Koolielu: Uudised

eTwinningu koolitused algajatele

Laura Vetik — Thu, 08 Mar 2018 15:09:26 +0200

Rahvusvahelise koostööprojekti eTwinningu raames kutsume õpetajaid aprillis toimuvatele väliskoolitustele, kus tutvub projektõppega ning saab uusi tutvusi rahvusvaheliste projektide läbiviimiseks.

12.-14. aprill 2018 „Programmeerimine ja robootika“ Portugalis (Lissabon)

Sihtgrupp: Kõik õpetajad kaasa arvatud lasteaiaõpetajad, kes on huvitatud uutest õpetamismeetoditest, mis on seotud programmeerimise ja robootika lõimimisega õppetöösse. Osalemiseks ei pea olema varasemat kogemust eTwinningu programmis, kuid oluline on, et õpetaja oleks endale teinud konto eTwinningu portaalis.

19.-21. aprill 2018 Iiri- Eesti kontaktseminar „IKT kasutamine koostööks ja e-turvalisus esimeses kooliastmes“ Iirimaal (Dublin)

Sihtgrupp: I kooliastme õpetajad, kes soovivad alustada eTwinningu projektitööga

Koolitused on õpetajatele tasuta, lisaks tasutakse sõidu- ja majutuskulud. Töökeel on inglise keel.

eTwinning on rahvusvaheline koostöö programm, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida, omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. Loe lähemalt siit.

Negavatt kingib Eestile 55 nutikat keskkonnasäästlikku ideed

Laura Vetik — Fri, 02 Mar 2018 08:38:18 +0200

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIKi) korraldatavale ressursisäästu ideede konkursile Negavatt laekus 55 nutikat maailmamuutvat ideed. Neist parimad tehakse kuni 10 000 euro eest teoks.

Viiendal juubelihooajal said Negavatile ideid esitada kõik 18-30 aastased noored olenemata haridusest ja elukohast. Esitajate seas oli nii kõrg- ja kutsekoolide õppureid ning gümnaasiumide õpilasi. Aga ka töötavaid täiskasvanuid, näiteks disainereid, IT-spetsialiste, õpetajaid ja insenere.

Saabunud ideede hulgas oli nii ressursse säästvaid tooteid ja teenuseid kui ka keskkonnaalast teadlikkust tõstvaid kampaaniaid. Mitu ideed olid seotud toidu liigtarbimise ja äraviskamise vältimisega. Samuti olid paljud projektid seotud keskkonnasõbraliku elektrienergia tootmisega, näiteks soovitakse seda teha jõusaali trenažööri ja pesumasina trumli liikumisest, päikesest või korstna tõmbetuulest. Konkursile esitati mitmeid uusi rakenduste ideid, põnevaid keskkonnasäästlikke tootearendusi ning avalikkuse laiemat teadlikkust tõstvaid kampaaniaid.

Kolmapäeval, 7. märtsil valib hindamiskomisjon saabunud ideede seast kuni 13 parimat, kes pääsevad konkursi teise etappi. Hindamiskomisjoni kuuluvad KIKi nõunik Hannu Lamp, programmispetsialistid Ulvi Tuisk ja Grete Saarniit ning analüütik Tanel Liiv. Samuti Keskkonnaministeeriumist nõunikud Ivo Krustok ja Johanna-Maria Siilak ning peaspetsialistid Karen Silts ja Mihkel Krusberg. Lisaks pääsevad kaks projekti edasi rahvahääletuse tulemusena, mis toimub Negavati kodulehel 9.-11. märtsil.

Edasipääsenuid ootab 17.-18. märtsil ees seminar, kus koolitaja Mart Kikase ja ekspertide käe all ideed juba reaalsemaks vormitakse. Seejärel valib hindamiskomisjon välja seitse nutikamat ja läbimõeldumat projekti, kes oma ideed testima asuvad. Parimatest parimad selguvad 31. mail toimuval Negavati superfinaalil. Esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks.

Rohkem infot Negavati konkursi kohta leiab Negavati kodulehelt ja Facebooki lehelt. Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa keskkonda.

Allikas: Keskkonnainvesteeringute Keskus

Samal ajal:

ProgeTiigri programmist on kasu saanud üle 630 õppeasutuse

Laura Vetik — Fri, 02 Mar 2018 08:21:58 +0200

2. märtsil tunnustas HITSA aktiivsemaid tehnoloogiavaldkonna õpetajaid ning andis ülevaate ProgeTiigri programmi tulemustest ning mõjust haridusasutustele. Tehnoloogiaprogramm ProgeTiiger on viie aasta jooksul puudutanud oma tegevustega 85% Eesti koole ning 44% lasteaedasid.

