Kokku toimub 97 tehnoloogia õpituba, mis on lastele ja noortele vanuses 5-20 eluaastat tasuta. Õpitubades luuakse animatsioone, mänge ja mobiilseid äppe, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid, tutvutakse 3D-maailmaga, disainitakse nutikat kodu jpm. 

„ProgeTiigri õpitoad aitavad õpilastel mõista tehnoloogia taga olevat sisu, näiteks tarkvara või riistvara tööpõhimõtteid, aga ka seda, kuidas nende abil ise uut tehnoloogiat luua,“ ütles ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. „Kindlasti ootame osalema ka neid lapsi ja noori, kes ei ole varem tehnoloogia loomisega ise kokku puutunud. Aitame neil teha esimesi samme selles valdkonnas ning näitame, et tehnoloogia kasutamise kaudu saab arendada oma loovust, probleemi lahendamise oskust ja koostööoskust.“

Tasuta õpitubasid saab valida oma elukohajärgsest piirkonnast:

•         Põhja-Eesti - Harju maakond;

•         Lääne-Eesti - Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond;

•         Kesk-Eesti - Järva, Viljandi ja Rapla maakond;

•         Ida-Eesti - Jõgeva, Lääne-Viru, Ida-Viru maakond;

•         Lõuna-Eesti - Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakond.

Info ja registreerumine töötubadesse

Õpitoad viiakse läbi ProgeTiigri programmi ja Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetme “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ toetusel. 

ProgeTiigri õpitoad toimuvad üleeuroopalise programmeerimisnädala Code Week raames. 15.-23. oktoobrini toimuva Code Week’i eesmärk on pöörata tähelepanu programmeerimisele ja digitaalsele kirjaoskusele ning neid oskusi lõbusal ja kaasahaaraval viisil nii lastele kui ka täiskasvanutele tutvustada. Eelmisel aastal korraldati Eestis Code Week’i raames 83 üritust rohkem kui 12 000 inimesele, valdavalt haridusasutuste eestvedamisel. Sel aastal on programmeerimisnädala kaardile kantud juba ligi 100 üritust Eestis, korraldajate seas on nii haridusasutusi kui ka ettevõtteid: http://events.codeweek.eu/.  

Samal teemal:

• Robotexi loovad konkursid ootavad osalejaid
• Code Week avab huvilistele ukse digitaalmaailma
• Koolirobootika suurim probleem on juhendajate puudus

Käime külas Haapsalu Innovatsioonikeskuses Innokas, kus räägime juttu selle juhataja Angela Leppiku ning noorte robootikahuvilistega. Sõna saavad ka IT Kolledži tudengid, kes käisid suvel õppereisil Hiinas maailmafirmas Huawei.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Mikson kirjutab, miks on hakatud gümnasistidele küberkaitset õpetama. Dateli esitlustehnika osakonna tootejuht Priit Grünberg tutvustab, kuidas valida klassiruumi esitlustehnikat. Vormsi lasteaed-põhikooli õpetaja Maibritt Kuuskmäe räägib aga lähemalt, mida kujutab endast distantsõpe ning kuidas aitavad sellele kaasa tänapäevased digiõppe võimalused.

Värskest uudiskirjast leiab ka mitmeid töölehti – tutvustame Moodle’i uusi võimalusi, märkmemajanduse kontrolli alla hoidmiseks mõeldud Google Keep’i ning veebis navigeerimist lihtsustavat Symbaloo’d.

Loe edasi siit: https://koolielu.ee/uudiskiri

Loo autor on "Nutitund igasse kooli!" algataja Birgy Lorenz. 

Enam tegevusi toimus I ja II kooliastmes. Tubli töö! Oleme teie üle uhked!

Mõtteid läbiviidud nutitundidest:

   *   Iga väike samm võib osutuda suureks hüppeks.

   *   Nutikad tegevused sobivad igasse õppeainesse.

   *   Kahhoot, Padlet, Quizziz, Quizlet, Plickers, QR-koodide kasutamine on nagu õpetajale loodud abivahendid, mida peaks igaüks oskama!

