada, napib. „Viimastel aastatel on tehnikaülikooli viieaastasele õppekavale õppima tulnute arv olnud muutlik, mõnel aastal lausa tagasihoidlik ega haaku kuidagi tööturu vajadusega,“ nentis Metsvahi. Ta selgitas, et ettevõtete osalemine fondis on hea näide, kuidas ettevõtjad teevad koostööd valdkonna arendamiseks ning noorte motiveerimiseks, sest ilma haritud spetsialistideta pole see võimalik.

Peep Sürje nimelise teedeehituse ja geodeesia fondi eesmärk on luua üliõpilastele paremad võimalused keskendumaks õpingutele ja teadmiste omandamisele ning seeläbi tagada eriala kestlik areng Eestis.

Fondist jagatavad stipendiumid on mõeldud Tallinna Tehnikaülikooli kuni kümnele inseneriteaduskonna teedeehituse ja geodeesia eriala 2.‒7. semestri üliõpilasele, kes täidavad edukalt õppekava, on oma eriala fännid ning kelle eesmärgiks on areneda tipptegijaks.

Stipendium määratakse avaliku konkursi korras üliõpilastele nende poolt Arengufondi juhatusele esitatud taotluse, motivatsioonikirja ja semestrile eelnenud sessiooni õpitulemuste põhjal. 1000-eurone stipendium makstakse välja võrdsetes osades ühe semestri jooksul Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi poolt.

Peep Sürje nimeline fond avati pidulikult 17. aprillil. Sündmus oli teede- ja geodeesia-ehitusettevõtjate ja tehnikaülikooli teadlaste austusavaldus Peep Sürjele, kelle 74. sünniaastapäeva tähistati just fondi piduliku avamisega.

Praguseks on fondi toetanud 26 firmat: Estroad OÜ, Roadplan, Taalri Varahaldus AS, Tallinna Teede AS, Eesti Teed AS, AS YIT Eesti, Tinter-Projekt OÜ, T-model, Hades Geodeesia OÜ, ERC Konsultatsiooni OÜ, Toner-projekt OÜ, T-konsult OÜ, KiirWarren.KL OÜ, GRK Infra AS, Nordecon AS, Reaalprojekt OÜ, Reib OÜ, TREV-2 Grupp AS, Teedeprojekt OÜ, K-Projekt AS, Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ, ÜLE OÜ, Skepast ja Puhkim AS, Stratum OÜ, TREF AS, TREF Nord AS.

Peep Sürje (19. IV 1945 –12. V 2013) oli Tallinna Tehnikaülikooli rektor aastatel 2005 –2010 ning teadus ja arendusprorektor aastatel  2000 – 2005.

Allikas: TTÜ pressiteade

Põhikooliõpilastest tunnistati parimaks Kennet Puiestee (Saaremaa Ühisgümnaasium) ja  Martin Vesberg (Saaremaa Ühisgümnaasium ).

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand tänas ja tunnustas õpilasi ja juhendajaid ning andis üle riiklikud preemiad. „Õpilaste teadustööde konkurss ja teadusfestival kinnitavad meie laste ja noorte mitmekülgset huvi teadmiste ja teaduse vastu,“ ütles Reimand. „Ma väga loodan, et see huvi jääb teisse püsima kogu õpingute ajaks ja juhib nii mõnegi teist teadlase karjääri juurde. Nüüd ja edaspidi palun rääkige oma teadustööst - nii sõpradele-tuttavatele kui kõigile teistele, ka vanaemale. Muide, juba Albert Einsteinile omistatakse mõtet, et sa ei saa millestki aru enne, kui pole seda oma vanaemale ära seletanud.“

Konkursile esitatud 180 tööst valis teadlastest koosnev hindamiskomisjon lõppvooru 100 uurimistööd, millest 99 esitleti teadusfestivali eilse ja tänase päeva jooksul hindajatele ja avalikkusele.

Välja anti 12 riiklikku preemiat põhikooli- ja gümnaasiumiastmes. Eripreemiaid andsid üle ligi 30 organisatsiooni, nende seas Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut, ülikoolid, muuseumid ning mitmed teised teadust ja selle populariseerimist oluliseks pidavad organisatsioonid. 

