Täiskasvanud lugemishuvilisi oodatakse osalema fotovõistlusel "Lugemispesa". Mõlema võistluse tähtaeg on 15. mai. Lähem info juuresolevatelt plakatitelt. 

  "Pilt ja sõna"                         "Lugemispesa"

Samal teemal:

• Lugemisühing paneb südamele: oluline on lapse areng tervikuna
• "Lugeda on mõnus" alustab oma 15. lugemisaastat
• Eesti on kirjaoskuse tasemelt ELis Soome järel teisel kohal

HITSA digiloovtööde konkursi „Lahe asi!“ tähtaeg on 16. märts. Konkurss lähtub riikliku õppekava läbivast teemast „Tehnoloogia ja innovatsioon“. Osaleda võivad alus-, üld- ja kutsehariduse õpilased vanuses 5 kuni 19 eluaastat, kas siis individuaalselt või 2–5-liikmeliste meeskondadena. „Lahe asi!“ ootab põnevaid ja uudse lahendusega loovtöid, mida saabki iseloomustada kui lahedat asja ning mis toetab uute teadmiste otsimist ja omandamist. Konkurss pakub õppijatele võimetekohast eneseteostust, võimalust näidata oskuslikku tehnoloogiliste vahendite kasutamist ja esitleda oma IKT-alaseid loovtöid laiemale ringile.

Konkursitöö peab koosnema kahest osast: loovtöö ja digitaalne arengumapp.
Loovtööks võib olla animafilm, video, arvutiga loodud muusikapala, digitaalne õppematerjal, arvutis modelleeritud ja CNC-freespingil või tikkimismasinaga loodud toode jne.

Konkursi tingimustega saab tutvuda siin. 

Lähte ühisgümnaasium - möödunud aastal võidukas

Aasta tagasi võitis konkursi „Lahe asi!“ II kooliastme esikoha Lähte ühisgümnaasium. Võidutöö „Tehke kaasa!“ autorid olid Johanna Sügis, Norah Neppo, Elisabeth Carmen Adamson, Mikk Kaasik ja Renee Oras, juhendajad Diana Nõlvak ja Ulvi Kaasik. Töö oli mõeldud abistamaks I ja II kooliastme õpilasi, et laulmine astmenimedega ikka hästi selgeks saaks.

Lähte ühisgümnaasiumi klassiõpetaja Diana Nõlvak, miks soovitate osa võtta konkursist „Lahe asi!“?

Eks ikka seetõttu, et see ongi lahe asi, nagu pealkiri ütleb. Lastel on tohutult häid fantaasiarohkeid ideid, mida nad meelsasti koolitöös ka ellu viiks, mille kaudu nad suurima heameelega kogemusi saavad. Digivahendite kasutamine õppetöös on suureks vahelduseks õpiku-töövihiku stiilis õppimisele. Lihtsaks, ent efektiivseks võtmesõnaks on siinjuures koos tegutsemine, seda mõtete jagamisel, arutlemisel, vahel ka sõbralikul moel vaidlemisel, ülesannete jagamisel, ise loomisel jne. Just iseenda loodul ongi õppimise seisukohast kõige mõjuvam jälg. Õpetajagi õpib taoliste ühistegevuste juures palju. Igatahes julget katsetamist ja pealehakkamist kõigile!

Lähte ühisgümnaasiumi õpilased tutvustavad HITSA Innovatsioonikeskuse konverentsil "Pöördepunkt hariduses" oma konkursitööd. Aprill 2014. Foto: Kristjan Madalvee. 

Eelmise aasta võidutöö kohta ütles Diana Nõlvak, et materjalid on alles, aga tööd edasi arendada ei ole kahjuks jõudnud. „Eelmisel õppeaastal olin eesti keele õpetaja 4. ja 5. klassis, teine juhendaja, õpetaja Ulvi tegeleb matemaatika õpetamisega. Lihtsalt välkmõttena sündis toona muusika-alane õppeotstarbeline animatsioon. Sel õppeaastal töötame küll ühes õppeasutuses, kuid eraldi majades. Minu uued pisikesed 2. klassi pesamunad vajavad praegu veidi rohkem tähelepanu ja koostegutsemist, seetõttu ei ole animatsiooniga saanud tegeleda. Aga kindlasti tahaks, sest „Tehke kaasa!“ idee ja teostus meeldis kõikidele osapooltele. Üks mõte on kasutada seda tööd loovtööna, mida 8. klassis tehakse. Ainult et autorid peavad alles 8. klassi jõudma.“

Roosna-Alliku põhikoolis fännatakse äppe

Teine koht II kooliastmes läks aasta tagasi Roosna-Alliku põhikooli ja seda kokku nelja töö eest, mis kõik on seotud inglise keele õppimisega. Materjalide autorid olid Kevin Kärp, Marcus Heinla, Roland-Carlis Vares, Lisette Lukin, Kirke-Carol Promm, Marcus Bindevald, Rebeka Siirand, Kristiina Kaljurand ja Maarja Teivejõe; juhendajad õpetajad Heli Järve ja Riina Hiob. Tegu on laste valmistatud kodulehekülgedega, kus põhimõtteliselt saab ristsõnade ja sõnarägastike abil mänguliselt 4. ja 5. klassi inglise keelt õppida. Idee tekkis laste ja õpetajate koostöös – kuidas oleks mugavam õppida.