   *   Nutitunnis tegutsevad õpilased rõõmu ja õhinaga, korrarikkumisi on vähem.

   *   Nutitunnis on õpilased õppimises aktiivsemad kui tavalises tunnis.

   *   Nutitegevused aitavad õpilastel korrata ning paremini õpitut mõista ja ka rakendada päriselus.

   *   Nutitegevust saab kombineerida tradistioonilise õppimisega, eesmärk ei ole “peast ainult nutt” olla:)

   *   Algajatele sobivad kenasti Beebot ja Ozobot, kes on võitnud nii õpilaste kui õpetajate südamed.

   *   Nutitunnis omandatakse nii aine kui digipädevused.

   *   Hästi läinud nutitund paneb ka õpetajal silmad särama:)

   *   Jaga tehtut ka oma kooliveebi, FB k-gukonda või miks mitte oma maakonna ajalehte või kasvõi üle ukse naaberklassis oleva kolleegiga!

   *   Edasijõudnudtele: kui võimalik, siis külasta ka naaberkoole ja tehke midagi ühiselt.

Posititused ja info leiate: https://www.facebook.com/groups/nutitund/

Auhinnad

Avita kirjastuse e-tunni ühele klassiastmele loosimise võitis Haapsalu Põhikool.

Telia Eesti poolt saavad kõik osalenud asutused Linda Liukase programmeerimisõpiku "Tere, Ruby!". Kõige enam postitusi tegid Haanja Kool, Tallinna Lauliku Lasteaed, Tallinna Liikuri Lasteaed, kes saavad endale õppetöös kasutamiseks mitu raamatut.

Meie õnnitlused kõikidele osalejatele!

Samal teemal:

• Ruby igasse kooli!
• Algatus "Nutitund igasse kooli!" toob ühele koolile auhinnana Avita e-tunni kasutusvõimaluse

„Programmeerimine ja robootika on meil juba päris väikestele,“ selgitas tehnoloogiakooli koolituste projektijuht Karin Käär. „On ka kursus, kuhu vanemad saavad lastega koos tulla ja koos programmeerida: „Seltsis segasem – kogu pere robootika. 1.-3. klassi õpilased ja lapsevanemad“. On juhtunud, et lapsed on nutikamad kui vanemad. Hasart tekib kõigil, vanusel pole tähtsust. Isetegemise rõõm on oluline.“ 

Põhikooliõpilastele on mõeldud hulk kursuseid mobiilirakenduste loomiseks ja Lego Mindstorms robootikakomplektidega tegelemiseks, gümnaasiumiastmele on mõeldud kasutajaliidese disain ja prototüüpimine, rakenduste loomise ja programmeerimise alused, multimeedia ja telekommunikatsioon ning oma firma loomise alused. 

Ettevõtlus gümnaasiumile

„Ettevõtluse kursused on hetkel ainult gümnaasiumile. Ideede genereerimisel ei ole vahet, kui noor või vana inimene on, aga ettevõtluse teemaga süsteemsemalt tegelemiseks on gümnaasiuminoorte huvi suurem. 

Ettevõtlus ei pea olema tehnoloogia poole pealt, aga kuna noored on palju seotud internetipõhise tehnoloogiaga, siis ettevõtluse idee on tihti ka tehnoloogiavaldkonnast. Peame vaatama, et ei kaoks klassikalised inseneeria-alad, et nende loodavate äppidega oleks midagi peale ka hakata,“ rääkis Karin Käär. 

Nii mõnedki ettevõtluskursusel sündinud ideed jõuavad lõpuks Mektory ja Swedbanki korraldatud äriideede konkursile Bright Minds, mis novembris alustab teist hooaega. „Programmi suurim kasutegur on, et viies maakonnas käiakse koolinoortele koolitusi andmas, et neil oleks lihtsam oma äriideed välja töötada ja žüriile esitleda,“ ütles Karin Käär. 