Parimate seast valiti välja Eesti esindajad Sofias toimuval Euroopa Liidu noorteadlaste konkursil, Londoni teadusnädalal noortele, Šveitsi talendifoorumil, Noorte teadusmessil Hiinas Macau’s ja rahvusvahelises teaduslaagris Šveitsi alpides.

Tänavu juba 18. korda toimunud konkursi eesmärgiks on tõsta laste ja noorte huvi meid ümbritseva maailma vastu, toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ja julgustada noori juba koolis uurima probleeme, mille lahendamine oleks oluline ka teistele. 

Täieliku loetelu kõikidest preemiatest leiab siit. 

Allikas ja foto: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Samal teemal:

• Teaduse populariseerimise projektikonkurss 2019
• Koostöö on õpilaste uurimistööde tegemisel oluline

Katsetama ajendas tehnoloogiahuvi, uudishimu ja rõõmus ootus ka, sest Ülenurme Lasteaed osaleb HITSA haridusuuenduse piloteerimise programmis.

Õpetaja on Tiigrihüppe kasvandik

„Olen ise suur tehnoloogia- ja tehnikahuviline. Kui HITSA programmi kandideerimise välja kuulutas, panin ennast kirja ja nii läkski,“ ütles Mari Sults. Ta ise on elav tõestus sellest, et mida varem laps tehnoloogiamaailmaga praktilisel moel tuttvaks teha, seda kindlamalt säilib huvi ka hilisemas eas. Mari oli põhikooliõpilane, kui hakkas osalema Tiigrihüppe Sihtasutuse korraldatud konkurssidel. Digimaailm oli siis hoopis teistsugune, animatsioon ja arvutijoonistus oli kõva sõna. Programmeerimispisik jäi aga külge ja nii huvitub ta nüüdki uutest tehnoloogiatest.

Tehnoloogiaoskus on kui jalgrattasõit - seda ei unusta

„Minu rühma lapsed on robootikat ja programmeerimist saanud juba varakult katsetada. Nad olid 3-4aastased, kui alustasime. Kasutame aktiivselt BlueBoti ja Ozoboti haridusroboteid,“ sõnas Mari Sults. Tehnoloogia lasteaias õppetöös on tema arvates oluline, sest lapsed puutuvad ka kodus tehnoloogiaga palju kokku. „Neil on vaja seda midagi, mis oleks aktuaalne, mis teeks õppimise eriliseks, siis nad ka õpivad paremini. Tavapärastest tegevustest ei võta nii innuga kõik osa. Ja tehnoloogia kasutamine lisab võimalusi õpetamiseks. Robootika ja tehnoloogiaga on nagu jalgrattasõiduga – kui selle varakult selgeks saad, siis hilisemas elus ei unusta,“ sõnas Sults.

Piloteerimise programm viib ettevõtted koolidega kokku

HITSA haridusuuenduse piloteerimise programm algas möödunud aasta augustis. Siis otsiti nii ettevõtteid, kes soovivad koolide näol partnereid uute vahendite või digilahenduste turule toomisel, kui koole, lasteaedu ja õpetajaid, kes oleksid uusi asju nõus õppetöös katsetama. Haridusasutused vajavad soovitusi ja eeskujusid, millest  lähtuda uue tehnoloogia soetamisel ning metoodikate rakendamisel. Haridusuuenduse piloteerimise programmiga võttiski HITSA uute suundade levitaja rolli. „Augusti lõpus oli piloteerijate koolitus. Rõhutasime, et nad peavad katsetatud tehnoloogiale hinnagut andes olema erapooletud, näitasime erinevaid vahendeid ja nende kasutusvõimalusi. Alati tuleb manuaali lugeda ja enne kui hinnangu annad, pead olema läbi proovinud seadme kõik võimalused,“ selgitas HITSA programmijuht Aivar Hiio.