Roosna-Alliku põhikooli matemaatika-informaatikaõpetaja Heli Järve, miks soovitate osa võtta konkursist „Lahe asi!“ ja kas toonased materjalid on tundides kasutuses?

Juba koostatud konkurssimaterjale on kasutanud 4. ja 5. klassi õpilased inglise keele tunnis antud teemade juures. Inglise keele teemasid kodulehel täiendatud ei ole.

Rõõm on tõdeda, et õpilased on hästi selgeks saanud oskused LearingsApp keskkonnas (http://learningapps.org/), äppide koostamist kasutatakse mitmete ainete õppimisel. Üsna sageli öeldakse õpetajatele, et koostame ise õppematerjale, näiteks eesti keeles, loodusõpetuses.

Interaktiivsete õppematerjalide koostamine on õpilaste seas populaarne, neile meeldib ka Kahoot! keskkonnas (https://getkahoot.com/) õppemängude tegemine. Järjest rohkem populaarsust kogub QR-koodide jaht erinevatel teemadel: loodusõpetus, oma kooli ajalugu, vabariigi aastapäeval Eesti ajalugu jne. Autoriteks on vanemate klasside õpilased.

Sellel õppeaastal valmistame koostöös Roosna-Alliku noortekeskusega, kus osalevad loomulikult meie kooli õpilased, erinevaid õppemänge, et oma vaba aega kasulikult veeta ja kasutada oma nutiseadmeid. Agarad osalejad on õpilased esimesest kolmanda klassini.

Õpetajatega koostöös on valminud materjal paikkonna haridus- ja kultuuriloo õppimiseks. Projektitööna on valminud kodulehekülg http://roosnaallikumoisakoolilugu.weebly.com/. Õpetajad on leidnud huvitavaid õppematerjale oma ainetes, mida agaralt kasutavad.

Kindlalt osaleme ka sellel aastal õpilastega konkursil „Lahe asi!“. Õpilased on usinad õppemängude koostajad, et õppimist lihtsustada ja muuta huvitavamaks ja atraktiivsemaks.

Algusfoto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Parimad digiloovtööde autorid õpivad Lähtel ja Tartus
• Tehnoloogia ja loovus käivad käsikäes
• Türi põhikool korraldas diginädalat
• HITSA toel on valminud digitaalsete õppematerjalide näidiskomplektid
• IT-sumin tõusis taevani

Kui Konguta kooli kogemus lühidalt kokku võtta, kõlaks see nii: uut ja tundmatut ei tohi karta; see ei saa olla takistus, et varem me pole teinud, osalenud, loonud, proovinud…

HITSA veebiseminaril „Konguta kooli kogemus ProgeTiigri konkursil“ kõnelesid õpetajad Liina Tamm, Elin Karuoja, Tõnis Tammemägi ja õpilased Jaak Pärtel, Timmu Õunapuu, Janne Kotkas, Harry Richard Treier, Mirta Šamin, Kärolin Kiin.

Mitu võitu

ProgeTiigri õpilaskonkursil "Tuleviku õpperuum 2050" võttis Konguta kool osa neljast kategooriast (arvutimäng, muusikapala „Koolikell“, robootika, äpi loomine) ja kolmes jõuti parimate sekka. „Äpp koduvallale“ sai II-III kooliastme tööde seas I koha ja rahva lemmiku tiitli, „Robootika on lahe“ sai rahva lemmiku tiitli, „Interaktiivsed õunad kooliteel“ sai alushariduse ja I kooliastme vanuserühmas II koha. Ja konkursi jaoks loodud ning viisikanneldega mängitud koolikellahelin juhatab Kongutas tunde sisse ning paitab kuulajate kõrvu.

Konguta kooli õpilased ProgeTiigri finaalis jaanuaris 2015 tutvustamas võistlustööd "Äpp koduvallale". 

Elin Karuoja sõnas, et kooli jaoks esimest veebiseminari läbi viia võtab närvi sisse küll, aga kogemust loodavad nad jagada: konkursil osalemise edu ja kitsaskohad, tööprotsessi osad, digitaalse arengumapi vajalikkus, õpilaste motiveerimine.

Elin Karuoja juhendas arvutimängu „Interaktiivsed õunad kooliteel“ valmimist. „Mängu loomine oli põnev, saime seda teha ka arvutiõpetuse tunni ajal. Huvitav oli jälgida, kuidas ProgeTiigri jaoks tehtud tutvustusfilmi tahtsid lapsed uuesti teha, sest nad nägid, et saab ka paremini.“

Varu aega ja vali õige raskusega ülesanne

Tõnis Tammemägi tutvustas robootikaringi tegemisi ja konkursitöö valmimist. Kuna ring toimub kord nädalas, oli juhendamine selle võrra keerukam. Konkursitööd tegid V-VI klassi õpilased. „Tagasi vaadates saan aru, et võtsime liiga raske ülesande, töö tegemiseks jäi aega väheks. Alguses oli lastel emotsioon võimas: jess, teeme ära! Üks nädal läks näiteks sellele, kuidas blogi teha. Kellel oskusi oli, sellele aga rakendus leiti. Paljud asjad tulid ette töö käigus. Järgmise sammu loomisel selgus, et ei ole teadmisi, tuli neid otsima hakata. Lõpptulemusena robot küll joonistas joone nagu soovisime, aga arvestades seda matemaatikat, mida vaja läks, oli see raskusastmelt pigem gümnaasiumiülesanne. Publikule meie töö meeldis!“

Harry, Timmu ja Jaak tõid välja, mida nemad konkursitööd tehes õppisid: kiiresti mõtlema, tähtajaliselt tegutsema, tahvelarvuti tekstitöötlusprogramme kasutama, õpiti töötama pinge all. „Kõige ägedam oligi olla osa suurest võistlusest. Saime õppida teiste töödest. Kui maksimumi ei tule, võib kasulikuks osutuda hoopis midagi muud,“ kõlasid poiste mõtted veebiseminaril.

