Teemad on sellel aastal erakordselt põnevad:

joonistuskonkurss „Robotite argipäev“

digitaaljoonistuskonkurss „Robotex 2050“

fotokonkurss „Robotid teevad kodu targaks“

videokonkurss „Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga“

meisterdamiskonkurss „Kuidas pääseda kosmosesse?“

luuletuskonkurss „Julge roboti rind on õline“ 

Töid saab esitada kuni 07.11.16: http://www.robotex.ee/konkursid
  
Robotexile saab tulla ka õppima. Igas vanuses lastele on töötubades loodud üle 3000 koha. Info täieneb jooksvalt: http://www.robotex.ee/tootoad2016. Töötubadesse registeerumine avatakse 1. novembril.

Tule uudista ka tehnoloogiavaldkonnas toimuvat! Tehnoloogianäitusel on palju põnevaid eksponaate ning 2. detsembri õhtul toimub ka kosmoserobootika konverents  www.robotex.ee/konverents.

Robotexile saab tulla võistlema nii täiesti algajate kui ka kogenud robootikutest lastega. Robotex 2016 võistlustele registreerumine on nüüd avatud: http://voistlus.robotex.ee/2016/register 

Pane end kirja ka Facebooki üritusele!
  
Lisaks eelmise aasta 17 võistlusele on lisandunud proffidele LEGO 3 kg SUMO, droonide takistussõit ja Tartu Ülikooli Mõttejõud; kuni 14-aastastele VEX IQ võistlushooaeg; kuni 12-aastastele algajatele ProgeTiigri haridusrobotite ja LEGO WeDo võistlus. 

Võistlejale vajalik info on leitav lingilt www.robotex.ee/osalejale

Allikas: Robotexi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta suurim robootikaüritus Robotex kutsub osalema!
• Ettevalmistus robotijalgpalliks on omaette teadus
• Robotex 2015 võistlusel pälvis aktiivseima kooli tiitli Rakke Gümnaasium

„Inimestel on tänapäeval kiire ja sageli ei olda kübermaailmas kuigi tähelepanelikud ja ettevaatlikud. Aga sa ei teeks seda füüsilises maailmas. Sa ei lähe õhtul magama, ilma et oleksid oma välisukse lukustanud. Sa ei jätaks suurt teadet oma maja kõrvale, et sa sõidad mõneks päevaks kodust ära ja kedagi pole kodu valvamas! Aga kübermaailmas teeme me seda kogu aeg,“ ütleb Louisiana Osariigi Ülikooli õppejõud ning küberekspert Jeff Moulton, kes sel suvel HITSA eestvedamisel toimunud rahvusvahelise küberkaitse suvekooli raames ka Eestit väisas. „Me peame hakkama mõtlema kübermaailmast samamoodi nagu füüsilisest maailmast.“

Eestis on praegu üks kool, mis õpetab keskkoolinoortele küberkaitse teemasid. Kas Teie meelest peaks see olema laiem praktika, kas peaksime hakkama küberkaitse teemasid juba maast madalast tutvustama?

Jah, ma olen 100% selle poolt, et küberkaitse teemasid juba võimalikult varakult alates lasteaiast tutvustada.

Lasteaia- ja algklassilastele peaks juba õpetama baasteadmisi nn küberhügieenist – ära jaga oma salasõna, ära jaga oma arvutit võõrastega, ära usalda kõiki veebilehti jne. Peatu, mõtle ja siis kliki – see on minu moto. Kui meil on olukord, kus juba 1,5aastased kasutavad tahvelarvuteid ja sülearvuteid, siis neidki tuleb õpetada.

Põhikoolis peaks see olema juba edasijõudnute tasemel. Küberhügieeni kõrval peaks rääkima ka keerulisematest kontseptsioonidest nagu näiteks krüpteerimine. Keskkoolinoortele saab teemat veelgi põhjalikumalt tutvustada – võrgutopoloogia, turvaline võrgu ülesehitus jne.

Kuidas on lood Ameerika Ühendriikides?

Minu teada sellist ühtset üleriigilist õppekava küberkaitse õpetamiseks üldhariduskoolides pole. Aga võiks olla! On kohalikul tasandil loodud algatused ja osariigiti on see erinev. Samas on sellist standardit ka raske luua, sest see valdkond muutub iga päev, mõnikord lausa iga tund! Nii et õpetada saaks eelkõige alustõdesid.