Firmad pakuvad ka ulmelisi asju

Kes otsustab, mida piloteerida? Firmad võivad ju igasuguseid asju pakkuda. Aivar Hiio kinnitas, et nii ongi, ja üle 40 vahendi puhul on ka ära öeldud. Pakutavaga tutvuvadki kõigepealt tema programmijuhina ja HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum. „Esimesena vaatame, kas ja missugune on pakutava lahenduse õppeväärtus. Muidugi küsime ka ekspertide arvamusi. Vahendil peab olema eesmärk, see peab kooli sobima ja olema hinnalt vastuvõetav. Näiteks pakuti meile piloteerimiseks ka kümnetuhande eurost robotit, n-ö inglise keele õpetajat. Umbes meetripikkune robot, kes on võimeline ringi sõitma ja inglise keeles suhtlema. Aga me ei näe, et koolil oleks võimalik või vaja selline robot soetada. Piir selle vahel, kas avastame koolile sobiva või mittesobiva asja, on vahel väga õhuke. Ja tihti on uute tehnoloogiatega see probleem, et õppesisu lihtsalt ei ole,“ tõi Hiio esile piloteerimise probleemseid kohti.

Fookused

2018. aastal olid programmi fookuses peamiselt teaduslaborid, virtuaalreaalsuse seadmed ning uue põlvkonna programmeeritavad robootikaseadmed. 2019. aastal on fookus koolidele suunatud tarkvara ja infosüsteemidel ning nende tervikliku rakendamise lugudel, mida jutustatakse läbi videolugude. Seadmeid, lahendusi ja uusi metoodikaid katsetanud õpetajate tagasiside aitab teistel haridusasutustel leida nende jaoks sobivaimad tööviisid ning näitab teed teistele. Ettevõtted saavad tagasisidet, mis probleemidega kool kokku puutub, sest paljude firmade puhul olid ja on nende tooted esimest korda koolis katsetusel.

Matatalab lasteaeda ja I kooliastmesse

Ülenurme Lasteaia õpetaja Mari Sults katsetas ekraanivaba programmeerimise komplekti Matatalab,  mis võimaldab varajases eas õppida programmeerimist mängulise ning käelise tegevuse abil. Matatalab sobib kasutamiseks eelkõige eelkooliealistele või õpilastele I kooliastmes. Mari Sults ärgitas ka kolleege piloteerimisest osa võtma, või vähemalt natuke proovima. Julgemad proovisidki ja jäid rahule. Leiti, et Matatalab on õppevahend, mis muudab õppeprotsessi põnevaks; on kompaktne ning lihtsasti kasutatav; suur boonus on tootega kaasas olevad juhendid ja õpetajamaterjalid/tunnikavad. Enne kui õpetaja tunnis Matatalabi kasutama hakkab, peaks ta sellega ise mängida ning katsetama läbi kõik juhendid, et täpselt mõista kuidas robot liigub ja kuidas klotse alusele asetada. Süveneda tuleks ka õpetajamaterjalidesse, et oleks selge, kuidas ja millest lastega alustada. Matatalabi saab siduda kõigi alushariduse ainevaldkondadega (mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika ja miks ka mitte liikumine) ning enamike valdkondadega I kooliastmes. Ka huviringi tegevuses on võimalused laialdased. Vaata tulemusi täpsemalt siit. 

Robootikakomplekt Robo Wunderkind 5- kuni12-aastastele

Teiseks katsetas Sults Ülenurme Lasteaias Robo Wunderkindi, mis on moodulitest koosnev robootikakomplekt lastele vanuses 5 kuni 12 aastat. Komplekti abil saab luua funktsioneerivaid roboteid, tehes samal ajal tutvust lihtsama programmeerimisega. Robo Wunderkind komplekti saab lasteaias lõimida kõikide ainevaldkondadega, piiri seab ainult õpetaja ja laste fantaasia. See on hea vahend sotsiaalsete ja üldoskuste,  digipädevuste ja programmeerimisoksuse arendamiseks. Teistele õpetajatele soovituseks: hea kui lapsed saavad kasutada erinevaid LEGO klotse ja meisterdamisvahendeid. Wunderkind robotite kasutamiseks on vajalik ka tahvelarvutid. Eelnevalt tuleb tahvelarvutitesse alla laadida vajalikud äpid. Tõenäoliselt vajavad õpetajad veidi koolitust või haridustehnoloogi tuge, et teha esmane tutvus nii äppide kui vahendi funktsionaalsete osadega. Vaata tulemusi täpsemalt siit.

