Ehkki jutt käib nädalast, kestab Code Week 7.–22. oktoobrini. HITSA eestvedamisel korraldavad õpetajad ja haridusasutused selle aja jooksul 120 õpituba üle Eesti, et tutvustada lastele ja noortele, kuidas tehnoloogiat enda kasuks tööle panna. Tasuta õpitubades saavad osaleda lapsed ja noored vanuses 5 kuni 20 eluaastat. Õpitubades programmeeritakse animatsioone ja mänge, ehitatakse roboteid, tutvutakse 3D-maailmaga, õpitakse targa internetikasutuse põhimõtteid jpm. Õpitube viiakse läbi ProgeTiigri programmi ja projekti "Targalt internetis" toel.  

Igaüks saab valida meelepärase töötoa oma kodukohale võimalikult lähedal. Kus ja mis toimub, saab täpselt vaadata HITSA kodulehelt ja samas ka töötubadesse registreeruda. Ja mis väga oluline – osalema on oodatud ka need lapsed ja noored, kes pole varasemalt programmeerimisega kokku puutunud. 

Code Week lasteaias

Töötube viivad läbi nii need, kel juba varasem Code Weekil osalemise kogemus kui on ka esmakordseid tegijaid. Merlin Kirbits, Mooste Mõisakooli infojuht-haridustehnoloog, ProgeTiigri maakondlik nõustaja Põlvamaal osaleb Code Weekil esimest korda. Töötoas „Robotid seenemetsas“ seiklevad koos lastega väikesed Ozoboti ja Bee-Boti robotid. Oodatud on  5- ja 6-aastased lapsed. Töötoad toimuvad Põlvamaal Pihlapuu, Mesimummi ja Muumioru lasteaias. Viimasesse võivad minna ka 3- ja 4-aastased lapsed. 

Miks peate oluliseks juba nii väikeste laste osalemist programmeerimisnädalal? Arvatavasti tuleb töötuppa neidki väikeseid, kes elus esimest korda näevad robotit ja ei saa arugi, et see on robot?

Väikesed lapsed on alati olnud kõigele uuele väga vastuvõtlikud. Nad on oma loomult õpihimulised ja pean oluliseks selle õpihimu toetamist nii lasteaias kui koolis. Praegu valmistatakse ette uut informaatika ainekava, mille raames jõuab programmeerimine ja robootika peagi kõikidesse haridusastmetesse. Samas leidub mitmeid väga vahvaid haridusroboteid, mis on eakohased palju väiksematele lastele. Programmeerimisnädala õpitubade korraldamine lasteaias annabki suurepärase võimaluse näidata õpetajatele, lapsevanematele ja eelkõige lastele endile, et programmeerimist ja robootikat ei tasu karta, vaid kõik, olenemata vanusest, saavad sellega hakkama. Ma ei leia, et lähenemine väikeste laste puhul on oluliselt teistsugune kui õpilastega või täiskasvanutega, kõige tähtsam on valida eakohased vahendid ja tegevused ning korralikult ennast juhendajana ette valmistada. Nendes lasteaedades, kellega mina programmeerimisnädalal koostööd teen, on robotid tänu kevadel korraldatud HITSA toetusmeetmele olemas ja lapsed on saanud esimese programmeerimiskogemuse kätte. Tagasiside õpetajatelt robotite kasutamise kohta on olnud positiivne ja selle võrra on kindlasti ka minul kergem õpitubades toimetada. Loodan, et  programmeerimisnädalal kogetu/nähtu innustab õpetajaid ja ka lapsi seadmeid edaspidi kapist sagedamini välja võtma ning uusi ja põnevaid haridusroboteid juurde soetama. 

Ühte töötuppa on lapsed oodatud koos vanematega. Millele peaksid lapsevanemad töötoas tähelepanu pöörama?
 
Tilsis toimuvale perepäevale on lapsed oodatud koos vanematega või nii väikeste laste puhul tuleb pigem öelda, et vanemad koos lastega. Vanematelt ootan uudishimu ja aktiivsust. Ootan seda, et nad ei jääks lihtsalt kõrvaltvaatajateks, vaid prooviksid kõike ise koos lapsega järele. Siis on kindel, et kui laps tuleb järgmine kord lasteaiast koju ja räägib midagi kollasest mesimummist (Bee-Bot) või väikesest vilkuvast mänguasjast (Ozobot), saab ka lapsevanem aru, millest jutt käib ning oskab oma lapse õpihimu paremini suunata ja toetada.
 
Mida teile endale selline natuke teistsugune situatsioon ja õpetamine annab, mis väljakutse esitab? 

Osalen programmeerimisnädalal esmakordselt. Varem ma ei teadnudki, et selline vahva ettevõtmine olemas on. Nüüdseks olen aga juba pool aastat töötanud ProgeTiigri maakondliku nõustajana Põlvamaal ning kuidas ma ikka teisi nõustan, kui ise kõike järgi ei proovi. Enda jaoks pean suurimaks väljakutseks õpitoa läbiviimiseks vajalike seadmete ja vahendite hankimist/laenutamist. Kahjuks hetkel  Lõuna-Eestis puudub selline koht, kus saaks suuremas koguses haridusroboteid laenutada ning lasteaedade ja koolide vahendite hulgad on üsna tagasihoidlikud. Õnneks osalesime Tilsi lasteaiaga kevadel HITSA, Tallinna Haridusameti, Rekato (uue nimega Insplay), Tallinna Kullatera Lasteaia ja TTS Groupi koostöös välja kuulutatud Bee-Boti ja Ozoboti videolugude väljakutses ja nüüd kuluvad II koha võiduga kaasnenud auhinnad marjaks ära. Samuti oli Tilsi lasteaia direktor valmis Bee-Boti läbipaistvate taskutega matte kiiremas korras juurde soetama, sest vastasel juhul poleks perepäeva korraldamine, kuhu on oodatud ligikaudu 40 last koos vanematega, lihtsalt mõeldav. Samuti olen rõõmus, et suutsin lühikese ajaga leida toredad koostööpartnerid Tartust ( Ramon Rantsus ja Anneli Mõtsmees), kes on valmis koos oma seadmetega tulema Põlvamaale õpitubasid läbi viima. Seda, mida töötubade lävibiimine ja teistsugune õpetamiskogemus mulle juurde annavad, oskan täpsemalt öelda siis, kui õpitoad juba toimunud on. 

Code Week kutseõppeasutuses

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Sillamäe ja Jõhvi õppekohas on töötoad põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele. Töötoad on vene keeles: „Scratch. Arvutimängu loomine“ (8. ja 9. klassid, juhendab Natalja Redean;  „Visual Basic. Mängu programmi loomine“ (10.-12. klass, juhendab Andrei Gontsarov); „Filmimine drooniga“ (9. klass, juhendab Andrei Gontsarov); „Appinventor. Android programmeerimine“ (6. - 12. Klassid, juhendab Inna Dokutsajeva). 

Miks peab Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus oluliseks osaleda programmeerimisnädalal, mida see annab koolile, õppuritele, õpetajatele?  Kutsehariduskeskuse tarkvara ja andmebaaside aluste eriala õpetaja Natalja Redean: 

Peamine eesmärk on pöörata tähelepanu programmeerimisele ja digitaalsele kirjaoskusele ning neid oskusi lõbusal viisil lastele tutvustada. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpetajad tutvustavad oma kooli, õppimisvõimalusi ja -tingimusi õpilastele. Õpetajad demonstreerivad programmeerimisoskusi võib-olla keskuse tulevastele õpilastele. Töötubade organiseerijana pole kool varem osalenud, aga  HITSA üritustel osaleme võimalikult tihti.

Minu töötoa teema  („Scratch. Arvutimängu loomine“) on seotud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpetatava erialaga. Praegu on meil noorem tarkvaraarendaja eriala, kus õpetatakse programmeerimist. 

Töötoas osalemiseks ei ole vaja eelteadmisi programmeerimisest. Ühe mängu näitel õpilased saavad tutvuda arenemisprotsessiga Microsoft Visual Stuudio programmis või Scratchis.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Code Week paneb Eesti programmeerima
• Loomisel on esimesed informaatika digiõpikud
• ProgeTiigri „Mängumaratonil“ selguvad Eesti parimad noored mänguloojad