Kursusel osalejad saavad ülevaate eTwinning portaalist - eTwinning Livest ja Twinspacest - samuti erinevatest koostööprojektide võimalustest nii Eesti kui ka Euroopa koolide vahel. Osalejad õpivad koostama projektikava ja seda siduma projektiideega ning tutvuvad projektitööks vajalike veebivahenditega.

eTwinning Live’is saavad õpetajad reaalajas suhelda ja oma professionaalset suhtlusvõrgustikku arendada. Õpetajate käsutuses on Adobe Connect videokonverentsi töövahend veebiürituste korraldamiseks, olgu selleks arutelu väiksemas grupis või hoopis videokonverents kuni 100 osalejale. Samuti on õpetajatel võimalus osaleda teemapõhiste võrgustike ehk Gruppide töös. Kasutajate omavahelisse suhtlemisse on lisandunud sotsiaalvõrgustiku elemente, mis hoiavad teid mugavalt kolleegide tegemistega kursis.

Erilist tähelepanu pööratakse kursusel rahvusvahelistele projektidele, kuid teretulnud on ka Eesti sisesed koostööprojektid. Veebikursusel õpitakse tundma eTwinningu portaali ning selle vahendusel rahvusvahelist projektipartnerit leidma. Tutvutakse ka kvaliteetse projekti kriteeriumitega.

Palume kõigil, kes soovivad kursuse läbida täies mahus, registreeruda tunnistuse saamiseks HITSA koolitusveebis https://koolitus.hitsa.ee/training/1570.

Toimumiskohaks eTwinning Live grupp https://groups.etwinning.net/11424/pages/page/103044.

2.–6. aprillini 2018 pakutakse Tartu Ülikooli Tallinna esinduses (Teatri väljak 3) juba kümnendat korda mitmekesist valikut huvitavaid ja innustavaid loenguid ning töötubasid, mida viivad läbi ülikooli õppejõud ja teadlased.

Kõik üritused on TASUTA. Info ja registreerimine: https://ut.ee/tallinn

15. märtsil Tallinnas toimunud seminaril räägiti koostööst erinevas vanuses õpilaste vahel, eri põlvkondade vahel, inimese ja masina vahel; koostööst digivahendeid kasutades, ainetevahelisest lõimingust, õpetajate koos tegutsemisest. 

Et jutt ei jääks üksnes jutuks, siis kogu seminari jooksul tehti praktilist koostööd. Iga ettekande järel avaldasid laudkonnad 10 minuti jooksul oma mõtteid veebis, noppisid ettekandest välja koostööd soodustavad ja takistavad detailid, ja päeva lõpus tehti kirjapandust kokkuvõte. Päeva moderaator Marge Kusmin sõnas, et seda võib ka koostöös valminud õppematerjaliks nimetada. 

HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Rahn alustas samuti praktilise koostööga: iga laudkond pidi ette antud numbritest kokku panema võimalikult väikese arvu. Sellestki väikesest ülesandest tulid kohe välja koostöö keerulised kohad, positiivne pool ja need probleemid, millega õpetaja klassis rühmatööd tehes kokku puutub. 

„Me tegelikult tahame koostööd teha ühise eesmärgi nimel, ja see ei puuduta üksnes tööd, vaid kõiki olukordi, ka näiteks kodust elu,“ sõnas Kristi Rahn. 21. sajandi oskuste puhul on teadmiste, infootsingu, tehniliste oskuste kõrval sama olulised ka n-ö pehmed oksused: empaatiavõime, intuitiivsus, suhtlemis- ja koostööoskus, loovus. „Koostöö ei ole sama mis koos tegutsemine. Koostöös on oluline jagatud vastutus, peab julgema oma ideid väljendada, paindlik ja avatud peab olema, tolerantsus on oluline, vajadusel erinevate rollide võtmine, oskus erinevaid strateegiaid rakendada, olla sõbralik ja viisakas,“ loetles Kristi Rahn koostöö (rühmatöö) puhul vajalikke omadusi. Hea näide koostööst on laulukoor – igaühel oma osa laulda, aga kõik peab kokku kõlama. 

