Kirivööde näitusele üles seatud vööd on valminud Eesti Rahva Muuseumi kogudes leiduvate vööde näitel kunstide keskuse sügissemestri kursusel „Kirivöö valmistamine“, mida juhendas rahvarõivameister ja kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistrant Piia Rand.

Kursusel osales kaheksa eri õppekavade tudengit, kelle kõigi jaoks oli tegu uue tehnikaga. Esmalt tutvusid kursuslased vöödega ERMis rahvarõivanäitusel ning Eesti muuseumide veebiväravas. Igaüks uuris oma päritolu järgi ühe Eesti kihelkonna vöösid ning valis nende seast endale sobiva.

Vana anatoomikumi kahel korrusel üles seatud Elo-Mai Mikelsaare ja Maarja Nõmmiku maalinäitus „Ikka veel inimene“ esitab ammendamatuid küsimusi inimeseks olemisest. Kunstnikud ise kirjeldavad oma näitust järgnevate mõtetega: „On paradoksaalne, et kuigi inimene on meie ainus olemise vorm, pole inimlikkus midagi iseenesestmõistetavat. Valdab otsustamatus üliinimlikkuse ja ülima loomulikkuse vahel. Osa meie mõistusest allub loomalikule ja kontrollimatule loomusele, osa püüab ürgsetele tungidele vastu hakata ning mõttes mõlgub igiliikuv küsimus: mida õigupoolest kujutab endast ülim inimlikkus?".

Kirivööde näituse avamine kunstide keskuse galeriis vanas anatoomikumis (Lossi 38) toimub 14. veebruaril kell 16.30. Näitus jääb avatuks 19. märtsini. Maalinäituse avamine toimub samal päeval kell 17, näitus jääb vanasse anatoomikumi märtsi lõpuni. Mõlemad näitused on avatud tööpäeviti kl 9 – 17.

Fotodel: kirivööde näitusel olev Diana Sokurova kootud Vaivara vöö. Algne vöö on kogutud luuletaja Marie Heibergi poolt 1914. aastal Vaivara kihelkonnast Päite külast.

Näituse „Ikka veel Inimene“ maalid: Maarja Nõmmiku „Rahu“ ja Elo-Mai Mikelsaare „Ta ei näe üldse, kui ta ei näe iseennast. Kujund 1.7”.

Allikas: TÜ pressiteade. 

0Selle aasta 20. augustini kestva konkursiga soovitakse kasvatada õigusteemaliste artiklite hulka eestikeelses Vikipeedias ja muuta õigusmõistete selgitused hõlpsamini kättesaadavaks. „Emakeelse õigusteadusliku terminivara arendamine on rahvusülikooli õigusteaduskonna jaoks väga oluline ülesanne,” rõhutas TÜ õigusteaduskonna direktor Peep Pruks. “Lisaks aga annab vikiartikli kirjutamine tudengitele väärt kogemuse, millest võib sügavama huvi ja pühendumuse korral jõuda näiteks pikema käsitluseni õigusajakirja Juridica veergudel.”

„Meil on väga hea meel, et inglise keele pealetungi ajal on rahvusülikool võtnud vedada Miljon+ projekti. Seadusetegu ja kohtupidamine käivad Eestis ikka eesti keeles ja omakeelse õigusterminoloogia vaba kättesaadavus veebientsüklopeedias on väga tähtis,” selgitas konkursi olulisust Eesti Advokatuuri esimees Hannes Vallikivi. 

