Viiendat korda toimuv üle-euroopaline programmeerimisnädal Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mille eesmärk on tutvustada programmeerimist lihtsal ja kaasahaaraval viisil ning tuua see lähemale meie igapäevaelule. Selle algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad, tänaseks on Code Weekist kasvanud ülemaailmne ettevõtmine, kuhu on kaasatud ligi 50 riiki ning ühtekokku pea miljon inimest. 

Programmeerimisnädala tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). „Code Week tähendab paljudes Eesti koolides põnevaid, spetsiaalselt sellele nädalale mõeldes tehtud töötube, et programmeerimise ja IT-ga esmast tutvust teha,“ ütles HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. „Programmeerimisnädala tegevused varieeruvad 3D-kokandusest multifilmide tegemiseni, küberturvalisusest nutikodudeni, näidates ilmekalt seda, et IT on tõepoolest kõikjal meie ümber.“

Programmeerimisnädala raames toimub üle 150 ürituse pea kõikides maakondades, tegevusi viivad läbi koolid, lasteaiad, raamatukogud ning huviringid. Töötubades õpitakse animatsioone, mänge ning mobiilseid äppe looma, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid, tutvutakse 3D-maailma ning küberturvalisusega, õpitakse droonide abil filme tegema, uudistatakse asjade internetti jpm. Kõik üritused on osalejatele tasuta. 

Code Weekile on õla alla pannud ka mitmed suured ettevõtted, nagu näiteks Google, kes jagas sel aastal välja stipendiume 60 koolile 33 riigist, sealhulgas ka kahele Eesti koolile - Narva Paju Koolile ning Tabasalu Gümnaasiumile.  

Kõik üritused leiab programmeerimisnädala kaardilt: http://events.codeweek.eu/. 

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Code Weeki töötoad lasteaedadest kutsekoolideni
• Eesti õpilased on oodatud Baltimaade digitehnoloogiate konkursile „Ventspilsi IT-väljakutse 2017”
• Lastele korraldatakse 120 tasuta tehnoloogia õpituba üle Eesti

Baltimaade suurimat riist- ja tarkvara hackathoni TehnoHack korraldavad Skeemipesa ning Mektory. 

Koostöös Elektrileviga on ürituse üks fookus targal linnal, et otsida uusi võimalusi elukeskkonna parandamiseks. TehnoHackile saab tulla ja osaleda ka enda ideega. TehnoHack 2017 auhinnafond on 5500 eurot.

TehnoHacki eesmärk on nädalavahetuse 48 tunni jooksul jõuda ideest reaalselt toimiva seadmeni. Iga idee ümber luuakse nelja- kuni kuueliikmeline meeskond, kes peab idee realiseerima esimeseks prototüübiks. Ideid saab esitada igaüks kuni 11. oktoobrini TehnoHacki kodulehel (http://www.tehnohack.ee). Ilma ideeta saab samuti osaleda, siis on registreerimine 23. oktoobrini.

Kõikidele TehnoHackile jõudnud ideedele määratakse mentor ning tellitakse prototüübi ehitamiseks vajalikud komponendid. Parimad ideed saavad komponentide ostmiseks kuni 200 eurot toetust. 

Võistluse auhinnafond on 5500 eurot, peaauhind on 2000 eurot ning eripreemia 800 eurot.

TehnoHack on hea hüppelaud näiteks Ajujahi võistlusele, parim ideede ja teostuste kombinatsioon võidab otsepääsme Ajujahi TOP30 hulka, mis tagab osaluse mentorlusprogrammis ning 500 eurot prototüüpimiseks. Hackatoni partner Prototron valib ühe idee enda järgmise vooru TOP40 sekka. Auhinnad on välja pannud ka YE International, Arrow ja Farnell.

Elektrilevi tee tarka linna

Sel aastal toetab TehnoHacki Elektrilevi tuues sisse targa linna teema. Targa linnaga seonduvad ideed saavad nõustamist Elektrilevi mentoritelt, parim idee saab 1700 eurose eriauhinna. Võimalik on ka koostöö Elektrileviga.

Targa linna valdkonnad: 

– arukas liikuvus (smart mobility)

– liikluse juhtimine

– avalik ohutus

– valgustus

– parkimine

– linnaülesed platvormid

– integreeritud võrgud

– jäätmekorraldus

– juhtmeta võrgud

– mikrovõrgud

– efektiivsed elamud

– suurandmed

– küberturvalisus

– andmete analüütika

– ruumi analüüs

– andmete agregeerimine

– virtuaalne elektrijaam

– tark tolm

– asjade internet

– droonid

– automatiseerimine, automaatika

– suure- ja väiksemahuline energiasalvestus 

TehnoHack 2017 koduleht: www.tehnohack.ee 

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Annetaja isa Otto Peeter Pärn (Otto Peeter Birkenthal) sündis 22. märtsil 1911 Tarvastu vallas Viljandimaal Davidi ja Alma Birkenthali (neiuna Adson) perekonnas. 

