Võistlusel oli lahendada 39 erinevat ülesannet ning jagamisel 220 000 virtuaalset raha. Testiti oskusi alustades luku murdmisest kuni kohtueelse ekspertiisi ja esitlusoskusteni. Eesti Interneti Sihtasutuse teatel oli võistlus pinev nii pealtvaatajatele kui osalejatele, sest esikümne kohtade jaotus selgus alles viimastel minutitel.

Loe lähemalt ITuudised.ee. 

Samal teemal:

• Eesti noored küberkaitsjad Londonis
• Küberkaitse valdkond on karjäärivõimalus noortele
• F-Secure koostöös Baltic Computer Systemsiga kingib sajale Eesti koolile küberkaitse

Reedel, 19. oktoobril algas XXI täiskasvanud õppija nädal. Avaüritusel Eesti Filmimuuseumis kuulutatakse välja aasta õppija, aasta koolitaja, aasta õpitegu ning aasta õppijasõbralik tööandja.

Haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul on tänavune aasta olnud täiskasvanuhariduse jaoks eriti edukas. Praegu osaleb elukestvas õppes iga viies Eesti täiskasvanud elanik. "Täiskasvanuna õppima läinud inimeste mõju ühiskonnale ei saa alahinnata – enda eeskujuga inspireerivad nad ka teisi inimesi õppima, oma elukvaliteeti paremaks muutma ja uusi elumaitseid kogema,” ütles Reps.

Täiskasvanud õppija nädalal (TÕN) toimuvad üle Eesti elukestvat õpet populariseerivad ja täiskasvanute õppimisvõimalusi tutvustavad sündmused: avatud koolitused, lahtiste uste päevad, õpitoad, näitused, ekskursioonid, seminarid, ümarlauad jm.

TÕNi maakondlike sündmuste kalendriga saab tutvuda siin.

Täiskasvanud õppija nädala eesmärk on juhtida tähelepanu täiskasvanueas õppimise olulisusele. Igal aastal osaleb TÕNi sündmustel üle 10 000 inimese.

Nädal lõppeb traditsioonilise täiskasvanuhariduse foorumiga, mis toimub 26. oktoobril Tallinnas hotellis Nordic Hotel Forum. Foorumi eesmärk on arutada selle üle, mis peaks täiskasvanuharidust silmas pidades kindlasti kajastuma loodavas haridus- ja teadusstrateegias aastateks 2020-2035.

Täiskasvanud õppija nädalat korraldavad Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Täiskasvanud õppijate hulk tõusis rekordilise 17,3 protsendini
• Haridusseaduse värskendus: diplom võib puududa, aga teadmised peavad olema

Seminar toimus neljapäeval, 11. oktoobril Tallinna loomaaia konverentsikeskuses. Päeva moderaator, Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Karl Vilhelm Valter visandas sissejuhatuseks päeva läbiva teema. Tehnoloogia on vaid vahend eesmärgini jõudmiseks. Kuidas mõtestada uute tehnoloogiate kasutuselevõtt nii, et fookus püsiks õpieesmärkide saavutamisel? Mis muutused peaksid toimuma õpilase, õpetaja ja koolijuhi mõtteviisis, et eesmärke saavutada?

Ülevaade tehnoloogiatrendidest

Marit Dremljuga-Telk HITSAst ja Kairit Tammets Tallinna Ülikoolist tegid ülevaate tehnoloogiatrendidest siin ja praegu: mis on koolidesse juba jõudnud, mis on tulekul. Tehnoloogiatrendide seire on üks HITSA tegevussuundi. 

Esinejad tõdesid, et asjade internet on kindlalt Eesti haridussüsteemis oma kohta otsimas. „Asjade internet – see osa internetist, kuhu kuuluvad andmesidevõrgu kaudu ühendatud füüsilised esemed, mille sisse on ehitatud elektroonika riistvara, tarkvara, andurid, ajamid,“ sõnas Kairit Tammemets. Asjade internet on teisisõnu targad esemed meie kodus, koolis, töökohas: kohvimasin, mis teeb soovitud ajaks kohvi valmis; külmkapp, mis meenutab, et piim on otsas; küttesüsteem, valvesüsteem, robot-muruniitja, nutiteler jne jne. 

