Muudatused õigusruumis uue kooliaasta alguses ning 2017. aasta alguses


Avaldaja:Madli Leikop05. September 2016

Haridus- ja Teadusministeerium on kokku pannud info kõigi haridustasemete õigusaktide muudatustest alanud kooliaasta ja järgmise astronoomilise aasta alguses.

Kõrgharidus

12.07.2016 jõustusid ja sügisest rakenduvad Vabariigi Valitsuse määruse „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused“ muudatused. Muudatustega laiendatakse tulemusstipendiumi taotlemise ning erialastipendiumi ja erivajadustega üliõpilaste stipendiumi maksmise tingimusi.

Luuakse võimalus maksta erialastipendiumit osakoormusega õpetajakoolituse õppekavadel õppivatele üliõpilastele. Täpsustatakse erivajadustega üliõpilaste stipendiumi taotlemisega seonduvat ning nähakse ette, et taotlemisel võetakse arvesse üliõpilase poolt täidetav ja mitte täidetud õppekava maht.

Samuti nähakse kõigile enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele ette võimalus taotleda tulemusstipendiumit juhul, kui nad ei ole ületanud õppekava nominaalaega.

Stipendiumite taotlemise õigust laiendatakse ka Eestis viisa alusel viibivatele isikutele. Üldjuhul taotlevad välisüliõpilased elamisluba õppimiseks Eestisse saabumisel semestri alguses. Tulenevalt taotlejate suurest arvust võtab elamislubade menetlemine aega ja seetõttu ei pruugi ilma muudatuseta oluline arv isikuid esimesel semestril stipendiumi saada.

Alanud ehk 2016/17. õppeaastast saabub kõrgharidusreformi üleminekuperioodi tähtaeg. See tähendab, et:

• enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse õppekulude hüvitamisel kehtivas ülikooliseaduses ning rakenduskõrgkooli seaduses sätestatut ja mitte endisi reegleid;
• enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastel kaob ära võimalus akadeemilisel puhkusel olles õppekava täita;
• enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastel oli kuni eelmise õppeaasta lõpuni õigus taotleda nende sisseastumisel kehtinud süsteemi põhitoetust ning täiendavat toetust. Alates 2016/17. õppeaastast saavad nad taotleda vajaduspõhist õppetoetust ning vajaduspõhist eritoetust, mis on suuremad ning mõeldud laiemale taotlejaskonnale.

Kutseharidus

01.09.2016 jõustusid Vabariigi Valitsuse määruse „Kutseharidusstandard“ muudatused, mis puudutavad eelkõige kutseõppe lõpetamise tingimusi. Muudatustega pikendatakse kutseõppe kohustusliku kutseeksamiga lõpetamisele ülemineku aega. Kui senise määruse kohaselt pidi alates sellest septembrist sooritama kutseõppe lõpetamiseks kutseeksami, siis muudatusega kehtestatakse kohustuslik kutseeksam alates järgmise aasta septembrist õpinguid alustavatele õpilastele. Varem kooli vastu võetud õpilased võivad lõpetamiseks sooritada kutseeksami, kuid saavad õpingud soovi korral lõpetada ka eriala lõpueksamiga.

Lisaks üldisele tähtaja edasilükkamisele muudetakse lõpetamise tingimusi hariduslike erivajadustega õpilastele ja kutsekeskhariduse õppekava õpilastele. Hariduslike erivajadustega õpilastele jääbki kutseeksami tegemine vabatahtlikuks, kutseõppe lõpetamiseks piisab eriala lõpueksami sooritamisest. Kutsekeskhariduse õppekava õpilastele nähakse täiendavalt ette võimalus teha lõpueksam järeleksamina juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub.

01.09.2016 jõustusid Vabariigi Valitsuse määruse „Kutseõppeasutuse lõpudokumentide vormid, statuut ja väljaandmise kord“ muudatused, millega kehtestatakse uus eeltäitmata duplikaadi vorm, millele õppeasutus saab kanda algdokumendi teksti. Senine duplikaadi plank sisaldas eeltäidetud välju, mistõttu oli sellele keeruline kanda kõiki vajalikke andmeid, kuna vastavate tunnistuste, diplomite jms dokumentide vormistused on väga erinevad.

Hinnetelehe muudatus puudutab varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise märkimist. Varasemaid õpinguid ja töökogemust arvestades kantakse hinnetelehele edaspidi moodulite maht ja õpitulemused. Seni tuli hinnetelehele märkida ka moodulist väiksemad üksused (teemad või ained).