HITSA-l on suunanäitaja roll

HITSA haridusuuenduse piloteerimise programm jätkub. „Kui enne vaatasime, kuidas teised teevad ja püüdsime neist eeskuju võtta, siis nüüd vaatame ise tulevikku, oleme ise suunanäitajad,“ sõnas Aivar Hiio HITSA rolli kohta selles protsessis. „Tullakse meie või meie katsetajate juurde, et küsida arvamust, milleks oleme nüüd ka paremini võimelised. Üritame erinevaid teemasid käsitledes luua tervikpildi. Et tehnoloogia tundi toomine ei oleks õpetajale eriline pingutus, vaid see oleks normaalsus.“

„Eesti hariduse tugevus on õpetajate vabadus valida endale õppemetoodikaid ja vahendeid, millesse nad usuvad,“ lisas Hiio. „Programmi eesmärgiks on inspireerida ja pakkuda tootekirjelduste reklaam-tekstidest kaugemale ulatuvat infot otse õpetajatelt, kes juba uusi vahendeid või metoodikaid kasutavad. Otsus tehnoloogia kaasamiseks õppetöös jääb aga alati õpetaja enda otsuseks. Me soovime, et see oleks informeeritud otsus.“

Vaata rohkem haridusuuenduse programmi tulemusi HITSA kodulehelt.  

ProgeTiigri taotlusvooru tingimused. Taotlusi saab esitada 23. aprillini k.a.

Aoto: Unsplash, Rick Mason. Foto: veebitõmmis, Robo Wunderkind lasteaias kasutuses

Samal teemal:

• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaseadmete ostuks
• Kristi Rahn: ilma tehnoloogiahariduseta võib tulevikus hakkama saamine olla üsna keeruline

Kuni 22. aprillini k.a saab edastada õpilastöid TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi poolt korraldatavale võistlusele "Kooliajalugu uurima!". Info: eneluka@tlu.ee.

Juhendi leiab siit: 

Loe ka teemakohast artiklit Õpetajate Lehest. 

Allikas: TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi info

Samal teemal:

• Pedagoogika Arhiivmuuseum tunnustas kooliajaloo uurijaid
• Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum kutsub kooliajalugu uurima

Esimesel ainult peahoonet käsitleval kunstinäitusel eksponeeritakse muu hulgas nii 19. sajandi baltisaksa graafikat kui ka 20. sajandi keerulisi aegu peegeldavaid töid.

„Emakeelse ülikooli juubeliaastal on ülikooli pärandi talletajal Tartu Ülikooli muuseumil väga kohane korraldada esimene ainult ülikooli ja kogu Eesti hariduselu sümbolile pühendatud kunstinäitus,“ ütles Tartu Ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma.

Kuraator Kristiina Tiidebergi sõnul on ülikooli peahoone kindlasti üks enim kunstis kujutatud Tartu hooneid. Näitusel eksponeeritakse ligikaudu 50 kunstiteost – maale, graafikat ja joonistusi 19. sajandi algusest tänapäevani –, andes nõnda omapärase, ühele hoonele keskendunud läbilõike baltisaksa ja Eesti kunstist.

Töödega on esindatud väärikas valik Tartuga seotud baltisaksa kunstnikke, kes on kujutanud oma Tartu linna vaadetel ülikooli peahoonet (K. A. Senff, A. M. Hagen, A. Ph. Clara, G. Fr. Schlater jt). Tõenäoliselt esimest korda on näitusel väljas ülikooli arhitekti Karl Rathausi kavand, mille ta lõi peahoone kaunistamiseks 1852. aasta juubelil. Eksponeeritud on ka üks peahoone arhitekti J. W. Krause kavand.

Väljapaneku kõige uuem eksponaat on Rauno-Thomas Mossi 2019. aastal just näituse jaoks loodud uusversioon peahoonet kujutavast teosest, mis kuulub sarja „Minu ülikool“.

