Sel aastal ootame üliõpilasi, haridus- ja kasvatusteadlasi ning õpetajaid oma töid esitama järgnevates kategooriates:

• eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel
• võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel
• magistritöö
• populaarteaduslik töö

Kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss aitab esile tõsta ja tunnustada parimaid kasvatusteadlasi ja kasvatusteaduslikku uurimistööd laiemalt, õhutades uurimistulemuste avaldamist ja tutvustamist õpetajatele ning avalikkusele.

Esimene kasvatusteaduslike tööde konkurss toimus 1990. aastal. Konkursi üle veerandsaja aastase ajaloo jooksul on tunnustatud sadu haridusteadlasi. Aastast 2002 on konkursil riikliku konkursi staatus, seda korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts, rahastajaks on Haridus- ja Teadusministeerium.

Konkursil on läbi aastate premeeritud väga erinevaid töid, mis valminud nii ülikoolides, rakenduskõrgkoolides kui ka koolides. 2017. aastal konkursil premeeritud tööd uurisid näiteks motivatsiooni rolli matemaatikateadmiste omandamisel, õpistrateegiate rolli lugemise tulemuslikkusel ning eneseregulatsiooni profiilide seoseid arvutus- ja lugemisoskustega algklassides. Tänaseks on rohkelt kasutamist leidnud koolipsühholoogide hindamisvahendite komplekt. Üks auhinnatud magistritöödest, mis kaitsti Kaitseväe Kõrgemas Õppeasutuses, käsitles automaatrelva baasõppe ainekava.

Kasvatuskonkursi veebileht ja elektrooniline osalusvorm on leitavad http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/kasvatusteaduslike-toode-konkurss/

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

Parimate kasvatusteadlaste töö on praktiline ja silmapaistev

Poolteist aastat kestnud konsultatsioonide järel hakatakse nüüd välja töötama uue kõrgharidusseaduse eelnõu, mis peaks jõudma Riigikogusse tänavu sügisel. 

Asekantsler Indrek Reimandi sõnul on kõrgharidusvaldkonna erinevad osapooled kinnitanud vajadust õigusaktide kaasajastamise järele ning osutanud, et need peavad olema rohkem õppijakesksed, vaja on vähendada ülereguleerimist ning suurendada kooskõla kõrghariduse ja teaduse regulatsioonide vahel. „Kõike seda seadustiku kaasajastamisel ka arvestatakse,“ ütles Reimand. „Plaanime selgemalt välja tuua üliõpilaste õigused ja kohustused, aga ka riigi ja kõrgkoolide ülesanded. Tahame tugevdada ülikoolide ja ühiskonna seoseid, sest ülikoolide kohus pole mitte ainult õpetamine, vaid ka ühiskonna teenimine, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, täienduskoolitus jne. Samuti peame soodustama karjäärimudelite kaasajastamist ülikoolides, mis motiveeriks noori valima teadlase elukutset.“

Õigusaktide kaasajastamisega ühtlustatakse ka teaduse ja kõrghariduse rahastuspõhimõtteid, kujundades teadusasutuste baasfinantseerimise ümber tegevustoetuseks sarnaselt kõrghariduse tegevustoetusele.

Kõrgharidusseadustiku uuendamisega ei muudeta kõrgharidussüsteemi põhialuseid, see tähendab kõrgkoolide ulatuslikku autonoomiat, kolmeastmelist kõrgharidusõpet, kvaliteedihindamise põhialuseid jne.

Luuakse kõrgharidusseadus ja ülikoolide seadused

Plaanis on luua kõrgharidusseadus, kuhu koondatakse senised ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning erakooliseaduses erakõrgkoole puudutavad sätted.

Lisaks kõrgharidusseadusele kavandatakse igale avalik-õiguslikule ülikoolile oma seaduse väljatöötamist. Praegu on oma seadus ainult Tartu Ülikoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil.