Notarite koja esimees Merle Saar-Johanson täiendas: „Juriidilised terminid vajavad senisest selgemat ja üheselt mõistetavamat lahtikirjutust. Igapäevases praktikas näevad notarid, kui sageli jäävad õiguslikud terminid inimestele arusaamatuks ning ka sellest tulenevaid negatiivseid tagajärgi. Seetõttu oleme oma töös eriti põhjalikud selliste terminite selgitamisel. Mugavam ligipääs korrektsele terminoloogiale ja selgitustele annaks inimestele võimaluse langetada informeeritud otsuseid ning vältida eksitusi.“

Parimate vikiartiklite kirjutajaid premeeritakse 1600-eurosest preemiafondist rahaliste auhindadega, mille panevad välja Eesti Advokatuur ja Notarite Koda. Konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad esindajad Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast, Notarite Kojast, Eesti Advokatuurist ja Tartu Ülikooli sihtasutusest. Arvesse võetakse nii artiklite kvaliteeti kui ka teema keerukust ja olulisust.

Täpsem info konkursil osalemise kohta on leitav siit. 

Vikipeedia konkurss „Eesti õigus“ on üks etapp Tartu Ülikooli laiemast projektist Miljon+, mille eesmärk on katta eestikeelses Vikipeedias kõik teemavaldkonnad põhjalike ja kvaliteetsete artiklitega. Miljon+ on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Vikipeedia keeletalgud premeerivad vabatahtlikke auhinnarahaga
• Ülikooli ja notarite koostöö täiendab Vikipeediat

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

2017. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 23 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel. 

Kandidaadid on (esitamise järjekorras):
„Meie pere kala-aabits“ 
Eesti keelekorralduse suurkuju Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamine 
Klassi-Instagrami „Roostikurebased“ loomine 
Õpilaskonkurss „Kirjandusraal” 
Filoloog Ülle Leisi regulaarsed arvamuslood „Tõlkes leitud” Postimehe elektroonilises väljaandes 
Seitsme tundesõnaga T-särgid 
„Soome-eesti suursõnaraamatu” veebiversioon 
„Eesti-mari sõnaraamat” 
Eurokeele e-kogumik „Tõlkimise tahud” 
Uuring „Eesti keeleseisund“ 
Vikerraadio emakeelepäeva etteütlus 10 
Eesti Keele Instituudi keelekooli rubriik ajalehes Postimees 
Muu kodukeelega laps huvihariduses 
Kristiina Ehini luulekogu „Kohtumised” 
Selge keele konverents 2017 
Miljon eestikeelset Vikipeedia-artiklit aastaks 2020 
„Sörulase aabits” 
Rakvere teatri virukeelne talveetendus ,,Tagassi inglite juure”, viru keele avalikkusele tutvustamine 
Lavastus „Siuru õhtu 100” 
Kümme aastat ametnike keelekoolitust 
Murdetekstide kogumik „Loode-Eesti murdelood. Risti ja Harju-Madise” 
Hiiukeelne luulekogu „Ole ise” 
Enn Ernitsa artiklikogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni” 

Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2017 kui e-posti aadressil keeletegu@hm.ee.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

Laureaadid tehakse teatavaks 16. märtsil Türi Gümnaasiumis.

Varasemad laureaadid ja auhinna statuut.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta keeleteoks valiti „Eesti kohanimeraamat“
• Aasta keeletegu on e-keelenõu

Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Informaatikaõpetajate Selts ja Telia korraldasid rahvusvahelise turvalise interneti päeval Tallinnas, Telia peamajas konverentsi, mille juhtmõte oli  „Loo, suhtle ja jaga hoolivalt – parem internet algab sinust”. Me kõik teame, kui palju negatiivset võib internetisuhtlus sisaldada, mida toob kaasa mõtlematu piltide üles laadimine ja like-nupule vajutamine, kui pahatahtlikud võivad olla netikommentaatorid. Internetti ära keelata ei saa, aitab ainult kasutajate järjekindel harimine. 
„Piir halva käitumise ja küberkiusamise vahel on virtuaalmaailmas väga õhuke,“ sõnas avakõnes ka Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo. 

Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu ütles oma tervituses, et küberkeskkond on unikaalne, inimene saab seal ennast hästi tunda, aga ainult siis, kui võtame vastutuse oma käitumise eest. „Internetis toimetamiseks ei aita enam üksnes tehnilistest teadmistest, me peame noortele õpetama väärtuseid, igal inimesel on oma väärtusmaailm.“

Konverentsi peaettekanne tuli 25 aasta pikkuse töökogemusega küberturvalisuse eksperdilt Joseph Carsonilt. „Sotsiaalmeediat ei saa enam keegi vältida, isegi siis mitte, kui sa ise sotsiaalmeedias ei ole. Vältimine on võimatu, sotsiaalmeedia mõjutab meid kogu aeg,“ ütles ta alustuseks. Ta rõhutas, et võtmeküsimus on nii noorte kui täiskasvanute õppimisvõime, just õppimisoskust, õppimisvõimet tuleb lastele edasi anda. „Mänguväljakul ei tohi lapsele öelda, et ära roni, see on ohtlik, vaid ta tuleb õpetada turnimisredelit kasutama ja ohutusreegleid täitma. Sama on internetiga – internet on vahend, tööriist, mida tuleb õpetada ja õppida kasutama,“ sõnas Carson. 

Ta tõi välja kaks küberkuritegevuse kasvu põhjust: esiteks raha, teiseks sotsiaalsete suhete kadumine ehk kurjategija ei näe oma ohvrit ega oma kuriteo mõju, ta näeb ainult nulle ja ühtesid arvutiekraanil ning nii on lihtne pahategu uuesti ja uuesti korrata. „Küberkurjategija kasutab ära inimeste põhiolemust – aidata abivajajat. Seega kaitse ja hoia oma e-posti kontot nagu oma krediitkaarti, see on sinu elu,“ rõhutas Carson ning tõi välja, et õngitsemine ehk petukirjad on küberkuritegu nr 1. Ta rõhutas samuti paroolide vahetamise ja salajas hoidmise tähtsust, võltsveebilehtede vältimist ja oskust nõu küsida, kui sul on internetis mõne asja suhtes kahtlus tekkinud. 

Telia kommunikatsioonidirektor Katrin Isotamm tutvustas laste nõuandva paneeli uuringu „Lapsed ja privaatsus internetis“ tulemusi. Uuring toimus novemrist 2017 jaanuarini 2018 kuues riigis: Eesti, Leedu, Soome, Taani, Norra, Rootsi. Suheldi ja küsitleti otse 11-13-aastaseid lapsi, kokku oli vastajaid 851. 

„Lapsed arvavad üldiselt, et nende internetikasutuse oskused on üsna head. Poisid on enesekindlamad, tüdrukud ettevaatlikumad. Internetti kasutatakse valdavalt ikkagi vaba aja veetmiseks, aga ka koolitööd ei saa enam internetita teha. Poiste jaoks on olulised mängud, tüdrukutele sotsiaalmeedia,“ tõi Katrin Isotamm välja uuringutulemuse mõned aspektid. „Salasõna lugesid lapsed konkurentsitult kõige privaatsemaks infoks, samas 55% vastanuist kasutab ühte ja sama salasõna igas keskkonnas. Üle poolte vastanud lastest on intrenetis kogenud midagi ebameeldivalt, tavaliselt on need häirivad kontaktid või sõnumid.“