Koolis toimub koostöö paljudel erinevatel tasanditel. „Õpilasi õpetab koostööle kõige paremini see, kui õpetajad teevad omavahel koostööd,“ sõnas Kristi Rahn. Õpilaste puhul tuleb arvestada nende vanust, esimese klassi õpilaste koostöö on kindlasti teistsugune kui gümnaasiumis. „Kõik algab harjutamisest,“ oli Rahn kindel. 

Õpilasi rühmatööle suunates tuleb teadvustada ka ohtusid. Esiteks juba see, kui rühmatööd tehakse liiga palju; rühmatöö on ikkagi võimalus, mitte igas tunnis kasutamise kohustus. Tuleb jälgida, et rühmas ei tekiks ühte kõiketeadjat, kes kogu töö ja vastutuse endale krabab. Või vastupidi, et mitte keegi ei taha panustada, ollakse kahtlevad ja tagasihoidlikud. Ka tuleb jälgida, et rühmatöö poleks mitte üksnes lõbus, vaid ikka tulemuslik. 

Tallinna Ülikooli õppejõudude Veronika Rogalevitši ja Marina Kurvitsa ettekanne „Koostöövahendite kasutamine õppetöös“ oli läbinisti praktiline. Iga laudkond valis ühe ette antud veebipõhistest koostöövahenditest, et seda lähemalt uurida ja teistele tutvustada. 

Õpetajad Kairi Mustjatse ja Järvi Kimst Martna Põhikoolist tutvustasid, kuidas nende koolis tehti koostöös mini-Robotexi, meenutasid möödunud aastal toimunud progeööd ja keeleõppeprojekti inglise, vene ja eesti keele põhjal koos BeeBoti haridusrobotitega. 

Martna Põhikool tähistas veebruaris Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva digiürituste sarjaga. Kõige mahukam sündmus oli mini-Robotex “Martna – meie kodukoht 100 aasta pärast”.

Kooli 1.–6. klassi õpilased olid jaotatud üheksasse segavõistkonda. Kapteniteks olid 5.–6. klassi õpilased. Lapsed lasid oma fantaasial lennata ja kujutasid ette, milline on nende kodukoht 100 aasta pärast. Nelja nädala vältel tehtud töid esitleti žüriile, õpetajatele ning vanematele õpilastele. Võidutöö idee oli see, et toimunud on suur kliimasoojenemine, puud ja põõsad on troopilised ning loomadki vastavad. Töös kasutati robotitena Ozobotte ja Lego WeDo-sid, ehitusmaterjalina hulgaliselt erinevaid legosid. 

Kairi Mustjatse ja Järvi Kimsti sõnul oli nii Mini-Robotex kui teised tutvustatud üritused hea näide õpilaste koostööst, kasvõi see, kuidas vanemad õpilased õpetasid nooremaid. Programmeerimist on neil koolis nii palju tänu sellele, et nad osalevad ühes Erasmus+ rahvusvahelises koostööprojektis. Nii et kohalik koostöö kasvab rahvusvaheliseks. 

Airi Aavik Haapsalu Kutsehariduskeskuses tutvustas HITSA uut koolitust, mis on suunatud kutseõpetajate koostööoskuste arendamisele ja veebipõhiste koostöövahendite kasutamisele. Kursuse eesmärk on, et kutseõppes nii oluline õppekavade lõiming kergemini reaalsuseks saaks. Koolitus „DigiMeister: koostöövahendid ja -võimalused kutseõppeasutuses” parandab õpetajate koostööd kutsekoolides ja toetab koostöökultuuri edendamist, suurendab õpetajate koostööpädevust õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel ning õpetab kasutama selleks sobivaid digivahendeid. Koolitusel tutvustatakse koostöö ja veebipõhise koostöise õppe metoodikaid, millised on selleks sobivaimad viisid, millistest reeglitest tuleb kinni pidada. Airi Aavik tõi näiteid, kuidas nende koolis on selle koolituse toel juba koostöös õppematerjale tehtud ja kuidas need õppimist ja õpetamist lihtsustavad. 