Uuri hoolikalt konkursijuhendit

Liina Tamm tõi välja soovitused, mida koolid võiksid konkurssidel osaledes arvesse võtta. Kõigepealt – tuleb täpselt tutvuda konkursi tingimustega. „Me ei pidanud algul digitaalset arengumappi oluliseks. Töö käigus mõistsime, miks seda vaja on,“ tõi Liina Tamm näiteks. Teiseks – organiseeri endale paraja suurusega grupp. Liiga suur grupp ei tee koostööd, ja õpilasel üksinda on ka raske. Jälgi, et grupis oleksid olemas olulised oskused (n-ö blogipidaja, esineja, digiasjatundja). Oluline on jõukohane idee! Liiga raske töö viib motivatsiooni, liiga kerge töö ei paku huvi. Tähtaegadest tuleb kinni pidada. „Lapsed ikka küsivad, et äkki saab selle homme teha või esitada… Ei saa. Kui on kuupäev kokku lepitud, tuleb sellest kinni pidada,“ selgitas Liina Tamm. „Kui olen juhendajana võtnud vastutuse grupi eest, siis tuleb lõpuni minna, lapsi ei tohi alt vedada.“

Julge küsida ja abi otsida

Tõnis Tammemägi täiendas, et lapsed vajavad julgustust, kui kohe kõik välja ei tule. Oluline on neid suunata abi küsima: kui ise ei oska, küsi õelt või vennalt, emalt või isalt, teistelt õpetajatelt, kasvõi vallavanemalt! „Laske lastel ise mõelda, nad üllatavad teid! Mida suurem projekt, seda rohkem tuleb seda laiali harutada: kui kõik viis istuvad arvuti taha blogi kirjutama, siis robotit ei tee keegi,“ sõnas Tõnis Tammemägi.

Elin Karuoja rääkis digitaalsest arengumapist ja rõhutas veelkord, et konkursside puhul tuleb täpselt vaadata tingimusi ja hindamisjuhendit. „Kui klassil on oma blogi, võib sellega jätkata. Kajastada tuleb olulisemat, mitte kõiki töö etappe. Lapsed võivad ise blogisse kirjutada või siis lisavad kommentaare. Tuleb õpetada, kuidas netikirjutamine erineb tavalisest kirjutamisest, et netti jääb kõigest jälg,“ loetles Elin Karuoja.

Iga algus on raske

Veebiseminari lõpetuseks julgustasid Konguta kooli õpetajaid konkurssidel osalema, ka digikonkurssidel. Näiteks HITSA õpilaskonkurss „Lahe asi!“ ootab töid 16. märtsiks. „Kõige raskem on alustada, aga arvestada võib sellega, et digimaailm ei ole mööduv nähtus,“ tegi Liina Tamm kokkuvõtte.

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• IT-sumin tõusis taevani
• Maailmaharidus Kongutas
• Aasta teoks kuulutati Konguta kooli JukuAkadeemia

Õppetöö neil erialadel toimub keskhariduse baasil ja dokumente saab esitada 20. veebruarini. Kokku pääseb õppima 50 inimest, kellele õppetöö algab 2. märtsil ja lõppeb augustis.

Kutseõppekeskuse õppekorralduse spetsialisti Elyanna Romanova sõnul võetakse vastu 10 tulevast tarkvaraarenduse tugitehnikut, 17 kelnerit ja 23 müügikonsultanti.

”Tugitehnikute puhul toimub õppetöö ainult töökohapõhiselt, teistel erialadel on võimalik nii töökoha- kui koolipõhine õpe,” lausus Romanova ning lisas, et õpilasi ootab väga intensiivne ja praktiline õpetöö, kuna kõikidel talvistele erialadele vastuvõetavatel õpilaskandidaatidel on juba keskharidus.

VÕTA raames varem oma õpinguid katkestanutel või elu- ja töökogemustega inimestel on võimalus õppeaasta kestel astuda Narva Kutseõppekeskuse õppima kõikidele erialadele.

Allikas: Narva Kutseõppekeskus.

TudengiTeaduse päeval tuleb ettekandmisele 13 noorteadlase teadusartiklid. Autorid on Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli tudengid.

"Tahame oma tegevustega eelkõige edendada tudengiteadust. Samas soovime ka näidata, et kõik elu valdkonnad on seotud säästva arenguga,” ütles TalveAkadeemia projektijuht Kadi Varda. “TudengiTeaduse päeval saavad noored teadlased kõige erinevamatelt erialadelt kokku ning jagavad oma nägemust sellest, kuidas aitavad nende uurimused kaasa jätkusuutlikule ühiskonnale. Meiega kaasa mõtlema on väga oodatud kõik huvilised."

