Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/679 (ingl. k General Data Protection Regulation, GDPR) sätestab reeglid isikuandmete töötlemiseks ja füüsiliste isikute isikuandmete kaitseks. 25. maiks 2018 peavad õppeasutused olema veendunud, et nad järgivad isikuandmeid töödeldes üldmäärust. Andmete töötlemise nõuetelevastavuse eest haridusasutuses vastutab iga haridusasutuse juht ja haridusasutuse pidaja.

Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel ning Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koordineerimisel on valminud ülevaatlik juhendmaterjal, mis aitab selgitada, mida üldmäärus koolide ja lasteaedade jaoks kaasa toob ja kuidas tagada nõuetele vastavust. Juhendmaterjali leiab HITSA kodulehelt: https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/gdpr-isikuandmete-kaitse-uldmaarus.

Juhendmaterjali väljatöötamises osalesid FocusIT OÜ partnerid Doris Matteus, Jaan Oruaas, Janek Part ja Anu Tanila, HITSA juristid Raili Sassian ja Katri Samarütel ning Grant Thornton Baltic OÜ riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Siiri Antsmäe ja õigusnõustaja Allan Kubu.

Juhendmaterjali tutvustamiseks viib HITSA 15. mail kell 18-19 läbi tasuta veebiseminari, kus materjali koostajad selgitavad lähemalt isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtteid, toovad välja olulisemad tegevused, millest alustada ning vastavad tekkinud küsimustele. Huvilistel palume end veebiseminarile registreerida siin: http://koolitus.hitsa.ee/training/1662. Veebiseminar on HITSA kodulehel hiljem ka järelvaadatav. 

Üldmääruse rakendamisel soovitame täiendavalt tutvuda juhendmaterjalidega Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel http://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/euroopa-andmekaitse-reform ning samuti saab tekkivate küsimustega pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole infotelefonil või e-posti teel: http://www.aki.ee/et/inspektsioon/kontaktid-nouandetelefon. HITSA ei paku isikuandmete kaitse alast nõustamist.

Foto: Unsplash, Tirza van Dijk.

Samal teemal:

• Tootmises tekkivad tundlikud digiandmed vajavad kaitset
• Mõtteid interneti päevalt 2018

Kõrgkool plaanib avada terviseteaduse magistriõppekava, mis hakkab asendama õe põhiõppele järgnenud ühe aasta pikkust eriõe õpet. Magistriõppekava valmis koostöös Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Ülikooli, Eesti Õdede Liidu, tööandjate ning vilistlastega.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkari selgitusel on õppekava eesmärgiks luua võimalused teadmiste süvendamiseks terviseteaduses, tagada valmisolek tööks eriõena interdistsiplinaarses meeskonnas ja iseseisvalt, teha uurimis- ja arendustööd ning jätkata õpinguid doktoriõppes. Magistriõppesse õppima asumise eelduseks on kõrgharidus õe või ämmaemandana.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden lisas, et õppekava avamine on olnud kaalumisel juba aastaid ning ettevalmistusprotsessis on olnud märksõnaks koostöö. „Magistriõppekava loomine ei ole eesmärk omaette. Oluline on sisuline areng ja kasvamine ning ma arvan, et oleme valmis liikuma uuele tasemele,“ tõdes Preeden.

Magistriõppekava hindamiskomisjoni kuulusid Ruud Heijnen (Zuydi Ülikool), Josette Denekens (Antwerpi Ülikool), Margus Viigimaa (Tallinna Tehnikaülikool) ja Samin Sedghi Zadeh (Turini Ülikool) ning Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) kõrghariduse hindamisnõukogu toetas õppekava avamist. Vastuvõtt magistriõppesse algab siis, kui EKKA tagasiside on saanud heakskiidu Haridus- ja Teadusministeeriumilt ning Eesti Vabariigi Valitsus on andnud kõrgkoolile magistriõppe läbiviimise õiguse.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Tervishoiu Kõrgkool tegi erivajadustega lastele arendavaid kingitusi

Kõigist taotlejatest veidi rohkem kui pooled (55%) on saanud vajaduspõhist õppetoetust vähemalt ühel semestril. Kõigist Eesti üliõpilastest saab õppetoetust ligikaudu neljandik, paljudes sarnase õppetoetuste süsteemiga riikides on toetuse saajaid vaid kümnendik.

