eTwinningu aastakonverentsi läbivaks teemaks oli digitaalne kodakondsus ja digitaalsete kodanike kasvatamine. Digitaalne kodakondsus on meie ajastu kontseptsioon – enamikel inimestel on identiteet ja elu veebis samamoodi nagu reaalses maailmas. Konverentsil uuritigi, kuidas tõsta koolide teadlikkust digivaldkonnast ning mil moel olla valmis digitaalseks tulevikuks.

Lisaks loengutele said osalejad valida ligi 30 praktilise töötoa vahel, kus põhirõhk oli uute põnevate töövahendite, õppmaterjalide ja meetodite tutvustusel ning parimate praktikate jagamisel. Ikka selleks, et koju tagasi minnes oleks värskeid ideid ja uusi vahendeid, mida ise kasutada ja teistega jagada.

Eesti õpetajad eTwinningu aastakonverentsil. Foto: Kristel Einaste-Lukk

Kõik algab headest õppematerjalidest

Töötoas „Open Educational Resources“ oli juttu avatud õppematerjalidest, Creative Commons (CC) litsentsidest ning Learningapps keskkonnast. Avatud õppematerjalide kohta on väga palju erinevaid definitsioone, kuid kokkuvõtlikult võib öelda, et tegemist on õppematerjaliga (pilt, animeeritud objekt, mäng, tunnikava, video, test jne), mis on digitaalne, avatud sisulitsentsiga, tasuta või väikeste mööndustega (CC-litsents) kasutatav.

Töötoas osales Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja ja haridustehnoloog Ingrid Maadvere: „Oluline mõte minu jaoks oli see, et lisaks avatud materjalide leidmisele peaks neid ka ise looma. Avatud materjale tuleb juurde vaid siis, kui me neid ise loome. Üks osaleja Soomest ütleski, et me oleme saanud veebist nii palju, et meil on lausa kohustus tagasi anda. Nii et jagame julgemalt oma loomingut.“ Evely Siimsoo Türi Põhikoolist lisab: „Aga kui jagada, siis targalt ning selleks tuleks oma töödel kasutada CC litsentse. Õpilastele tuleks sellest rohkem rääkida ning ka koolis kodutööna lasta koostada pilte või videot sisaldav lehekülg või esitlus ning lisada sellele CC litsents. Õpilastele peab selgitama kasutamise ja jagamise reegleid.“ Viitamise kohta leiab materjali siit: http://openattribute.com/.

Avatud õppematerjale saab kasutada näiteks programmeerimise õpetamiseks. Töötoas „Introduction to digital creation and coding for all“ räägiti lähemalt sellest, mida tähendab programmeerimine koolitunnis ja kuidas õpetaja teemaga algust võiks teha. „Selle töötoa teemast olin põgusalt kuulnud, kuid isiklikult programmeerimisteemaga kokku puutunud polnud. Tundus olevat vaid arvutiõpetajate pärusmaa, kuid sai natuke selgemaks ning pisut omasemaks,“ ütleb Evely Siimsoo. Selgus, et teemat võib käsitleda ka ilma IKT vahenditeta, selleks on vaja vaid veidi loovust ja nutikust. Häid ideid selleks leiab siit: http://csunplugged.org/.    

Mänge ja õppevahendeid programmeerimise õpetamiseks leiab siit:

• http://www.menti.com
• http://scratch.mit.edu
• http://www.kodugamelab.com/
• http://www.catrobat.org/
• http://appinventor.mit.edu/
• http://makeymakey.com/

Digiajastu toob kaasa uued õppemeetodid

Õpitoas „Using media to flip your classroom“ tutvustati, kuidas muuta õpilased passiivsetest tarbijatest aktiivseteks tegutsejateks ümberpööratud klassiruumi meetodil.

Meetodil on kaks faasi: töö kodus ja koolis. Õpilased peavad kodus õpetaja poolt loodud teemakohased loengud ja videod läbi töötama, õpetaja ja kaaslastega saab online’is uuritavat teemat arutada ja vajadusel küsimusi esitada. „Selline tööjaotus tagab, et tundi tulles kasutatakse aega efektiivselt,“ ütleb töötoas osalenud Võru Kreutzwaldi Kooli õpetaja Ere Tumm.  „Tavapärased rollid õpilane-õpetaja on ära vahetatud. Õpetaja roll on olla vaatleja-kuulaja, õpilaste ülesandeks on aga kodus ettevalmistatud materjali jagamine ja seletamine kaaslastele.“ Kodus uuritud materjalide omandamist ja nendest arusaamist kontrollitakse erinevate tegevuste kaudu: grupitöö, ettekanded, debatid, diskussioonid, eksperimendid, posterid jne.