Kuulda saab ettekandeid liiklusest, haridusest, elektroonikast, magnteväljadest ja paljust muust. Ettekandeid hindab komisjon, kes päeva lõpuks valib välja parimad tööd, mis pääsevad edasi 11.-13. märtsini toimuvale TalveAkadeemia korraldatavale konverentsile “1001 digivarjundit”.

Lisaks tudengite esitlustele tutvustavad teaduse telgitaguseid Eesti Teadusagentuuri ja Ideelabori esindajad ning noorteadlane Allan-Hermann Pool USAst. Huvilistele on avatud ka õpitoad, mida viivad läbi Rändav Bioklass, Teadusbuss ja Psühhobuss. Päeva lõpetab improteater Koosen.

“TudengiTeaduse päeval leiab iga teadushuviline endale midagi kasulikku, olgu selleks mõni hea mõte argipäeva, uued huvitavad kontaktid teadusmaailmast või hoopis innustust oma lõputöö kirjutamiseks,” ütles Kadi Varda.

TudengiTeaduse päeva läbiviijaks on MTÜ TalveAkadeemia, mis koondab endas hakkajaid noori teadushuvilisi tudengeid, kes on tudengiteadus populariseerinud juba 13 aastat.

TudengiTeaduse päev on kõigile tasuta ja toimub 11. veebruaril kell 10-19 Tartus AHHAA keskuses!

Lisainfo: talveakadeemia.ee

Valgusküllane, ruumikas, detailirohke – selline on esmamulje Rannamõisa lasteaiast. Silma köidab pisiasjadeni lihvitud päkapikumaja kohe välisukse kõrval, rida ootel pisikesi suusasaapaid; uskumatult suur ja kõrge saal, kus toimuvad ka Eesti Kontserdi esinemised nii lastele kui peredele ; laste joonistused (kus kõrval mitte üksnes nimed, vaid protsessikirjeldus, mida, miks ja kuidas tehti), rõõmsailmelised ja õhurikkad rühmaruumid ning muidugi loodus, männid ja meri, mille keskel ja läheduses lasteaed asub.

See on väline külg, mis annab aimu sellest, et nii ilusas lasteaias saavadki kasvada ainult head lapsed. Tartu ülikooli eetikakeskus tunnustas Rannamõisa lasteaia tööd tiitliga „Väärtuskasvatuse lasteaed 2014“, mis anti üle detsembris toimunud väärtuskasvatuse konverentsil.

„Kui mõtleme, mis me siin lasteaias erilist teeme, siis mitte midagi muud kui et lähtume eetikast. Annan endale aru sellest, et kui lasteaeda tulen, siis olengi siin, kohapeal, nende laste pärast, ja ei tee kunagi mitte midagi, mis võiks last, tema isiksust, heaolu, enesetunnet kahjustada,“ sõnas Rannamõisa lasteaia eripedagoog-logopeed Sirle Kaljend.

Isiksusest lugupidavad, üksteist austavad, väärikust võimaldavad suhted – seda toonitasid vestlusringis ka Rannamõisa lasteaia direktor Margit Toomlaid, muusikaõpetaja Elin Ots ning Sirle Kaljend.

Mis ajendas teie asutust kandideerima tiitlile  „Väärtuskasvatuse lasteaed“? Niisama ju konkursipabereid ei täida, selleks peab ikka põhjust ja julgust olema?

Margit Toomlaid: Julguse koha pealt ma isegi ei mõelnud, sest kaotada ei olnud ju midagi. Vaatasin, et konkursitingimused olidki nagu meie igapäevane töö. See sai ajendiks. Kolmekesi täitsime pabereid, kõik nõutu on meil olemas või on eesmärk sinnani jõuda. Selline kirjutamine oli ka hea sisehindamise vahekokkuvõte; huvitav vaheldus igapäevasele tegevusele.

Elin Ots: Meile on tavaline, et analüüsime oma tegevust. Meil on tore aastaraamat, kokkuvõtete najal saame planeerida edasist arengut.

Margit Toomlaid: Aastaraamatuid oleme esimesest tegutsemisaastast teinud. See on pakett analüüse igast valdkonnast ja igalt tasemelt. Lõpurühma lastevanemad koostavad iseseisvalt „Oma rühma raamatu“, mis kirjeldab nende laste lasteaias veedetud aastaid. Selle kokkupanekul kasutavad nad ühe abivahendina aastaraamatu materjale.

Vasakult: Elin Ots, Margit Toomlaid ja Sirle Kaljend.

Mida tähendab teie jaoks väärtuskasvatus lasteaias?

Elin Ots: Kui praktikast lähtuda, siis iga laps on väärtus omaette. Väärtus on need suhted, kuidas sujub minu koostöö lapsega, kuidas lastel omavahel koostöö sujub. Olen ka koolis õpetaja (algklasside muusikaõpetaja Tabasalu ühisgümnaasiumis- toim.), oskan hinnata neidki kogemusi, mida õpetajatöö annab. Kool on väike mudel ühiskonnast. Kuidas õpetada, õpid ka ise iga päev. Suhted on kõige suurem väärtus. Kuidas suhted toimiksid nii, et keegi kellelegi liiga ei teeks, et ei ületaks piire, mis teisele ei sobi. Suhete õppimine on väga huvitav ja loominguline, mida lasteaiast kaasa saan, püüan rakendada koolis ja vastupidi. Suhted on märksõna.

Sirle Kaljend: Väärtuskasvatuse konverentsilt jäi mulle enim meelde ja jättis sügava mulje, kui tsiteeriti professor Rein Taagepera mõtet, et võimestama tähendab vajadust õpetada lapsi oma piire tajuma ja vastutuse võtmist selle sees.

Võimestama?

Jah, võimestama. Kuula mind, ütleb laps, võta mind partnerina, mitte kasvatusobjektina, austa ja toeta mind. Kui anname lapsele tema piiride tunnetuse ja väärtustame teda kui isiksust, anname lapsele julguse, võime kasvada isiksusena ja oskuse väärtustada teisi. Vahel tundub, et meie ühiskonnas see osa ongi jäänud lonkama. Võib-olla tänu meie nõukogulikule minevikule, kus olime lihtsalt ühikud massis, kasvatus toimus Makarenko-vaimus. Meil on vaja anda lastele võim ise ennast määrata.

Margit Toomlaid: Minu jaoks on esimene märksõna austus. Austus iseenda ja teiste suhtes kõigil tasanditel: õpetaja-lapse suhet, õpetaja-vanema suhet, lapse-vanema suhet, laste omavahelisi suhteid peaks punase niidina läbima austus üksteise vastu. Et see ikka ja alati toimiks, on vaja sellega päevast päeva tegeleda. Ei piisa nn projektipõhisest lähenemisest.

Kõik rühmaruumid on avarad ja valgusrohked, saal esinduslik.   

Ilmselt ei ole nii, et täna kaks tundi selles rühmas teeme väärtuskasvatust. See on pidev tegutsemine, pidev protsess. Aga kusagil peavad olema põhirõhud. Millel on Rannamõisa lasteaias väärtuskasvatuse põhirõhk?

Margit Toomlaid: See on elustiil. Kõik need märksõnad – austus, väärikus, viisakus, kuulamisoskus, väljendusoskus – see peab saama elustiiliks. Ennekõike täiskasvanul, kes oma eeskujuga innustab lapsi. Väärtuste tähtsustamine on meil tähelepanu all igal pool, rühma igapäevastes toimingutes, õppetegevustes, pereüritustel; lasteaia õppekavas, muusikaõpetuses, kunstiõpetuses, lasteüritustel.

Elin Ots: Meie loome tingimused, keskkonna, kus oleme. Meri on lähedal, mets siinsamas, väärtustame loodust, oma vaimu ja füüsist, jälgime hoolega toitlustamist. See kõik on tervik. Oluline on samade väärtuste jagamine meie peredega. Ei ole nii, et nüüd on auhind käes ja olemegi tublid ja tunduvalt paremad kui teised. Sellest aastast on meil draamapedagoogika üks võte, mida kasutame rühmades. Proovimegi praegu, kuidas see aitab kaasa laste suhete toimimisele. Pereprobleemid tulevad lastega lasteaeda kaasa. Mind hirmsasti häirib, kui antakse lapsele slepp juba sellega, et ah, ta on sellisest perekonnast pärit, sealt ei ole midagi loota. Me anname lapsele lasteaias positiivse keskkonna terveks päevaks, nii saame teda aidata.

Margit Toomlaid: Eelkõige just vaimne, pedagoogiline keskkond. Kõige suurem töö on iga päev sellega, et me täiskasvanud inimestena hoiaksime kogu aeg meeles, et ei ole mõtet lapsele öelda „Ära kisa!“, kui ma ise ütlen seda karjudes üle rühma. Meil on pikk pedagoogiline kogemus, eks karjuv kõneviis on külge jäänud. Pealtnäha pisiasjad, aga nende muutmine on kõige raskem.

Sirle Kaljend: Lasteaed on sellise keskkonna loomine, mis kannab ja toetab lapse kodust alguse saanud väärtushinnanguid. Oleme valmis selleks, et lapsed tulevad mitte ainult erineva sotsiaalse taustaga peredest, vaid ka mitmekeelsetest, erinevate traditsioonide, erineva usulise tausta, erineva toidukultuuriga kodudest. Me pakume talle siin toetust edasi, et lapsevanemal oleks usaldus laps siia tuua. Väärtuskasvatus on ühtpidi selge mõiste, teistpidi väga lai. See puudutab just sotsiaalseid oskusi ja pädevust ise hakkama saada, õppida ühiskonnas olema. Minu ja meie kõige olulisem ülesanne minu töös on lapse hinge elus hoida. Kõlab paatoslikult, aga see on oluline. Me ei anna niivõrd välist, kui kujundame tunnet, mis peab tulema lapse seest, et ta on hinnatud ja väärtuslik.

Väike näitus laste töödest. 

Loodus ja tervislik toitumine on Rannamõisa lasteaia puhul kindlad märksõnad. Tooge mõni konkreetne näide ka.

Margit Toomlaid: Kogu meie elu selle ümber käibki, me jääme õhtuni rääkima! Meil on küülik õues, kelle eest lapsed kordamööda hoolitsevad. Rühmades on taimekastid. Märtsis panevad kõik rühmad kasvama kurgid. Aknalaual kasvab kurgitaim ikka viie meetri pikkuseks, ja kurgid kasvavad otsa, mahekurk, muide. Kurke saab ideaalselt kasutada näiteks matemaatika õppimisel, pluss emotsionaalne külg pluss praktiline külg, lõpuks süüakse kurgid ära. Samamoodi kasvatatakse rühma aknalaual idusid, lauke, võrseid, ja kõike süüakse. Lilletaimi kasvatatakse; kevadel on lillelaat ja rühmad saavad poodi mängides taimed emale-isale, vanaemale-vanaisale müüa. Matkame nii jalgsi kui ratastega, suuskade ja keppidega. Orienteerumisliit on aidanud teha orienteerumiskaarte, orienteerume koos laste ja peredega.