Koolist võib nimetada interaktiivseid tahvleid, 3D-prinetereid, kõike robootikaga seotut. Aga juba katsetatakse koolides ka nutirõivaste komplekte või väikeseid teaduslaboreid, kus andurite abil saab täpse ülevaate näiteks koolimaja kliimast: temperatuur, õhuniiskus jms. 

Virtuaal- ja liitreaalsus on leidnud õppetöös oma koha. „Võib öelda, et üle poolte koolidest on kasutanud virtuaal- ja liitreaalsust, kavatsevad kasutada või kasutavad hetkel,“ sõnas Marit Dremljuga-Telk. Virtuaalreaalsus võimaldab uurida objekte või protsesse, mis muidu ei oleks võimalik. Näiteks olla keset orkaani või vaadata sõna otseses mõttes inimese sisse. Liitreaalsuses on ühendatud tegelikkus ja virtuaalsed objektid, seda kasutatakse näiteks disainis. 

Üks trend on suurandmed, andmeanalüütika. „Koolid näitavad üles huvi, aga praegu on teema neile siiski võõras ja katsetused harvad,“ sõnas Marit Dremljuga-Telk. Ta lisas, et asjade internet, kasvõi andurid, mida kasutatakse õppetöös, koguvad andmeid ka siis, kui me neid üldse ei küsigi. Kooli kontekstis võibki neid nimetada suurandmeteks ja õppida neid kasutama. „Tulevikus on suurandmed, oskus nendega midagi teha üks õppetöö sisu, see on vajalik tulevikuoskus,“ sõnas ta. 

Tehisintellekt on koolides pigem alles lapsekingades tehnoloogia. Samas peavad koolid seda üheks olulisemaks tehnoloogiatrendiks. Õppetöös aitaks tehisintellekti kasutamine näiteks õpilastele kiiremat tagasisidet anda, eriti kui õpilane kipub tegema üht ja sama tüüpi vigu. 

Mäng kui sild digimaailma ja füüsilise maailma vahel

Professor Judith Ackermann (Fachhochschule Potsdam) rääkis hübriidmängudest, kus on kokku disainitud digivahendid ja reaalne tegevus reaalses ruumis. See kõik kannab hariduslikku eesmärki. Näiteks aitab mõnd õppetöö teemat paremini omandada või näitab probleeme ootamatu nurga alt. Mängud aitavad luua silda digitaalse ja füüsilise maailma vahel. Ta tõi näiteks mängu Get Super – kuidas saada kangelaseks. Õpilastel tuli läbida rahvusvahelise superkangelaste ülikooli tunnid, et saada superkangelaseks. Mängijad justkui teadsid, kuidas mäng hakkab kulgema ja mis ülesandeid täita tuleb, aga nad ei teadnud midagi mängu ootamatust lõpust. Nad said mängu käigus „supervõimeid“ juurde, aga ei taibanud kohe, et iga lisandunud „võime“ teeb tegutsemise raskemaks (näiteks prillid, mis moonutasid vaadet). Ja lõpuks selgus, et tegelikult anti neile kogeda mängu jooksul alkoholi kõrvalmõjusid: kuidas näeb ja tajub maailma alkoholi liigtarbinud inimene. Seda ei osanud mängijad oodata, nad olid nii haaratud ülesannete täitmisest. 