Näituse intrigeerivaim osa on 20. sajandi keerulist poliitilist ajalugu peegeldavad teosed (autorid A. Pilar, A. Peerna, E. Kits). Väga põnevad on Mart Lepa erakogust pärinevad Elmar Kitse varased Estonia teatri laemaali kavandid, kus esialgses kompositsioonis oli kujutatud ka Tartu Ülikooli peahoonet.

Eksponeeritud on ka peahoone sisevaated selle kõige esinduslikumast ruumist – aulast. Väljas on teadaolevalt kõige varasemad aula vaated 1852.–1853. aastast.

Näituse „Ülikooli peahoone kunstis“ kuraatorid on Kristiina Tiideberg ja Ingrid Sahk. Kujunduse autor on Peeter Laurits, kes oli 2017/2018. õppeaastal Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Publikuprogrammi esimene üritus – kuraatorituur – toimub kolmapäeval, 24. aprillil kell 17.15. Näitus jääb ülikooli peahoones asuvas kunstimuuseumis avatuks 6. detsembrini.

Rahvusülikooli sajandat aastapäeva tähistatakse kogu aasta jooksul ja juubeliaasta kulmineerub detsembris. Ürituste kavaga saab tutvuda veebilehel 100.ut.ee.

Illustratsioon: Alexander Stromberg. Tartu Ülikooli peahoone. Värviline puulõige, 1930. Tartu Ülikooli raamatukogu.

Allikas: TÜ pressiteade

Kandidaate on võimalik esitada kolmeteistkümnes kategoorias: lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, klassijuhataja, põhikooliõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, klassijuhataja, kutseõpetaja, õppejõud, tugispetsialist, õppeasutuse juht, hariduse sõber, haridustegu ja aasta kool.
  
Haridus- ja Teadusminister Mailis Reps julgustab kõiki hetkeks peatuma ja mõtlema, kus nad täna oleksid ilma oma tööd maailma tipptasemel tegevate õpetajateta. „Ma kordan taas kui tänulik olen kõikidele õpetajatele, õppejõududele,koolijuhtidele, tugispetsialistidele ja teistele hariduse toetajatele. Oma elu pühendamine teiste harimisele väärib lakkamatut kiitust ja tunnustust.“
 
Ministri sõnul unistab ta sellest, et ankeetidesse kirjutatud kiidusõnu öeldaks haridustöötajatele iga päev. „Loomulikult ei tee õpetajad oma tööd rikkuse ja kuulsuse pärast, kuid inimlikud tänusõnad peaksid jõudma nendeni kas siis konkursi abil või ilma."
  
Aasta Õpetaja gala “Eestimaa õpib ja tänab” on haridusvaldkonna aasta tippsündmus, mille eesmärk on riiklikul tasemel tõsta esile haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad noorte heasse käekäiku ning kelle töö on teistele eeskujuks. Tunnustuse saajad on viimase kolme aasta jooksul silmapaistvalt aidanud kaasa õpilaste individuaalsele ja sotsiaalsele arengule ning kelle kogemus väärib esiletõstmist ja jagamist.

Pärast kandidaatide esitamist alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon. Seejärel asub tööle riiklik hariduspreemiate komisjon, kuhu kuuluvad haridusega seotud organisatsioonide esindajad.

Auhinnad antakse välja 5. oktoobril Jõhvi Kontserdimajas toimuval Aasta Õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab“, millest teeb otseülekande Eesti Televisioon. Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit ning SA Innove.

Kandidaatide esitamine ja statuudid

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Aasta Õpetaja 2018 konkursile esitati ligi 1300 õpetajat ja haridustöötajat

Festivalil näitavad oma tööd 99 parima uurimistöö ja 23 algkooli teadusprojekti autorid. Pääs teadusfestivalile on prii ja oodatud on kõik huvilised. Festivali on külastama  registreerunud juba enam kui 130 õpilasgruppi (ligi 4000 õpilast ja õpetajat) koolidest üle Eesti. 

Teaduspeo ajal saab festivali käepaelaga Tartu linnaliinibussides tasuta sõita ja ERMis soetada näitusepääse soodushinnaga. 