Haridus- ja Teadusministeerium kutsus ProgeTiigri programmi ellu 2012. aastal eesmärgiga tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi, et digivõimaluste teadlik ning tark integreerimine õppetöösse oleks aastaks 2020 reaalselt toimunud, ja seda ka kõige kaugema maanurga kõige väiksemas koolis. „ProgeTiigri programm on üks esimesi omalaadseid ettevõtmisi, kus nii laiahaardeliselt tehnoloogiahariduse arengusse riigi tasandil panustatakse,“ selgitas ProgeTiigri programmijuht Kristi Rahn. „Viie aasta möödumisel programmi käivitamisest tahame esile tõsta ja tänada aktiivsemaid õpetajaid, kes on aidanud edendada tehnoloogiaharidust Eestis, samuti teha vahekokkuvõtet programmi senisest mõjust ja ulatusest, aga vaadata ka tulevikku.“

Viie aasta jooksul on programmi raames soetatud 446 koolile ja lasteaiale enam kui 830 000 euro eest seadmeid nii robootika, programmeerimise, 3D-modelleerimise kui ka multimeedia õpetamiseks. Lisaks on tähelepanu pööratud õpetajate tehnoloogilise kirjaoskuse suurendamisele, ProgeTiigri koolitustel on osalenud üle 4100 tegevõpetaja.

Programmi üheks olulisemaks tulemuseks on kõigisse Eesti maakondadesse loodud haridustehnoloogide ja õpetajate võrgustikud, kus sajad inimesed toetavad tegevuste läbiviimist ka maakondlikul tasandil. Võrgustiku toel on valminud ProgeTiigri veebipõhine kogumik (www.progetiiger.ee) õppematerjalide, juhendite ning õpistsenaariumitega, mida iga õpetaja saab oma tunnis kasutada.

Programmi järgmise kolme aasta eesmärk on kaasata varasemast rohkem kohalikke omavalitsusi, et jõuda ka nende õppeasutusteni, kes on seni kõrvale jäänud. Endiselt on puudu süsteemsetest digitaalsetest õppematerjalidest, selle lünga täitmiseks on 2018. aastal valmimas digiõpikud I ja II kooliastmele. „Digioskuste arendamine peab saama õppetöö loomulikuks osaks. Igal õpilasel ükskõik kus Eestimaa osas peab olema võimalus juba koolis omandada tööturul vajalikku tehnoloogilist kirjaoskust, sest see on üks 21. sajandi oskustest, milleta enam hakkama ei saa,“ lisas Rahn.

ProgeTiigri programm on saanud ka rahvusvahelise tunnustuse, kui 2016. aastal valis Euroopa Komisjon programmi parimate digioskusi arendavate projektide hulka Euroopas. „ProgeTiiger pakub suurt huvi välisdelegatsioonidele, kes Eestit väisavad,“ ütles Kristi Rahn. „Need teemad on olulised ja aktuaalsed mujalgi, meie kogemusest tullakse õppima nii Euroopast kui Aasiast.“

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) koordineeritud ProgeTiigri programm on keskendunud tehnoloogiahariduse lõimimisele õppetöösse, eesmärk on äratada õppijates huvi inseneriteaduste, disaini, tehnoloogia ja IKT valdkondade vastu ning toetada laste tehnoloogilist mõtlemist ja taipu, et neist saaks tehnoloogia loojad mitte ainult tarbijad. Tutvu lähemalt ProgeTiigri programmi tegevuste, toetust saanud õppeasutuste ja soetatud seadmetega HITSA kodulehel: http://www.hitsa.ee/ikt-haridus/progetiiger

Samal teemal:

Noored ehitasid Eesti 100. sünnipäevaks 100 ahelreaktsioonimasinat

Mart Soobik — Fri, 23 Feb 2018 22:41:54 +0200

Pühapäeval, 25. veebruaril kogunesid sajad noored üleriigilisele noorte inseneride festivalile. Sündmusel esitleti Eestile kingituseks valminud 100 ahelreaktsioonimasinat, mille ehitamine näitab noorte nutikust.

Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit tähistas Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva üleriigilise koguperefestivaliga „Noor insener“. Festival virgutab noorte loovust ja ettevõtlikkust ning arendab nende oskusi probleeme lahendada.

Sündmusel osalejate ülesanne oli panna tööle 100 masinat nii, et igas masinas käivituksid mitmed ahelreaktsioonid. Tehnoloogiakasvatuse Liidu juhatuse esimehe Mart Soobiku sõnul sümboliseerib ahelreaktsioonimasinate ehitamine Eesti noorte aktiivsust ja nutikust: „Võimekus panna ühiselt tegutsedes kokku väikestest asjadest suur ja keeruline teos on kahtlemata tõestus meie noorte andekusest ja nutikusest.“

Soobiku sõnul oli noorte huvi festivali vastu suur. Festivalil osalesid meeskonnad Eestimaa erinevatest piirkondadest. Samuti osalesid nii põhikoolide, huvialakoolide, kutseõppeasutuste kui ka ülikoolide meeskonnad.

Festivali eesmärk on kasvatada noortes huvi tehnoloogia, tehnikateaduste ning inseneri elukutse vastu. Festivali korraldamisele panid õla alla tööriistafirma Stokker ja tehnoloogiaettevõte Net Group, pidades oluliseks noorte inseneride tuleviku ja hariduse edendamist.

„Usume, et noortes tuleb huvi tehnoloogia- ja inseneriteaduste vastu äratada juba noores eas. Peame oluliseks aidata kaasa noorte nutikate talentide leidmisele ja toetamisele, kellest võiksid saada tuleviku tipptegijad,“ sõnas Net Groupi tegevjuht Priit Kongo.

Festival toimus Tallinna Lauluväljaku sammassaalis. Kohapeal said külastajad esitada noortele masinate kohta küsimusi ja hääletada parima meeskonna poolt. Festivalil tunnustati rahva lemmikut ja kõige ökonoomsemat masinat.

Lisainfo:

Mart Soobik, Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu juhatuse esimees

HITSA veebiseminarid järelvaadatavad

Laura Vetik — Thu, 22 Feb 2018 13:50:30 +0200

HITSA korraldab tasuta veebiseminare õpetajatele, koolijuhtidele, haridustehnoloogidele, et jagada häid ideid, parimaid praktikaid ning uudseid õppemeetodeid. Kõik veebiseminarid on hiljem ka järelvaadatavad.

Kõikide veebiseminaride viited leiad HITSA kodulehelt>>

HITSA korraldab õpetajatele ja haridustöötajatele veebiseminare alates 2013. aastast. Kõik toimunud veebiseminarid ja ka muud salvestused on järelvaadatavad HITSA YouTube kanalis.

Samal teemal:

Kümme võimalust õpetajale läbipõlemise vältimiseks

Madli Leikop — Wed, 21 Feb 2018 12:05:46 +0200

Haridusvaldkonna töötajate superviisor ja suhtlustreener Karin Härmat pakub oma artiklis välja kümme lihtsat reeglit, kuidas vähendada õpetajatöös stressi ja läbipõlemisohtu.

Läbipõlemist kirjeldatakse kui emotsionaalse ja vaimse kurnatuse seisundit, mis toob kaasa alanenud enesehinnangu tööga toimetulekus ning võib laieneda ka isiksuslikele omadustele. Kõige suuremateks riskirühmadeks, keda läbipõlemine ohustab, peetakse ameteid, mis eeldavad inimestega lähedast emotsionaalset kontakti. Näiteks sotsiaaltöötajad, õpetajad ja meditsioonivaldkonna spetsialistid. Nende ametite esindajate hulgas on läbipõlemissündroomi ka kõige rohkem uuritud.

Koolipsühholoogia lektor Astra Schults andis Õpetajate Lehele möödunud aastal intervjuu, kus räägib, et õpetajad kuuluvad kindlasti riskirühma ning Eestis võib pea iga õpetaja rääkida, et ta on karjääri jooksul läbipõlemist kogenud. Läbipõlemist on kohe ka keeruline ära tunda ning siin on kolleegi märkamine oluliseks teguriks, lisas Schults.

On aga mitmeid võimalusi, kuidas läbipõlemist vältida, kuna sellest välja tulemine kestab kaks korda niipalju, kui sinna minek kestis. Nii et kui tavaliselt võtab läbipõlemissündroomi tekkimine aega kaks aastat, siis täielikuks taastumiseks läheb neli aastat. Alljärgnevalt 10 lihtsat reeglit, mida õpetaja kestlikuks ja rõõmsaks tööeluks rakendada võib.