Näiteks eelmisel aastal jõuti start-up-stiilis koolitusega Harju-, Lääne-, Saare-, Järva- ja Viljandimaale. Õpilasi juhendati tootearenduse, turu-uurimise ja konkurentsianalüüsi tegemisel. Samuti räägiti meeskondade loomise ja rollide jaotamise olulisusest ning jagati nõuandeid, kuidas investoritele oma ideed tutvustada. Nelja kuu jooksul võttis koolitusest osa ligi 130 noort. 

Huvikool ei ole, huvipõhine küll

TTÜ Mektory Tehnoloogiakooli kohta ütleb Karin Käär, et see ei ole klassikaline huvikool, sest tegu on TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskusega, aga kursused on kindlasti huvipõhised. „Igasugune tegutsemine lisaks kooliharidusele on huvipõhine. Meie kursustel osalemine ja selle edukas lõpetamine annab lisapunkti ülikooli sisseastumisel. Osa õpilasi tulebki kursustele teadlikult, nad tahavad minna TTÜsse ja uurivad, missuguseid kursuseid oleks hea enne läbida. Selline kokkupuude IT ja programmeerimisega tuleb kasuks, sest siin saab noor aimu, kas see eriala tõesti sobiks talle või tuleks teha muu valik.“

Tehnoloogiakooli kursuste juhendajad on TTÜ õppejõud või siis inimesed, kes on TTÜga seotud. 
Kursused toimuvad enamasti laupäeviti, korraga neli akadeemilist tundi. „Et oleks võimalus tulla ka väljaspoolt Tallinnat,“ selgitab Karin Käär. „Väiksematele on kursused nädala sees ja õhtuti, see on pigem Tallinna ja Harjumaa lastele.“

Kursuste tarvis kasutatakse kogu TTÜ tehnilist baasi, ei toimetata ainult Mektory majas. Kursuse hind on 29 kuni 59 eurot, sõltuvalt vahenditest, mida kasutatakse ja kursuse pikkusest. „Hind distsiplineerib ka osalema, tekib kohustus kohal käia. Tasuta asjade puhul kiputakse käega lööma. Kui õpilane kord on kohal, kord ei ole, siis on juhendajal raske tegevusi järjepidevalt planeerida,“ selgitas Karin Käär. 

Karin Käär

Ja ikkagi, miks valida just TTÜ Mektory Tehnoloogiakool? „Iga uus õpetaja, juhendaja lisab omapoolset väärtust, näitab võib-olla juba varem omandatud teadmisi uues valguses. See avardab silmaringi, annab uusi teadmisi ja arendab oskusi. TTÜ Tehnoloogiakoolis on kursusi, mis on 35 tundi pikad ja sobivad ka õpilasele vabaks valikaineks. Kui kool vastu ei ole, siis miks mitte valikainet võtta sealt, kus on olemas selle ainepõhine tippteadmine,“ soovitas Karin Käär. 

Samal teemal:

• Teadlaste Ööl saab TTÜ Mektorys kohtuda robotitega
• Ruby igasse kooli!
• Kaheksa digioskust, mida peaksime lastele õpetama

Minister Maris Lauri sõnas, et väärikas töötasu on tugeva ja motiveeritud õpetajaskonna üks peamine eeldus. „Õpetajate töötasu alammäära tõus vähemalt tuhande euroni on väärika palga eeldus. Riigieelarvelise lisarahaga kindlustame, et õpetajate keskmine brutopalk ületab järgmisel aastal vähemalt 1200 euro piiri,“ ütles minister.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu kindlustab õpetajatele järgmisel aastal vähemalt 4,6-protsendise tõusu. Samuti tegeleb ministeerium täiendavate võimaluste otsimisega õpetajate palga enamaks tõstmiseks. Väga olulised on omavalitsuste õpetajat väärtustavad otsused, sest valdav enamus õpetajaid on nende palgal.

Minister Maris Lauri tõi välja, et töötasu kiirema kasvu kindlustamiseks on vaja jätkata tarkade koolivõrguotsustega. „Tunnustan neid omavalitsusi, kes on koolivõrgu targa korraldamise ning koolitaristute ökonoomse majandamisega taganud oma õpetajatele juba praegu keskmisest märksa kõrgemad palgad. Samuti tahan kiita omavalitsusi, kes ka ise riigi toetusele juurde panustavad,“ märkis minister.