"Nutitund igasse kooli!" tegi kokkuvõtteid

Tarka internetikasutust õpetas kindlasti ka 1. septembril 2016 alanud projekt "Nutitund igasse kooli!", mis pühendati Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ja millele nüüd, konverentsil joon alla tõmmati ning tublimaid tänati. Algatuse mõte oli ergutada koole digiseadmeid kasutama ja infot jagama, kuidas digi õppimisel või õpetamisel kaasa aitab. Algatuse autorid ja suurtoetajad olid Telia Eesti, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Informaatikaõpetajate Selts. Tegu oli rahvaspordi-laadse projektiga, milles koolid, klassid, õpetajad võtsid ette nutika ülesande või tegevuse, lahendasid need digivahendeid kasutades ning andsid sellest teada ka teistele. Koolid jagasid oma digipöörde-tegevustest infot nutitunni projekti Facebooki kogukonna kaudu: https://www.facebook.com/groups/nutitund/. Ajavahemikul 1.09.2016 kuni 3.02.2018 tehti 3278 postitust ja osales 269 haridusasutust üle Eesti. Välja jagati 200 auhinda kokku 30 000 euro eest, peatoetajad olid Telia Eesti ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Koolielu küsis algatuse eestvedajalt Birgy Lorenzilt, mida ta ise sellest projektis õppis, mida uut teada sai? 

Birgy Lorenz: „Sain teada paljudest uutest nutipöörajatest üle Eesti. Teadsime, et nutti ja huvitavaid asju tehakse, aga et nii ulatuslikult ja põnevalt on muutunud õpikäsitus koolides ette võetud, seda oli hea näha ja teada saada. Tore oli see, et kogukond tuli algatusele ise taha, rõõmustati üksteise ideede üle, anti nõu, tehti järgi. Pildid ning videod pakkusid elamust neilegi, kes tehtut lähemalt uurisid. Koolide aktivistid ja haridustehnoloogid korraldasid teabepäevi ja õppimisüritusi, suunasid kolleege postitama või postitasid nende eest, kes sotsiaalmeedias ise veel aktiivsed ei olnud. Kui arvudest rääkida, siis keskmine tempo oli kuus-seitse postitust päevas, rekord aga 24. Eesmärgiks seadsin alguses, et võiks tulla 200 postitust, aga poole aasta pealt oli selge, et tuleks rihtida kõrgemale ehk siis 3100 kanti. 

Kõige ilusamad hetked olid kogukonnas aga need, kui avalikustasime erinevate tegijate persoonilugusid. Kõige enam kommenteeritud õpetaja, kellele jagus palju häid sõnu, oli Tiia Salm Jäneda Koolist. Laike tuli üle 50 ja kommenteerijad selgitasid, et nad on tänulikud Tiia koostatud õppematerjalide kasutajad. 

Projekti vedajana õppisin oma tegevusi paremini haldama ja süstematiseerima, et postituste uurimiseks ja kirjapanekuks ei kuluks kogu vaba nädalavahetus, samuti suhtlema erinevate toetajatega ning selgitama, kas see, mida meie digipöörde ja nutihariduse nime all teeme on ikka päris õppimine või pigem lõbutsemine. Tuletan meelde, et mäng ongi väikse lapse töö, päriselu õpib ta tundma mängu kaudu. Nutiõpetajad on parimad päriselu kogemuste ja elamuste etendajad ning võimaldajad oma asutustes. Usun, et nad teevad lisaks tehniliste oskuste ja loovuse arendamisele ära  ka suure töö erinevate ametite ja elukutsete tutvustamisel. Nad arendavad meeskonnatööd, aga ka seda, et noored oleksid aktiivsed õppijad ja kogukonnas sõnakad liikmed.“

Konverentsi ettekanded on järelvaadavad Telia Eesti FB-lehelt. 

Fotod: kuvatõmmis. 

Samal teemal:

• 6. veebruaril tähistatakse ülemaailmset turvalise interneti päeva
• Turvalise interneti teema on noortele oluline

Konkursi eelarve on 150 000 eurot. Üksiktaotluse summale ei ole seatud ülem- ega alampiiri. Konkursi tulemused tehakse teatavaks aprilli lõpus. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur, rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Projektikonkursi kaudu rahastatakse nii ühekordseid kui korduvaid teadust populariseerivaid tegevusi, millest osasaajate ega ka elluviijate ring pole piiratud. Projekti tegevused peaksid olema lõppenud hiljemalt 2019. aasta lõpuks.