Tänapäeva lapsed sünnivad juba asjade interneti maailma, millest praegused täiskasvanud ei osanud unistadagi. Kas muutunud olud peaks muutma ka seda, kuidas lapsi praegu õpetatakse?

Nii nagu vanemad õpetavad oma lapsi, mida tohib teha ja mida mitte, peaks neid ka digitaalmaailmas käituma õpetama. Asjade internet on ja jääb, nii et sellega peab lihtsalt harjuma. Peab õppima end kaitsma ja piirama ka selle mõju.

Kas peaks siis vähendama oma kodus asjade hulka, mis on internetti ühendatud?

See on valikute küsimus. Peab aru saama, kuidas need asjad töötavad, mis millega ühendatud on, mida sellega ette saab võtta. Enamik inimesi kasutavad neid asju pimesi ega teagi täpselt, millised riskid kaasnevad. Tuleb jälgida ka seda, millistele andmetele nõutakse ligipääsu erinevate rakenduste kasutamisel. Kui näiteks Google’is mingit otsingut tehes tahetakse üks hetk teada, mis on teie täpne asukoht, siis seda infot ei ole tegelikult vaja! Ja need on kõik asjad, mida tuleks õpetada ka lastele.

Aga õpetajad ja lapsevanemad sageli ei tea isegi neid asju…

Õpetajad peavad end harima ja võtma vastutuse. Riigi tasandil tuleks tegelikult luua eraldi õppekava, mis just nende küsimustega tegeleb. Nagu ma ütlesin: algklassides peaks õpetama põhitõdesid, põhikoolis ja keskkoolis juba keerulisemaid kontseptsioone küberkaitsest ja internetist, telekommunikatsioonist, digivahenditest jne.

Intervjueeris e-Õppe Uudiskirja toimetaja Laura Vetik

Valitsuses kinnitatud järgmise aasta riigieelarve eelnõus lepiti kokku raha eraldamises huvitegevuse riiklikuks lisatoetamiseks. Riik hakkab huvitegevust täiendavalt toetama alates järgmise aasta septembrist, milleks riigieelarve eelnõusse on plaanitud lisatoetust 6 miljonit eurot. Eelarvestrateegia näeb ette, et ülejärgmisest aastast kasvab huvitegevuse riiklik toetus juba 15 miljoni euroni aastas. Lisatoetuse eesmärk on teha huviharidus ja -tegevus 7–19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks, tõsta kvaliteeti ning mitmekesistada võimalusi.

Minister Maris Lauri rõhutas, et riigipoolne toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste vahenditele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda. „Omavalitsuste täiendava toetamisega soovime kaasata huvitegevusse noori, kes on sellest siiani eemale jäänud ning pakkuda noortele rohkem erinevaid võimalusi,“ märkis minister Lauri. „Huvitegevus peab olema kättesaadav vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.“

Järgmisel aastal kasvavad ka õpetajate palgad ja teaduse rahastamine. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimiseks on 2017. aastal planeeritud ligikaudu 8 miljonit eurot rohkem kui tänavu. Sellega seoses suureneb teadusasutuste baasfinantseerimine ning kasvavad personaalsed uurimistoetused ehk PUT-id ja teadusandmebaaside rahastamine.

Üld- ja kutsehariduse õpetajate ning koolijuhtide tööjõukuludeks on kavandatud eelnõus kokku vähemalt 282 miljonit eurot, kuid lõplik summa sõltub õpilaste arvu kasvust, mis selgub peale 10. novembrit. Munitsipaal-, riigi- ja era- kutse- ning üldhariduskoolide õpetajate palgafond suureneb vähemalt 4,3 protsenti ning sotsiaalmaksu vähendamine võimaldab kasvatada palku veel 0,3 protsenti. Haridus- ja Teadusministeerium otsib, nagu ka eelnevatel aastatel, täiendavaid võimalusi õpetajatele suurema palgakasvu võimaldamiseks.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Muudatused õigusruumis uue kooliaasta alguses ning 2017. aasta alguses
• Põlva-, Valga-, Võru- ja Pärnumaa huvikoolid said riigilt toetust 

Alus-, üldharidus- ja kutsekoolide õpetajatele suunatud kursus annab ülevaate õppetööks sobivate materjalide leidmise ja kasutamise internetivõimalustest. Osaleja saab praktilise kogemuse leitud materjalide hindamiseks, süstematiseerimiseks, haldamiseks ja jagamiseks. Õppijad tutvuvad ka erinevate otsingusüsteemidega ning saavad teada, mis vahe on portaalil, andmebaasil, repositooriumil, otsingumootoril ja digitaalraamatukogul.