Kuna kõrgharidusvaldkonda puudutavad ka teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ning õppetoetuste ja õppelaenu seadus, siis kavandatakse ka nende uuendamist.

Senine kõrgharidusseadustik on kujundatud 1990. aastate teises pooles. Kahekümne aasta jooksul on oluliselt muutunud inimeste ja ühiskonna ootused kõrgharidusele. Õiguslik raamistik peab käima kaasas üliõpilaste muutunud vajadustega – inimesed õpivad kogu elu, liiguvad erinevate õppeasutuste, õppetasemete ja riikide vahel ning ootavad kõrgharidusõppelt rohkem praktilisust.

Taustainfo

Kõrgharidusseadustiku kaasajastamine algas 2016. aastal, kui ministeerium kogus partneritelt muudatusettepanekuid. 

Eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti partneritele arvamuse avaldamiseks 2017. aasta sügisel. Kogutud tagasisidele tuginedes töötatakse 2018. aasta esimesel poolel välja kõrgharidusseaduse eelnõu. 

Seadustiku kaasajastamisse on kaasatud ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, teadus- ja arendusasutused, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, tööandjate esindusorganisatsioonid ning valdkondlikud kompetentsikeskused Eesti ENIC/NARIC Keskus, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur, Eesti Teadusagentuur. 

Kõrgharidusseadustiku uuendamine on osa kogu haridusseadustiku kaasajastamisest. 
Kõrgharidusseadustiku sakk haridusseadustiku blogis. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Aleksi Tappura. 

Samal teemal:

• Tartusse tuleb õpetamist õppima 350 õppejõudu
• Tartu Ülikooli talveülikool ootab osalejaid
• Tehnikaülikooli virtuaalseid õpiruume saavad kasutada ka teiste kõrg- ja kutsekoolide õppejõud

Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli dotsendi Ivi Jõudu sõnul on uus laborikompleks ainulaadne Eestis, kus ühe tervikuna töötavad koos lisaks uuenenud mikromeiereile ka lihatehnoloogia, jookide-, pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia ning teadusuuringute laboratooriumid. Väiksemas mõõdus laboriseadmed võimaldavad kasutada ka tavapärasest väiksemaid tooraine koguseid. „See annab suurepärased võimalused õppetöö ja täiendkoolituste ning teadus- ja rakendusuuringute, sealhulgas tootearenduse läbiviimiseks toiduainete tehnoloogia valdkonnas,“ rääkis Jõudu. 

Jõudu lisas, et mikrobioloogia laboreid on täiendatud molekulaarse mikrobioloogia ning fermenteerimise protsesside läbiviimise seadmetega. „Uued seadmed võimaldavad nii erinevaid toiduaineid kui ka protsesse süvitsi uurida,“ täpsustas ta. 

Laborikompleksi ringkäigul algusega kell 13.45 Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetoolis (Fr. R. Kreutzwaldi 56/5) on kõigil huvilistel võimalik tutvuda laboris toimuvaga. 

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Tseremoonial annab Mait Klaassen Eesti Maaülikooli nõukogu ees rektori ametivande ning peab inauguratsioonikõne.

Tervituseks võtavad sõna haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Rektorite Nõukogu esimees professor Tiit Land ning Eesti Maaülikooli üliõpilasesinduse esimees Anett Nurm. 

Inauguratsioonitseremoonial musitseerivad Marta Mutso viiulil, Maria Mutso tšellol ja Andries Dekelver klaveril. 

Mait Klaasseni juhitava Eesti Maaülikooli rektoraadi koosseisus alustas tööd õppevaldkonna eest vastutav õppeprorektor professor Endla Reintam, teadusprorektorina jätkab professor Ülle Jaakma. 

Mait Klaasseni valis Eesti Maaülikooli rektoriks ülikooli valimiskogu möödunud aasta 29. septembril. Mait Klaasseni ametiaeg maaülikooli rektorina algas 1. jaanuaril 2018 ja kestab viis aastat. 