Käesoleval aastal on toimunud mõned muudatused projektide kategooriates. Projektikonkursile saab esitada taotlusi järgmistes kategooriates:

1) õpilastele suunatud teadust populariseerivad tegevused;

2) üliõpilaste poolt korraldatavad teadust populariseerivad tegevused;

3) audio-visuaalsete materjalide koostamine ja/või väikesemahuliste eksponaatide soetamine (sh õppematerjalid, tele-ja raadiosaated jne);

4) populaarteaduslikud raamatud;

5) laiemale avalikkusele teadust populariseerivad tegevused jms.

„Tahame ülikoolide puhul eriti julgustada üliõpilaste poolt tehtavaid tegevusi,“ selgitas tehtud muudatusi Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk.

Täiendav info projektikonkursi tingimuste ja taotluse esitamise kohta asub veebilehel: http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/projektikonkurss/konkursil-osalemine/

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Teaduse elutööpreemia saavad Mall Hiiemäe ja Agu Laisk
• Hea teadustava kokkuleppega ühines 21 teadus- ja arendusasutust

Seda kõike Eesti tippmentorite abiga. Programmi koolitused on küll inglise keeles, kuid kuna enamus koolitajatest on eestlased, siis töötubade raames on võimalik suhelda ka eesti keeles.

STARTER on mõeldud kõikidel haridustasemetel õppijatele: gümnasistid, kutse- ja rakenduskõrgkoolide õppurid, kõrgkoolide tudengid. Üks suurepärane näide erineva haridustaseme õppurite osalemisest STARTER programmis on õpilasfirma Laps Kooli. Laps Kooli on Lilleküla Gümnaasiumi õpilaste meeskond, kes on välja arendanud kokkuleppevedude platvormi, kus kõik ühest koolist lapsevanemad saavad omavahel teha laste kooli viimisel koostööd. Meeskond on aktiivselt ja edukalt osalenud kahes STARTER programmis, nii põhi- kui ka edasijõudnute programmis, võitnud mitmeid auhindu ja nüüdseks saanud edasipääsu Ajujaht TOP 30 hulka.

Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli soov on selle programmi raames teha rohkem koostööd kutsekoolide, rakenduskõrgkoolide ja gümnaasiumidega. Meie huvi on saada programmi rohkem õppureid erinevatelt haridustasemetelt, Teile pakume võimalust oma kooli ettevõtlusõppe mitmekesistamiseks ja õppejõu(dude) koormuse vähendamiseks.

Tallinnas korraldatakse paralleelselt kahte programmi: STARTERcreative (kesklinnas) ja STARTERtech (Mustamäel). Tudengitel saavad liituda emma-kumma programmiga, olenevalt, mis võiks neile toimumisaegade kui -koha mõttes rohkem sobida.

Programmid algavad juba 19. ja 20. veebruaril! Osalemine on tasuta ja ei eelda eelteadmisi ettevõtlusest, kuigi STARTERtech programmiga liitudes võiks olla olemas õppuritel oma idee ja meeskond (aitame kaasa nii idee kui ka meeskonnaliikmete leidmisel). Tutvuda saab programmidega veebilehel: www.starteridea.ee.

19. veebruaril 2018.a kell 17:30 avab TTÜ Mektory äriideede arendamise programmi „STARTERtech Advanced Spring 2018“, mis aitab õppurite meeskondadel kolme kuu jooksul arendada oma toredaid äriideesid ja jõuda esimeste maksvate klientideni. Detailsem info: https://www.facebook.com/events/916709461820602/

Allikas: TTÜ Mektory

Samal teemal:

• Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus koondab ettevõtliku ülikooli tugisambad
• Toetust saab taotleda koolide ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks

Haridus- ja infomessi Intellektika külastus aitab leida vastused küsimustele “kelleks saada?”, “millist eriala õppida?” ning “kuidas leidab sobiv töökoht?”. Küsimustele, millele vastamine pakub nii noortele endile kui lapsevanematele pinget. Küsimustele, mis on ühed tähtsaimad kogu elus, et olla tööturul atraktiivne.