Pärast Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetamist astus ta 1928. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1933. aastal. Otto Peeter Pärn oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.

Aastail 1933–1940 täitis Otto Peeter Pärn Tartu ringkonnakohtu kohtuameti-kandidaadi ametikohuseid. 6. veebruaril 1940 nimetas Vabariigi President ta Võru 2. jaoskonnakohtuniku kohale. 1942–1944 töötas Otto Peeter Pärn jaoskonnakohtunikuna Haapsalus. Hiljem põgenes pere Rootsi – elati Borasis, Gingris ja Uppsalas. Poeg Kaarel Pärn sündis 1947. aastal. Kanadasse siirduti 1954. aastal. 

Otto Peeter Pärn töötas Torontos advokaadifirmas. Ta suri 27. juunil 1970.

Kaarel Pärna annetus jõudis õigusteaduskonda advokaadibüroo LMP vahendusel. Kokkuleppel annetajaga otsustab annetuse kasutamise õigusteaduskonna hüvanguks õigusteaduskonna nõukogu. Seni on kõlanud ideed kasutada annetust õigusteaduskonna vilistlaskogu ellukutsumiseks, pidades silmas eelseisvat Tartu ülikooli õigusteaduskonna emakeelse õpetuse 100. aasta juubelit, samuti arendada õigusharidust rahvusvaheliste harjutuskohtute võistluste toetamisega jt.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Raamat "Õigus igaühele" selgitab lugejale õiguse ja õigusteaduse põhitõdesid
• Põhiseaduse uue kommenteeritud väljaande esmaesitlus

Valimiskogu koosnes 229 liikmest, kellest valimistele tuli kohale 169 liiget. Valituks osutumiseks oli vajalik vähemalt 115 poolthääle olemasolu.  

Sissejuhatavas kõnes ütles Mait Klaassen, et lisaks teaduse ja õppetöö arendamisele peab ta oluliseks ka kultuuri ja keele hoidmist. „Pean ülioluliseks, et säiliksid just eestikeelne õpe ja teadus. Tahame olla juhtiv jõud biomajanduse valdkonnas, iga õppetool võiks olla oma valdkonna arvamusliider nii vabariigis sees kui ka rahvusvaheliselt,“ ütles Klaassen.

Rektori uus ametiaeg algab 1. jaanuaril 2018. aastal ja kestab viis aastat.​ Inauguratsioon toimub jaanuaris 2018.

Allikas: Maaülikooli pressiteade. Foto: Andri Küüts. 

Samal teemal:

• Reedel valitakse Eesti Maaülikoolile rektorit
• Maaülikoolis algas konkurss vabadele kohtadele magistriõppes

Rektori valib valimiskogu, mis on 229-liikmeline. Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 valimiskogu liikmetest, see on 153 liiget.

Rektorikandidaat osutub valituks, kui tema poolt hääletab üle poole valimiskogu koosseisust, mis tähendab, et rektorikandidaadil on vajalik koguda vähemalt 115 poolthäält. Juhul, kui kandidaat kogub vähem hääli, jääb rektor valimata ning asjade edasise käigu otsustab ülikooli nõukogu.

Valimiskoosolek algab reedel kell 12 Eesti Maaülikooli peahoone aulas. 

Valimiskoosolekut on võimalik jälgida veebis video.emu.ee. 

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Maaülikoolis algas konkurss vabadele kohtadele magistriõppes
• Eesti Maaülikool valis esimesena Eestis tenuuriprofessorid

Tartu Ülikool annab Rahvusmõtte auhinda välja neljateistkümnendat korda ning sellele saavad kandidaate esitada TÜ nõukogu ja senati liikmed, valdkondade  ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised tuleb saata TÜ rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu või e-posti aadressil rektor@ut.ee.

Eelmistel aastatel esitatud isikuid ei arvata automaatselt auhinna saaja kandidaatide hulka, küll aga on sama isikut lubatud esitada korduvalt.

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad TÜ rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli. 

Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasist taies pidulikult üle rahvusülikooli 98. aastapäeval 1. detsembril 2017 Tartu ülikooli aulas. 