Ettevõtja Tarmo Tennisberg kutsus oma ettekandes kaasa mõtlema, kas ja kuidas saavad koostööd teha inimesed ja masinad. Tema sõnul peaks igaüks alustama iseendast ja mõtlema, kuidas arvuti (või muu masin) saab mingis lõigus minu elu lihtsustada, olgu siis tegu  päevaplaani koostamise või tabelarvutuse või koolis kasvõi puudujate üle arvestuse pidamisega. Suured asjad algavad väikestest, ja see on iga inimese enda otsus, kas ta lööb arve kokku paberil või õpib selgeks Exeli. 

Tuleviku suhtes arvas esineja, et rutiinsed tööd, kus tuleb teha kogu aeg ühte ja sama liigutust (arvutust, tabelit, seadet, teksti, kõnet jne), võtab üle arvuti. Need tööd, kus on vaja loomingulist lähenemist, ideede produtseerimist, koostööd ja suhtlemist, jäävad inimestele. 

Päeva kokku võttes ütles moderaator Marge Kusmin, et osalejad leidsid koostöös plusse palju rohkem kui miinuseid: mäng inspireerib koostööle, koostöös tuleb arvestada erivajadustega, koostöö õnnestub koostöiste inimestega, vanemad õpilased saavad õpetada nooremaid, koostöös õpitakse vastastikku jpm. 

Kõik seminari ettekanded on järelvaadatavad HITSA FB-lehelt. 

Fotod: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• eTwinningu veebiseminar "Koostöös õppimine: teooriast praktikani"
• Seminaride sari „Võrgustik võrgutab“ alustas õppeaastat digipöörasust analüüsides
•  

Eelmisel aastal osales peaaegu 1000 õpetajat veebimängus „Online-otsirännak“, milles proovisid leida kaasamise prismat. Lugu jätkub sel aastal, mil veebimäng keskendub kultuuripärandile.

Selleaastase veebimängu läbimiseks läheb professor Olgaril vaja tvinnijate abi uute müsteeriumite lahendamiseks. Veebimäng keskendub Euroopa kultuuripärandile, mis on tänavune aasta teema.

Kuidas osaleda? See on lihtne, looge endale eTwinningus konto ning logige sisse eTwinning Live’i ning lahendage uusi mõistatusi, mis viivad teid Euroopa kultuuripärandi saladuste lahendusteni! Osalema on oodatud lõik õpetaajd koos oma õpilastega, osalemiseks peab olema loodud eTwinningu konto. Mõistatuste lahendamiseks on 8 nädalat, veebimäng on avatud 8. maini 2018.

Samal teemal:

• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis
• Kutsehariduses on eTwinningut hea siduda tulevase töö ja praktikaga

STEAM ehk teadus-, tehnoloogia-, inseneeria-, kunsti- ja matemaatikaoskusi peetakse 21. sajandi oskusteks, mille arendamine on oluline juba alusharidustasemest alates. Viimastel aastatel kunsti tähistav „A“ lisamine sellesse oskuste nimekirja tõestab seda, et loominguline mõtlemine käib käsikäes reaaloskustega. Näiteks toetub LEGO Education STEAM Park mängukomplekt just nende oskuste lõimitud arendamisele. Eriti selgelt illustreerib nende oskuste omandamise tähtsust ka Maailma Majandusfoorumi raportist pärinev asjaolu, et 65% lastest, kes õpivad täna algkoolis, asuvad täiskasvanueas tööle ametipostidele, mida täna veel ei eksisteeri.

Eestis on praeguseks 295 LEGO DUPLO klotsist koosnev STEAM Park komplekt juba esimestes lasteaedades kasutusele võetud. Sellele komplektile on Insplay koostanud ka 48-lehelise eestikeelse õpetajajuhendi, mis aitab lasteaedade õpetajatel paremini läheneda STEAM-oskuste ja sõnavara õpetamisele.