Inauguratsiooni otseülekannet saab näha veebis aadressil http://video.emu.ee.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Maaülikool tunnustab väljapaistvaid tegijaid
• Eesti Maaülikool tähistab akadeemilise aktusega 66. aastapäeva

Vastuvõtt kestab 5. veebruarini ning õppima asumiseks on vajalik vähemalt keskharidus.

Avatud õpe võimaldab juba kevadel alustada õpingutega või tutvuda huvipakkuva erialaga. Õppetöö toimub koos tudengitega, eraldi loenguid avatud ülikooli õppuritele ei ole. Õpe on tasuline ning heade õpitulemuste korral on võimalik kandideerida tasuta üliõpilaskohale. 

Valida saab tehnikaülikooli õppekavadest endale sobivaid aineid, viia lõpuni poolelijäänud õpingud ülikoolis või omandada uus eriala.

 "Avatud õpe on sobilik eelkõige töötavale inimesele, kes soovib õppida paindlikus tempos. Lisaks on avatud õpe hea võimalus ka neile, kes soovivad koguda täienduskoolituse arvestuspunkte kutsetunnistuse taotlemiseks,“ ütles TTÜ avatud ülikooli juhataja Mati Lukas.

 Nõustamine ja vastuvõtt toimub TTÜ avatud ülikoolis (U06 õppehoone, ruum 310), Ehitajate tee 5, Tallinn. 

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tehnikaülikooli virtuaalseid õpiruume saavad kasutada ka teiste kõrg- ja kutsekoolide õppejõud
• Tallinna Tehnikaülikool käivitab mahuka digireformi

Konverentsi eelpäeval, 23. jaanuaril osalevad õppejõud töötubades, 24. ja 25. jaanuaril täidavad konverentsi 86 ettekannet Eesti ja välislektoritelt.

Õppimise ja õpetamise arendamisele pühendatud konverentsil on vaatluse all õppimiskesksus, tänapäevased õppimist toetavad õppe- ja hindamismeetodid, valdkondlikud eripärad õpetamises ja õppimises ning juhtimise roll õppekvaliteedi tagamisel. 

Konverentsi korralduskomitee juht, Tartu Ülikooli kõrgkoolipedagoogika dotsent Mari Karm sõnas, et konverentsi üks keskseid teemasid on üliõpilaste kaasamine. „Lisaks  aktiivsele õppimisele ehk üliõpilaste sisukamale kaasamisele loengutes ja seminarides arutletakse ka selle üle, kuidas kaasata tudengeid projektidesse, uurimistöösse, otsustuskogudesse ja tööpraktikasse,“ lisas ta. Ettekannetes jagavad õppejõud kolleegidega oma kogemusi, milliseid võtteid nad on välja töötanud üliõpilaste õppimise toetamiseks ning kuidas need on praktikas toiminud.

Tänapäevases kõrghariduses on oluline väärtustada ülikoolide kui õppeasutuste missiooni, pöörata tähelepanu õpikeskkonna kujundamisele ülikoolis ning toetada õppejõudude õpetamisoskuste arendamist ja nende huvi õpetamise vastu. Seetõttu käsitletakse konverentsil olulise teemana õppejõudude õppimise erinevaid võimalusi. Üks õppejõudude õppimise viise on oma õpetamise sihipärane analüüs ja selle põhjal muutuse kavandamine. Konverentsi ettekannete hulgas on nii kõrgkoolipedagoogilisi uurimusi kui ka praktilisi kogemusi tutvustavaid küsitlusi ja analüüse.