Kursuse materjalide hulgas on õppijale suureks abiks infootsingu allikate võrdlustabel, mis annab ülevaate nii repositooriumitest, infosüsteemidest, arhiividest kui ka andmebaasidest. Tutvutakse e-õppe repositooriumiga, Eesti muuseumide veebiväravaga MuIS, Eesti Filmiarhiivi infosüsteemiga FIS, Rahvusarhiivi fotode andmebaasiga FOTIS, Google Scholariga , ERR Arhiiviga jpt.  

Erinevate otsingusüsteemide tundmaõppimiseks ja sotsiaalsete järjehoidjate loomiseks on kursusel videojuhised, mis sisaldavad ka näiteid. See peaks julgustama õpetajat internetis teadlikumalt ja eesmärgipärasemalt toimetama ning märgatavalt vähendama infootsingule kuluvat aega. Iga kursusel läbitud teema juures on ka ülesanne, mille abil saab kohe järele proovida, kuidas uusi teadmisi rakendada.

Õppija kommentaarid ja ajurünnakud on hindamatu väärtusega, sest nii osalevad kõik õpetajad kursuse loomisel. Näiteks kursuse praktilise tööna tutvustavad õpetajad enda erialaga seotud kasulikke ja kvaliteetseid infoallikaid ning neist tekib väärtuslik loend kõikide kursuslaste jaoks. Praktiliste töödena koostavad õppijad ideekaardi infovajaduse teemal ning sooritavad enesekontrollitesti "Autoriõigustest, litsentsidest ja viitamisest". Samuti sooritavad õpetajad infootsingu Google’i otsimootori abil ja hindavad leitud viiteid allikakriitiliselt. Otsitulemuste hindamisel toetuvad õppijad info esituse, objektiivsuse, meetodite, päritolu ja ajakohasuse aspektidel. Et väärt leiud kaotsi ei läheks, loovad õpetajad endale süsteemse lingikogu. Kursusel tutvustatakse nn sotsiaalseid järjehoidjaid, nt Delicious või Pinterest, mis võimaldavad vajaliku viite võimalikult lihtsa vaevaga üles leida. Kursuslaste loodud lingikogud aitavad allikate ringi veelgi laiendada. Selle teema olulisuse tõid esmakoolitusel välja ka paljud osalejad.

Mõned mõtted kursusel osalenud õpetajatelt:

Paula Saaremäe, Elva Murumuna Lasteaed
Õpetajana õppisin, et internet on kui üks suur ookean, mis on pilgeni kalu täis. Allikakriitiline lähenemine õpetas mulle, millised kalad on söömiseks ning millised on mulle kasutud või lausa ohtlikud. Kõige olulisemaks pidasin sel kursusel silmaringi ning teadmiste laienemist, tutvusin väga põnevate infootsingu allikatega, millest polnud varem midagi kuulnud. Äärmiselt huvitav oli tutvuda erinevate lehekülgedega, mida õpetajad oma igapäevatöös kasutavad. Tulevikus hakkan kindlasti kasutama järjehoidjad, et materjale paremini süstematiseerida.

Jana-Maria Kuusiku, Pärnu Kesklinna Lasteaed
Mulle väga meeldis see kursus. Sain tutvuda jälle autoriõiguste ja litsentsidega ning oma eelnevaid teadmisi proovile panna. Väga meeldis uurida erinevaid järjehoidjaid, mis on veebis olemas, sai kommenteerida kaasõpilaste mõtteid ja töid. Oma töös saan kindlasti hakata kasutama järjehoidjaid, sest tänu sellele kursusele sain nendega tuttavaks. Samuti meeldis mulle ülesanne, kus oli vaja välja valida üks allikakriitiline lähenemine ja ära põhjendada, miks just nii ja kuidas.