Tehnoloogiat ei saa koolis ära keelata

ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum arutles koos kuulajatega, kuidas tehnoloogia kujundab hariduse tulevikku. Tehnoloogia on kõikjal, sisuliselt meil puudub võimalus igavust tunda. Samas on tehnoloogiast kõigile kasu, kui mõelda kasvõi pangatoimingutele. Erinevad põlvkonnad suhestuvad tehnoloogiaga erinevalt, tõdes esineja. „Mina saan nutiseadmes kõik tehtud, aga jälgin juhendeid, mul ei tule asjad intuitiivselt. 7-aastane orienteerub nutivahendites vabalt. Tehnoloogia kasutamine ei ole tema jaoks midagi, mida tuleb õppida, see on sama loomulik kui hingamine. Nii et mõelda, kas äkki keelata koolis midagi ära on sama, kui keelata õpilastel hingamine,“ ütles Salum. „Tuleb aru saada, mis kasu on tehnoloogiast õpilasele, kuidas see muudab hariduse paremaks. Tehnoloogiat peab kasutama, sest õpilaste jaoks on see igapäeva loomulik osa. Ja tänapäeval ei saa enam ühelgi elualal hakkama, kui puuduvad tehnoloogilised pädevused. Sellest sõltub noorte töökoht tulevikus. Tehnoloogia võimaldab omas tempos õppida, võimaldab teha hästi koostööd.“

Värkvõrk on koolides kohal

Melika Kindel Kolga Koolist rääkis värkvõrgust ehk asjade internetist koolis. „Värkvõrk on koolides kohal. Värkvõrgu seadmeid aina lisandub. Kuidas neid õppetöös efektiivselt kasutada? Jagan väikese maakooli kogemusi.“ Kool osaleb SA Innove ESFi projektis „Innovatoorium. Tark koolimaja värkvõrgu abil“. Projektipartnerid on Väätsa Põhikool, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Valga Gümnaasium ja Kuressaare Gümnaasium. „Kõikidel koolidel oli katsetada üks komplekt nutikaid seadmeid: teaduslabor, nutiriiided, digikunsti kohver, kehaandurite kohver, ruumiandurite kohver. Meie saime testimiseks teaduslabori,“ sõnas Melika Kindel. Mõte oli, et edaspidi on kool oma piirkonnas mentorkool teaduslabori kasutamise asjus. Komplektis olid andurid, digitaalsed mikroskoobid, haridusrobotid Ozobot jpm. „Aprilli teisel poolel algas piloteerimine. Kevad on koolis kõige kiirem aeg, tuli pead murda, kuidas tegevused kooliellu sisse seada. Jooksvalt jagasime teiste koolidega kogemusi. Et teaduslabor oli kõigi jaoks uus, siis õpilased aitasid õpetajaid. Nad said nii paremini selgeks seadme olemuse ja leidsid viise, kuidas seda õppetöös kasutada,“ ütles esineja. Kokkuvõttes on projekti eesmärk äratada õpilastes huvi  tehnika ja tehnoloogia ning eluliste probleemide lahendamise vastu, populariseerida inseneri elukutset. Õpilaste jaoks muutuvad loodus- ja täppisteaduste tunnid huvitavamaks ja kaasavamaks. 

Seminari teised teemad ja esinejad olid näiteks „Mõtleme pedagoogikale teisiti – digiõppevaramu“ (Jüri Kurvits, Tallinna Ülikool); „Robotex – loojate kodulava“ (Ave Laas, RoboTex); „Õpilane kui looja ja leiutaja“ (Terje Tuisk, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur) jt. 11. oktoobril toimunud seminari Võrgustik Võrgutab ettekanded on  varsti järelvaadatavad siin. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Seminarisarja Võrgustik Võrgutab uus õppeaasta algab 11. oktoobril
• Eesti koolides on VOSKi kasutamisel võrreldes teiste Euroopa koolidega vähe piiranguid

Elutööpreemia auhinda üle andes sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps: “Igal inimesel on oma elu ja oma töö, kuid mõni inimene on kõnetanud kogu ühiskonda palju rohkem kui teised. Tänavune laureaat on Eesti üks tuntumaid mõtlejaid, teadlasi ja humaniste, kes teinekord esitab küll ebamugavaid küsimusi, kuid selle eesmärk on kutsuda üles märkama, diskuteerima ja lahendusi leidma.” Minister tõi esile, et Vooglaiu panus Eesti ellu on olnud suur ja väärib tunnustust. “Tema loenguid kuulavad ja tema raamatuid loevad inimesed väga erinevas vanuses. Ta on teinud palju selleks, et Eestis elaks ja toimetaks tark ja tegus rahvas,” lausus Reps.