Noorsootöö ja huviharidus

08.08.2016 jõustus ja sügisest rakendub uus haridus- ja teadusministri määrus „Noorteühingu aastatoetuse taotlemise, eraldamise, eraldamisest keeldumise tingimused ja kord“. Uue korra kohaselt on noorteühingul võimalik taotleda aastatoetust nii üheks kui ka kaheks kalendriaastaks. Varem sai taotleda vaid üheks aastaks. Kaheks aastaks toetust taotledes peab ühing panustama noortevaldkonna arengukava kõigi nelja valdkondliku alaeesmärgi täitmisse ning kavandama oma tegevused ja eelarve kaheks kalendriaastaks.

Toetus eraldatakse ja toetuse kasutamise lepingud sõlmitakse endiselt iga konkreetse aasta kohta eraldi. Uue korra järgi tuleb eelmise aasta toetuse kasutamise aruanne esitada 15. jaanuariks ja seda arvestatakse järgneva toetuse saamise otsuse tegemisel.

Üldharidus

01.09.2016 jõustus haridus- ja teadusministri määrus „2016/2017. õppeaasta koolivaheajad“, millega kehtestatakse 2016/2017. õppeaasta sügis-, talve-, kevad- ja suvevaheaeg. Alanud õppeaasta vaheajad pandi paika 2015. aasta suvel ning need lähtuvad vanast loogikast, kus kevadised vaheajad on pikemad kui sügisesed ja aastas on neli vaheaega. Õppeaastast 2017/2018 hakkab kehtima riiklike vaheaegade uus süsteem, kus teisel poolaastal on üks lisavaheaeg, et jaotada kevadist õppekoormust ühtlasemalt.

01.01.2017 jõustuvad erakooliseaduse muudatused, mille kohaselt muutub omavalitsustele eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmine taas vabatahtlikuks nagu enne 2011. aastat. Linn või vald võib võimalusel erakoole toetada, kui leiab, et vastav kool on kogukonnale vajalik hariduse kättesaadavuse ja mitmekesisuse tagamiseks. Lisaks antakse asutatava erakooli asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele õigus kooli tegevusloa menetlemisel anda arvamus tulevase erakooli kohta.

Üleminekuajal, kuni 2019. aasta lõpuni, saavad erakoolid tegeuskulude katmiseks toetust ka keskvalitsuselt. Riigi tegevustoetus on üleminekuperioodil 75% kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest. Koolidele mõeldud toetus on kohalike omavalitsuste lõikes erinev, kuid mitte suurem kui 87 eurot õpilase kohta kuus. Hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud erakoolidele makstakse tegevuskulude toetust märksa suuremas mahus vähemalt 2023. aasta lõpuni.

Riiklikus haridustoetuses muudatusi pole – riik annab erakoolidele jätkuvalt haridustoetust samadel alustel kohalike omavalitsustega.

Kutsete süsteem ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamine

01.09.2016 jõustusid (osaliselt ka 09.07.2016) haridus- ja teadusministri määruse „Kutsetunnistuse statuut ja vorm“ muudatused. Need puudutavad eelkõige kutsetunnistusele kantavaid andmeid, näiteks kantakse kutsetunnistusele edaspidi ka kutseeksami keel, ning osakutsetunnistuse vormistamist. Lisaks täpsustatakse duplikaadi väljaandmise korda ja luuakse võimalus taotleda muudetud andmetega kutsetunnistuse duplikaati, kui kutsetunnistuse omaniku isikukoodi on muudetud.

01.08.2016 jõustusid Vabariigi Valitsuse määruse „Kutseregistri põhimäärus“ muudatused. Olulisemad neist puudutasid kooli lõpetajale kooli antud kutse registrisse kandmist. Samuti kantakse muudatuse kohaselt registrisse ka osakutseid puudutavad andmed. Lisaks täiendati kutse andja kohta registrisse kantavaid andmeid ja lisati andmed kutse andmise tasu suuruse kohta.

Olulise muudatusena pole kutseregistris isikule antud kutse avalikustamise kohta vaja eelnevalt isiku nõusolekut küsida. Kuna kutse kehtib ainult kutseregistri kande olemasolul, peavad andmed registri eesmärgi saavutamiseks olema nende kehtivuse ajal avalikud. Kui isik avalikustamisega nõus ei ole, on tal õigus see keelata.

01.01.2017 jõustub (rakendub 01.07.2017) haridus- ja teadusministri määrus „Kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude ülemmäärad“. Määrus puudutab kutse andjaid, kes korraldavad kutseeksameid kutseõppe lõpetajatele. Kutse andjad peavad sel juhul kutse andmise tasu kehtestades arvestama, et ei ületataks kutseeksami väljatöötamise ja arendamise kuludele ning eksami läbiviimisega seotud kuludele kehtestatud ülemmäära.

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal: