Sõbralik koostöö on Nõlvaku Lasteaia üks põhiväärtustest. Kokku on väärtuseid neli, lisanduvad tervis, keskkonnahoid ja loovus. 2016. aastal pälvis Nõlvaku Lasteaed süsteemse ja tulemusliku tegutsemise eest laste kasvamist toetava keskkonna loomisel Tartu Ülikooli eetikakeskuse tunnustuse „Väärtuskasvatuse lasteaed“ ja „Hea lasteaia edendaja“.

Käisin Nõlvaku Lasteaias külas enne aastalõppu, mil maja oli tavapärasest vaiksem, aga rikkalikult dekoreeritud ja kaunistatud: suured paberist lumehelbed laes ja seintel, lustakad paberketid ühest seinast teise ulatumas, tuledesäras kuused ja palju muud pühade juurde kuuluvat. „Seda tegid lapsevanemad, see kõik on meie ühine idee ja teostus,“ ütles direktor. Lastevanemate tegutsemine rõhutas veelgi Nõlvaku Lasteaiale vast kõige iseloomulikumat väärtust: sõbralikku koostööd. 

Ühiselt valminud kaunistused

Veidi hiljem olid vestlusringis väärtustest ja väärtuskasvatuses rääkimas direktor Merle Perm, õppealajuhataja Karolin Kabanen, logopeed Kadri Toom, rühmaõpetaja Merilin Mandel ja muusikaõpetaja Katrin Mandel. 

Kas 2016 oli teie jaoks teistmoodi (töö)aasta kui muidu?

Karolin Kabanen: See oli hästi töine, aga üllatusterohke aasta. Võtsime korraks aja maha, et täiesti ausat pilti iseendast peeglis vaadata. Seda aitas meil teha osalemine TÜ eetikakeskuse väärtuskasvatuse konkursil. Saime tagasivaatavalt analüüsida, mida juba teinud oleme. Ja saime hoogu juurde, kuna meile öeldi, et tehtu on ilus ja tore. Ise me elame siin lasteaias igapäevast elu ega analüüsi oma tegevust niimoodi iga päev. 

Merilin Mandel: Väärtuskasvatuse konkursil osalemine oli kui kollektiivne sisekaemuslik tegevus, pidimegi sõnastama, mida me iga päev lasteaias teeme. 

Merle Perm: Meie jaoks oli kõik väga loomulik, need väärtused, mida me endas kanname ja mis meil ka kirjas on, need põhiväärtused ei ole sõnakõlksud, me elamegi neid väärtusi. Sõbralik koostöö tähendabki sõbralikku koostööd – kes näeb sõpra hädas, see aitab; kes oskab, see teeb. Inimesed ei pelga ka eksida, nad on julged ja avatud. Teinekord öeldakse lasteaiapere, meie oleme siin tõesti nagu üks suur perekond. 

Merilin Mandel: Ma pole nii hästi funktsioneerivat perekonda ammu näinud! (Kolleegid on selle toreda ütlemisega väga nõus – toim.)

Katrin Mandel: Minu kui muusikaõpetaja jaoks algab aasta tegelikult sügisel. Oleme tänaseks üksjagu laule jõudnud selgeks õppida. Tegelikult on igaks sündmuseks midagi varnast võtta, nii lastel kui õpetajatel. Meil laulavad õpetajad ka! Oli töine, rõõmus, huvitav, loominguline aasta. Järjest tegusamaks on aastad muutunud. Ja mitte nii, et keegi ütleb, et nüüd peab tegusamaks muutuma, vaid meie ühine tegutsemine järjest aktiviseerub.  

Merilin Mandel: Siin lasteaias töötamine pole mitte töö, vaid eluviis. Kui ikka kellelgi on hea idee, siis kella ei vaadata, nii tore on koos tegutseda.

Merle Perm: Minu jaoks oli suur muutus see, et 2016. aasta sügisest oleme taas kuue rühmaga lasteaed, enne oli 12 rühma. Nõlvaku Lasteaia lasteaia Tuleviku filiaal hakkas elama oma elu, ja nüüd on Laagris tore Tuleviku Lasteaed. 

Üks rühmaruumidest

Rühmaõpetaja on ilmselt see, kes lasteaias väärtuskasvatuse ja väärtustega kõige rohkem kokku puutub?

Merilin Mandel: On küll nii. Ma ei võta küll teadlikult ette paberit, et mis väärtus meil see kuu tulipunktis on. Iga päev saan selle vähemalt korra sõnades lasteni tuua ja tegevustega lõimida, väärtused ei ole lihtsalt sõnakõlksud. Ja kui õpetajad omavahel suheldes ka lastele eeskuju annavad, siis mis neil muud üle jääb kui õppida ja järele teha. 

Kui tihti läheb lasteaias logopeedi abi vaja ja kuidas logopeed oma töös ka põhiväärtustega arvestab?

Kadri Toom: Logopeedi abi läheb vaja igapäevaselt, ehkki tegemist on tavalasteaiaga. Olen püüdnud ka kõnearendustöös tuua sisse teemasid, mis on seotud väärtuskasvatuse ja üksteisest hoolimisega. Veel pean oluliseks sõbralikku koostööd vanematega, sest laps vajab ju mitmekülgset tuge. Võibolla mõni lapsevanem on hõivatum ja tal on raskem leida aega lapsega harjutamiseks, aga üldiselt saan öelda ainult kiidusõnu. Ma ei ole siin veel tervet aastat töötanud, aga minu jaoks ongi kõige positiivsem üllatus see, kui hea seltskond on siin koos. 

Põhiväärtused on kogu aeg silma all ja näha

Nõlvaku Lasteaed oli tubli lasteaed ka kahe, kolme, nelja aasta eest ja on seda kindlasti tulevikuski. Miks otsustasite kandideerida väärtuskasvatuse konkursil just nüüd, ei varem ega hiljem? 

Merle Perm: Tundus, et oleme jõudnud etappi, kus meil on midagi öelda ja ette näidata. Seljataga on kolmeaastane sisehindamise periood, need kokkuvõtted olid tehtud, käimasolev õppeaasta oli kohe kohe lõppemas. Käis juba lasteaia uue arengukava koostamine. Kevadel tuligi kuidagi loomulikult idee, et proovime konkursil osalemiseks vajalikku formaati täita. Kui projekt oli kaante vahel ja olime selle ära saatnud, siis see kõnetas meid nii palju, et sealt tulid meie arengukava põhisuunad. See kõik oli rahulik ja loomulik areng. Siis saime tagasisidet eetikakeskuselt, sealt saime palju julgustust ja nii see protsess liikus.

Karolin Kabanen: Oleme oma teed ja rada otsinud kõik need aastad, tähistasime hiljuti viiendat sünnipäeva. Leidsime, et meil on nii hea siin majas olla ja töötada, et nüüd tahame konkursil osaleda. Kirjutasime ausalt ka oma arenguvõimalustest. Need ei ole vead, need on arenguvõimalused. 

Merilin Mandel: Positiivne eneseanalüüs on alati meeldiv teha, eriti veel, kui saad vastata küsimustele, mis kõik on siin hästi. 