Elin Ots: Jõulupeod on toimunud väljas metsa all, õhtupimedas küünaldega ääristatud metsarada, vaikus, rahu. Vanemaid me kaasa ei võta, see on ainult laste jaoks. Muidugi vanemad tahavad oma lapsi näha, aga tähtis on, et laps naudib toimuvat, ta saab suurepärase emotsiooni, nad ei pea ilmtingimata vanematele esinema. Ja hoolekoguga on nii kokku lepitud. Õuesõpet on palju. Mis vähegi loodus pakub, me võtame selle vastu.

Oot, tuleme korraks selle küüliku juurde tagasi. Kui lasteaias on ligi 140 last ja kõik hoolitsevad tema eest, siis see on üks päris tüse küülik?

Ei, rühmad kordamööda hoolitsevad, küülik on lastele rõõmuks.

Kuidas toimub suhtlemine lapsevanematega?

Margit Toomlaid: Info jagamine on kõige alus. Infot ei tohi olla liiga palju ega liiga vähe. Info peab olema tõene ja kiire. Meil on kasutusel lasteaedade internetipõhine infosüsteem ELIIS, see annab vanemale võimaluse teada saada kõik mis vajalik. Head suhted on hoolekoguga. Näiteks tahtsime muuta lasteaia menüüd. Koos toitumisspetsialisti Ülle Hõbemäega olime loomulikult valmis, et tekib segadust ja vastuseisu. Esitlesime asja nii, et Ülle tegi koolituse, kõigepealt personalile, siis vanematele. Meie vanematest suurem osa on noored ja edukad, neile meeldib kõik mis popp ja tervislik toitumine on ju popp. Vaatasime menüü üle, tegime soovitused, kutsusime hoolekogu kokku, et mis te arvate, kas võiksime proovida. No proovime. Aga kui ei sobi, siis lähme vana menüükorra juurde tagasi. Kõige olulisem oli, et lõunasöögi ajal jätsime magustoidu ära, tõstsime selle õhtuks. Kiiresti said vanemad aru, et tugevam õhtusöök lasteaias tähendab, et laps ei lähe õhtul näljasena koju.

Vaade kunstiklassi. 

Meie lasteaedades tehakse väga head tööd, et lapsed oleksid sõbralikud, abivalmis, mõistaksid erinevusi,  oleksid uudishimulikud ja tahaksid õppida, et ei oleks kiusamist. Algklassidesse kandub lasteaia hea töö edasi, aga mingist hetkest kaob see kõik nagu musta auku. Liiga palju kuuleme koolikiusamisest, kooliväsimusest, ükskõiksusest, käega löömisest. Miks nii, ja kuidas seda esialgset head tulemust ka vanemas kooliastmes säilitada?

Elin Ots: Teie tunnetus on täitsa õige, eks me siin isegi oleme mõelnud, et kuidas küll selle lapsega nii läks, mis koolis juhtus.

Margit Toomlaid: Ehk tegeletakse koolis väärtuskasvatusega vähe, või pole rõhuasetused kõige paremad…

Või tegeletakse ainult nendes koolides, kes saavad tiitli „Väärtuskasvatuse kool“?

Margit Toomlaid: Ma ei tea. Auhinna võib ju igaüks saada, istu maha ja kirjuta võistlustöö valmis. Aga väärtuste järgi tuleb ise elada, sellesse peab ise uskuma. Meie usume, me vaimustume. Väärtuskasvatusega tuleb tegeleda iga päev.

Elin Ots: Võib-olla on koolis mingi kindel tund nädalas, kus räägitakse väärtustest. Sellel hetkel on tunnil mõju, järgmistel päevadel mõju kaob, sest seda ei kinnistata. Kõik taandub sellele, millised on põhiväärtused, milles on kokku lepitud. Praegu on see võidurelvastumine, kui päris aus olla. Põhiväärtused on kiiremini, paremini, kaugemale, kes olümpiaadile, kes võistlusele. Tähelepanu koondub sellele. Õppekavad on ikka vaatamata mitmekordsele ülevaatamisele üle paisutatud. Lapsed on koolis üle koormatud igas mõttes. Ei saa ka õpetajatele süüd panna, mulle tundub, et see lõputu rabelemine on süsteemis kinni. Mina olen küll juba nii kogenud pedagoog, et julgen teha seda mida pean oluliseks ja jätan tegemata selle, mis minu meelest ei ole oluline.