Käsitletavate teemade olulisust ja arutelu vajalikkust näitab registreerunute suur arv: konverentsist võtab osa 350 õppejõudu. Konverentsi peakorraldaja on Tartu Ülikool, selle toimumist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondist. Konverents jätkab rahvusvaheliste õppejõudude õpetamisteemaliste konverentside traditsiooni, mis sai alguse 2011. aastal.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool soovib õpetamise hea tava sõnastamisega tõsta õppekvaliteeti
• Tartu Ülikooli talvekool ootab osalejaid
• TÜ ajalootudengid tegid 100-aastasest Eestist 52 videot

Kõrghariduses kasvas doktoriõppe lõpetajate arv.

Tõhusus gümnaasiumi tasemel haridust korraldada on paranenud: pinnakasutus õpilase kohta on muutunud väiksemaks ning õpilaste arv õpetaja kohta suuremaks. Ministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valgu sõnul annab tõhusam hariduskorraldus võimaluse õpetajate palgatõusuks.

Kasvanud on haridusnõuetele vastavate õpetajate osakaal: 86% lasteaiaõpetajatest, 88% põhikooliõpetajatest ja 90% gümnaasiumiõpetajatest vastavad nõuetele.

Üldkeskhariduse lõpetanute hulgas on kasvanud õpilaste võõrkeeleoskus: enam on nii neid, kes saavutavad B1 kui ka neid, kes saavutavad B2 taseme.

Kutsekoolide lõpetajate arv on aastaga enim kasvanud IKT ja tervise ning heaolu valdkondades. Aune Valgu sõnul on töökohapõhise õppe populaarsuse kasv väga rõõmustav: „Kutsekoolide lõpetajatest juba 9,5% ehk peaaegu iga kümnes on õppinud õppevormis, kus 2/3 õppest toimub ettevõttes.“

Kõrghariduses on kasvanud lõpetajate arv doktoriõppes, samuti on lõpetajaid rohkem IKT valdkonnas. Jätkuvalt kahaneb üliõpilaste arv, samas suureneb välisüliõpilaste hulk, kes moodustavad meie kõrgkoolide õppijatest 9,5% ja eelmisel aastal vastuvõetutest juba 12%.

„Edukus tööturul ehk lõpetajate hõive- ja palgastatistika näitab samuti positiivset trendi, sest palgad kasvavad,“ ütles Aune Valk ja lisas, et kutsehariduses on palgakasv olnud kiirem kui kõrghariduses. Kõrgeimat palka saavad kutsehariduses IKT, turvateenuste ja tehnikaalade lõpetajad, kõrghariduses lisanduvad neile transporditeenused, õigus, arhitektuur ja ehitus.

Haridus- ja Teadusministeerium on tulemusnäitajaid avaldatud kolm aastat. Näitajaid saavad kasutada haridusasutused, koolide pidajad, lastevanemad, õppijad ja kõik huvilised, kes soovivad tutvuda, kuidas koolid tegutsevad.

Tulemusnäitajate abil saab selgeks, kui edukalt omandatakse haridus – kui palju on katkestamisi või milline on nominaalajaga lõpetajate osakaal. Samuti saab vaadata koolide õpitulemusi ja ka seda, kui paljud õpivad edasi ning kui edukad ollakse järgmise haridustaseme omandamisel. Kutse- ja erialase õppe puhul leiab andmeid näiteks lõpetajate palga kohta. Lisaks iseloomustatakse õppeasutuste tegutsemise tõhusust ja eeldusi.

Näitajatega saab tutvuda: www.haridussilm.ee

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Üldhariduskoolide rahuloluküsitlustes osales pea 20 000 vastajat
• Õpetajate keskmine palk ületas esmakordselt 1200 eurot

​

Räpina Aianduskool kutsub õppeasutuste gruppe ja rühmi osalema järjekordses taimekasvatusprojektis "Kurgisõbrad". 

Projekti käigus toimub hariliku kurgi (Cucumis sativus) ja mehhiko pisikurgi ehk kare pisimeloni (Melothria scabra) taimede seemnest võidukasvatamine. Lisaks ootavad ees iganädalased huvitavad viktoriiniküsimused, nädala nipp, mitmed konkursid ja võistlused ning kevadine maitsev ja tervislik saak. Õpetusi jagavad ja tuge pakuvad nii aianduskooli õpilased kui ka õpetajad. 