9. veebruaril saavad Tartu Näituste messikeskuses kokku gümnaasiumid, kutse- ja kõrgkoolid ning ettevõtted ja organisatsioonid, kes jagavad teavet kodu- ja välismaiste õppimis-, praktika-, täiend ja ümberõppimisvõimaluste kohta. Haridusmessi külastuse väärtus seisneb võimaluses tutvuda ühel päeval ja ühes kohas erinevate edasiõppimisvõimalustega ning küsida infot otseallikast. Samuti pakutakse kõigile külastajatele personaalset karjäärinõustamist – teenust, mis aitab mõtestada enda nägemuse tulevasest ametipositsioonist ning valitavast erialast.

Messipäeva vältel on külastajatel võimalus ka oma teadmisi ning oskusi proovile panna. Osa saab võtta mitmetest võistlustest ning kaasa lüüa töötubade tegevustes. Näiteks on messil võimalus osaleda Rakett69-teemalises gravitatsiooniautode võistluses, kus pannakse proovile nii tehnilised oskused kui füüsikalised teadmised. Samuti toimub noorte infootsijate mõõduvõtmine Informiin, mis on teemal Eesti Vabariik 100 ning kus tuleb etteantud küsimustele leida vastused nutiseadet kasutades. Eelnevalt mainitud võistluste ning muu põneva kohta saad lähemalt lugeda käesolevast Intellektika ajakirjast.

Allikas: Intellektika

Samal teemal:

• Intellektikal suunavad võimalusi märkama viie Rajaleidja keskuse nõustajad
• Lõuna-Eesti Rajaleidjad ühendavad haridusmessi juubeliaastaks jõud

Minister Mailis Reps õnnitleb kõiki preemiate saajaid ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Laureaadid on pühendunud teadlased ja sihikindlad teerajajad oma alal,“ sõnas Reps.

Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe on eesti silmapaistvamaid rahvaluuleteadlasi, kes on üle poole sajandi tegelenud eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega. 1960. aastatel uuendas ta oluliselt eesti folkloristikat, selgitades oma teadustöödes, kuidas rahvajutud tekivad ja levivad elavas jutustamistraditsioonis. 1990. aastatel aitasid tema tööd omaks võtta arusaama, et folkloor ei ole hääbuva talurahvakultuuri jäänuk, vaid osa elavast kultuuriprotsessist, mis hõlmab ka linnakeskkonda ja internetimaailma. Mall Hiiemäe suurtöö on 8-köiteline „Eesti rahvakalender“.

Akadeemik ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Agu Laisk on väljapaistev taimede fotosünteesi uurija, kelle teadustööd on läbi aastate saatnud küsimus “Mis määrab fotosünteesi kiiruse”. Sellele vastamiseks on Agu Laisa juhtimisel konstrueeritud maailma kõige kiirem fotosünteesi mõõtmissüsteem, koostatud kõige keerulisem fotosünteesimudel ja saadud hulgaliselt fotosünteesiprotsessi valgustavaid teadustulemusi, mille kohta võib öelda “maailmas esimene”.

Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor Ahto Buldas pälvis väljapaistva avastuse preemia teadus- ja arendustöö „E-ühiskonna alustehnoloogiad“ eest. Tänu Ahto Buldase tööle elame suhteliselt turvalises e-riigis. Tema töö ründekindlate e-teenuste ja ajatemplisüsteemide loomisel on pannud aluse Eesti e-riigi tehnoloogiatele ning kahe rahvusvahelistelt eduka Eesti ettevõtte, Cybernetica AS ja Guardtime AS toodetele ja teenustele. Ahto Buldase loodud tehnoloogia on sisse ehitatud igasse edukasse infosüsteemi ja paljud selle rakendused alles hakkavad ühiskonda muutma.

Parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa preemiat

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad saavad:

• Ülle Kotta täppisteaduste alal tööde tsükli „Algebralised meetodid matemaatilises juhtimisteoorias“ eest;
• Tanel Tenson (kollektiivi juht), Vasili Hauryliuk, Arvi Jõers, Niilo Kaldalu, Karin Kogermann, Ülo Maiväli, Marta Putrinš keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismid“ eest;
• Jarek Kurnitski tehnikateaduste alal tööde tsükli „Liginullenergiahoonete süsteemipiirid ja tehnilised lahendused“ eest;
• Joel Starkopf, Annika Reintam Blaser arstiteaduse alal teadus-arendustöö „Kõhuõõnesisese rõhu tõus ja seedetrakti puudulikkus intensiivravi haigetel“ eest;
• Ülo Niinemets geo-ja bioteaduste alal tööde tsükli „Taimede fotosünteesi kohanemise ja kohastumise mehhanismid: lehestikugradientidest globaalsete mustriteni“ eest;
• Rein Drenkhan põllumajandusteaduste alal teadustöö „Invasiivsete dendropatogeenide varajane tuvastamine ja levikuanalüüs“ eest;
• Ringa Raudla sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Riigi rahanduse arengud ja väljakutsed kriiside ajal ja nende järgselt Eestis ning Euroopas“ eest;
• Martin Ehala humanitaarteaduste alal uurimistöö „Identiteedi märgiteooria välja töötamine Eesti keelekeskkonna uuringute põhjal“ eest.

Riigi teaduspreemiad antakse laureaatidele üle 20. veebruaril Läänemaa Ühisgümnaasiumis, millele järgneb pidulik vastuvõtt Haapsalu kultuurikeskuses.

Tänavuste laureaatide tutvustused.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss tunnustab silmapaistvaid teadustöid kõigis valdkondades
• Teadushuvi väärib võimalust

Uuringu „Eesti doktorite karjääritee ja seda mõjutavad tegurid“ jaoks intervjueeriti ligi 70 inimest, kes on aastatel 2000, 2005 ja 2010 kaitsnud Eestis doktorikraadi, lisaks loodi ülevaade kõigi nimetatud aastatel doktorikraadi kaitsnute (ligi 400 inimest) karjäärialastest mustritest.

Uuringu üks autoreid, TÜ majandusteaduskonna kvalitatiivuuringute teadur Eneli Kindsiko sõnas, et viimase dekaadi jooksul joonistub välja 20-50-30 muster ehk 20% doktorantidest suudab kaitsmiseni jõuda enne 30. eluaastat, 50% pälvib kraadi vanuses 30-39 ning 30% teeb seda vanuses 40+. Hoogsalt kasvab nende inimeste osakaal, kes astuvad doktorantuuri aastaid pärast eelneva õppeastme läbimist.

Kuna doktorikraad saadakse valdavalt 30. eluaastate keskel, mõnes teadusvaldkonnas ka 40ndate piirimail, siis on need doktorid ilma varasema mitteakadeemilise töökogemuseta tööturu mõistes hilissisenejad. „Paratamatult võib olla tavapärane, et nende asemel eelistatakse bakalaureusekraadi ja 15-20-aastase töökogemusega spetsialisti,“ tõdes Kindsiko.

Eesti töökuulutuste portaalides leiab enam kui 18 000 töökuulutuse hulgast vaid 1-2 korda aastas doktorikraadi soodustava tingimusena. Erandiks on kõrgkoolid, mille töökuulutuste seas kipub doktorikraadi nõue kerkima julgelt üle 60%.