„Paljud lasteaiaõpetajad viivad juba täna läbi erinevaid õpitegevusi, mis toetavad STEAM-oskuste arengut. LEGO Education STEAM Park õpilahendus võimaldab õpetajatel süsteemsemalt nende oskuste õpetamisele läheneda, aidates läbi mänguliste õpitegevuste lastel omandada teadmisi valdkondade üleselt. Nii arendame laste uurimuslikku ja teaduspõhist lähenemist, loomuomast uudishimu, õpimotivatsiooni ning 21. sajandi oskusi nagu loovus, kriitiline mõtlemine ja ruumiline visualiseerimine. Seeläbi toetame laste kujunemist elukestvateks õppijateks, kes suudavad mõelda paindlikult ja loominguliselt. Seetõttu on meil eriti hea meel, et Pääsusilma Lasteaed kuulub nende sekka, kes on otsustanud olla eeskujuks teistele, võttes endale innovaatiliste õpivahendite rakendamise eestvedaja rolli,“ ütles LEGO Education ametliku koostööpartneri Insplay tegevjuht Andres Sirel.

„Kriitiline ja loov mõtlemine on 21. sajandi võtmeoskused. Mänguline keskkond toetab seda, et lapsel tekiks valmisolek omandada ja kasutada neid. Oluline on ka see, et lasteaias kasutataks mänguvahendeid, mis võimaldavad mitmekesist õppimist, kus laps saab oma ideid ja kontseptsioone vabalt katsetada ning konstrueerida innovaatilisi lähenemisi probleemide lahendamiseks. Sel viisil õppimise juures on kõige tähtsam lapse huvi ja haaratus ning et protsess innustaks lapsi kaaslastega koostööd tegema ja meeskonnatöö tulemuse eest vastutama,“ lisas Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson.

Insplay kaubamärgi nime all tegutsev OÜ Rekato on 1991. aastal asutatud perefirma ja üle 26 aasta järjepidevalt tegutsenud arendavate mänguasjade maaletooja, kelle eesmärk on soodustada 21. sajandi oskuste lõimitud omandamist STEAM ehk teaduse, tehnika, inseneeria, kunsti ning matemaatika valdkondades. Insplay tootevalikus on üle 3300 arendava mänguasja ja õppevahendi, mis teeb neist ühe laiema kaubavalikuga pakkuja Eestis. Insplay on ka robootikavaldkonna eestvedaja Eestis, olles 2017. aastal müünud ligi 9000 programmeeritavat robotit. Tänavu on Insplay ambitsioon toetada oma tegevuse kaudu üle 50 000 lapse programmeerimisoskuse omandamist, aidates seeläbi kaasa uue innovatsioonilaine tekkimisele Eestis.

Allikas: Insplay pressiteade. Fotod: Aron Urb. 

Samal teemal:

• LEGO Education kutsub osalema õpetajate konkursil Teacher Award 2018

Lapsed ja noored läkitasid töid kokku 34 lasteaiast ja koolist, samuti saatsid laste joonistusi lapsevanemad. „Meil on väga hea meel, et konkurss osutus niivõrd populaarseks ja hõlmas tõesti kogu Eestit. Palju töid saabus lisaks Tartule ka näiteks Ida-Virumaalt ning geograafiliselt kaugeim kool, kust laste joonistused meieni jõudsid, oli Emmaste põhikool Hiiumaal. Paljude tööde puhul oli näha, et lisaks heale teostusele mõeldi ka sõnumile ega unustatud ära huumorit,” sõnas kunstide keskuse koordinaator Margot Must.

Kõikidest laste ja noorte saadetud töödest on Tartu Ülikooli kunstide keskuse Facebooki lehel avatud fotogalerii. Ära märgitud tööde arv sõltus esitatud tööde arvust vastavas vanusegrupis.

3–7-aastastelt lasteaialastelt saabus kokku 57 tööd. Auhinnaga märgiti ära kolm tööd:
Oskar Hinn (3-aastane)
Andri Aart (6-aastane)
Freia Vinogradov (7-aastane) 

Lisaks tõsteti esile üks töö:
Maribel Tendermann (4-aastane) 

7–9-aastased 1.–3. klassi õpilased esitasid kokku 41 tööd, millest žürii valis kaks auhinnaga ära märgitud tööd:
Lee Plado „Sõida tasa üle silla” (9-aastane)
Mirjam Märtin (9-aastane) 

Lisaks tõsteti esile üks töö:
Steven Jürgenson „Võta jalad selga” (2. klass) 

10–12-aastaste 4.–6. klassi õpilaste vanusegrupis saabus võistlusele kokku 50 tööd, millest žürii valis kolm auhinnaga ära märgitud tööd:
Anette Pihus „Lips on läbi” (10-aastane)
Astor Argos (10-aastane)
Rebeka Luukkala (11-aastane) 

Lisaks tõsteti esile üks töö:
Maria Lisete Eksi (12-aastane) 

13–16-aastaste 7.– 9. klassi noorte vanusegrupis laekus konkursile kokku 17 tööd, millest žürii valis ühe auhinnaga ära märgitud töö:
Kettlin Sirk (16-aastane) 

Lisaks tõsteti esile üks töö:
Alex Kriisa (13-aastane) 

Eriauhinnaga otsustas žürii tunnustada Kääpa kooli õpetajat Ülli Kelnerit, kes oli juhendanud 19 teise ja neljanda klassi last, kelle kõigi töödes joonistati humoorikalt Eesti vanasõnu.

Lasteaedadest vääris eriauhinnaga ära märkimist Kohtla-Järve Punamütsikese lasteaed rohke osaluse eest. Sealt saabus 17 tööd erinevatest lasteaia vanuserühmadest.

Auhindade saajatega võetakse ühendust. 

Konkurss „Joonistame emakeelt“ korraldati 21. veebruarist 7. märtsini. Osaleda said kõik kuni 18-aastased lapsed ja noored. Töödes võis kasutada erinevaid kunstitehnikaid ja -stiile. Joonistuskonkursi eesmärk oli pöörata laste ja noorte tähelepanu emakeelele ning panna nad natuke mõtlema emakeele olemusele ja olulisusele. Konkurss oli osa emakeelepäeva tähistamisest Tartu Ülikoolis.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Lapse kultuuripauna rikastavad mäng, kaunid kunstid ja põlvkondade side
• Räpina Aianduskooli loodusteemaline loominguvõistlus "Loomerõõm"

Seekordsel seminaril räägitakse koostööst: erinevas vanuses õpilaste vahel, eri põlvkondade vahel, inimese ja masina vahel. Vaatame, kuidas toimib koostöö digivahenditega ja kuidas ilma. Samuti räägime koostööst ainetevahelise lõimingu kontekstis ehk õpetajate vahel ja loomulikult piirideülesest koostööst. 

Kutsume kõiki otseülekannet jälgima, samuti ka aruteludes kaasa rääkima, selleks mine HITSA veebilehele ja esita oma küsimused ning mõtted veebi teel: http://www.hitsa.ee/uritused/vorgustik. Samast leiab ka seminari päevakava.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• HITSA veebiseminarid järelvaadatavad
• Seminaride sari „Võrgustik võrgutab“ alustas õppeaastat digipöörasust analüüsides
• Seminari "Võrgustik võrgutab" uued videod ja ettekanded nüüd veebis

LEGO Education on loonud kaasaegse õppe- ja mängukomplekti STEAM Park, mis võimaldab lastel juba varajases eas avastada STEAM ehk teadus-, tehnoloogia-, inseneeria-, kunsti- ja matemaatikaoskuste maailma. Pääsusilma Lasteaed on esimeste seas Eestis, kes on selle komplekti oma õppetöös kasutusele võtnud, koolitades selleks õpetajaid ning olles seeläbi heaks eeskujuks ka teistele.

Infopäeval osalevad LEGO ametliku koostööpartneri Insplay tegevjuht Andres Sirel ja haridusvaldkonna juht Mari-Liis Peets ning Pääsusilma Lasteaia esindajad.