Töökomplektid saadetakse osalejatele 12. veebruaril. 

Ühine kurgitaimede kasvatamine algab 19. veebruaril ja kestab 30. aprillini 2018. 

Registreerimine projektis osalemiseks kestab 31. jaanuarini või kuni 500 rühma täitumiseni. 

Regstreerimisankeet on leitav Räpina Aianduskooli kodulehelt. 

Täiendavate küsimuste korral on abiks projekti meeskond. 

E-post: sobrad@aianduskool.ee

KURK - Koos Uuendustega Rikastame Keskkonda!

Samal teemal:

• Räpina Aianduskooli loodusteemaline loominguvõistlus "Loomerõõm"
• Räpina Aianduskooli taimeprojekt tuleb jälle!
• Räpina Aianduskool kutsub osalema sõbrapäeva taimeprojektis "Maasikasõbrad"

Osaleda saab 15. jaanuarist 11. veebruarini 2018 veebiaadressil www.kyberpahkel.ee.

Uuringus soovitakse teada, missugused on inimeste käitumisharjumused digikeskkondades ja tehnoloogiavahenditega, erinevates olukordades toimimist. Ka tahetakse teada saada, kes uuringus osalejate arvates vastutab teavitustöö ja meie kõikide harimise eest, et oleksime targemad ning oskuslikumad internetikasutajad.

Ankeedis on 32 sisuküsimust ja taustaküsimused ning neile vastamine võtab aega 30 kuni 45 minutit. Parima elamuse saamiseks soovitavad uuringu läbiviijad vastamise ette võtta pigem arvutiga. 10-12-aastastele vastajatele võivad küsimused olla keerulised, seega nad võivad vajada täiskasvanu abi terminite selgitamisel.

Koolidel on mõistlik ankeetimine läbi viia ainetunni raames arvutiklassis. Ankeedi linki saab jagada e-kooli, kooliveebi, kasutatava sotsiaalmeedia kanali kui ka e-maili kaudu vanematele ja õpetajatele.

Küberpähkel ootab kõiki osalema!

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kampaania "Suurim julgus" astub vastu küberkiusamisele
• Küberpähklit testima!

Talveülikooli kursused toimuvad jaanuaris ja veebruaris Tartus ja Tallinnas ning ülikooli kolledžites Pärnus, Viljandis ja Narvas. Koolituste programmi on koondatud lai valik päevakajalisi teemasid juhtimisest, õigusest, psühholoogiast, spordist, haridusest ja kultuurist. Koolitusi viivad läbi tunnustatud õppejõud ning suure erialase kogemusega praktikud: Tõnu Lehtsaar, Gaabriel Tavits, Aave Hannus, Kulno Türk, Angela Jakobson, Jorgen Matsi, Elo Süld ja paljud teised. Õppima tulekuks piiranguid ei ole ning osalema oodatakse kõiki.

„2018. aasta talveülikooli programm koondab sel aastal nii täiesti uusi ja oodatud kui ka traditsioonilisi kõrgelt hinnatud täiendusõppekursusi aktuaalsetel teemadel,“ selgitab talveülikooli projektijuht Esta Pilt. „Esmakordselt pakume näiteks koolitusi „Empaatia, mõistmine, moraal“, „Juhi tööriistad tiimis varjul oleva potentsiaali avamiseks“, „Isikliku- ja tööelu dilemmad - karjääriplaneerimine muutuvas Eestis“ ja „Eesti lapse esimesed 100 sõna“,“ täiendab Pilt.

Osalejad saavad Tartu Ülikooli täiendusõppe läbimist tõendava dokumendi. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Täpsem info talveülikooli kursuste kohta kodulehel.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli talveülikool 2018