Ivi Kollo, Rummu Lasteaed
Ma polnud kunagi teinud ekraanipilti ja sain lisaks teada Google Scolarist, mille kaudu on võimalik leida palju rohkem vajalikku infot. Samuti jagasid teised koolitusel osalejad infot, mida ei jõua kursuse käigus läbi töötada. Aga hea on see, et mingil hetkel on võimalus see info siit kogukonnast leida ja siis uusi teadmisi avastada.

Reelika Väli, Nissi Põhikool
Õppisin õpetajana eelkõige seda, kuidas juhendada õpilasi otsinguid tegema ning vajalikke tulemusi veebikeskkondadest tõhusamalt üles leidma. Informaatikaõpetajana saan seda kindlasti ka tundides kasutada. Õppisin ka ise tõhusamalt infot leidma ning sain teada palju selliseid keskkondi, millest enne kuulnudki polnud. Tunnen, nagu oleks uus aken avanenud, sest mul on palju uusi vahendeid, mille abil nii ise õppida kui ka oma õpilaste jaoks õppematerjale ette valmistada.

Ly Niinelaid, Rakke Gümnaasium
Kuigi olen juba üsna mitmel e-kursusel osalenud, juhtub ikka, et olulised oskused on ununenud või ekslen juhendite ja ülesannete tihnikus liiga kaua. Siiski meeldib mulle väline sund endale jälle üks jupike infomaailmast arusaadavamaks teha. Mulle väga meeldisid ülesanded, eriti nende konkreetsed juhised. Autoriõigusest olen küll varem kuulnud ja ka neid juhendatud õpilasuurimuste vormistamisel kasutanud. Sain huvitavaid allikaid kaaslastelt juurde ja loodetavasti oskan veebijärjehoidjaid edaspidi kasutada.

Lisainfot koolituse kohta: http://koolielu.ee/groups/profile/506603/e-kursus-„infootsingu-abc-opetajale

Autorid:

Tuuli Koitjärv, Vanalinna Hariduskolleegiumi algklassiõpetaja
Anne Uukkivi, Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor
Siret Lahemaa, Lauka Põhikooli õpetaja

Kolme esimese koha omanikud saavad võimaluse osaleda eTwinningu rahvusvahelistel üritustel, õpilastele on auhinnaks tehnoloogia töötuba. Äramärgitud projektide autorid saavad auhinnaks tehnoloogilisi vahendeid projektitöö tegemiseks.

Lisaks parimate projektide väljakuulutamisele omistatakse kvaliteedimärk kõikidele nendele võistlusele esitatud projektidele, mis vastavad seatud tingimustele. Eestis kvaliteedimärgi pälvinud õpetajad saavad taotleda ka üleeuroopalist tunnustust ning esitada oma projekti Euroopa kvaliteedimärgi saamiseks.

2016. aasta parimad projektid

2016. aasta eTwinningu projektivõistlusele esitati 28 tööd üldhariduskoolidest ja lasteaedadest üle Eesti. Esimese koha pälvis Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli õpetaja Leila Lehtmets oma projektiga „Let’s play“, mis hõlmab üheksat riiki ja on mõeldud 3–6-aastastele lastele. Projekti käigus valisid iga riigi lapsed tuttava mängu, mida nad lasteaiarühmas mängisid ja mille õpetajad videosse võtsid. Videot jagati projektipartneritega ja nii said kõik kõigi mänge proovida.

Teise koha saavutas Martna Põhikooli õpetaja Kairi Mustjatse tööga „Üle Balti mere“, mille eesmärgiks oli lõimida kultuuri ja programmeerimist. Õpilased valmistasid esmalt oma riigi ja kultuuri kohta online-viktoriini, seejärel loodi Scratch’is programmeerides mänge ja animatsioone teiste riikide kultuuri ja geograafia kohta ja seda viktoriinilahendusest saadud teadmiste põhjal.

Kolmanda koha sai Vastseliina Gümnaasiumi õpetaja Terje Mägi projektiga „eTwinningu puu“. Projekti käigus pöörati tähelepanu loodusele, selle säilimisele ja säästmisele. Koostööna valmis ühisraamat „eTwinning Tree“, kuhu iga riigi õpilased kirjutasid jutu ning lisasid pilte silmapaistvast puust oma piirkonnas.

Fotol 2016.aasta projektivõistluse võitjad.

Innustu kolleegi tegemistest! eTwinning Live’i lehel saad jälgida kolleegide tegemisi ja hoida silma peal valdkonna tegemistel.