Minister Mailis Repsi sõnul kinnitab analüüs, et viis aastat tagasi loodud vajaduspõhise õppetoetuse süsteem töötab üldiselt hästi. „Õppetoetust saab üsna suur osa tudengitest ja eelkõige need, kes selle järele rohkem vajadust tunnevad,“ ütles minister. „Kitsaskoht on osade üliõpilaste poolt tajutav ebaõiglus. Samas osutab analüüs, et mistahes muudatusi kaaludes tuleb väga hoolikalt jälgida, et ebaõiglust vähendama minnes seda hoopis ei suurendaks.“

Analüüsiosakonna juhataja Aune Valk märkis, et tajutud rahaliste raskuste ja õppetoetuse saamise vahel on selge seos. „Nende hulgas, kel on enda hinnangul kõige enam rahalisi raskusi, on toetuse saajate osakaal suurem (33%) kui nende hulgas, kel raskusi pole (11%),“ ütles Valk. „Analüüs näitab, et vanemate sissetulekud on üliõpilaste toimetulekus olulised ning lisaks sissetulekute arvestamisele on tudengitel ka väga erinevad väljaminekud. Üheks võimaluseks neile, kelle majanduslik olukord on järsult halvenenud, on kooli poolt makstav vajaduspõhine eritoetus.“

Analüüs tugineb varasematele uuringutele, toetuse taotlemise ja Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetele. Erinevad uuringud näitavad, et üliõpilased peavad vajaduspõhist õppetoetust vajalikuks ja taotlemise protsessi lihtsaks, kuid süsteemi ebaõiglaseks, kuna üliõpilase sissetulek seotakse kuni 25. eluaastani tema pere omaga. Üliõpilased ei pea pereliikmete sissetuleku arvestamist õiglaseks, sest vaid kolmandik tudengitest elab koos vanemate või sugulastega ning ligikaudu pool üliõpilaste sissetulekust sõltub nende endi töötamisest ja umbes kolmandik pere või partneri toetusest.

Analüüs näitab, et kuni 24-aastaste üliõpilase sissetuleku mitte sidumine perekonna sissetulekuga ei vähendaks ebaõiglust. Toetuse saamisel oleks siis eelistatud need, kes tööl ei pea käima ja/või kelle sissetulek jääb alla taotlemisel lubatud maksimummäära (2018. aastal 429 eurot). See aga ei leevendaks nende olukorda, kelle kulutused näiteks eluasemele on suuremad, keda pere toetab vähem ja kes seetõttu peavad töötama ning kes toetust tegelikult enam vajavad. Üheks selliseks rühmaks on väljastpoolt Tallinna ja Tartut pärit bakalaureuseõppurid, kel puudub võimalus õppida kodulinnas ja elada koos perega.

Pere sissetulekuga mitte sidumisel oleks toetuse saajate osakaal umbes 2/3 kuni 24-aastastest üliõpilastest. Seda on ligi kolm korda enam kui praegu ning süsteemi sellises mahus muuta pole realistlik.

Vajaduspõhine õppetoetus rakendus kõrgharidusreformi ühe osana 2013. aasta septembrist. Toetus määratakse üliõpilase või tema perekonna sissetulekute põhjal: 2018. aastal on sissetulekupiir pereliikme kohta 429 eurot kuus. Toetuse suurus sõltub sissetulekust ja on 75-220 eurot kuus.