Kasulikke linke videotele jm õppematerjalidele leiab siit:
•    Kreeka hariduslik lühivideokogumik;
•    Rahvusringhäälingu videod ja saated Euroopast alates 1950. a.
•    Learning Resource Exchange;
•    Open Discovery Space;
•    Ted Talks;
•    Avasta 53 604 838 kunstiteost, artefakti, raamatut, videot ja heli kogu Euroopast.

Oma tundide salvestamiseks saab kasutada järgmisi keskkondi: https://www.panopto.com/, http://www.mhhe.com/tegrity/, https://www.techsmith.com/camtasia.html, https://www.screenr.com/. Õpetaja saab oma salvestatud tundidele ka küsimusi lisada: https://www.blubbr.tv/.

Lapsed veebis – turvaliselt!

Üha enam räägitakse sotsiaalmeediast ka kooli ja õppetöö kontekstis. Konverentsi avakõnes tõi Emma Mulqueeny välja tõsiasja, et 1997. aastal ja peale seda sündinud noored on kasvanud sotsiaalmeedia keskel ning see on neid mõjutanud rohkem, kui arvatagi oskame. Töötoas „Use of social media in learning“ arutleti sotsiaalmeedia kasutusvõimaluste üle õppetöös ning selle näitlikustamiseks koostasid osalejad ajaloolistele isikutele sotsiaalmeedia profiile (Twitteris, Facebookis, Instagramis, Infographicsis). Hea mõte, mida ka oma õpilastega katsetada! Lähemalt saab töötoa materjalidega tutvuda siit.

Lapsed on järjest enam veebis, mistõttu on eriti oluline on see, et täiskasvanud suunaks lapsi ja noori turvalisele internetikasutusele. Töötoas „Better Internet for Kids: Help your students to grow-up online“ rääkis Sabrina Vorbau sellest, mida tähendab olla digi(taalne)kodanik - mis teda iseloomustab, millised võimalused ja väljakutsed see kaasa toob. Töötoas osales Rakvere Ühisgümnaasiumi õpetaja Piret Strömberg, kes toob jällegi välja selle, et sotsiaalmeedia on noortele ülioluline ja see seab teatud ootused ka õpetajale: „Mõtlema jäin, kuidas lastele paremini selgeks teha millist infot võtta, millist jätta, mida veebis teha ja mida mitte.“

Lisainfot internetiturvalisuse teemal leiab siit: http://esafetylabel.eu; http://webwewant.eu.

Võitlus kiusamise vastu algab koolist

Lisaks internetiturvalisuse küsimusele tõstatati konverentsil ka kiusamise temaatika ning arutleti selle üle, mida saaks õpetaja teha selle vähendamiseks. Töötoas „Enable against bullying“ tutvustati kiusamise mõistet ja arutleti, millist käitumist saab pidada kiusamiseks ja millist mitte. „Osalejatele anti ülevaade hiljutisest kiusamise kohta tehtud uurimusest, millest selgus, et kiusajatel jääb tihti vajaka empaatiavõimest,“ selgitab Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Marika Viks. „Seoses sellega tuleks teha õpilastega tööd nii nende endi emotsioonide kui ka teiste inimeste tunnete mõistmisega.“ Selleks sobivad järgmised keskkonnad:

• http://asoftmurmur.com;
• http://www.noisli.com;
• http://defonic.com;
• http://pixabay.com;
• http://addtext.com;
• http://gifmake.com;
• http://www.onemotion.com/flash/sketch-paint.

Marika Viks toob välja ka väga hea kiusamisvastase nipi - „Hambapasta võistlus“. Tegevust saab läbi viia igas klassis ning selle tulemusena mõistavad õpilased, milline mõju on nende sõnadel. „Selleks tuleb kutsuda klassi ette kaks õpilast. Mõlemad saavad enda kätte väikese hambapasta tuubi. Õpilaste ülesanne on pigistada hambapasta tuubist välja nii kiiresti kui võimalik. Kui see tehtud, tuleb neil saada hambapasta taas tuubi tagasi,“ õpetab Marika. „Loomulikult ei ole see võimalik. Selle abil saab õpilastele selgitada, et sama on ka sõnadega. Sa ei saa võtta oma sõnu tagasi, kui sa oled need kord välja öelnud.“

Rahvusvaheline projektitöö – planeerimine ja hindamine

Et eTwinningu keskne osa on projektitöö, siis pöörati konverentsil eraldi tähelepanu ka projektitöö planeerimisele ja hindamisele ning tutvustati 2016. aasta parimaid eTwinningu projekte.  

Töötoas „Project planning step by step“ räägiti lähemalt projektitöö läbiviimisest. Selleks moodustati rühmad, kellele jagati loosiga õppeaine, milles ühine projekt luua. „Meeldis, et lühikese ajaga loodi reaalne projekt, mida võiks kohe ellu viia. Tore ja hea oli see, et taimer luges minuteid iga projektietapi juures ning kuna oma projekti tuli lõpuks ka esitleda, siis viilimist ei olnud ning kõik panustasid etteantud aja raames maksimaalselt. Tulemuseks oli see, et esialgu ebamugavast teemast sündis midagi huvitavat ning inspireerivat. Töötuba andis positiivse tõuke edaspidistele projektidele,“ rõõmustab Evely Siimsoo.  

„Projektide planeerimisel võiks lähtuda KISS põhimõttest ehk Keep It Short and Simple,“ lisab Margit Laidve Luunja Keskkoolist ning toob välja olulisemad aspektid, millele projekti planeerimisel tähelepanu pöörata:

• miks üldse alustada rahvusvahelise projektiga;
• hetkeolukord;
• tehnilised võimalused;
• õpilaste huvid;
• kasutegur õpilaste jaoks;
• milliseid oskusi tahame õpilaste puhul arendada.

eTwinningu projektide dokumentatsiooni ja hindamisprotseduuri kohta andis häid nippe töötuba „Effective evaluation and documentation of a Project“. „Tähtis on meeles pidada, et kõik tegevused, mida projekti käigus läbi viiakse, peavad saama kajastatud (nt projekti päevikus) ning hindamisprotsessi ei jäeta mitte ainult projekti lõppu, vaid tehakse ka projekti vahehindamisi,“ rõhutab Ere Tumm. „Projekti plaan peaks olema täpne ja konkreetne, peamised eesmärgid selgelt välja toodud.“ Suureks abiks plaanitud tegevuste elluviimisel on projekti kalendrist, kus on kuude kaupa plaanitud tegevused jms koos tähtaegadega välja toodud.

Mõned kasulikud tööriistad projektitöö planeerimisel ja läbiviimisel:

• Küsitlused ja hinnangud (nt koheselt pärast mingit tegevust);
• Ajagraafiku/kalendri koostamine;
• Hääletamiskeskkonnad: http://www.tricider.com, http://www.dotstorming.com;
• Õpilaste tagasisideküsimustik;
• Õpilased saavad lindistada oma häält/kommenteerida tegevust;
• Projekti tulemuste dokumenteerimine;
• Hindamiskriteeriumide koostamine;
• Projekti jooksul läbi viidud tegevuste dokumenteerimine.

Õppimine parimatest praktikatest

Ja lõpetuseks üks vahva näide hästi õnnestunud projektist. Töötoas „eTwinning in Practice“ tutvustati 4-11aastaste õpilastega läbi viidud ning ka rahvusvahelist tunnustust pälvinud projekte. Üks tänavustest võidutöödest - „Looking for Beau and Delfi“ - on kogu koolipere ühendav koostööprojekt, kuhu on lisaks õpetajatele kaasatud ka lapsevanemad. Tegevuste kavandamises ja teostamises oli väga suur roll õpilastel – alates projekti logo kavandamisest ja selle valimisest hääletamise teel. „Projekti autorid esinesid väga emotsionaalselt, sealt oli õppida just esinemiskunsti!“ toob välja töötoas osalenud Vastseliina Gümnaasiumi õpetaja Terje Mägi. „Projektis on väga palju põnevaid, õpetlikke tegevusi, kust oleks häid ideid noppida kõigil. Näiteks vahakujude muuseum, kus õpilased olid eelnevalt ehitanud maketid Euroopa tähtsamatest vaatamisväärsustest, Euroopa lippudest maskid, kalender, raamat (nii mõlema partneri emakeeles kui inglise keeles), potitaimede ümber lamineeritud kultuurimonumentide joonised jm.“ Vaata projekti kohta valminud videoklippi siit:

Konverentsi avaesineja Emma Mulqueeny rääkis tänapäeva noorte mentaliteedist ja suhtest sotsiaalmeediasse, ettekandest saab lähemalt lugeda SIIT.