Maris Lauri rõhutas, et õpetajate palgakasvuks seatud eesmärkide täitmiseks peab hoolitsema, et riiklik toetus jõuaks õpetajateni. „Peame oluliseks, et omavalitsustele ja erakoolidele antava õpetajate palga sihtotstarve säiliks, sest kuni riiklik eesmärk pole saavutatud, ei ole tark tekitada olukorda, kus õpetajate palgaks mõeldud raha võib liikuda hoopis teiste kulude katmiseks,“ ütles Maris Lauri. 

Värske OECD võrdleva haridusstatistika ülevaate Education at Glance järgi moodustavad õpetajate palgad koolide põhilistest tegevuskuludest võrreldes teiste riikidega jätkuvalt ebaproportsionaalselt väikese osa. Kui Eestis on õpetajate palk umbes 40 protsenti koolide põhitegevuskuludest, siis OECD riikides on see keskmiselt poole võrre rohkem ehk üle 60 protsendi.

Eile toimuma pidanud õpetajate töötasu alammäära läbirääkimiste asemel olid taas konsultatsioonid, sest omavalitsuste katusorganisatsioonid, Eesti Linnade Liit ning Eesti Maaomavalitsuste Liit saabusid läbirääkimistele volitusteta. Arutelust võtsid osa ka Eesti Haridustöötajate Liidu ja Eesti Õpetajate Liidu esindajad.

Õpetajate palgastatistika leiab leheküljelt www.haridussilm.ee.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• OECD: õpetajate palk kasvab, kuid kõrgharidusega elanikkonna osakaal võib hakata vähenema
• Uuring: Eesti IT-tudengeid huvitavad suhted rohkem kui raha
• Õpetajate keskmine palk tõusis esmakordselt üle 1100 euro

Kontaktseminaril osalevad õpetajad Eestist, Taanist, Saksamaalt, Rootsi Lätist ja Leedust. Sobib ka algajatele.
Sihtrühm:  kõikide ainete õpetajad, kes õpetavad õpilasi vanuses 10 eluaastat ja vanemad. 
Osalustaotlus (vt taotluse vorm allpool) tuleb saata 10. oktoobriks. Eestist saab osaleda 4 õpetajat.

OSALUSTAOTLUS

SEMINARI KAVA

Lisainfo: Elo Allemann, eTwinningu projektijuht, elo.allemann(ät)hitsa.ee 

Samal teemal: 

• eTwinningu projektivõistlusel tunnustatakse silmapaistvaid projekte
• eTwinninguga Vilniuses
• Tänavusel eTwinningu päeval tunnustame mitmekesisust
• Alasniidu Lasteaias õpivad ja mängivad väiksed leiutajad!

Tekst avatakse Vikerraadio kodulehel täna kell 9. Viimane aeg oma võistlustöö ära saata on homme kell 18.

Võistlusel saab osaleda üksi ja võistkonnana. Võistkonna võib moodustada kool, klass, perekond, sõpruskond jne. Võistkonna suurus on vaba.

Kokkuvõtte tegemine nõuab oskust tekstist aru saada, sellest tuumne info üles leida ja tulemus lugejale selgelt edasi anda. Vaja on jälgida, et algse teksti mõte ei moonduks, tulemus oleks objektiivne ja esitaks teksti autori mõtteid, mitte refereerija arvamusi, kokkuvõte oleks arusaadav ka ilma originaalita ning tekst oleks selge, täpne ja kirjavigadeta.

Parimatele kokkuvõtte tegijatele on auhinnad, parimale kooliõpilasele antakse eriauhind. Iga osavõtja saab välja prinditava nimelise osalustunnistuse.