Lisaks vajaduspõhisele õppetoetusele on alates 2014/2015. õppeaasta kevadsemestrist võimalik taotleda vajaduspõhist eritoetust 135 eurot kuus. Vajaduspõhine eritoetus on mõeldud neile tudengitele, kes jäid vajaduspõhisest õppetoetusest ilma põhjusel, et nende varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri, kuid viimasel ajal on sissetulek märkimisväärselt vähenenud.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Skype toetab Eesti noorte magistriõpinguid 8000 euroga
• TTÜ Arengufond andis üle rohkem kui 72 000 euro väärtuses stipendiume

THE seab pingeritta pärast 2004. aastat Euroopa Liiduga ühinenud 13 riigi 53 parimat teadusülikooli.

Tartu Ülikoolile järgnevad kaks Küprose ülikooli, Karli Ülikool Prahas ja viiendana Semmelweisi Ülikool Budapestis. Teise Eesti ülikoolina on edetabelisse mahtunud Tallinna Tehnikaülikool, mis on 18. kohal. Suurima arvu ülikoolidega (13) on edetabelis esindatud Tšehhi. Poolast on tabelis 12, Ungarist seitse ja Rumeeniast viis ülikooli.

„Tartu Ülikool ei keskendu oma arengukavas ja tegevustes edetabelikohtade tagaajamisele, kuid loomulikult on sellist hinnangut väga meeldiv lugeda,“ kommenteeris THE tulemust Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura. „See tähendab, et nii meie ülikoolis kui ka Eesti riigis on senine areng olnud kiirem kui mujal uues Euroopas.“

Samas tõdes Puura, et tugevate teadusülikoolide organisatsioonis The Guild, kuhu Tartu Ülikool 2016. aastast kuulub, on ülikooli sõnum olnud see, et Euroopa riikide jagamine vanadeks olijateks ja nn uueks Euroopaks on järjest tinglikum. „Pigem liigume Eestis ühes rütmis Põhjamaadega ja selles konkurentsis on meil veel pikk tee minna,“ rääkis ta.

Puura sõnul on Tartu Ülikooli edu taga tugev teadustöö, teaduspõhine õpe ja rahvusvahelistumine, mille aluseks on eelkõige konkurentsivõimelised rahvusvahelised õppekavad. Oluline on ka ühiskonna teenimine, sealhulgas ettevõtluskoostöö ja uusettevõtluse arendamine. „Kõige selle tagatis on omakorda Tartu linna elukeskkond ja tugevalt akadeemiline õhkkond,“ lisas Puura.

Pingerea koostamisel on THE võtnud aluseks sama metoodika, mida kasutab oma maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulusid, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise ulatust. 

Ajakiri Times Higher Education on maailmas tunnustatumaid ülikoolide edetabelite koostajaid. Maailma ülikoolide edetabelit, mida THE alates 2004. aastast avaldab, peetakse maailma mainekaimaks ja objektiivseimaks pingereaks, milles on teadusülikoole kõrvutatud kõigi peamiste tegevusalade alusel.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Seminaril kuuleb lähemalt Euroopa Komisjoni projektist WiFi4EU, mille raames pakutakse omavalitsusüksustele 15 000 euroseid vautšereid WiFi levialade loomiseks avalikus ruumis, sh raamatukogudes, muuseumides, avalikes parkides, väljakutel.

Seminari ajakava:

10:00 - WiFi4EU toetusest. Cisco Meraki võimalustest projektiga seoses (Eva Sula, Cisco Specialist)

11:00 - Missuguse WiFi võrgulahenduse võib saada 15 000 euro eest? (Ervi Teearu, Atea Pre Sales Technical Consultant)

Lisaks veebiseminarile toimub samal teemal Cisco Meraki töötuba, mis leiab aset 9. mail Tartus Ahhaa keskuses kell 13.00 – 15.00.