Sirle Kaljend: KiVa programmi (http://www.kivaprogram.net/) ühe algataja, Turu ülikooli professori Christina Salmivalli rõhutas väärtuskasvatuse konverentsi sõnavõtus, et uuringutele tuginedes on kiusamisvaba haridustee loomisel kõige tõhusam positiivse uskumusega õpetaja. Me võib-olla ei teadvusta, et kool on ühiskonna mudel. KiVa pilootaasta mõju-uuring 2013/2014 tõi välja, et 21,5% 6–12-aastaseid lapsi kannatavad pideva koolikiusamise all. Professor Suvianna Hakalehto-Wainio Ida-Soome ülikoolist toob välja uuringute tulemusi –  enamik tüdrukuid on krooniliselt väsinud, üheksakümmend protsenti 10–12-aastastest lastest ütleb, et kooli personal ei tee piisavalt või üldse midagi, et kiusamist ära hoida.  Christina Salmivalli toob selle välja kui kiusamise ohvrile kõige enam mõjuva asjaolu, et mitte keegi ei sekku, ka õpetajad. See kõik tulebki väärtustest, see on osa eetikast ehk üldinimlikest suurtest mõistetest. Kui mõtleme, et mis me siin lasteaias erilist teeme, siis mitte midagi muud kui lähtume eetikast. Me püüame olla lihtsalt inimesed. Annan endale (usun, et ka teised) aru sellest, et kui lasteaeda tulen, siis olengi siin, kohapeal, nende laste pärast, ja ei tee kunagi mitte midagi, mis võiks last, tema isiksust, heaolu, enesetunnet kahjustada.

Fotod: Madli Leikop. 

Samal teemal:

• Väärtuskasvatus kodus ja lasteaias
• Lasteaia tegevuskultuuri alus on lapse huvi
• Läbimõeldud väärtuskasvatus tõi lasteaiale tunnustuse

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse korraldatud ProgeTiigri tehnoloogiakonkurss õpilastele „Tuleviku õpperuum 2050“ algas koos uue õppeaastaga septembris 2014. Konkursile said registreeruda õpilased vanuses 5 kuni 19 eluaastat ehk siis lasteaiast kutseõppeasutusteni välja. Oktoobris toimusid maakondlikud eelvoorud, finaali pääses lõpuks 250 õpilast 90 tööga. Töid sai laupäeval, 24. jaanuaril finaalüritusel ka näha, selleks olid finalistid ette valmistanud 5-minutilise tutvustuse ja esitlused toimusid boksides mitu tundi järjepanu.

Messialal jagus tegevust suurtele ja väikestele. 

Näha sai mobiilseid äppe ja kuulata, kuidas võiks kõlada koolikell aastal 2050, oli rikkalikus valikus animatsioone ja arvutimänge, demonstreeriti roboteid ja 3D graafikat. Konkursi üldine teema oli „Tuleviku õpperuum 2050“.

Näiteks Eero Ääremaa ja Henri Perk Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumist esitasid konkursile äpi „Trennimehe päevik“. „Trennimehe päevik on mobiilne äpp androidile, mis salvestab treeningud. Enam ei pea pidama päevikut kaustikus, mis läheb pidevalt katki ja koledaks, kõik andmed on digitaalsed ja leiab ühest kohast,“ tutvustas tehtut Eero Ääremaa. Nende töö võitis kategoorias „Mobiilne äpp“ II-III kooliastme vanuserühmas III koha. Noori juhendas Ingrid Maadvere.

Oma tööd tutvustab Eero Ääremaa.

Või siis Haanja kooli võistkond koosseisus Karolin Jõgeva ja Janeli Kõva, kes olid kategoorias „Arvutianimatsioon või -mäng“ teinud animatsiooni rääkivast klassiruumist – „Ruum kui õpetaja“. Nende mõte oli, et tulevikus õpetavad lapsi ka klassiruumi seinad, koolikell, lagi, põrand ja kõik muu, mis koolis õpilase ümber on. Idee saadi sellest, et maakoolis on õpetajatest puudus, ja n-ö rääkivad seinad aitavad muret leevendada. Nende töö sai II-III kooliastme vanuserühmas I koha. Tüdrukuid juhendas Triinu Grossmann.

NB! Täieliku nimekirja võitjatest ja lingid võidutöödele leiab loo lõpust!

Esitlustele elati kaasa, huvilisi jagus iga töö tutvustuse juurde. 

Pisikesel Konguta koolil Tartumaalt oli aga põhjust eriti rõõmustada: osa võeti neljast võistluskategooriast (vaid 3D graafikat ei tehtud) ja koju viidi kolm võitu. Kategoorias „Mobiilne äpp“ sai Konguta kooli võistkond (Janne Kotkas, Raikko Kotkas ja Kristo Oijala, juhendaja Liina Tamm) tööga „Äpp koduvallale“ II-III kooliastme vanuserühmas I koha ja rahva lemmiku tiitli; kategoorias „Robotid ja tuleviku õpperuum“ sai avaliku hääletuse tulemusena II-III kooliastme vanuserühmas rahva lemmiku tiitli Harry-Richard Treieri, Timmu Õunapuu, Mats Lepa, Jaak Pärteli ja Taniel Lukometsa töö „Robootika on lahe“ (juhendajad Tõnis Tammemägi ja Elin Karuoja) ning arvutianimatsioonides võideti I kooliastme vanuserühmas tööga „Interaktiivsed õunad kooliteel“ II koht (Liis Liivsoo, Janeli Lepik, Mirta Šanin, Elgitha Vaarik ja Kärolin Kiin, juhendaja Elin Karuoja).

"Äppi koduvallale" tutvustab Konguta Kooli võistkond. 