1. Jäta töö kooliseinte vahele. Kuigi õpetaja töö ei lõppe kunagi, siis on see üks toimivamatest strateegiatest. Kindlasti aitavad tööd kooli jätta mõned ajajuhtimise nipid. Sea endale kindlad raamid, millal teed tööplaane, hindad ja paned kokku õppematerjale. See võimaldab edukalt vähendada stressi ning veeta rohkem aega iseenda ja perega.

2. Jaga töökoormust teise õpetajaga. Kui Sinu koolis on õpetaja, kes tegeleb sama vanuste lastega, siis on võimalik nii töid kui ka muresid jagada.

3. Saabu kooli 30 minutit varem. Suurem osa meist töötavad päeva esimeses pooles efektiivsemalt. Kasuta seda aega koolipäeva ettevalmistamiseks, pooleliolevate tööde lõpetamiseks või materjalide kogumiseks. Samuti võib seda aega kasutada e-mailidele vastamiseks või e-kooliga tegelemiseks. Koolipäeva alustamisel saad siis oma õpilastele keskenduda ega muretse tegemata jäänud tööde pärast.

4. Jäta pühapäev ainult iseenda ja pere jaoks. Pühapäevad on õpetaja jaoks tihti juba tööpäevad, kus tuleb järgmist nädalat ettevalmistada või hinnata töid. See võib olla raske, aga mitte võimatu, kui astud reedel koolimajast välja teadmisega, et terve nädalavahetus kuulub ainult Sulle ja kodustele. Kiiremateks perioodideks valmista ette nö hädaabi materjalid, mis võimaldavad Sul aega võita.

5. Ära pelga abi küsida. Isegi, kui tunned, et suudad kõiki töid ise teha, ära pelga küsida abi. See võib puudutada tööde hindamist või klassi peo korraldamist - lase õpilastel hinnata üksteise töid või palu abi lapsevanematelt. Õpetaja töö võib teinekord olla üsna üksildane töö - kui tunned, et Sinu taldrikule rohkem ei mahu, siis anna osa koormast teistele. Räägi oma vanemate kolleegidega, kuidas nemad on läbipõlemist kogenud ja seda ennetada suudavad. Kui oled ise abi saanud, siis aita ka teisi õpetajaid - jaga oma kogemusi vahetus suhtluses või internetis blogi kirjutades. Sinu tähelepanekud läbipõlemisest või selle vältimisest on ametikaaslastele väga olulised.

6. Tuleta meelde, miks soovisid õpetajaks saada. Loo kontakt õpetajakoolituse tudengite või Noored Kooli võrgustikuga. Nemad on entusiastlikud õpetajad, kes säravisilmi räägivad Sulle, miks nad soovivad õpetajaks saada ja kuidas nad ametivalikuga maailma muudavad. Kutsu nad oma klassiruumi praktikale! Lisaks motivatsiooni tõusule aitab see samm ka töökoormust vähendada.

7. Õpi ja koge midagi uut. Käi koolitustel (õpetajatele pakutakse väga palju tasuta eneseharimise võimalusi) või töötubades ning leia võimalusi õppida koos teiste täiskasvanutega. Leia see oma asi ja kirg, milles tahaksid areneda.

8. Väldi negatiivseid keskkondi ja inimesi. Kui astud õpetajate tuppa, kus kolleegid järjekordset päeva kiruvad, siis leia enda jaoks võrgustik, mis suudab õpetaja tööle positiivset tähendust luua. Negatiivne õhustik mõjutab varem või hiljem ka Sinu meeleolu ning suurendab läbipõlemise ohtu.

9. Õpi juhet seinast välja tõmbama. Mõnikord piisab viiest minutist, et stressist taastuda. Tee hingamisharjutusi või venitusi, kuula muusikat, mine jalutama ja võta päikest, mine kolleegidega lõunale ja rääkige millestki muust kui tööst. Hoia end füüsilises heas vormis - sinu keha on sama oluline tööriist nagu sinu vaim.

10. Õpi olema tänulik. Võime olla tänulik kõikide kogemuste eest aitab vältida nii läbipõlemist kui arvatavasti pikendada ka eluiga. Kui suudad igal õhtul minna magama ja mõelda tänulikkusega tervele päevale, siis ärkad järgmisel hommikul parema inimesena. Või veelgi lihtsam võimalus: mõtle igal õhtul vähemalt kolmele asjale, mille üle oled tänulik ning kindlustad endale rahuliku une kogu ööks.