Võistlus toimub viiendat korda. Selle korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Rahvusringhääling ning Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut koostöös Emakeele Seltsi ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Tarkusepäeval algab EENeti arvutijoonistuste võistlus „Ajarada“
• Selgusid HITSA õpilastööde konkursi „Maailmariik Eesti“ võidutööd

2006. aastal alustati ajakirjaga ning esialgu oli plaan tagasihoidlik – anda välja vaid üks ja ainus paberväljaanne ning edaspidi piirduda veebipõhise ajakirjaga. Nüüdseks on uudiskirja välja antud täpselt 40 korda ja alati ka paberil. See aga näitab hästi, et mitte kõik ei koli internetti ja tehnoloogilistesse vahenditesse, oluline on tasakaal traditsiooniliste vahendite ja uudse tehnoloogia vahel. Üks ei välista teist.

Kümme aastat tagasi rääkisime koolide varustamisest arvutitega, õpetajate koolitamisest ja võrgustike loomisest. Nüüdseks on juurde tulnud hulgaliselt teemasid ja teadmisi ning üha enam mõistetakse, et digipädevuste arendamisel ning nutivahendite kasutamisel õppetöös ei ole ainult õppetöö rikastamise eesmärk. See kannab eelkõige reaalset vajadust valmistada noori ette tuleviku töökohtadeks, kus hakkama saamiseks muutuvad digipädevused – nii üldised kui ka erialased – aina möödapääsmatumaks.

IKT spetsialistid on praegu kandev jõud kõikides Euroopa majanduse sektorites. Nõudlus kasvab 3% aastas ja informaatika eriala lõpetanutest selle rahuldamiseks ei piisa. Selle tulemusena on Euroopas palju vabu IKT spetsialistide ametikohti, mida ei suudeta täita suurest tööpuudusest hoolimata. Kui me selle probleemiga ei tegele, võib meil aastaks 2020 olla puudu kuni 800 000 IKT spetsialisti. Ja mitte ainult IKT sektoris ei pea töötajad digipädevusi omama, need oskused muutuvad olulisemaks pea igal erialal.  

Selles valguses on üsna selge, miks ka Eestis on koolide digipööre jätkuvalt aktuaalne teema. Miks juba lasteaias hakatakse lastele õpetama baasteadmisi ja koolis valmistatakse lapsi tasapisi ette digitaliseeruvas maailmas tegutsemiseks. Tehnoloogia on siin, et jääda, niisiis on kõige mõistlikum õpetada lapsi ja noori seda targalt, turvaliselt ja loovalt kasutama.   

Ka Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad hakkasid selle peale mõtlema, kui 2013. aastast sai nende eestvedamisel alguse üleeuroopalise programmeerimisnädala (Code Week) traditsioon. Code Week laiendab aasta-aastalt oma piire, olles kasvanud juba ülemaailmseks ettevõtmiseks. Ka Eesti lööb selles hoogsalt kaasa – lisaks koolidele ja lasteaedadele korraldavad sel aastal temaatilisi üritusi raamatukogud, oma huvi on üles näidanud ka ettevõtjad, kes „Tagasi kooli“ programmi raames annavad koolides tunde ja räägivad programmeerimisest ja selle vajalikkusest töömaailmas.  

Ja mis edasi? Tahaks loota, et kümne aasta pärast on mõisted „digitaalne kirjaoskus“ ja „digipädevused“ sama enesestmõistetavad, nagu on arvutus- ja kirjaoskus. Sest selge on see, et nii kuidas muutub maailm meie ümber, peame me kohandama ka oma arusaamu haridusest ja eluks vajalike oskuste õpetamisest.

Autor: Laura Vetik, e-õppe uudiskirja toimetaja

Konverentsi avaettekandes filosofeerib tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa. Seejärel toimuvad paralleelsed töötoad, kus tutvustatakse õppevara ja metoodikaid, koolide koostöövõimalusi, uusi õpilahendusi, räägitakse digipädevustest. Eraldi töötoad korraldatakse koolijuhtidele.

Pidulikul brunchil tehakse teatavaks Haridusameti korraldatud konkursi parimad ning esimest korda kuulutab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus välja koolid, kes kõige aktiivsemalt digitaalseid võimalusi kasutavad.
Autasustamistseremooniale järgnevas paneeldiskussioonis arutlevad õpilane, direktor, õpetaja ja lapsevanem Indrek Vaheoja juhtimisel põnevatel tehnoloogia ja hariduse teemadel.
Konverents on kõigile haridustöötajatele tasuta.

Registreeruda saab aadressil https://expo.ekool.eu/

29. ja 30. septembril saavad kõik huvilised Äpilaboris oma äppe tasuta testida!

Äpilaborisse on tänaseks üles rivistatud enam kui 30 erinevat nutiseadet, mille seas on esindatud nii tuntumad tootjad (Samsung, LG, Nokia, Microsoft, HP, Apple, Asus, Sony) kui operatsioonisüsteemid (Android, iOS, Windows Phone). Seejuures uueneb seadmete nimekiri pidevalt. 

Sedavõrd lai nutiseadmete rivistus on loodud just Äpilabori klientide huve silmas pidades – uute äppide loojad peavad saama võimalikult kiire ja mugava tagasiside selle kohta, kas loodud äpp töötab korrektselt eri situatsioonides. 

Seni sai Mektorys äppide testimisi läbi viia n-ö käsitsi ja ükshaaval, mis sisuliselt tähendas seda, et äpi testimiseks tuli minna laborisse kohale ja hakata eri seadmete lõikes teste läbi viima. Nüüd lisandunud automaattestimise võimekus on aga nii Eestis kui Baltimaades unikaalne nähtus. 

„Automaattestimine on kiireim ja mugavaim moodus veenduda, kas sinu poolt loodud mobiilirakendus või veebileht töötab tõrgeteta nii erinevates nutiseadmetes kui ka levinumatel operatsioonisüsteemidel,“ selgitas Äpilabori automattestimise platvormi looja Priit Pikk. 

Tema sõnul tuleb automaattestimise puhul valmis kirjutada testiskript ning kirjeldada selles ära oma soovid. Automaattesti käivitab testija oma arvutis, kuhu jookseb ka testi tulemus. 

„Sisuliselt võimaldab automaattestimine sooritada läbi käskluste kõiki neid tegevusi, mida saab teha manuaalset sama seadet käes hoides,“ lisas Pikk. 

Äpilaborisse on oma äppe testima oodatud erinevad sihtrühmad: idufirmad, ettevõtted, riigiasutused, kooliõpilased ja tudengid. 

Septembri lõpus on Äpilaboriga tutvuma oodatud kõik huvilised. Selleks toimuvad TTÜ Mektorys 29. ja 30. septembril demopäevad, kus antakse ülevaade äppide testimise võimalustest. Demopäevadel on võimalik oma äppe täiesti tasuta testida. Lisaks viib Telia 30. septembril toimuva Teadlaste öö raames Äpilaboris läbi esimese automaattestimise ühe oma tuntud teenuse äpiga. 

Äpilabori teenuseid on tänaseks kasutanud terve rida tuntud ettevõtteid ja asutusi: Estravel, Postimees, ASA Quality Services, Telia, Keskkonnaministeerium ja mitmed teised. Samas pole ükski ettevõte veel läbi viinud automaattestimist, mis on varasema lahendusega võrreldes tunduvalt mugavam ja kiirem. 

Huvilistel on võimalik Äpilaboriga ühendust võtta e-posti aadressil: info@smartlab.ee.

2014. aasta novembris allkirjastasid TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory, IT Kolledž ning juhtivad Eesti IT ettevõtted Telia Eesti, Samsung,  TTÜ, ASA Quality Services, Nortal, StagnationLab, Applaud, MobiLab ja MTÜ IKT Demokeskus  koostöölepingu, millega  loodi Mektorysse äppide testimise keskkond. Hiljem liitus labori partnerite ringiga Elvior. Keskuse sponsoriteks on ka Microsoft, HP, Valge Klaar ja LG. 

Äpilabori loomise idee sai alguse IT ettevõtete ühisest huvist suurendada Eesti ettevõtete loodavate rakenduste võimekust ja ärilist potentsiaali. Keskus loodi, kuna igal ettevõttel eraldi ei ole otstarbekas keskust välja ehitada ning ülikoolidel puudub vajalik taristu suuremahuliseks õppetegevuseks.

Allikas: Äpilabori info.