46 teadust populariseerivat asutust või üksust pakuvad võimalusi uurimiseks ja isetegemiseks, toimub põnevaid etteasteid, mänge ja katseid, esinevad „Rakett 69“ ja teadusteatrid, osaleda saab töötubades ning kohtuda suurel laval teadlaste ja inseneridega. Muuhulgas on igaühel võimalus end proovile panna lasertakistusrajal, näha läbi liitreaalsuse sadu miljoneid aastaid tagasi elanud loomi ja meid ümbritsevat mikromaailma, õppida robotite programmeerimist ja proovida kätt robotite mängus ning vaadata filmi krüptoraha võimalustest ja ohtudest. 

„On suur rõõm näha meie noorte sedavõrd suurt huvi teaduse vastu. Teadusega tegelemisest tõuseb peale avastamisrõõmu ka tulu kogu ühiskonnale. Maailm muutub üha keerukamaks ja vaid teaduse, või nagu üks nupukas eesti teadlane ütles, tarkusetöö, abil on uutele ja suurtele inimkonna ette kerkivatele probleemidele või ka väiksematele küsimustele võimalik lahendusi leida,“ ütles Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. 

17. aprillil  kell 14.15 algaval õpilaste teadustööde riikliku konkursi autasustamisel annab Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduse asekantsler Indrek Reimand üle konkursi 12 riiklikku preemiat. Eripreemiaid annavad ligi 30 organisatsiooni, nende seas Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut, ülikoolid, muuseumid ning mitmed teised teadust ja selle populariseerimist oluliseks pidavad organisatsioonid. 

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ning tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid. 18. korda toimuvale konkursile esitati sel aastal 180 tööd 67 koolist. Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot  ja riiklike preemiatega tunnustatakse nii tööde autoreid kui nende juhendajaid. Oma lemmikud saavad valida ka teadusfestivali külastajad. 

Teadusfestivali meediapartner on Eesti Rahvusringhääling. ERR Novaatorist saab lugeda õpilaste teadustööde konkursil osalejate lugusid ja jälgida otseülekannet autasustamisest: https://novaator.err.ee/k/opilaste-teadusfestival.

Festivali rahastab Euroopa Regionaalfondi toel TeaMe+. Täiendava info leiab teadusagentuuri festivali veebilehelt ja õpilaste teadustööde konkursi veebilehelt. 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Unsplash, Alex Kondratiev

Samal teemal:

• AHHAA tutvustas muusikanädalal Euroopa teadusprojekte
• Õpilaste võimas teaduspidu ERMis

Lisaks tööpakkumistele nii Eestisse kui ka välismaale leiab messilt ka vabatahtliku töö võimalusi. Kavas on ka põnevad veebinarid, mis algavad mõlemal päeval kell 16. 

Noortele on messi raames tööd pakkumas ligi 150 tööandjat ja pakkumisel on nii suvised hooajatööd kui ka võimalused kooli kõrvalt töötamiseks. Kokku on tööandjatel vahendada mitusada töökohta. Pakkumisi on väga erinevaid – otsitakse projektijuhte, laagrikasvatajaid, mängujuhte, tantsuõpetajaid, digiturundajaid jpm.

Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on töömessi suur väärtus just noortele vabatahtliku töövõimaluste tutvustamisel.

„Vabatahtlik töö on hea võimalus teha tutvust tööturul toimuvaga ja annab võimaluse tööks vajalike oskuste omandamiseks. See on hea viis proovida ning teada saada, mis noorele päriselt meeldib ja seeläbi leida huvi mõne eriala või valdkonna vastu. Lisaks uutele teadmistele ja kogemustele õpib noor vabatahtlikuna tegutsedes ka iseend paremini tundma ning kindlasti aitab see kaasa tema karjäärivaliku tegemisel. Seda kõike pakub töömess noortele ka pakub, sest lisaks vabatahtliku töö pakkumistele, saab messi veebilehel osa ka kasulikest veebinaridest, kus muu hulgas räägitakse ka sellest, kuidas olla ettevõtlik läbi vabatahtliku töö,“ selgitas abilinnapea.