Lasteaias on ka ujula

Sõbralikkus, koostöö, laste tervis ja loovus – need on ju loomulikud asjad ühes lasteaias. Kui põhiväärtused kirjas ei oleks, kas te siis neid ei järgiks?

Katrin Mandel: Need on kõige inimlikumad ja tähtsamad väärtused, igapäevatöös me kogu aeg jagame oma mõttelaade, mis on nende väärtustega seotud. Ma valin ka laule selle järgi, mis lastele neid meelde tuletaksid. Kui lapsed saavad siit need väärtused kaasa tegevuste kaudu, siis see on kõige tähtsam. Meil on võimalus lastele pakkuda ja tähelepanu juhtida sellistele asjadele, mis neile hiljem elus rõõmu ja kasu toovad. 

Merle Perm: Siinkogetuga lähevad nad koju. Meie põhiväärtused ei kõneta üksnes lapsi, vaid need lähevad edasi vanematele. Juba 2012 said põhiväärtused ühiselt kirja pandud. Panime kirja ju seda, mida ise väärtustame! Me ei mõelnud neid projekti jaoks välja. 

Merilin Mandel: Miks meil need igal pool kirjas on, ka rühmas seinte peal näiteks? Ka rühma reeglid on kirjas, et need oleks kogu aeg visuaalselt näha. Kui lapsed lähevad riidu, mida ikka vahel juhtub, siis räägin neile sõbralikust läbisaamisest ja saan näidata kohe visuaalselt, et meil on asjad nii, meie harjutame sõbralikuks olemist. Lapsed ju alles õpivad tundma  ning ellu rakendama neid väärtusi. 

Karolin Kabanen: Tulin siia alguses rühmaõpetajaks. Esimene mulje, mis majast kohe jäi, oli see, et kuidas need inimesed siin nii õnnelikud ja sõbralikud on, kuidas meeskonnatöö nii hästi toimib. Nii et need väärtused – sõbralik koostöö, tervis, keskkonnahoid, loovus –  elavad oma elu hoolimata sellest, kas on kirja pandud või mitte. 

Kadri Toom: Igal asutusel on oma nägu, tajun Nõlvaku Lasteaia poolt esiletõstetud väärtusi siin töötades tõepoolest iga päev. 

"Tarkuste hoidiste" metoodika põhineb eesti vanasõnadel

Nõlvaku Lasteaias on igapäevatöös kasutusel mitu metoodikat. Miks nii?

Karolin Kabanen: Oleme otsinud oma nägu. Kuna variante on nii palju ja õpetajad on praktiseerinud erinevaid metoodikaid, siis tegime pilootaasta, kus proovime erinevaid lähenemisviise ja pärast arutleme. Igaüks saab siis edasi mõelda ja valida.

5-7-aastaste rühmas on Merike Miti „Tarkuste hoidiste“ metoodika, mis on eesti vanasõnadele põhinev. Kasutusel on ainult positiivse suunitlusega vanasõnad ja neid tegevustesse (mängud, loovtööd, igapäevaolukorrad) rakendades õpetatakse lastele märkamatult ka väärtuseid. 4-5-aastased piloteerivad metoodikat „Sina suudad seda“, mis on sotsiaalsete oskuste programm. ja veel on meil kasutusel „Samm-sammult“ metoodika, mis on ka sotsiaalsete oskuste programm. 

Kõik sotsiaalsed oskused on tugevalt seotud väärtuskasvatusega. Valikuvabadus annab võimaluse, et õpetaja saab lähtuda konkreetse rühma vajadustest.

Merilin Mandel: Näiteks „Sina suudad seda“ õpetab lastele emotsionaalset vastupidavust, kuidas oma emotsioonidega toime tulla. Seda metoodikat ei ole Eestis varem kasutatud.

Sügisel tegelesime enesekindlusega, meil oli enesekindluse nukk Eneli, kuidas Eneli ei olnud enesekindel ja kuidas ta selleks sai. Rühmas on üks laps, kelle enesekõne oli enne hästi negatiivne – ma ei saa, ei oska, pole mõtet proovida. Kui ta pani saapaid jalga, siis julgustasin teda, et mida Eneli ütleks, mida teeks. Nüüd oleme asjad saanud nii kaugele, et ta hüüab iga kord, kui saapad jalga saab – ma suutsin seda, ma olen enesekindel! Juba lühikese ajaga on lapse enesekõne muutunud positiivseks. 

Vasakult: Merle Perm, Merilin Mandel, Karolin Kabanen, Kadri Toom. Taustal paistab suur värvimandala, mida kõik õpetajad tasapisi koos valmistavad. Veel üks koostöövorm!

Öelge palun lõpetuseks üks asi, mille poolest Nõlvaku Lasteaed kõigist teistest lasteaedadest kindlasti erineb?

Karolin Kabanen: Tuled alati naerul näoga Nõlvakule, tuled alati hea tujuga tööle. 

Merle Perm: Siin majas on  keskkond, kus inimesed saavad iseendaks jääda. Positiivsed emotsioonid, kaasahaaravad ideed ja tahtmine südamega teha.

Merilin Mandel: Turvatunne, mis on tänu kolleegidele, inimestele sinu ümber. Mul on igas olukorras abi olemas. Kui on nii palju inimesi koos, siis tihti ei jaksata teiste muredele tähelepanu pöörata. Siin seda ei ole.

Kadri Toom: Eluterve õhkkond. 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• TÜ eetikakeskus tunnustas parimaid väärtuskasvatuse koole ja lasteaedu
• Väärtuskasvatuse lasteaed väärtustab üksteist austavaid suhteid
• Väärtuskasvatus kodus ja lasteaias

„Olen kindel, et põnevate ruumi- ja tehnoloogiliste lahendustega hoone annab õppimiseks ja õpetamiseks rohkesti inspiratsiooni ning moodne vorm toetab kooli põhitegevust,“ ütles minister Mailis Reps ja lisas, et sellises gümnaasiumis tahavad kindlasti kõik lapsed õppida.

„Tänapäevane gümnaasium on nagu korralik nutitelefon: ligitõmbav, lihtsasti kasutatav, valikuterohke ja nutikas sisu on ühendatud esteetiliselt kauni ja kasutajasõbraliku vormiga,“ sõnas gümnaasiumi direktor Alo Savi.

Põlva Gümnaasiumi omanäoline koolimaja on esimene avalik liginullenergiahoone, mille rajamisel on pööratud erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele. Kooli ruumikasutust iseloomustab ühendatus ja sujuv üleminek klassiruumi korrastatuselt mõnusale vahetundide ühisolemisele, kus on oma koht nii malel, kott-toolidel ja raamatutel kui ka lauatennisel.

Gümnaasiumis on viis õppesuunda: kultuuri-, loodus-, reaal-, sotsiaal- ja üldsuund. Valikkursuseid on võimalik valida 67 kursuse hulgast, nendest 15 pakutakse koostöös piirkonna kutsekoolide ja teiste riigigümnaasiumidega. Koolis tegutseb 11 õpilasfirmat.

Põlva maakonnas on gümnaasiumiastmes õpilasi kokku 327, neist riigigümnaasiumis 217. Põlva maakonnas saab gümnaasiumiharidust omandada lisaks riigigümnaasiumile veel Värska Gümnaasiumis, Kanepi Gümnaasiumis ja Räpina Ühisgümnaasiumis.

Riigigümnaasiumide missiooniks on mitmekesiste valikuvõimalustega gümnaasiumihariduse pakkumine kõikjal Eestis. Kõiki riigigümnaasiume seob ühine kvaliteedilepe, kus on kirjas ootused õpilastele, õpetajatele ja koolijuhtidele. Riigigümnaasiumide õppekeskkond on kohandatud spetsiaalselt gümnaasiumile ning arvestatud on paindlike ja innovaatiliste õpetamisvormidega.

Esimese maakondliku riigigümnaasiumina alustas 2012. aastal Viljandi Gümnaasium, 2013. aastal lisandusid Jõgevamaa Gümnaasium ja Läänemaa Ühisgümnaasium. 2015. aastal avati Pärnu Koidula Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium ning Võru Gümnaasium. 2016. aastal alustasid õppetööd riigigümnaasiumid Hiiumaal, Valgas ja ka Põlvas, kus esimesel poolaastal toimus õppetöö asenduspinnal. Varasemalt tegutses kaks riigigümnaasiumi – Nõo Reaalgümnaasium ning Noarootsi Gümnaasium, mõlemad asutatud 1994. aastal. Aastal 2020 on plaanide kohaselt igas maakonnakeskuses riigigümnaasium.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning RKASi tellimusel rajas Ehitus5ECO OÜ Põlvasse enam kui 2300 ruutmeetri suuruse gümnaasiumihoone, mille projekteerinud AS Resand kaasas Saksamaalt energiasäästlike koolide ja lasteaedade eksperdi Gernot Vallentini.  Gümnaasiumihoone arhitekt on Pille Pärn. Ehitustöid rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Tabasallu rajatakse riigigümnaasium
• Kolm uut riigigümnaasiumi alustavad õppetööd

Merle Lepik on klassiõpetaja, haridustehnoloog, arvutiõpetaja ja meediaõpetaja. Kui küsida, et kes siis ikkagi kõige rohkem, on vastus vaikne, kindel ja küsimuse üle veidi imestav: „Ma olen ikka üks ja sama õpetaja. Haridustehnoloog õpetab õpetajaid, klassi-, arvuti-  ja meediaõpetaja õpilasi. Ma ei vaheta rolle. Ei ole nii, et teen kooliukse lahti ja siis järsku olen õpetaja. Ma olen koolis täpselt seesama inimene, kes ma olin enne seda, kui kooliukse lahti tegin. Ma ei mõtle, et oi, ma olen kõva õpetaja, nüüd peavad lapsed mind kuulama. Õpetaja peab olema selline inimene, keda lapsed lihtsalt jäävad kuulama.“ 

Missugune oli Sinu jaoks aasta 2016?

Töine, nagu ikka. Kuna ma armastan oma tööd, siis teen seda hea meelega ka kodus. Selles mõttes, et ma ei ole tikkija inimene, minu õpetajatöö on minu hobi. Kui ma midagi märkan, kellegi head ideed või asjalikku ülesannet kasvõi kodus arvutis olles, siis ma ei suuda rahulikuks jääda, see haarab mind kaasa. Ma armastan oma tööd, ja sellepärast on iga päev minu jaoks positiivselt hästi töine. Kui silmad lahti ringi käia, siis leiad igalt poolt ägedaid ideid. Mõtlen kohe, kuidas saaksin seda tunnis kasutada, mida sellest õppida. 

Aga see oli ka suure tunnustuse aasta, Aasta Õpetaja auhinnagalal tunnustati Sind kui aasta klassiõpetajat. Eestimaa õpib ja tänab?

Tunnustus tuli ootamatult. Teadsin, et koolis kolleeg esitas mu kandidatuuri, aga ega ei võta seda ju kohe tõsiselt. Ma ei tee oma tööd sellepärast, et äkki keegi märkab ja kirjutab sellest tähtsatele inimestele. Kui tunnustus tuli, siis mulle meeldis kõige rohkem see, et ümberringi olid kõik nii õnnelikud ja elevil. Aasta klassiõpetaja tiitel oli tore üllatus. Kolleeg märkab sinu tegemisi siis, kui sa suhtled kolleegiga. Kui sa ei jaga oma ideid, ei märka neid ka keegi. Me jagame Salme Põhikoolis kolleegidega neid asju, mida me teeme.

Kuidas Sinust sai õpetaja?

Väga lihtsalt. Minu esimene õpetaja Virve Kipper tegi selle väga lihtsaks, ta jättis minusse niivõrd positiivse jälje. Päris väikesena tahtsin tegelikult saada partisaniks. Siis tulid ju telekast sellised filmid, kus partisanid olid tublid ja targad. Aga see kihk läks üle. Mingil hetkel – nagu paljud – tahtsin lauljaks saada. Aga siis jäi ikkagi see, et tahan õpetajaks saada. Pärast kooli läksin koju ja mängisin kooli. Veel meenub, kuidas põhikoolis seletasin mingit ülesannet klassiõele, ja kõrvaltvaataja ütles, et küll sa oskad hästi selgitada. Kogu õppimisperiood läkski selle mõttega, et kui kooli lõpetan, lähen õpetajaks õppima. Läksingi pisi-pedasse (Tallinna Pedagoogiline Kool), sest siis olid moes lasteaed-algkoolid. Nägid väikelapse arengut, ja siis tema arengut koolis. Hiljem õppisin juurde noorsootööd, siis nägin, kuidas ja mida mõtleb noor inimene.

Minu esimene töökoht oli toonases Keila Algkoolis. Kolleegid võtsid noore õpetaja hästi vastu, aitasid kõiki muresid lahendada, mis töös ette tulid. Teoorias õpitu on üks asi, aga ühel hetkel oled sa koolis ja pead oskama probleeme lahendada. 

Olen täitsa Sõrve tüdruk, tulin Saaremaale tagasi ja vahetasin Torgu Põhikoolis välja oma esimese õpetaja. Minu eluunistus täitus, olin tagasi samas klassis, kus ma olin õppinud, ja sain õpetada lapsi! Ütlen ka nüüd lastele, et unistage suurelt, siis võib juhtuda, et teie unistus täitubki. Hiljem kutsuti mind Salme Põhikooli huvijuhiks ja siin töötan tänagi. 

Kuidas digimaailm ja digividinad Sinu töösse jõudsid?

Juba Keila päevil üks lapsevanem rääkis mulle, kui huvitav on IT-maailm, et kuidas ma õpetajana ei mõista seda. Siis ma tõesti ei saanud sellest aru, sest noorel õpetajal oli nii palju muid asju, mis tähelepanu vajasid. Aga ühel hetkel tekkis vajadus teha koduleht. Sellisest väikesest asjast tekkis huvi. Siis hakkasin juba Miksikese keskkonda kasutama. Olin alguses väga ettevaatlik digiteemaga.Olen paljuski iseõppija. Alguses ei olnud võimalusi ka nii palju kui praegu. 

Nüüd on digi tunni loomulik osa. See on nagu hingamine, ma ei mõtle digivahendite kasutamisest kui eraldiseisvast asjast. Mõtlengi niimoodi, et selles või teises internetikeskkonnas saan oma tööd kiirendada. 

Salme Põhikoolis on arvutiklass ja meediklass, on komplekt tahvelarvuteid. Lapsed on nii uudishimulikud, ma õpin koos nendega ja avastan uusi asju. Nendega ei ole nagu täiskasvanutega, et ei julge nupule vajutada, mine tea, mis koll sealt tuleb. Kuna kasutame koolis Google Suite for Edu´t, siis see teeb elu veel lihtsamaks, mu arvuti- ja meediatunnid on Google´iga seotud, ühtne mugav süsteem. 

Anna palun õpetajatele nõu, kuidas muuta digivahendid õppetöö loomulikuks osaks?

Ei tohi alguses võtta mahukat projekti, tuleb alustada väikeste sammudega. See väike osa võib olla kasvõi pildistamine. Hea on, kui sama rakendust kasutada mitu korda, väikeste vahedega, et ei unustaks ära. Mistahes äpi, rakenduse, keskkonna vms esimene kasutus peaks olema lühikene, aga kindlasti andma positiivse emotsiooni. Mahukas projekt kasvab üle pea, eriti inimese jaoks, kes väga ei armasta digivärki. Ei tohi karta ebaõnnestumist! Täiskasvanud kardavad ebaõnnestumist, kohe meeletult. Lapsed ju ebaõnnestuvad klassiruumis kogu aeg! Aga ebaõnnestumine on õppimise koht. Ma eksisin, ma analüüsin, miks ma eksisin, ja ma teen järeldused, et järgmine kord ei eksiks. 

Mida oled märganud laste igapäevases digikasutuses, väljaspool õppetööd?

Ikkagi seda, et kontroll puudub. Laps sukeldub oma nutivahendisse ja ta on seal liiga palju aega. Oma klassis lahendasin asja nii, et hommikul, kui lapsed kooli tulevad, siis enne tundide algust võib nutivahendis olla, aga vahetundide ajal ei või. Ka pikapäevarühmas ei või, kui just pole eraldi luba küsinud. Sest muidu laps kaobki nutivahendisse ära. Selle otsuse tegime koos lastevanematega, sest nemadki tunnevad muret. Ei ole märganud, et lapsed nüüd õnnetumad oleksid. Nad mängivad ja suhtlevad omavahel rohkem. 

Missuguseid õpetajatele mõeldud koolitusi Sa eelistad?

Mina eelistan e-koolitusi, et ei peaks kusagile sõitma. Mulle ei meeldi koolist ära olla, ausalt kohe. Võtan koolituse selle järgi, mida ma praktiliselt oma töös saan kasutada või milles ma tunnen, et tahaks oma silmaringi laiendada. Ei pelga ka välismaistel koolitustel käia ja õppida mujaltki. E-kursused on õpetajakoolitust palju paindlikumaks teinud.

Sa oled mitu korda öelnud, kui väga oma tööga rahul oled. Kas siis raskeid, tüütuid päevi üldse ette ei tule? 

Ma ei ole seda natuuri, et tüdineks. Olen unistanud õpetajatööst lapsepõlvest saati. Ma ei kujuta ette, et teeksin midagi muud. Töö lastega annab nii palju. Isegi kui olen vahel tõsisem kui muidu, keegi ikka teeb tunnis väikese nalja, ja mured ununevad. Inimesed peaksidki tegema tööd, mis neile meeldib, siis on elu hulga lihtsam. 

Mis on see, mida sa õpetajana mitte kunagi ei tee?

Ma ei lahenda probleeme üle klassi, tean seda kindlasti. Kui probleem puudutab konkreetset last, siis ma ei lahenda seda kõigi ees. Tundlik teema võib jätta jälje terveks eluks. 
Ma ei salli, kui inimestele tehakse liiga.

Õpetajakutse maine? 

Ma arvan, et see on natuke vaataja silmades kinni. Tõsi on see, et kui vabale ametikohale otsitakse õpetajat, siis ei ole inimesi võtta. Noored pigem vaatavad enne maailmas ringi kui jäävad kuskile paigale ja pidama. See ei ole halb variant, sa ju õpid sellest ka, kui näed, kuidas mujal maailmas elatakse. Õpetajatöö on raske, võibolla sellepärast ei valita õpetaja kutset nii väga. Aga ma väga loodan, et keegi minu õpilastest ehk kunagi mõtleb ja meenutab, et mul oli tore õpetaja, ja õpib ka õpetajaks.

Kuidas Sa suhtud sellesse, kui räägitakse, et lapsed on koolis õnnetud?

Ma ei näe koolis õnnetuid lapsi. Ma näen, kui lapsel on mure. Eriti Salmel, kus on pisike kogukonnakool. Väikses koolis sa märkad lihtsamini seda last, kellel on raske, ja kohe uurid, mis on juhtunud. Aga enamasti lapsed tahavad kooli tulla, sest koolis on tore. 

Mida soovid kõikidele õpetajatele uueks aastaks?

Sisemist rahu. Kui sa ise tunned end hästi, siis see peegeldub väljapoole. Õpetaja elukutse puhul on tähtis, et sa peegeldaksid väljapoole positiivsust, siis on lastel hea olla. 

Foto: erakogu.

Samal teemal:

• Aasta Õpetaja nominendid on selgunud
• Kuld, hõbe ja pronks
• Salme Põhikooli ja Vastse-Kuuste Kooli ühisprojekt „Tahan õppida ja õpetada”

Eesti võistkond esines rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil üliedukalt. Võistlusel, kus osaled 250 õpilast 42 riigist, pälvis kuldmedali Taavet Kalda. Hõbemedali sai Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. klassi õpilane Richard Luhtaru ning pronksi sama kooli vilistlane Jonathan Kalmus. Diplomiga naaseb kodumaale Paul Kerner Tõnismäe reaalkooli 12. klassist ning tunnustusega tuleb koju Carel Kuusk Tallinna reaalkooli 12. klassist.  

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena Tartu observatooriumi teadurid Tiit Sepp ja Tõnis Eenmäe. Võiskonna juhendaja Tiit Sepa sõnul on saavutus ajalooline, kuna nii rikkalikku medalisaaki pole Eesti õpilased astronoomiaolümpiaadilt veel toonud.

Meie õpilaste saavutuse väärtust tõstab seegi, et rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil on medali lävend suhtelisel kõrge. „Erinevalt enamusest teistest olümpiaadidest, kus medaleid jagatakse protsendipiiridega paremusjärjestuse alusel, jagatakse IOAA’l (olümpiaadi rahvusvaheline lühend) medaleid protsendilävendiga kolme parima töö keskmisest, mistõttu on IOAA’l  raskem medalit saada. Näiteks kui üleilmsel füüsika- ja matemaatikaolümpiaadil saab kulla umbes 8% osalejatest siis IOAA’l sai kulla alla 6% võistlejatest, pronksmedali piirid on seetõttu IOAA’l veelgi kõrgemad, võrreldes teiste olümpiaadidega,“ rääkis Tiit Sepp.