Karin Härmat on haridusvaldkonna töötajate superviisor ja suhtlustreener ning töötanud õppejõuna Tallinna Ülikoolis.

Koolituse "Supervisiooni töötuba õpetajatele ja kooli tugipersonalile" kohta leiab infot meie koolituste rubriigist.

Foto: Koolielu arhiiv.

Analüüs: võõrkeelte oskus aitab leida tööd ja saada suuremat palka

Madli Leikop — Wed, 21 Feb 2018 11:47:41 +0200

Haridus- ja Teadusministeeriumis valminud analüüs näitab, et keelteoskus mõjutab oluliselt nii töö leidmist kui palganumbrit ning kahe võõrkeele oskamine on Eesti tööturul oluliselt kõrgemalt tasustatud kui ühe võõrkeele oskus.

Tähtis on ka keeleoskuse tase – heal tasemel keeleoskus toob üldjuhul kõrgema palga kui keskpärane oskus.

Ministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul kinnitab analüüs, et mitmekeelsus on väärtus. „Võõrkeelte oskamise vajadust rõhutame ka uues, praegu koostatavas Eesti keelevaldkonna arengukavas. Tahame, et võõrkeeleõpe oleks senisest mitmekesisem nii keelte valikute kui ka õppimisvõimaluste mõttes ning Eestis oleks rohkem inimesi, kes oskavad mitut võõrkeelt,“ ütles Kärtner.

Analüüsis „Võõrkeelte oskuse roll tööturul“ hinnati keelteoskuse mõju palgale, arvestades erinevaid taustatunnuseid: haridus, vanus, sugu, emakeel, tegevusvaldkond, ametirühm, ettevõtte suurus ja elukoht.

Analüüsi tulemuste kohaselt on Eesti inimeste jaoks oluline osata ennekõike inglise ja soome keelt, arvestades ka võimalust töötada välismaal (peamiselt Soomes). Soome keele oskus on Eesti tööturul palganumbrit suurendav tegur üksikutes tegevusvaldkondades, näiteks majutuses ja toitlustuses ning hulgi- ja jaekaubanduses.

Eesti tööturul on kasulikum inglise keele oskus, mis tasub end ära enamikus valdkondades. Kõige rohkem on inglise keele oskusest kasu juhtidel, tippspetsialistidel ja ametnikel, valdkondadest enam majutuse ja toitlustuse, info ja side ning kinnisvara-alase tegevuse valdkondades. Rahvusvahelist tööturgu silmas pidades tuleks inglise keel omandada vabalt valdamise tasemel, Eesti tööturul pole inglise keele vabalt valdamise eelis keskpärase keeleoskuse ees kuigi suur.

Edukust tööturul parandab ka vene keele oskus. Vene keelt oskaval inimesel on paremad võimalused tööd leida, kuid palgalisa annab vene keele oskus vaid teeninduses ja müügitöös.

Mitme võõrkeele oskusest tulenev palgalisa on suurem muukeelse elanikkonna hulgas. Samas on vene ja muu emakeelega elanikkonna võõrkeelte oskus oluliselt kehvem kui eesti emakeelega inimestel.

Inimeste võõrkeelte oskust ja hinnanguid oma keeleoskusele on küsitud rahvusvahelises täiskasvanute oskuste uuringus PIAAC. Eesti tööealiste elanike hulgas on kõige rohkem – 81% vene keelt mingil tasemel oskajaid. Inglise keelt räägib vähemalt keskpärasel tasemel iga teine inimene ehk 51% Eesti elanikest. Soome keele oskajaid on 16% ja saksa keele oskajaid 10%.

Ühe võõrkeele oskajaks peab ennast 45% Eesti inimestest. Kahte võõrkeelt räägib 34% ning kolme või enamat võõrkeelt 16% elanikest. Samas leidub inimesi, kes ei oska ühtegi võõrkeelt.

Analüüsi aluseks on enamjaolt PIAAC-i (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) andmed, millega on seotud Eesti Hariduse Infosüsteemi jt teiste registrite andmeid.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Chalres Koh.

Samal teemal:

Tule testi uusi veebikeskkondi!