Eesti Töötukassa noortegarantii juhi Liis Seeme sõnul on hea meel tõdeda, et üle 20 tööandja pakub tööd juba ka 13-aastastele noortele. „Eks tööandjad on ka ise aru saanud, et noore tööle võtmine on omaette reklaamikanal ja bränding – noor käib sinu juures tööl, saab hea kogemuse, räägib sellest teistele ja tekib järelkasv,“ rääkis Liis Seeme.

Kogu messi vältel on veebikeskkonas kohal karjäärispetsialistid, kes vastavad töö ja haridusega seotud küsimustele. Lisaks toimub viis erinevat videoülekannet, kus räägitakse võrdõiguslikkusest, oma kutsumuse leidmisest, ettevõtlikkusest läbi vabatahtliku töö ning malevatest. Veebinari läbiviijatele saab otse live’is ka küsimusi esitada. 

Messi saab külastada veebiaadressil www.toomess.ee/suvekstoole.

Üritust korraldab Eesti Töötukassa ja Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Aasta noorsootöötaja tunnustuse pälvisid Ivo Visak ja Riin Luks
• Euroopa noortevaldkonna juhid Tallinnas: nutikas noorsootöö digitaalses Euroopas esitab uusi väljakutseid

Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli IT-tudengid suunduvad projektiga Geeks on Wheels ehk nohikud ratastel Kanepi, Kauksi ja Alatskivi koolidesse, kus korraldavad õpilastele riistvara-, programmeerimise, tehnika- ja motivatsioonilaboreid ning tutvustavad vingeid tehnikavidinaid, mida saab ise järgi proovida – näiteks avastada põnevat virtuaalreaalsusmaailma. Lisaks saavad õpilased oma täpsuse ja osavuse panna proovile Xbox võistlustel, kus parimaid ootavad ka auhinnad.  

Geeks on Wheelsi peakorraldaja Lars Asi sõnul on nohikute eesmärk motiveerida õpilasi IT-maailma avastama ja tehnikaalaseid oskusi kasulikult ära kasutama, aga panna ka noori kaaluma IT-erialasid karjäärivalikuid tehes.

“Eelkõige tahame innustada 5.-12. klasside õpilasi, kuid oodatud on ka nooremad õpilased, õpetajad ja lapsevanemad, kes infotehnoloogiast rohkem teada tahaksid. Õpetame mängides ja ise läbi proovides näiteks seda, kuidas arvutit lahti võtta ja tagasi kokku panna, kuidas kirjutada koodi, aga ka seda, kuidas tehnikaga ümber käia,” rääkis Asi. 

Tema sõnul on eelnevate aastate tuurid ka noori IT-d õppima julgustanud. “Näiteks kuus aastat tagasi Kanepi gümnaasiumis korraldatud töötoas osalenud Alo õpib täna Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskonnas ning juhendab tänavusel tuuril riistvara õpituba,” rääkis ta.

Projekti korraldaja Eva Ikkoneni sõnul on Geeks on Wheelsi projekti eesmärk näidata õpilastele, et IT on valdkond, kus võivad end mugavalt tunda kõik noored. “Tehnoloogia tähtsus aina kasvab ning inimestel tuleb sellega sammu pidada. Loodame, et õpilased võtavad õpitubadest saadud tehnikavaimustuse koju kaasa ning nakatavad sellega ka oma vanemaid,” ütles Ikkonen.  

Tuuri raames toimuvatel koolipäevadel pakub meelelahutust Xbox Kinect mängukonsool, mis jälgib mängija kehaliigutusi ja kannab need edasi mängus tegutsevale tegelaskujule. Õpilased saavad oma täpsuse ja osavuse proovile panna võistlustes, kus parimaid ootavad auhinnad. 

Aravete Keskkooli noored riistvaralaboris

Geeks on Wheels ehk nohikud ratastel on tudengialgatus, mis toimus esimest korda 2013. aastal. Nohikute eesmärk on jagada ärksatele koolinoortele tehnoloogiavaimustust ja teadmisi ning käia koolides tõmbekeskustest väljaspool. Projekti aitavad korraldada Microsoft Eesti, Nissan, Finestmedia, Photopoint jt. 

Allikas ja foto: korraldjate info

Samal teemal:

• 22. aprillil algab HITSA uus e-kursus "Digimõtted"
• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaseadmete ostuks