Eelnevatel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul, kirjanik Arvo Valton ning lavastaja ja operaator Andres Sööt. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: TÜ, Andres Tennus. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna sai Andres Sööt
• Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna sai Arvo Valton

Ametliku stardi saab algatus TalTechDigital, mis kujundab TTÜst esimese tõelise digiülikooli. Aktuse eel, kell 13 avatakse väärika vaatemänguga ülikooli maamärk Akadeemia ringil.

Tehnikaülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo: “Tehnikaülikoolist on võrsunud suur osa tänase e-Eesti edust. TalTechDigital peaks meid viima uuele tasemele võimestades kaasaegsete tehnoloogiate kõikehõlmava kasutuselevõtuga teadlasi ja üliõpilasi olulisimaks – akadeemiliste ja insenerlike tippude vallutamiseks. Soovime kiirendatult liikuda digitaalse innovatsiooni eesliinile koos kõigi oma partneritega Eestis ja kaugemalgi. Loodame ülikooli 100. aastapäeval esimestest saavutustest teada anda.“

Algatuse TalTechDigital eesmärgiks on julgelt  ja läbimõeldult viia ellu kõik see, mis muudab ühe ülikooli digitaalseks tehnoloogiaülikooliks. See tähendab murranguliste tehnoloogiate loomist ja kasutamist õppetöös, teaduses ning ülikooli toimimises. Üks oluline ja käegakatsutav osa TalTechDigitalist on 2018. aasta sügiseks valmiv iseauto ja selle liikumiseks vajalik nutikas taristu. Kõigi nende eesmärkide saavutamisele aitab kaasa tehnikaülikooli suurenenud IT-kompetents, kui TTÜ-ga liitus sel suvel IT Kolledž.

Ülikooli 99. aastapäeval promoveeritakse 55 uut doktorit: Eesti teadusesse on panustamas 10 IT- ja 25 inseneriteaduskonna doktorit, loodusteaduskonnas promoveeritakse  15 ja majandusteaduskonnas viis uut doktorit.

Esmaspäeval tulevärgiga avatav maamärk on ülikooli kingitus Mustamäe ja kogu Tallinna elanikele ning külalistele.  Maamärk on inspireeritud tehnikaülikooli aula katusesakkidest, see on 20 meetrit pikk ja ligi 2 meetrit kõrge.

Maamärgi projekteerijaks on Ülle Grišakov ja disaineriks TTÜ vilistlane Margus Triibmann. Ülle Grišakov on teinud TTÜ linnakusse mitmeid auhindu võitnud haljastuslahendusi, näiteks Akadeemikute allee arhitektuuri- ja kujundusvalgustuse.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Rahvusvaheline hindamisnõukogu andis tehnikaülikooli teadusele positiivse hinde
• Algas vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli avatud õppesse

Kohtumist juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets, kelle sõnul on keskseks küsimuseks, kuidas hariduspoliitika ja koolikorralduse kaudu toetada õpetajaid ja koolijuhte vajalike muutuste elluviimisel. "Räägime sellest, kuidas arendada koole ja täiustada õpetamist, et anda noortele eluks hea stardipositsioon. Tänased koolilapsed töötavad tulevikus ametites, mida praegu ei ole veel olemas. Kvaliteetne haridus peab tagama neile oskused, millega muutuvas ühiskonnas edukalt ja õnnelikult hakkama saada," ütles Laidmets.

Kohtumisel jagatakse liikmesriikide parimaid praktikaid kaasavamate koolide arendamisest, õpetajate ja koolijuhtide toetamisest ning koolihariduse tõhusamaks ja kättesaadavamaks muutmisest. Huvigruppide rollist Eesti hariduse edulugudes räägib õpetajate liidu juht Margit Timakov ning arutelusid aitavad läbi viia Noored Kooli programmi esindajad.

Homme külastavad Euroopa haridusametnikud Tallinna Asunduse Lasteaeda, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi, Audentese Erakooli, Tallinna Polütehnikumi ja Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsioonikeskust. Koos koolipere esindajatega arutatakse, kuidas koolid kaasavad sidusrühmi koolielu kujundamisse, et iga õppija arengut ja õppimist parimal viisil toetada. Koolikülastused juhatavad sisse ka 19.-20. septembril Tallinna Ülikoolis toimuva hariduskonverentsi "Õppimise ja õpetamise nüüdisaegsed suunad".

Üldhariduse peadirektorite kohtumine toimub Tallinnas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames. Haridusvaldkonnas keskendub Eesti eesistujana õppe nüüdisajastamisele kõigil haridustasemetel ning hariduse ja töömaailma seostele.

Eesti eesistumise haridusvaldkonna peamiste teemade ja ürituste ülevaade

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Euroopa tippülikoolide juhid teevad Tartus ettepanekuid ELi teadus- ja kõrghariduspoliitika kujundamiseks
• Euroopa Komisjoni Eesti Esindus ja Euroopa Nõukogu kutsuvad Euroopa keeltepäeva tähistama
• Minister Mailis Reps andis ülevaate algava õppeaasta tegevustest ja eesmärkidest

Minister Mailis Repsi sõnul on seadustikus kavas keskenduda kõrgharidusõppe eesmärkidele ja vähem detailsetele tegevusjuhistele. „Plaanime selgemalt välja tuua nii riigi ja kõrgkoolide peamised ülesanded kui ka üliõpilaste õigused ja kohustused,“ märkis Reps. „Kavas on tugevdada ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning soodustada karjäärimudelite kaasajastamist ülikoolides, mis motiveeriks noori valima teadlase elukutset.“

Kõrgharidusseadustiku uuendamisega ei muudeta kõrgharidussüsteemi põhialuseid, see tähendab kõrgkoolide ulatuslikku autonoomiat, kolmeastmelist kõrgharidusõpet, kvaliteedihindamise põhialuseid jne.

Senised regulatsioonid on pärit peamiselt 1990. aastatest ning keskenduvad õppija asemel institutsioonidele. Samas peab õiguslik raamistik käima kaasas üliõpilaste muutunud vajadustega – inimesed õpivad kogu elu, liiguvad erinevate õppeasutuste, õppetasemete ja riikide vahel ning ootavad kõrgharidusõppelt rohkem praktilisust.

Eelnõu väljatöötamiskavatsuses kirjeldatakse probleeme, mida seadustiku kaasajastamisel lahendama asutakse, pakutakse välja võimalikke lahendusi ja hinnatakse, millised mõjud ühe või teise lahendusega võivad kaasneda.

Kõrgharidusseadustiku kaasajastamine algas aasta tagasi, kui üliõpilastelt, kõrgkoolidelt, tööandjate ja töötajate organisatsioonidelt ning ministeeriumidelt koguti ettepanekuid, mida tuleks muuta. Ettepanekuid on arutatud töörühmades.

Eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti arvamuse avaldamiseks kõrgkoolidele, üliõpilaste, tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidele ning ministeeriumitele. Ministeerium ootab tagasisidet oktoobri keskpaigaks.

Kõrgharidusseadustiku uuendamine on osa kogu haridusseadustiku kaasajastamisest.

Kõrgharidusseadustiku sakk haridusseadustiku blogis

Väljatöötamiskavatsuse tervikdokument

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Noorte huvitegevuse riiklikku lisatoetust sätestav seadus sai valitsuse heakskiidu
• Ministeerium kavandab kõrgharidusseadustiku uuendamist

Ingliskeelse kursuse autorid, amerikanistika dotsent Raili Marling ning inglise keele ja lingvistika lektor Liina Tammekänd on eesmärgiks seadnud osalejate kultuuridevahelise suhtluse pädevuse arendamise, rääkides kursuse raames tekkida võivatest vääritimõistmistest keelelises suhtluses.

 Liina Tammekänd: „Maailma keelte ja kultuuride kolledž on ülikoolis üsna uus üksus ning meie juures saab õppida lisaks võõrfiloloogiatele palju sellist, millest inimestel aimugi ei ole. Kolledžis on suur rõhk eri kultuuride tutvustamisel. Selle teadvustamine oligi kursuse loomise ajendiks. Võõrkeelt ei saa kunagi õppida vaakumis. Võõrkeele valdamiseks on kindlasti vaja tunda ka vastavat kultuuri. Kursus demonstreerib mitmel 
korral, et kultuurilised omapärad peegelduvad ka suhtluskäitumises.“

Kursuse maht on 1 EAP ehk 26 tundi, mis on jaotatud 4 õppenädala peale. E-kursuse edukalt lõpetanutele väljastatakse digitaalne tunnistus ning läbitud kursust saab arvestada ka kõrgkoolide sobivates ainekavades. Registreerimine on avatud Tartu Ülikooli kodulehel kõigile huvilistele nii ülikoolist kui ka väljapoolt. 

Kursuse tutvustus ja registreerimine on avatud kolledži koduleheküljel. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Foto: TÜ.

Samal teemal:

• Teatriteaduse sünnipäeva tähistatakse konverentsi ja kultuuriajakirja erinumbriga
• Lipud lehvivad: keeleteadlased üle maailma on Tartusse kogunenud
• Kultuurikorralduse magistrikonverents keskendub kultuuri korraldamise väljakutsetele ja võimalustele