Tutvu uute ideedega, arutle ning kohtu uute inimestega! eTwinning Live’i lehelt leiad hulgaliselt põnevaid gruppe, millega saad liituda.

Hangi uusi teadmisi eTwinningu sündmustelt! eTwinningu online-üritustel osalemine on tasuta ning mugav, sest saad seda teha oma arvutist ja kodust lahkumata.

Loo ise online-üritus! Selleks kasuta veebikonverentside töövahendit Adobe Connect, et tutvustada oma ideid, korraldada arutelusid jne.

Kavas on 20 temaatilist töötuba, kuhu mahub 3000 last ja täiskasvanut. Esmakordselt on suurt rõhku pandud abiturientidele suunatud töötubadele. Samuti on eraldi töötoad lastevanematele.

Peale töötubade saab kaasa elada ja mõõtu võtta robotivõistlustel. Sel aastal korraldab HITSA ProgeTiigri haridusrobotite võistluse, kuhu on oodatud meeskonnad kuni 12-aastaste lastega. Ühtekokku toimub Robotexil 23 võistlust.

Palju uudistamist pakub 500 m2 peal paiknev suurejooneline tehnoloogianäitus ning näeb ka parimaid loovate konkursside töid.

Robotexi korraldab Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tartu Ülikooli ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega ning see on kõikidele osalejatele tasuta.

Lisainfo www.robotex.ee

Foto: Robotex

Võistlusel osalemiseks tuleb saata muuseumisse hiljemalt 15. oktoobriks 2016 kas oma tööd tutvustav foto koos kirjaliku selgitusega või töö videotutvustuse link. Fotosid ja linke oodatakse e-postkasti helena@mm.ee või tavapostkasti aadressil Lutsu 4, 51006 Tartu.

Lennukamad Lego-teosed pääsevad näitusele ja lisaks jagatakse parimatele ka lahedaid eriauhindu. Meie head koostööpartnerid võistluse auhinnakasti täitmisel on Teaduskeskus AHHAA, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu linn, Ajakirjade Kirjastus, Teater Vanemuine ja Juku Mänguasjakeskus.

Näitust "Legomaania" saab näha Tartu Mänguasjamuuseumis 13. novembrist 2016 kuni 26. märtsini 2017.
Lisainfot osalemisreeglite kohta leiab muuseumi kodulehelt http://www.mm.ee/uudised/suur-lego-konkurss

Allikas: muuseumi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• FIRST LEGO League ootab õpilasi osalema ja õpetajaid koolituma
• Võru Kreutzwaldi Kooli aasta tegu 2016 - robootikaring
• HITSA koolitusel õpetatakse tõsiseid asju mängu kaudu

Korraldajad ootavad tänavu võistlema enam kui 2000 erinevas vanuses robootikut Eestist ja mujalt maailmast. Kui aga endal robotit veel ei ole, saab osaleda erinevatel loovkonkurssidel, esitades temaatilise foto, video, luuletuse, meisterduse või joonistuse.

„Tänavuse Robotexi teeb väga eriliseks lasteaiast ja algklassidest võistlejate suur osakaal. Esmakordselt asuvad võistlema 500 alg- ja põhikoolilast Robotexi poolt jagatud 100 Edisoni robotiga,“ rääkis Robotexi projektijuht Mart Laul.

Robotid jagati välja Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks suurima robotivõistluse tiitli saamise projekti raames. Lisaks noortele on erinevaid väljakutseid ka edasijõudnud robootikutele. Kohalikele robotiehitajatele pakuvad konkurentsi võistlejaid enam kui viieteistkümnest välisriigist.

2.-4. detsembrini toimuv Robotex on arvult juba kuueteistkümnes. Ligi 16 000 külastajat oodatakse uudistama üle 30 erineva eksponendiga Tehnoloogianäitust, saama osa 3000 kohast tasuta töötubades ja kuulama rahvusvahelist kosmoseteemalist teaduskonverentsi.

Robotivõistlustele saab ennast registreerida: http://voistlus.robotex.ee/. 
Lisainfot loovate konkursside ja võistluste kohta leiab: http://www.robotex.ee/osalejale. 