Lisainfo ja registreerimine veebiseminarile ja töötuppa Atea veebilehelt>>

Lisainfo WiFi4EU projektist ning taotlusvoorust WiFi4EU portaalis>>

Samal teemal:

• Eesti koolidesse jõuab riigi toel 3,9 miljoni euro eest digivahendeid
• Koolide kohtvõrke kaasajastatakse 1,5 miljoni euro eest

Valimiskogusse kuulusid TÜ nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid. Täna Tartu Ülikooli aulas toimunud valimiskoosolekul jagati valimiskogu liikmetele välja 218 hääletussedelit. Hääletuskastis oli 218 sedelit. Toomas Asseri poolt hääletas 120 ja tema vastaskandidaadi, praktilise filosoofia professori Margit Sutropi poolt 95 valimiskogu liiget. Märgistamata oli kolm sedelit, rikutud sedeleid ei olnud.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Seega pääses teise hääletusvooru Toomas Asser.

Teises voorus jagati välja 214 sedelit, hääletuskastis oli 212 sedelit. Valituks saamise eelduseks oli, et kandidaadi poolt hääletab üle poole valimiskogu koosseisust ehk vähemalt 132 valimiskogu liiget. Toomas Asseri poolt hääletas 187 valimiskogu liiget.

Professor Toomas Asser ütles enne valimiskoosoleku algust peetud lühikeses sõnavõtus, et on valmis pühendama järgmised viis aastat Tartu Ülikooli teenimisele. „Olen siinsamas ülikooli aulas andnud arstivande kogu eluks, mida olen nüüdseks ligi neljakümne aasta vältel vääramatult järginud. Olen valmis andma ka rektorivande, et olla rektor teie kõigi jaoks,“ sõnas Asser.

Toomas Asser on sündinud 14. juulil 1954 ja lõpetanud 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Aastal 1987 kaitses ta Moskvas meditsiinikandidaadi kraadi väitekirjaga „Aju verevoolu regulatsiooni küsimused ja stereotaktilised operatsioonid originaalse termokauteri kasutamisega“. Alates 1995. aastast on Toomas Asser Tartu Ülikooli neurokirurgia professor ja alates 1996. aastast Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja. 2011. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

Täna valitud rektor astub ametisse 1. augustil 2018.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool, Andres Tennus

Infoõhtul tutvustatakse ülikooli vastuvõtutingimusi ning õppekorraldust, info selle kohta on eriti oluline just neile, kelle ülikoolilõpetamine jääb aastatetagusesse aega.

TTÜ magistrierialadega saab veebis tutvuda siin.

Magistriõppe infoõhtule saab registreeruda siin.

TTÜ õppeprorektor Hendrik Voll: „Kõige tähtsam elus on olla õigel ajal õiges kohas. 25. aprillil kell 17.30 on see õige aeg ja koht Tallinna Tehnikaülikooli magistrikavade infoõhtu. Just nüüd on õige aeg asuda õppima tehnikaülikooli magistriõppes. Oleme koostöös tööandjatega selle aasta vastuvõtuks uuendanud kõiki magistriõppe kavasid ning julgen kindlalt väita, nii häid magistrikavasid pole TTÜl varem olnud.“ 

Voll lisab, et tehnikaülikool ootab oma ridadesse parimatest parimaid ning ülikooli vastuvõtutingimused on kõige rangemad Eestis: „Selle tulemus – tehnikaülikooli vilistlaste hulgas on töötuse määr 2% ning palganumber väärikas. Usun, et sellesse seltskonda soovivad kuuluda nii meie enda kui ka teiste koolide bakalaureusekraadi, rakenduskõrghariduse või kutsekõrghariduse lõpetajad. Väga oodatud on õppima nii need, kes soovivad end juba õpitud erialal täiendada kui ka need, kes soovivad teha erialast kannapööret.“

Tehnikaülikooli magistriõppe infoõhtul saab teavet kõigi nelja teaduskonna kohta nii õppejõududelt, praegustelt magistrantidelt kui ka ülikooli vilistlastelt. 

Sel aastal 100. juubelit tähistav TTÜ ootab oma ridadesse andekaid ning töökaid magistrante, valikus on 43 uuenenud õppekava. 

Dokumentide vastuvõtt kestab 25. juunist kuni 4. juulini. Magistriõppesse saab kandideerida kas bakalaureusekraadi, rakenduskõrghariduse või kutsekõrghariduse baasilt. 

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Peaminister Jüri Ratas peab Tallinna Tehnikaülikoolis külalisloengu riigireformist
• Tallinna Tehnikaülikool tutvustab avatud uste päeval abiturientidele põhjalikult uuendatud erialasid ning uuendusi sisseastumisel

„Seadsime endale eesmärgi, et üliõpilased peavad selle semestri lõpus saama raamatukogus õppida,“ rääkis TÜ raamatukogu direktor Martin Hallik. „Vaatamata sellele, et kolmanda korruse lugemissaalide avamine jääb sügisesse, saame me juba nüüd pakkuda tudengitele õpikeskkonda: valminud on erineva suurusega grupitöö ruumid, lisaks oleme teisel korrusel sisustanud ruumid, kus saab lõputöid kirjutada ja eksamiteks valmistuda.“

Praeguseks on raamatukogus renoveeritud fuajee, esimene korrus koos hoidlatega ja teise korruse ruumid, remonditud on trepikojad ning paigaldatud uued liftid. Samuti on põhjaliku uuenduskuuri läbinud konverentsikeskus.

Raamatukogu avatakse esialgu vaid osaliselt, kõikide kogude lugejatele avamisega läheb veel aega. „Kõik raamatukogu töötajad tegelevad praegu igapäevaselt raamatute puhastamisega ja nende riiulitesse panekuga, aga kuna raamatuid on mitu miljonit, siis on see väga mahukas ja aeganõudev töö. Vabatahtlikud pakkusid meie töötajatele arvestatavat abi,“ sõnas Martin Hallik. „Püüame omalt poolt teha kõik, et meie kogud saaks võimalikult kiiresti avatud.“

Kolmanda korruse lugemissaalides ja keldrikorruse hoidlates remont jätkub. Praeguste plaanide kohaselt peaksid ehitustöid teostavad AS Ehitustrust ja OÜ Tallinna Ehitustrust lugemissaalide ja endise kinnise hoidla asemele valmiva avahoidla renoveerimise lõpetama käesoleva aasta sügissemestril. Hankelepingu lõpptähtaeg, milleks peavad valmis olema kõik maa-alused hoidlad, on 9. jaanuar 2019.

Allikas ja fotod: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli muuseum tähistab suurejooneliselt 215. sünnipäeva
• Ülikooli raamatukogu ehitustööd jätkuvad juba järgmisel nädalal

Igal kevadel ja sügisel kutsub Southwestern Advantage noori tudengeid oma programmi kandideerima ning ühtlasi viib selle käigus üliõpilaste seas läbi ka küsitluse, kus uuritakse nende materiaalse olukorra, töökohtade, investeerimise ning eesmärkide kohta.

Selgus, et küsitlusele vastanute seast üle 43 protsendi on veel oma vanematest või hooldajatest materiaalselt tugevalt sõltuv, kuid 32 protsenti enam sellist abi ei vaja. Veerand vastajatest märkis, et toetub mingil määral vanemate abile, kuid saaks ka ilma hakkama. „Kuigi suur osa noortest vajab siiski vanemate toetust, siis ilmnes samas, et ei istuta niisama käed rüpes ja ei kardeta raha teenimiseks tööd teha,“ märkis Southwestern Advantage Eesti esindaja Erki Kukk. Keskmiselt on iga esimese ja teise aasta tudeng selleks ajaks tööd teinud 2,5 erineval töökohal. „Ülekaalukalt on siin esikohal muidugi klienditeeninduse valdkond, mis moodustas ametitest üle 31 protsendi,“ märkis Kukk. Viiendik tudengitest on tegelenud ka erialase töö või praktikaga ning 15 protsenti lihtsama füüsilise tööga.   