Lisaks elutööpreemiale anti pidulikul galal “Eestimaa õpib ja tänab” välja aastapreemiad üheksas kategoorias ning tunnustati ka Eestile rahvusvahelistel konkurssidel tunnustust toonud õpilasi ja parimat juhendajat.

Mailis Reps avaldas heameelt, et tänavu jõuti nii kaugele, et õpetajaid tunnustatakse nüüd ja edaspidi riiklike hariduspreemiatega: “Riigi juubelile vääriliselt anname täna siin saalis esmakordselt üle riiklikud hariduspreemiad parimatele õpetajatele ja haridustöötajatele, kes on valitud enam kui 1300 kandidaadi hulgast ja kes on kõik oma valdkonna tippspetsialistid, säravad, pühendunud ja võimekad inimesed. Tunnen teie üle uhkust ja mõtlen teie igapäevatööle nii tänuliku lapsevanemana kui ka ministrina.“

Aasta Õpetaja 2018 laureaadid: 

Elutööpreemia: Ülo Vooglaid 
Aasta lasteaiaõpetaja: Birgitta Tints (Tallinna Tammetõru Lasteaed) 
Aasta klassiõpetaja: Malle Mager (Vinni-Pajusti Gümnaasium) 
Aasta klassijuhataja: Kadi-Ly Jaansalu (Põltsamaa Ühisgümnaasium) 
Aasta põhikooli aineõpetaja: Mart Soobik (Tallinna 21. Kool) 
Aasta gümnaasiumiõpetaja: Villu Raja (Tallinna Reaalkool) 
Aasta kutseõppeasutuse õpetaja: Merit Karise (Kuressaare Ametikool) 
Aasta õppejõud: Merle Kolga (Tartu Tervishoiu Kõrgkool) 
Aasta tugispetsialist: Inga Brin (Tartu Hiie Kool) 
Aasta õppeasutuse juht: Ülle Ernits (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) 
Aasta hariduse sõber: Palamuse pritsumehed (Palamuse Vabatahtlik Päästekomando) 
Haridusasutuse aasta tegu: Eesti Koolide Teadusteatrite Festival (Ave Vitsut ja meeskond, Viljandi Gümnaasium) 
Aasta parimad õppurid: Mairold Mänd ja Erik Rüütel (Räpina Aianduskool), Marit Kutman (Tartu Kesklinna Kool), Kristjan Kannukene (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). 
Aasta juhendaja: Rudolf Bichele (Tartu Ülikool) 

Aasta õpetaja konkurss sai alguse tänavu kevadel, mil kandidaate said esitada kõik soovijad. Kokku laekus 1365 kandidaati. Järgmise sammuna asusid tööle maakondlikud komisjonid, kelle arutelude tulemusel jõudis finalistide vooru 190 õpetajat ja haridustöötajat. Nende seast valisid riiklikud komisjonid iga kategooria 3 nominenti, kelle seast selgusid täna, 14. oktoobril laureaadid.

Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Allikas ja foto: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Aasta Õpetaja 2018 konkursile esitati ligi 1300 õpetajat ja haridustöötajat

Koostöö puudutab Tartu Ülikoolis üliõpilasi, kes õpivad maailma keelte ja kultuuride magistriõppekava „Euroopa keeled ja kultuurid“ alusel. Kummagi ülikooli õppijad, kes soovivad saada mõlema ülikooli diplomi, peavad sooritama poole õppekava mahust, st 60 ainepunkti välisülikoolis.

Esimesi Prantsusmaalt Lyonist pärit üliõpilasi, kes tulevad nii õppima slavistikat kui ka tutvuma Eesti kultuuriruumiga, võib Tartus loodetavasti kohata juba järgmise aasta sügisel. „Meie jaoks on see väga oluline kvaliteedimärk, sest Lyonis mitte ainult ei tunnustata meie antavat haridust, vaid lausa uhkustatakse sellega,“ märkis TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna maailma keelte ja kultuuride kolledži asedirektor Tanel Lepsoo. „Me ei väida loomulikult, et õpetame Puškinit või Prousti paremini kui prantslased, aga me kindlasti õpetame neid teisiti. Oma tavakeskkonnast irduv kõrvalpilk on mistahes haritlase koolitamises ülimalt oluline.“

Lyoni ülikooli esindasid eilsel Tartu-visiidil kirjanduse ja kultuuride teaduskonna dekaan professor Marie Ledentu ning keeleteaduskonna prodekaan professor Denis Jamet. 