Esmakordsel võistlejal või huvitatud lapsevanemal tasub küsimuste korral kindlasti julgesti ühendust võtta.
Robotexi korraldaja on Tallinna Tehnikaülikool, kaaskorraldajad Tartu Ülikool ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Robotexi kuldsponsorid on ICD Industries, Eesti Energia, Oomipood ja VEX Robotics.

Allikas: Robotexi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Robotex tuleb niikuinii
• FIRST LEGO League ootab õpilasi osalema ja õpetajaid koolituma
• Robotex kingib koolidele robotivõistlusel osalemiseks 100 robotit

Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnuskirjad parimatele võõrkeele õpetamise uuendajatele andis üle ministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner.

Kärtneri sõnul paistavad aasta parimatena esile toodud teod silma selle poolest, et võõrkeelte õpe toimub koos aktiivse suhtlemise ja kultuurikontaktide loomisega. ”Keelteoskus on võti, mis avab meile uksed teistesse kultuuridesse, lubab vahetult suhelda ja seeläbi paremini üksteist ja ennastki mõista,“ märkis Kärtner.

Tallinna Keskraamatukogu projekti „Skype´i raamatuklubi” eesmärk on tõsta osalejate huvi kirjanduse vastu, luua keskkond suhtlemaks inimestega teistest riikidest ja kultuurikeskkondadest ning seeläbi suurendada teadlikkust ja sallivust. Osalejad lugesid igaks kohtumiseks läbi lühikese kirjandusliku teksti oma emakeeles, seejärel arutati teksti Skype’i vahendusel teiste riikide osalejatega inglise või vene keeles. Erilist tähelepanu pöörati tekstide tõlgendamisele erinevates kultuurides.

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi projekt „Teadus teoorias ja praktikas läbi keele ja kultuuri“ seob keeleõppe ja reaalteaduste õppe. Projekti tuumaks on neli aastat kestnud õpilasvahetus Pihkva Tehnikalütseumiga, lisaks tehakse koostööd Eesti Maaülikooliga. Eesmärk on võõrkeelte praktiline kasutamine, sealhulgas eneseväljendusoskuse, avaliku esinemise oskuse ja koostööoskuse lihvimine võõrkeeles. Projekti tegevused ning vene ja inglise, aga ka prantsuse ja saksa keele kasutamine väärtustab mitmekeelsust koolis.

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi projekt „Kohtumised sõnas ja helis“ viiakse ellu koostöös Saksamaal Reichenbachis asuva Goethe gümnaasiumiga. Saksa keele ja muusika projekti eesmärk on suurendada kultuuridevahelist mõistmist ning toetada keelesõbraliku ühiskonna arengut, sealhulgas populariseerida saksa keele õpet. 2012. aastast toimuva projekti käigus tutvutakse vastastikku eesti ja saksa koorimuusika traditsioonide ja ajalooga, õpitakse ja esitatakse üksteise laule. Eesti õpilased saavad kogemuse, kuidas võõrkeeles olla Eesti kultuuri saadik välismaal.

Keeleõppe tunnuskirja žürii tegi valiku 12 kandidaadi hulgast. Lisaks kolmele Euroopa keeleõppe tunnuskirja saajale märkis žürii ära veel kolm projekti: MTÜ Tartu Saksa Kultuuri Instituudi projekt „Varane saksa keele õpe käpiknukk Hans Hase toel“ ja käpiknuku sünnipäeva tähistamine, Viimsi Keskkooli projekti „EstWay“ raames digilehe loomine ning Tartu Kunstikooli näitus Shakespeare’i 400. surma-aastapäeva tähistamiseks.

Foto: Tallinna Keskraamatukogu nimel võtsid Euroopa keeleõppe tunnuskirja vastu Kristiin Meos ja Kristel Palk.

Taust

Euroopa Keeltepäeva tähistatakse alates 2001. aastast Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni algatusel, et rõhutada keeleõppe tähtsust, väärtustada kõiki Euroopas kõneldavaid keeli ning toetada elukestvat keeleõpet.

Keeltepäeva sündmusi korraldab Euroopa Komisjoni esindus Eestis koostöös Haridus- ja Teadusministeerumi, saatkondade, kultuuriesinduste jt partneritega.

Samal teemal:

• Tööturul vajaliku keelteoskuse arendamisse suunatakse üle 800 000 euro
• Keelekümblusprogrammi aastakonverents "Keelepädevus aineõppes"
• Õpi suvega selgeks uus võõrkeel