„Ühiskonnas tuleks väga selgelt välja öelda, millised kompetentsid ja potentsiaali annab tööturul bakalaureuseharidus, millised magistriharidus ja mida suudab lisada doktoriharidus,“ rääkis Kindsiko. Vastukaaluks tavapärasele arvamusele, et doktorid on ainult ülikooli jaoks, näitas uuringus toodud karjäärianalüüs siiski oluliselt suuremat variatiivsust nii karjäärimustrites kui ka töökohtade lõikes. Kindsiko sõnul jääb õhku küll küsimus kuivõrd on doktorikraadiga inimese karjääriteed mõjutanud tema enda teadlikkus ja isiklikud eelistused.

Nimelt on akadeemilisel suunal toonud granditaotlejatele edu sageli rajasõltuvus: ühel kitsal teemal konkurentsieelise loomine. Selline spetsialiseerumine võimaldab tagada teadusartiklite rohkuse ja seega täita tavapärase nõude grantide taotlemisel. Ent nagu tippteadlased akadeemilises sfääris ka ise tunnistavad, kipuvad grandid koonduma väheste kätte ja isegi kui need vähesed tahaksid proovida uusi ideid ja uurimisteemasid, on nendele rahastuse saamine liiga suure riskiga. Seega tuleb olude sunnil jätkata harjumuspäraste suundadega.

Ilmnes ka, et pärast järeldoktorantuuri on teadlastel pigem raske end kodumaal teostada. Nii võib järeldoktor olla kohaliku akadeemilise üksuse jaoks ülekvalifitseeritud ja ei sobitu oma ideedega olemasoleva uurimisrühma tegemistesse.

Kõige enam jääb akadeemilisse sfääri just loodusteaduste valdkonna doktoreid (75%), kõige vähem arsti- ja terviseteaduste. Kui loodusteaduste valdav suund – noorelt ja lineaarselt doktorikraadini välja – on viinud selleni, et väga väike osa selle valdkonna doktoritest suundub mitteakadeemilisse sfääri tööle, siis mitmed teised valdkonnad näitavad üsnagi selgelt just mitte-akadeemilise karjääri kerkimist ja ülikoolidel on oht pigem silmitsi seista järelkasvu nappusega.

Uuringu autoreiks on TÜ majandusteaduskonna juhtimise professor Maaja Vadi ja kvalitatiivuuringute teadur Eneli Kindsiko. Uuringu tellis SA Eesti Teadusagentuur ja rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Täismahus uuringu leiab siit: „Eesti doktorite karjääritee ja seda mõjutavad tegurid“.

Kõrgkoolis toimub õdede vastuvõtt kahel korral aastas - lisaks suvele ka talvel. See võimaldab kõrgkoolil koolitada veelgi rohkem kõrgharidusega õdesid, kes on tööturule väga oodatud. Õe õppekaval alustas õpinguid 78 üliõpilast, õppetöö toimub ühenädalaste perioodidena kahel korral kuus. Õe rakenduskõrghariduse diplomi saamiseks tuleb neil sarnaselt tavaõppes õeks õppijatele 3,5 aasta jooksul koguda 210 EAP-d.

Samuti võttis kõrgkool vastu 8 massööri õppekava õpilast. Veel alustavad õpinguid 13 hooldustöötaja õppekava õpilast, kelle õpe toimub Võrus koostöös Lõuna-Eesti Haiglaga. „Õppe läbiviimine kodukoha lähedal on näide väga heast koostööst meie tööandjatega ja loomulikult on see väljakutse koolile ning kõikidele õppekavaga seotud õppejõududele, kuid me teeme seda tulenevalt vajadusest ning meie missioonist - võimaldada kvaliteetset ja konkurentsivõimelist haridust,“ rõhutas rektor Ulla Preeden.

Tartu Tervishoiu kõrgkool on varasemaltki koolitanud hooldustöötajaid väljaspool Tartut: kaheaastane kutseõpe on hetkel käimas Jõgeval ning alles eelmisel nädalal lõpetasid oma õppetöö Põlvamaal õppinud hooldustöötajad.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade.