Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama järgmise aasta septembrist. Järgmise aasta riigieelarves on selleks ette nähtud 6 miljonit eurot ning alates 2018. aastast tõuseb summa 15 miljoni euroni aastas.

Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja –tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Seadusemuudatus võimaldab eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetusi noorte huvihariduseks ja huvitegevuseks.

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri rõhutas, et riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda. „Noortel peab olema võimalus tegeleda oma huvialadega ning just seetõttu tuleb riik omavalitsustele appi. Riigi täiendav toetus suurendab huvitegevuses osalevate noorte arvu, teeb huvitegevuse võimalused mitmekesisemaks ja aitab tegevusse kaasata seni kõrvale jäänud noori,“ märkis minister Lauri. „Omavalitsustel tuleb pakkuda huviharidust ja huvitegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.“

Eelnõu kohaselt võetakse valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel aluseks erinevad komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arvu vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus.

Eelnõu näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arv, osalemise võimalused, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Ülevaade tegevuste tulemustest ja osalevate noorte arvust esitatakse igal aastal Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Toetatakse ka huvialade esindusühinguid ning omavalitsuste nõustamist ja koostööd

Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus on eelnõu kohaselt üks osa kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast, moodustades sellest 95%. Teine osa riiklikust lisatoetusest on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, kavade koostamise nõustamiseks ja edasiseks seireks. Kolmanda osa moodustab toetus huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks, koolitusteks ning võrgustikutöö ja infovahetuse soodustamiseks.

Omavalitsustele toetuse eraldamise täpsed tingimused ja kord sätestatakse edaspidi valitsuse määrusega, esindusühingute toetamise täpsed tingimused haridus- ja teadusministri määrusega. Summad määratakse omavalitsustele valitsuse korraldusega.

Taustainfo

• Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks tänavu 10. märtsil ning tegi Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides.
• Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkonnad. Huviharidust pakutakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides (kokku 625), näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures.
• Statistikaameti andmetel elab Eestis 7-19-aastaseid noori praegu 169 554.
• Huvikoolides õpib 2015/2016. õppeaastal EHISe andmetel 66 803 noort, üldhariduskoolide huviringides osaleb 72 810 õpilast.