Palgasoovi osas on ligi pooled vastajatest märkinud, et sooviks peale lõpetamist kätte saada vähemalt 1000-1500 eurot. 16 protsenti rahulduks ka kuni 1000 euroga ning 8 protsenti arvas, et tuleviku teenistus võiks olla üle 2500 euro. 

Ka suvevaheajal jätkavad paljud tudengid töötamist. 32 protsenti vastanutest märkis, et tegutseb suvel edasi oma juba olemasoleval töökohal või teeb ajutist suvetööd. Ligi 20 protsenti kavatseb suurema osa suvest kulutada praktikal olemisele ning sama paljud võtavad selle aja puhkamiseks. 

Southwestern Advantage on Baltimaade üks edukamaid tudengiorganisatsioone, mille tegevusest on rahvusvahelise elu- ja töökogemuse saanud ligi 2500 Eesti tudengit. Programmi raames saavad tudengid põhjaliku ettevõtlus- ja müügikoolituse ning seejärel veedavad suve Ameerikas reisides, ukselt uksele haridusraamatuid müües ning õpinguteks raha kogudes.  Esimest korda osalesid Eesti tudengid Southwestern Advantage'i suvetööl 2001. aastal. 

Allikas: Southwestern Advantage Eesti info. 

Klastriga ühinemine toetab Tartu Tervishoiu Kõrgkooli arengukava eesmärki suurendada IT-alaste teadmiste õpetamise mahtu ja kaasata õppetöösse kaasaegseid e-tervise rakendusi.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli arendusspetsialisti Richard Jalaka sõnul on konservatiivses tervishoiuvaldkonnas toimumas digipööre. „Tervishoiuteenuseid disainitakse ümber, kasutades erinevaid tehnoloogilisi võimalusi nagu robotid, sensorid, virtuaal- ja liitreaalsus, tehisintellekt ja erinevad äpid,“ tõdes Jalakas. Ta lisas, et tehnoloogia hakkab aina enam toetama tervishoiutöötaja tööd, mille tõttu on tervishoiutöötajal vaja osata kriitiliselt analüüsida tehnoloogia plusse ja miinuseid ning leida abivajajale sobiv lahendus.

Connected Health klastrijuht Piret Hirv peab Tartu Tervishoiu Kõrgkooli klastrisse astumist oluliseks. „Kõrgkoolil on oluline roll digiteenuste arendamisel ja digilahenduste kasutuselevõtuks soodustava keskkonna loomisel,“ selgitas Hirv.

Klastri eestvedamisel on Tartu Tervishoiu Kõrgkool löönud juba kaasa kroonilisele obrstuktiivsele kopsuhaigusele (KOK) keskendunud innovatsiooniprogrammis, mille tulemusena sündis KOKi haiget toetav lahendus „Hinga ja Liigu“. Prototüüp valmistati Tartu Ülikooli Kliinikumi Kopsukliiniku, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Taastusravikeskuse, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ning tehnoloogiaettevõtete MotionChart ja Sentab ühistööna.

Connected Health klastris tegutsevad  tervisetehnoloogia ettevõtted, haiglad, teadusasutused, erialaseltsid ja patsientideühendused. Klastrit juhib Teaduspark Tehnopol. Tervishoiuvaldkonna osapoolte kogukonna ühine eesmärk on rakendada tehnoloogilisi võimalusi, et pakkuda veelgi paremaid tervisega seotud tooteid ja teenuseid. Klastriga liitumine võimaldab kõrgkoolil arendada tervishoiutöötajate tehnoloogia alaseid oskuseid ja koolitada tervisetehnoloogia ettevõtetele kvalifitseeritud tööjõudu.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tartu Tervishoiu Kõrgkool avab uksed kahes linnas
• Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpetab 147 tervishoiuspetsialisti