Laura Vetik — Tue, 20 Feb 2018 11:42:52 +0200

Uus veebikeskkond jõuab õppetöösse vaid innovaatiliste õpetajate ja haridustehnoloogide abiga! Seega - innovaatiline õpetaja, tule ühine uute keskkondade testijate seltskonnaga, testida saab õppeaasta lõpuni! Kolmele parimale testijale auhinnad.

Startisime veebiseminariga, kus tutvustasime lähemalt projekti ja kogusime osalejatelt ka uusi veebikeskkondi. Aga kas neid tasub õppetöös kasutada? Uurime ühiselt välja!

1. Vali ja broneeri endale testitav keskkond

Keskkonna kirjeldused ja viited leiad SIIT.

2. Testi ise või koos õpilastega.

3. Anna tagasiside ankeedi kaudu:

HITSA hoolitseb tulemuste avalikustamise eest, et teised õpetajad ja haridustehnoloogid parimatest keskkondadest kuuleksid! Aega testimiseks on kuni õppeaasta lõpuni.

Samal teemal:

„Tere, kevad!” kutsub taas!

Madli Leikop — Mon, 19 Feb 2018 10:27:41 +0200

Juba enam kui 20 aastat oleme koos kevadet otsinud ning oma leidusid ja tegemisi ka teistega jaganud. Osalema on oodatud lasteaedade vanemate rühmade lapsed ning 1.–9. klassi õpilased koos õpetajate ja vanematega. Kevade otsimine algab 1. märtsil ja kestab mai lõpuni.

„Tere, kevade!“ eesmärk on hoida sidet loodusega ning õpetada lapsi märkama looduses toimuvaid muutusi. Lapsed õpivad tundma looma- ja taimeliike: vaadeldakse kolmekümne kuue Eestis tavalise looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt sinilill, paiseleht), saabuvad rändlinnud (nt põldlõoke, kuldnokk), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ning kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (kevadkogrits). Lapsed sisestavad nende ilmumise kuupäeva kevadvaatluste kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi ning kevade saabumist üle Eesti saavad veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised.

Lisaks loodusvaatlustele sisaldab „Tere, kevad!” mitmeid võimalusi lisategevuseks - kõik osalejad saavad veebi panna oma joonistusi kevadekuulutajatest ja kevadluuletusi, toimub kevadfotode konkurss. Lisategevused annavad võimaluse lõimida loodusvaatlusi erinevate õppeainetega. Jätkub ka loodusviktoriin kahes vanuserühmas, kus lapsed on nii küsijate kui ka vastajate rollis.

Projekti töökeel on eesti keel, kuid olulisemad juhendmaterjalid on veebis ka vene keeles.

Juhendavatel õpetajatel palume oma grupid registreerida veebruari lõpuks.

Registreerimine, lisainfo kevadvaatluste ja muude tegevuste kohta aadressil https://terekevad.ee või e-posti vahendusel kevad.org@irc.ee.

Info saatis Koolielule "Tere, Kevad!" korraldajate nimel Viktor Muuli. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Loodushariduslik ettevõtmine „Tere, kevad!“ kutsub taas

Registreeru Võrgustik Võrgutab seminarile "Koostöös peitub jõud"

Laura Vetik — Thu, 15 Feb 2018 14:01:06 +0200

Võrgustik Võrgutab seminar „Koostöös peitub jõud“ toimub 15. märtsil Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Seminarile ootame haridustöötajaid kõikidelt haridusastmetelt, osalemine on tasuta!

Palju räägitakse koostöö vajalikkusest, ühistööoskus on üks digiajastu võtmeoskustest. Mida see meile annab ja kuidas seda nõnda korraldada, et sellest kasu oleks?

Seekordsel seminaril räägimegi koostööst: erinevas vanuses õpilaste vahel, eri põlvkondade vahel, inimese ja masina vahel. Vaatame, kuidas toimib koostöö digivahenditega ja kuidas ilma. Samuti räägime koostööst ainetevahelise lõimingu kontekstis ehk õpetajate vahel ja loomulikult piirideülesest koostööst.

Tutvu seminari kavaga ning registreeru hiljemalt 8. märtsiks või kuni kohti jätkub>>

Võrgustik Võrgutab seminaride sarja on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus korraldanud alates 2008. aastast. Seminari eesmärk on tõhustada õpetajate ja õppejõudude koostööd, mis toetaks hariduse kvaliteeti laiemalt.

Samal teemal:

Seminaride sari „Võrgustik võrgutab“ alustas õppeaastat digipöörasust analüüsides