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• LEGO Education kutsub osalema õpetajate konkursil Teacher Award 2018

Digioskused kõige üldisemalt aitavad toime tulla igapäevaelus, kirjutab HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Rahn Postimehe arvamusveebis. 

Kui alustasin tööd Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses, oli selge, et teen elus kannapöörde: 20-aastase staažiga tegevõpetajast sai tehnoloogiaprogrammi ProgeTiigri programmijuht. Kas see just rindejoone teist poolt tähendas, aga teistsugust vaadet koolides toimuvale nõuab programmi juhtimine küll.

Meil räägitakse endiselt Tiigrihüppest ja sellest, kas tiiger ikka hüppab või magab või mis tast tulevikus saab. Aga meil on juba viis aastat haridusmaastikule oma tehnoloogilisi käpajälgi jätnud ProgeTiiger, ja pole näha, et tema tegutsemine vaibuks.

ProgeTiigri programm on loodud selleks, et lapsed ja noored mõistaksid paremini tehnoloogia toimimise ja loomise aluseid, oleksid head probleemilahendajad, oleksid loovad ja ise loojad. ProgeTiiger on üks vahend, et digipööre («Digipöörde programm 2017-2020» toetab Eesti elukestva õppe strateegia rakendumist) ehk digivõimaluste teadlik ning tark integreerimine õppeprotsessi oleks alus-, üld- ja kutsehariduses aastaks 2020 reaalselt toimunud, ja seda ka kõige kaugema maanurga kõige väiksemas koolis.

Loe arvamuslugu täismahus Postimehe veebist!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• ProgeTiigri programmist on kasu saanud üle 630 õppeasutuse
• Eesti õpetajad panid Euroopa kolleegid programmeerima
• Väike kokkuvõte Code Weekist 

Kakssada aasta tagasi kiitis Kristjan Jaak Peterson eesti keele ilu ja õhkas keele elujõu järele. 

/…/ kas siis selle maa keel
 laulu tuules ei või
 taevani tõustes üles
 igavikku omale otsida? /…/

Veidi rohkem kui sada aastat tagasi palus Anna Haava, et saksad lubaksid eesti keele köögist söögisaali. 

Köögis seisab — ootab, ootab
meie armas emakeel...
Kulla härrad, prouad, preilid,
laske tuppa eesti keel.
Laske tema lausa saali,
paluge ta laudagi —
imelikud eesti saksad,
võtke mõistust vähegi! /…/

Mullu ilmunud luulekogus kirjutas Kristiina Ehin:

Otsides sõnu
omakeelseid sõnu
siin Euroopa ääremaal
kus moodsam oleks armastada võõras keeles
targem lugeda kirjutada õppida lõpetada ülikool
suuremas keeles
Eesti keele küüru nüpeldab inglise keele kupjapiits /…/

Meie kaunikõlalise emakeele hoidmise, arendamise ja kaitsmisega tegelevad iga päev paljud inimesed. Tänagem tänasel emakeelepäeval eesti keele õpetajaid. Tunnustagem haridusasutusi, kus õpetatakse ja õpitakse eesti keeles. Tunnustagem keelekorraldajaid, kes hoiavad keelekasutajaid õigel kursil ja annavad vajadusel nõu; terminolooge, kes aitavad kaasa sellele, et ka tippteadusest oleks võimalik rääkida eesti keeles; keeletehnolooge, kes mõtlevad välja ja loovad rakendusi, mis aitavad keelel elujõulisena püsida ja inimeste elu lihtsustada. Kiitkem kirjanikke, kes kirjutavad eesti keeles ja eesti keelest. Tunnustagem lapsevanemaid, kes ka välismaal elades leiavad võimalusi oma lastele eesti keelt õpetada.

Eesti keele kestlikkusele ja arengule peame kõik kaasa aitama, kui tahame olla rahvas maailma kultuurivaramus. Emakeele elujõud on meie endi kätes.

 Head emakeelepäeva!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Foto: Unsplash, Ben White.