Ülesanded olid seekordsel olümpiaadil mitmekesised. Õpilased pidid leidma näiteks LIGO  gravitatsioonilainete observatooriumi vaatlusandemete järgi laineid tekitanud keskse musta augu massi. Veel tuli uurida näiteks eksoplaneete eri vaatlusmeetoditest lähtudes ning Saturni kuu Titaani atmosfääri stabiilsust. Vaatlusvoorus hindasid võistlejad näiteks Plejaadide heledemate tähtede heledusi ja uurisid, milline paistaks tähistaevas Uraanilt.

Lisaks võistlusvoorudele said osalejad tutvuda ka India elu-oluga ja külastada mitmeid India eri religioonide templeid, millest olulisim oli päikesejumalale pühendatud Konarki tempel.

10. rahvusvaheline astronoomia ja astrofüüsika olümpiaad toimus 10-18. detsembril Indias Bhubaneswaris.
Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab haridus- ja teadusministeerium ning korraldab TÜ teaduskool.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Eesti õpilased paistsid silma rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil
• Eestile Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadilt kuld ja kaks hõbemedalit

"See tulemus näitab, et Eestis õpetatakse loodusteaduseid väga kõrgel tasemel. Loodetavasti motiveerivad rahvusvaheliselt tasandilt toodud medalid õpilasi veelgi süsteemsemalt loodusteadusi õppima, et saavutatud taset hoida ja ka edasi liikuda," märkis TÜ teaduskooli teaduse populariseerimise peaspetsialist Marek Järvik.

13. rahvusvaheline loodusteaduste olümpiaad (IJSO) toimus tänavu Indoneesias Bali saarel. Võistlusel purustati senine osalejate rekord, kui võistlustulle astus 276 õpilast 48 riigist.

Eestit esindasid mainekal võistlusel hõbemedali teeninud Kaarel Kivisalu (Tallinna Reaalkool), pronksmedalid rinda saanud Hanna-Riia Allas (Tartu Veeriku Kool), Konstantin Dukatš ja Daniil Vaino (Narva Keeltelütseum) ning Anni Joamets (Tallinna Prantsuse Lütseum) ja napilt medalita jäänud Andreas Simson (Tallinna Inglise Kolledž).

Esikoha ja parima teoreetilise töö auhinna saavutas Taiwani võistleja, ka riikide arvestuses läks võit Taiwani delegatsioonile. Eksperimentaalvooru esikoht läks seekord jagamisele Brasiilia, Hiina ja Venemaa võistkondade vahel.

Juhendajatena saatsid Eesti õpilasi TÜ vanemteadur Darja Lavõgina, ELO žürii liige Ülle Kikas ja TÜ doktorant Andres Ainelo.

Rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil saavad osaleda kuni viieteistaastased õpilased. Kahes teoreetilises võistlusvoorus lahendatakse individuaalselt ülesandeid nii füüsika, keemia kui ka bioloogia valdkonnast ning lisaks toimub võistkondlik eksperimentaalvoor, kus seekord uuriti muskaatpähkli ehitust ja eraldati sellest eeterlikku õli.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab TÜ teaduskool.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Eesti õpilased paistsid silma rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil
• Eestile Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadilt kuld ja kaks hõbemedalit

Peaauhinnad pälvisid õpilasfirma Festera, mis toodab mikroobsel toimel biojäätmeid lagundavaid prügikaste, ning TÜ Ideelabori STARTER programmist välja kasvanud Triplecase, kes on välja töötanud praktilise kolme lukuga pinali.
 
„Kui eelvoorus oli pigem mõnus ja mentorklubile omane õhkkond, siis Startup Day jättis väga võimsa mulje – nii meie oma Kaleidoskoop kui ka suured esinejad suurtel lavadel! Ühele õpilasfirmale on see sama tunne, nagu näiteks mõnele koolipoisile NBAsse pääsemine,” kiidab Festera meeskonnaliige Sandra ürituse mastaapi. „Meile andis Kaleidoskoobil osalemine nii tohutult esinemiskogemust kui ka vägeva start-up pisiku – tahaks veel võistelda, pitchida, müüa ja networkida!”
 
Zürii esimees, Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura tõdeb, et eriti tuleb esile tõsta tublisid õpilasfirmasid, mis oma ideede arenduses on osanud konsulteerida ülikoolide teadlastega. „See näitab, et teaduspõhisus uue ettevõtluse tugisambana on mõistetav juba meie koolides,” kiitis Puura.
 
Kaks parimat Kaleidoskoobi meeskonda sõidavad osalema Polar Bear Pitching võistlusele, mis on rahvusvaheline start-up üritus, kus oma ideid esitletakse vööni jääaugus seistes.
 
Kaleidoskoop oli ka Ideelabori STARTER programmi lõppvõistluseks, kus kaks parimat TÜ Ideelabori meeskonda pääsesid üle-eestilisele lõppvõistlusele ning said veel ühe võimaluse Startup Day raames oma ideed esitleda. „Minule on STARTER programm nii palju uksi avanud!” tunnistab Triplecase’i eesvedaja Liis. „Läbi STARTER programmi praktiliste koolituste, tutvuste ja mentorite tagasiside on meie ideest on saanud midagi palju suuremat kui algul arvata oskasime!”
 
Tänavu juba seistmendat korda toimunud Kaleidoskoop on TÜ Ideelabori korraldatud Lõuna-Eesti suurim noorte äri- ja projektiideede konkurss. Sel aastal osales võistluses rekordarv osalejaid. Lõppvooru žüriisse kuulusid Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura, Tartu Linna ettevõtluse arengu peaspetsialist Siim Espenberg, Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni EstBAN esindaja Kristian Sägi ning Ajujahi konkursi eestvedaja Harri Tallinn.
 
Ürituse toimumist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Üliõpilaste rakendus vahendab üüripindu maakleritasuta
• Noorte äri- ja projektiideede konkursi võitis ettevõtlusõpet toetav rakendus

Projektiga „Peeglike, peeglike...“ („Mirror, mirror...“) toetati noori enesehinnangu ja enesekindluse arendamisel, andes noortele oskused ja töövahendid kriitiliseks mõtlemiseks, meeskonnatööks ning loovuse arendamiseks. Projekt kestis aasta aega ning projektitegevused põimiti inglise keele tundidesse. Projekti läbiviimisel kasutasid õpetajad ja õpilased valdavalt oma nutiseadmeid ja arvuteid, vaid korra nädalas kasutati kooli arvutiklassi ühistegevuste jaoks.

Projekti oli kaasatud kokku umbes 100 noort, kusjuures Itaaliast osalesid valdavalt noormehed. „Itaalia õpetaja oligi alguses pisut mures. Poisid ei räägi eriti välimusest ning neid ei huvita see nii väga. Aga nad töötasid hästi ja tegid koostööd,“ rõõmustas Iwona Jodłowską.

Võiduprojekti "Peeglike, peeglike..." kolm autorit auhindamisel eTwinningu aastakonverentsil Ateenas. Foto: eTwinning Europe

Miks otsustasite sellise projekti teha?

Meie eesmärk oli oma lastele õpetada, kuidas saada hakkama probleemidega, mis puudutavad madalat enesehinnangut. See põhines ideel, et noored ületähtsustavad välimust ja välist sära, on sellepärast ebakindlad, ja me arvasime, et see on hea võimalus aidata neil nendest probleemidest jagu saada. Et nad oleksid enesekindlamad, maailmale rohkem avatud ja see aitaks neid nende tulevikus – õpingutes, tööelus jm. Projekti oli kaasatud kaks gruppi õpilasi vanusevahemikus 17-18, ühed olid juba lahkumas koolist ja teised eelviimase klassi omad.

Milliseid tegevusi projekti käigus läbi viisite?

Esmalt uurisin õpilastelt, kas nad üldse näevad probleemi. Ja nad ütlesid mulle, et mingit probleemi pole. Et see puudutab võib-olla nooremaid õpilasi, aga mitte neid. Nii et me otsustasime teha küsitluse. Õpilased küsitlesid kooli kogukonda ning tulemused olid üllatavad, sest selgus, et enamik õpilasi ütles, et on kaotanud enesekindluse, neile ei meeldi enda välimus jne. Nii et õpilased olid üllatunud. See on tegelikult probleem noorte seas.

Seejärel valmistasid noored ette videoraporteid, et üksteisele iga kooli tulemusi esitleda – et näha riikide vahelisi erinevusi jne. Projekti lõpus kirjutasid noored üheskoos ka luuletusi. See andis noortele võimaluse end väljendada – kuidas nad teemasse suhtuvad ja mis tunde see neis tekitab. Ja tegelikult see töötas väga hästi.

Saan aru, et küsimustik ja selle läbiviimine olid projekti selgrooks. Kuidas te küsimustikku ette valmistasite ja läbi viisite?

Küsimustiku valmistasid noored ette rahvusvahelistes meeskondades. Iga meeskond mõtles välja paar küsimust ühisesse küsimustikku.

Seejärel lindistasime me raportite esitlused igas riigis. Lindistused ühendasime Thinglink’i abil. Tulemusi analüüsisid noored ise, kasutades Google Docs keskkonda. Iga meeskond sai mingi hulga küsimusi, millega nad siis tegelesid.

Tulemused avaldati kooli kodulehel, sest küsitlusest võttis osa kogu kool. Kui ma õigesti mäletan, siis saime umbes 130 vastust iga kooli kohta. Nii et see oli päris mahukas uuring. Naaberklassid teadsid, et me teeme sellist projekti, nad teadsid küsimusi, sest nad vastasid nendele. Ja sellepärast tahtsid nad ka tulemusi näha.

Mida küsimustikuga täpsemalt uurisite?

Noored pidid vastama küsimustele, näiteks pidid nad hindama oma välimust 1-4 punkti ulatuses. Arutasime ka meedia mõju üle, kaaslaste surve, perekonna – vanemate ja õdede-vendade – mõju üle. Need aspektid võeti vaatluse alla ja analüüsiti. Võrdlesime ka seda, kuidas poisid ja tüdrukud probleemi suhtuvad. Ja tegelikult tuli välja, et poisid on üha enam mures selle üle, kuidas nad välja näevad. Neil on vaja tätoveeringuid, kehaaugustamist (piercing), erilisi juuksestiile jne.

Millised tegevused õpilaste lemmikud olid?

Videoraportite ettevalmistamine oli keeruline keele tõttu. Nad pidid kasutama inglise keelt ja õppima, kuidas raporteid tehakse ja kuidas graafikuid tõlgendada. Aga neile meeldis see, nad said  ettevalmistuste jooksul ka palju nalja. Paar korda pidi ikka katsetama, enne kui lõpliku versiooni lindistatud said. Veel meeldis neile luuletuste kirjutamine. Nad oli alguses vaoshoitud ja ütlesid, et nad pole ju luuletajad, kuid otsustasid, et see võib olla midagi lihtsat, kasvõi viierealine luuletus.

Kusjuures luuletuse kirjutamine polnud planeeritud esialgu projekti. Kui aga projekt hakkas lõppema, siis mõtlesime, et kuna nad töötasid n-ö uurijatena ja tegid tõsist tööd, siis vajasime midagi, mis tasakaalustaks seda projekti tõsidust. Nii et mõtlesime proovida midagi loomingulist.

Milliseid tehnilisi vahendeid projektitöös kasutasite?

eTwinningu otseülekandeid (live event) tegime, kuid seal esines meil mõningaid tehnilisi probleeme heliga. Peamiselt kasutasimegi Twinspace’i integreeritud töövahendeid. Lisaks kasutasime selliseid keskkondi nagu MeetingWords, Google Docs, Google Forms, samuti video salvestamiseks tarkvara. Thinglink’i kasutasime selleks, et ühte kohta koondada tulemused ja neid esitleda.

Kuidas saavad noored projektis õpitut tulevikus kasutada?

Alguses me ei teadnud, kas sellel projektil on ka tugevamat mõju või mitte. Aga kuna noored olid kooli lõpetamas ja uut elu alustamas – ülikooli minek, tuleviku töökohad - , siis ma arvan, et olles teadlik probleemist ja aru saades, et see tõesti sageli on probleem, aitab see neil raskustest üle saada. Kui probleemi tunnistada, siis saab ka lahendusi otsida.

Mis oli õpetajana kõige suurem väljakutse?

Kõige raskem oli motiveerida noori, kui nad ise ei uskunud, et saavad hakkama. Osad õpilased ütlesid, et nad ei usu, et inimesed annavad ausaid vastuseid küsimustikus, sest teema on väga isiklik. Nii et noored olid alguses pisut pelglikud oma välimusest rääkides. Algus oli keerulisem. Aga me saime hakkama! Samm-sammult saime hakkama. Nagu luuletuste kirjutamisega, alguses ei saadud vedama, aga lõpuks kirjutati toredaid luuletusi ja jätkati luuletuste kirjutamist isegi kodus.

Ja mis oli parim asi, mida te õpetajana sellest projektist saite?

See oli esimene projekti, kus kaasasime õpilasi tõelisesse koostöösse, sest nad jaotati kohe alguses rahvusvahelistesse gruppidesse. Nii et õpilased said teada, mis tunne on tegelikult suhelda ja koostööd teha rahvusvahelises seltskonnas. Ma ütleks, et see oli parim kogemus neile ja ka minule.

Vaata, mida arvavad võiduprojektist osalenud õpilased:

Samal teemal:

• eTwinningu aastakonverentsil räägiti digitaalsete kodanike kasvatamisest
• Tänapäeva noored vajavad rohkem inimlikkust ja empaatiat

Kolmandale kohale tuli Vladislav Kuzmin Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest.

„Võit oli väga üllatav ja ma ei osanud elusees seda oodata. Võistlusülesanne oli suhtelisel keerukas ja oleks pidanud rohkem harjutama,“ kommenteeris võitu Jaanus Mitt, kes õpib Tartu Kutsehariduskeskuses teisel kursusel.

Jaanus otsustas edasiõppimisvalikut tehes üldehituse kasuks, sest talle on see ala lapsest peale meeldinud. „Olen pärast tänast oma valikuga eriti rahul. Siit tuleb ainult ülesmäge minna,“ nentis Jaanus ning lisas, et Nooreks Meistriks peab nüüd kõvasti harjutama hakkama.

Võistlusülesanne lähtus äsja Göteborgis toimunud EuroSkills’i võistlustööst – eesmärgiks oli kümne tunniga laduda gooti avadega seinafragment ning vuukida seina fassaadiosa.

„Tänavune võistlusülesanne oli minu nelja kohtunikuks olemise aasta kõige keerukam, sest oli vaja teha väga palju telliskivilõikeid. Ilmselt seetõttu ei saanud ka ükski võistlustöö valmis,“ kommenteeris võistlust kohtunik ja Anmeri OÜ esindaja Priit Alas.

„Küll aga on võistlejate töö kvaliteet ja töösse suhtumine võrreldes eelmiste aastatega märkimisväärselt tõusnud. Noored peaksid kindlasti arendama kiirust ja hindama oma liigutuste optimaalsust,“ lisas Alas.

„Jaanusele tõi võidu töö kvaliteet – kivide korrektsed väljalõiked, täpne mõõt ja töö puhtus. Lisaks järgis ta kõiki tööohutusnõudeid,“ sõnas kohtunik ja Wienerberger AS esindaja Tõnu Pari.

Kutsemeistrivõistlustel osalemine on nii Alase kui ka Pari arvates iga noore meistri jaoks võrratu kogemus ja tööandjate silmis pluss. „Ma leian, et võistlustel osalejaid võiks tunnustada sedavõrd, et kaasõpilastelgi tekiks tahe ja õhin tulevikus enda oskused ja teadmised kutsemeistrivõistlustel proovile panna,“ märkis Pari.

Võistluse kuus paremat õpilast, kes saavad võimaluse võistelda kutsemeistrivõistlusel Noor Meister 4.-5. mail 2017, on järgmised:
1) Jaanus Mitt, Tartu Kutsehariduskeskus
2) Leho Neemsalu, Rakvere Ametikool
3) Vladislav Kuzmin, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (Narva õppekoht)
4) Märt Moorbach, Haapsalu Kutsehariduskeskus
5) Taavi Tuimann, Järvamaa Kutsehariduskeskus
6) Nikita Jurov, Tallinna Ehituskool

Müürseppade kutsemeistrivõistlus Jõulukellu toimus tänavu 12. korda ning võistlusest võttis osa kümme kutseõppurit Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest (Sillamäe ja Narva õppekoht), Haapsalu Kutsehariduskeskusest, Kehtna  Kutsehariduskeskusest, Võrumaa Kutsehariduskeskusest, Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Rakvere Ametikoolist, Viljandi Kutseõppekeskusest, Tallinna Ehituskoolist ja Tartu Kutsehariduskeskusest.

Müürseppade kutsemeistrivõistluse üks tulihingeline algataja oli kooli kutseõpetaja Jüri Sammul. Aastast 2008 kannab võistlus tema nime.

Võistlust korraldasid SA Innove ja Viljandi Kutseõppekeskus ning võistluse läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium, Wienerberger AS ning Saint-Gobain Ehitustooted AS – Weber.

Allikas: SA Innove

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Eesti parim noor müürsepp tuleb Viljandist
• Tänavustele kutsemeistrivõistlustele paneb punkti noorte müürseppade mõõduvõtt Jõulukellul

Anna-Liisa Blaubrük, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õppekvaliteedi juht kirjeldas pärast tunnustuse saamist, et tal on hea tunne, sest nemad on sarnaselt konverentsil avakõnega esinenud Neil Hawkes’i mõtetele pidanud oma koolis oluliseks erinevaid suhteid. „Kuna me olem kirjeldatud teed juba kolm aastat käinud ning lootnud, et me inspireerime meeskonnas üksteist, siis on selle märkamine liigutav,“ sõnas Blaubrük ning lisas, et nende järgmine ülesanne on ka edaspidi olla saadud tunnustuse ja nime vääriline.

Nõlvaku lasteaia direktor Merle Perm ning õppealajuhataja Karolin Kabanen olid tänulikud saadud tunnustuse eest. „Istusime oma meeskonnaga maha, kirjutasime nii, nagu me iga päev tegelikult elame, kirjutasime üles peegelpildi endast – ja siis saime kõrvalt sellise patustuse õlale, et te olete midagi hästi teinud. See annab meie meeskonnale hoogu juurde,“ sõnasid Perm ja Kabanen.

Külve Teder, Tartu Luterliku Peetri Kooli Lasteaia direktori asetäitja lasteaia juhtimise alal sõnas, et tal on hea tunne, et lapse arengule keskendumist hinnatakse. „See, mida me teeme, lähtub lapse arengust ja heaolust ja ma loodan, et tänu saadud tunnustusele saavad ka paljud teised innustust, et meilt õppida,“ lisas Teder.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht Nele Punnar selgitas, et žürii tunnustas Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi teadlikku ja tulemuslikku väärtuskasvatust: tiitel anti süsteemse, tõenduspõhise ning kooli põhiväärtustest lähtuva analüüsi, aga ka õpilaskeskse ja väärtuspõhise koolikultuuri ning juhtimise arendamise eest. „Tartu Luterliku Peetri Kooli Lasteaia puhul anti tunnustus süsteemse ja tervikliku väärtusarenduse, väärtuspõhise juhtimise, lapse arengu ja loovuse toetamise ning läbimõeldud ja sihikindla koostöö eest lapsevanematega. Nõlvaku lasteaed paistis silma sidusa ja tervikliku analüüsi, teadliku väärtuskasvatuse, kaasava juhtimise ning tugeva meeskonnavaimu kujundamise poolest,“ sõnas Punnar.

Sama konkursi raames anti üle ka tiitlid headele koolidele ja lasteaedadele. „Hea kooli“ ja „Hea lasteaia“ nimelised konkursid toimusid sel aastal neljandat korda. Konkursside eesmärk on tunnustada koolide ja lasteaedade tööd nendes valdkondades, mis on seni vähe tähelepanu saanud, kuid on ometi väga olulised: õpilaste erinevate annete ja võimete parim võimalik väljaarendamine, õpilaste sotsiaalsete oskuste ja väärtushoiakute kujundamine, õpivalmiduse tagamine kogu elukaare jooksul, koolimeeldivus, füüsilise ja vaimse turvalisuse tagamine, tervislike eluviiside kujundamine.

Järjepideva töö eest tunnustati tiitliga „Hea kooli edendaja“:

Haapsalu Linna Algkool
Nissi Põhikool
Tartu Kivilinna Kool
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium
Tartu Luterlik Peetri Kool
Turba Kool
Türi Põhikool

Tiitliga „Hea lasteaia edendaja“ tunnustati:

Eralasteaed Naba
Nõlvaku Lasteaed
Saku Lasteaed Terake
Tallinna Lasteaed Sinilind
Tartu Luterliku Peetri Kooli Lasteaed

„Hea kooli rajaleidja“ tiitli pälvisid järgmised õppeasutused:

Emmaste Põhikool
Kilingi-Nõmme Gümnaasium
Kärla Põhikool
Loo Keskkool
Pärnu Vabakool
Saue Gümnaasium
Sillamäe Gümnaasium
Tartu Descartes'i Kool
Tartu Veeriku Kool

„Hea lasteaia rajaleidja“ tiitli pälvisid:

Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju
Tallinna Kannikese Lasteaed

„Edendaja“ tiitliga tunnustab TÜ eetikakeskus õppeasutusi, mis on oma tegevuses pidanud oluliseks väärtusarendust, pöörates tähelepanu nii õpilaste kui ka lasteaiatöötajate individuaalse arengu toetamisele koostöös eri osapooltega.

„Rajaleidja“ tiitliga tunnustab TÜ eetikakeskus õppeasutusi, mis teevad oma organisatsiooni arendamisel head tööd, pöörates tähelepanu iga lapse individuaalse arengu toetamisele koostöös eri osapooltega.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Triin Paaver, TÜ eetikakeskus

Samal teemal:

• 9. väärtuskasvatuse konverents analüüsib koolielu igapäevaseid valikud
• TÜ eetikakeskus tunnustas parimaid väärtuskasvatuse koole ja lasteaedu

Aasta noortevaldkonna koolitajaks Deniss Jeršov. Lisaks anti kätte aasta tudengiblogija, parimate kutseõppurite blogide, praktikalugude ja fotode ning aasta parima haridusvideo, -disaini ja -nutiteo tunnustused.

Aasta parim blogija valiti noorte seast, kes on avaldanud oma Erasmuse õpiperioodi lugusid Delfi “Tudengiblogis”.

Lisaks tunnustati veel kutseõppureid, kes on kirjutanud silmapaistvad õpirände praktikalood, jäädvustanud muljetavaldavaimad fotod ning kajastanud oma tegemisi ajaveebides ehk blogides. Kutseõppurite konkursile saadeti kokku üle 300 töö. Täpsemalt laekus 173 fotot, 22 blogi, 48 praktikalugu ja 67 esseed.
Kategooriates “Aasta video hariduses”, “Aasta disain hariduses” ja “Aasta nutitegu hariduses” esitati kokku 28 tööd, millest tihedaim konkurents oli videode seas.

“Kuldõun 2016” tunnustusõhtu parimad:

AASTA ÕPIRÄNDURID

Aasta õpirändur 2016 – Aaro Hazak (Tallinna Tehnikaülikool)
Aasta õpirändur 2016 – Markus Pärn (Tartu Kutsehariduskeskus)

AASTA ÕPIRÄNDE EDENDAJA

Aasta õpirände edendaja 2016 – Andrei Atškasov (Tartu Kutsehariduskeskus)

PARIM TUDENGIBLOGIJA 2015

Erik Toomemägi ja Egon Hermanson (Eesti Maaülikool) – artiklitesari Delfi Tudengiblogis

KUTSEÕPPURITE PRAKTIKAFOTOD

I koht – Päär-Joonap Keedus (Tallinna Ehituskool)
II koht – Mairi Heinmann (Tartu Kutsehariduskeskus)
III koht – Maret Võrno (Järvamaa Kutsehariduskeskus)
Facebooki lemmik – Kadri Kõomägi (Räpina Aianduskool)

KUTSEÕPPURITE PRAKTIKABLOGID

I koht – Margus Teska (Tartu Kunstikool) – praktikablogi
I koht – Erika Kolk ja Sirli Metsamäe (Haapsalu Kutsehariduskeskus) – praktikablogi
III koht – Anne Nõlvak (Tallinna Teeninduskool) – praktikablogi

KUTSEÕPPURITE PRAKTIKALOOD

I koht – Kadri Kalle (Tartu Kutsehariduskeskus) – praktikalugu
II koht – Liane Mäesalu (Räpina Aianduskool) – praktikalugu
III koht – Sander Raudauk (Kehtna Kutsehariduskeskus) – praktikalugu

ESSEEKONKURSS HARIDUSTÖÖTAJATELE

I koht üldharidusvaldkonnas – Pavel Alonov (Tallinna Pae Gümnaasium) – essee
I koht kutseharidusvaldkonnas – Maria Jürisson (Luua Metsanduskool) – essee
I koht täiskasvanuhariduses – Svetlana Smirnova (OÜ Vestifex) – essee

AASTA VIDEO HARIDUSES

I koht – Võhma Kool – Õpetajate päevale pühendatud tervitusklipp “Ära mine närvi”
II koht – Tallinna Ülikool – Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi reklaamvideo
III koht – Tallinna Tehnikaülikool – TTÜ sisseastumiskampaania fookuserialasid tutvustav videokampaania
III koht – Kuressaare Ametikool – Vallikraavi Veeralli 2016 videokampaania
III koht – Eesti Maaülikool – Videokampaania „Saa, kelleks tahad. Jää iseendaks“

AASTA NUTITEGU HARIDUSES

I koht – Tartu Ülikool – TÜ populaarteaduslik Instagrami konto ehk “Teadlaste instagram”
II koht – Uuemõisa Lasteaed-Algkool – Interaktiivne orienteerumismäng “Lobisev mõis”
III koht – Haapsalu Kutsehariduskeskus – Arvutikoolituste sari „Kogukonnas õppimine“
Tunnustuspreemia – Rahvusarhiiv – “Seiklused arhiivis”

AASTA DISAIN HARIDUSES

I koht – Tallinna Ülikool – Tallinna Ülikooli virtuaaltuur
II koht Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor – Sisseastumiskampaania “Vastuvõtt 2016”
III koht – Tallinna Tehnikaülikool – TTÜ ajakirja Mente et Manu uus kontseptsioon

NOORTEVALDKONNA AASTA TUNNUSTUSED

Aasta koolitaja – Deniss Jeršov
Aasta uustulnuk- Noortegrupp Laulasmaa projektipojad
Parim noorte kaasaja – Noortegrupp Jõhvi Noortekas
Parim puuetega noorte kaasaja – Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus
Parim rahvusvahelise noorsootöö projekt koolis – Sillamäe Vanalinna Kool
Aasta uuendaja (strateegilise koostöö projekt) – Estonian UNESCO Youth Association
Parim rahvusvaheline noortealgatus – Sillamäe Huvi- ja Noortekeskus ULEI
Parim kodanikuaktiivsuse edendaja – MTÜ SpeakNow
Suurim vabatahtlike sõber – MTÜ Noortevahetuse Arengu Ühing EstYES

Allikas: SA Archimedes

Samal teemal:

• Selgusid aasta õpirände edendajad ja hariduse Kuldõunad
• Algab haridusasutuste disaini-, video- ja nutiteo konkurss “Kuldõun 2015″