Jean Moulin Lyon 3 Ülikoolis õpib kuues teaduskonnas humanitaar- ja sotsiaalteadusi umbes 30 000 üliõpilast. See on üks 12 institutsioonist, mis moodustavad Lyoni ülikooli konsortsiumi. Koostöö Tartu Ülikooli ja Lyoni ülikooli vahel algas 2016. aastal.

Allikas: TÜ pressiteade. 

„Eelmistel aastatel oleme olnud hästi programmeerimiskesksed, tänavu on puhtalt koodi kirjutamisega seotud ainult üksikud töötoad,“ rääkis nädala eestvedaja Triin Tisler. „Oleme võtnud IT mõistes väga laia haarde, sest soovime, et üritustest võtaksid osa nii huvilised kui ka edasijõudnud.“

Sellel aastal toimub Code Week esmaspäevast neljapäevani, 15.-18. oktoobrini.

Emaspäeva hommikul vesteldakse vabas vormis arendusest, selle tulevikust ja tööriistadest. Vestlust juhib Kristjan Jansen, ametikooli IT- ja disaini erialade õpetaja, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, kasutajakogemuste disainer. 

Teisipäeval esineb Hegle Sarapuu-Johanson, kes on  Eesti üks esimesi kasutajamugavuse spetsialiste, Trinidad Wisemani asutaja ja juht. Ta on  olnud väga paljude meile tuntud veebilehtede loomise juures - tartu.ee, city24.ee, hooandja.ee, mkm.ee. Oma loengus räägib ta teenusedisainist ja inimkeskse kasutajakogemuse loomisest.

Kolmapäeval räägib Andrus Aaslaid - endine heliinsener, tehnoloogiakunstnik ja riigi IT-arhitekt, praegune Eesti Kunstiakadeemia tehisintellekti labori juhataja - tehisintellektist ja robotite juhitud maailma tulevikust. Samal päeval võetakse luubi alla muusikatehnoloogia ja vaadatakse, kuidas kirjutada elektroonilist muusikat. Töötubasid viivad läbi muusik ja Kuresaare Ametikooli inglise keele õpetaja Ian Pettersson ning produtsent Silver Sepp.

Neljapäeval sukeldutakse mobiiliäppide maailma. Noor ja andekas tarkvaraarendaja Mikk Kärner Proekspert ASist viib läbi töötoa, mille eesmärgiks on õppida kirjutama mobiilirakendust Android Studio tarkvaraga.

Kõik üritused on tasuta. Kõik huvilised on oodatud. Eelregistreerimine ei ole vajalik. 

Kava asub veebilehel ubuntu.ametikool.ee/~triin/CodeWeek2018

Kuressaare Ametikool korraldab üle-euroopalise programmeerimise ja IT-huviliste nädala Code Week raames töötubasid kolmandat aastat.

Allikas: Kuressaare Ametikooli info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kuressaare ametikooli õpilase animatsioon võitis USAs peapreemia
• Ametikooli tuleb kolme kooli innovatsioonilabor

Meie koolidesse ja lasteaedadesse jõuab üha enam uut tehnoloogiat. Kaasaegsete vahenditega rikastame õppetööd paremate õpitulemuste saavutamiseks ja valmistame õpilasi ette tuleviku töökohtadeks. Oskusliku kasutaja käes võimaldavad need julgustada loovust, arendada koostööoskust, kujundada analüüsivõimet jpm. Siiski on tehnoloogia vaid vahend, tööriist. Kuidas siis mõtestada uute tehnoloogiate kasutuselevõtt nii, et fookus püsiks õpieesmärkide saavutamisel? Mis muutused peaksid toimuma õpilase, õpetaja ja koolijuhi mõtteviisis, et eesmärke saavutada? Kuidas aitavad haridusasutusi ja õpetajaid eesmärkide täitmisel uued tehnoloogiad nagu tehisintellekt, asjade internet, analüütika- ja suurandmed ning virtuaal- ja liitreaalsus?

Päeva modereerib Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Karl Vilhelm Valter. Seminari korraldab HITSA koostöös VAT Teatriga. 

Vaata päevakava ja veel saab ka registreeruda! 

Otseülekande link HITSA kodulehel. Otseülekanne algab neljapäeval, 11.10 kell 10.00. 

Foto: Unsplash, Alex Knight

Samal teemal:

• Koostööst teoreetiliselt ja praktiliselt
• HITSA veebiseminarid järelvaadatavad

Foorumist leiab IT-teemalisi uudised, dokumente ja vorme, kasulikke linke jpm. Hetkel on “kuum teema” nt GDPR, mille kohta on foorumis eraldi rubriik. 

Foorumisse on plaanitud luua ka tehnikaringluse teema. Seal saavad kokku koolid, kellel on üle kas uut või kasutatud tehnikat ning koolid, kellel oleks tehnikat vaja. Et kõik oleks korrektne, lisatakse teema alla ka näidisaktid, kuidas tehnikaringlus korrektselt läbi viia. 

Kõik on oodatud Foorumit uudistama ning aktiivselt küsimusi esitama ning kolleege aitama!

Lisainfo:
Milana Neemelaid
IKT konsolideerimise programmijuht
HarID projektijuht
milana.neemelaid@hitsa.ee 

Foto: Unsplash, Bram Naus

Samal teemal:

• Tasuta digiõpikud jõuavad koolidesse
• Noored üle Eesti on oodatud osa võtma rohkem kui 150st tasuta tehnoloogiaõpitoast
• Tule osalema haridusuuendajate arenguprogrammis!

EHE (Eesti haridusinnovatsiooni edendajad) on mõeldud haridusinnovatsioonist huvitatud õpetajatele ja õppejõududele ning pakub neile võimalust täiendada end ühe õppeaasta vältel parimate koolitajate käe all, teha ise midagi Eesti hariduse uuendamise heaks ning vahetada kogemusi teiste oma ala asjatundjatega. 

Kandideerimise tähtaeg on 14. oktoober! Vaata tingimusi ja täpsemat infot HITSA kodulehelt. 

Samal teemal:

• Tulge digiteri tegema!
• Noored üle Eesti on oodatud osa võtma rohkem kui 150st tasuta tehnoloogiaõpitoast

Kas oled laps või lapsevanem, õpilane või õpetaja, direktor või lihtsalt haridushuviline - tule ja saa osa Tallinna esimesest moodsa õppimise festivalist iduEDU!

20. oktoobril kell 11-16 Kesklinna hariduskvartalis. Festival on kõikidele osalejatele tasuta!

Rohkem infot ja festivali kava leiab iduEdu kodulehelt

Festival liidab õpetajatele korraldatud IKT sügiskonverentsi teemad, Tallinna lasteaedade ja koolide haridusuuenduse parimad näited ning arutelud kvaliteetse hariduse edendamisest.

Haridusfestivali eesmärk on väärtustada kvaliteetset haridust kui õnneliku elu vundamenti, mille saavutamiseks pannakse seeme haridusteel kasvama juba varases nooruses. Festivalile oodatakse kõiki huvilisi lastest täiskasvanuteni. Seega annab iga iduEDU festivalil osaleja oma panuse idude targale kasvamisele ning uute edulugude tagant tõukamisele.

Festivali korraldavad Tallinna Haridusamet koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Tallinna Reaalkooli, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna keskraamatukogu, e-Kooli ja Startup Estoniaga.

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• LEGO Education Maker Faire – loo ja leiuta!
• Arendusnädalavahetus Garage48 Edutech 19.-21. oktoobrini
• Tule osalema haridusuuendajate arenguprogrammis!