„Äpp koduvallale“ tutvustab Konguta valla aja- ja kultuurilugu ja selle valmimiseks pidid lapsed tõsist eeltööd tegema: infot otsima, vallajuhte küsitlema, õpetajate ja vanematega rääkima. „Äpp räägib ajaloost ja Konguta valla vaatamisväärsustest, kuvab detaile, aga äpp päris valmis veel ei ole, see on suure töö algus,“ sõnas Konguta kooli direktor Liina Tamm. „Äppi saab juba alla laadida, seal on peamiselt pildimaterjali ja natuke infot ka. Meil on koolis kultuuriloo tund, saime sellega ühendada, kild-killu haaval kogusime materjali. Aga suurem tegu oli tehnoloogiaga, lapsed pidid erinevaid programme ja keskkondi kasutama. Paljud keskkonnad on peale pannud vanusepiirangu, nii pidin juhendajana ise kontod looma, et lapsed saaksid tööd teha. Kuidas programmid omavahel ühilduvad, kuidas saada foto mobiilist blogisse, koostöö, meeskonnatöö – seda kõike õppisime. Meile meeldib tehnoloogia, see on tulevik. Laste vaimustus on õpetajatesse kandunud ja vastupidi. Eesti kool on lõpmatult huvitav koht, seal on praegu nii palju võimalusi."

ProgeTiigri finaalis said külastajad ka ise käed külge lüüa. Tehnoloogia töötubades ootasid huvilisi nii robootika kui ka mobiilsete äppide tegemine, noortefirma loomine ning asjalikud nõuanded lapsevanematele interneti ohutuse teemadel. Suurel messialal tutvustasid oma tegemisi IT- ja tehnoloogia huvialaklubid ning ettevõtted, kõrgkoolid ja kirjastused.

Laval nägi põnevaid teadusetendusi, kus eksperimenteerisid Tartu Ülikooli muuseumi Hull Teadlane, Kolm Põrsakest, Energia Avastuskeskus ning AHHAA keskus. Muusikat tegid Kristel Aaslaid bändiga Avoid Dave, vennad Janno ja Erki Reim, Firejosé jt. Meeleolukat ja IT-suminast tulvil päeva juhtis räppar Genka.

Fotod 24. jaanuaril Tallinnas toimunud ProgeTiigri õpilaskonkursi finaalüritusest tegi MadliLeikop. 

Täieliku nimekirja kõikidest võitjatest ja lingid võidutöödele leiab siit: 

Ühtekokku pääses üleriigilise ProgeTiigri õpilaskonkursi „Tuleviku klassiruum 2050!“ lõppvooru 250 õpilast 90 tööga. Esitletakse arvutianimatsioone, mobiilseid äppe, digitaalseid koolikellasid, roboteid ja 3D graafikat. Finaalis on õpilasi kõikjalt Eestist, kõige nooremad finalistid on lasteaiaealised ning vanimad abituriendid  ja kutsekoolide õpilased. Suurel finaalüritusel esitlevad finalistid oma töid ning välja kuulutatakse nii publiku lemmikud kui ka konkursi võitjad. Finalistide esitlusi saavad jälgida kõik külastajad.   

„Finaalis näeb, milliste innovaatiliste ideedega on meie lapsed välja tulnud,“ ütles ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. „Konkursile esitati palju praktilisi ja kasulikke tehnoloogilisi võimalusi, mida saab edaspidi õppetöösse kaasata. Näiteks on juba mitmed koolid tundnud huvi konkursile esitatud digitaalsete koolikellade vastu.“

Lisaks konkursitööde esitlustele on külastajad oodatud tehnoloogiateemalistesse töötubadesse, kus väikseid ja suuri huvilisi ootavad robootika töötoad,  mobiilsete äppide loomine, noortefirma tegemine jne. Suurel messialal on interaktiivsete väljapanekutega esindatud IT ja tehnoloogia ettevõtted, ülikoolid, kirjastused, huviklubid jne.

„Tänapäeval on kõik ametid seotud mõne digitehnoloogiaga, seega kõnetame konkursiga tegelikult igaüht,“ ütles ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. „Finaalüritusel tutvuvad külastajad võimalustega, mis tänapäeva lastel koolis ja lasteaias tehnoloogia kasutamisel on, et õppimist veelgi tõhusamaks ja põnevamaks muuta.“

Finaalüritusel näeb ka efektseid teadusetendusi, kus eksperimenteerivad Tartu Ülikooli muuseumi Hull Teadlane, Kolm Põrsakest, Energia Avastuskeskus ning AHHAA keskus. Meelelahutust pakuvad Kristel Aaslaid bändiga Avoid Dave, vennad Janno ja Erki Reim, Firejosé ning Eesti Tantsuagentuuri noored talendid. Päeva juhib Genka.

ProgeTiigri tehnoloogiakonkursi finaalüritus on tasuta, oodatud on nii lapsed kui ka täiskasvanud. Lisainfo ürituse kohta SIIT.

Kuula Intervjuud Vikerraadio "Huvitaja" saates ProgeTiigri programmijuhi Mari-Liis Peetsi, HITSA IT Hariduse Arenduskeskuse juhataja Andres Ääremaaga ning Gustav Adolfi Gümnaasiumi 3. klassi õpilase Roman Vooglaiuga SIIT.

Samal teemal:

• ProgeTiigri tehnoloogiakonkursi finalistid on teada
• Codecademy - JavaScripti algkursus
• ProgeTiigri kogukond

Preemia andis üle majandus- ja taristuminister Urve Palo ja selle pälvis Tallinna Tehnikaülikooli magister Priit Kruus töö „Eesti üleriigilise digiretsepti süsteemi hindamise raamistiku arendamine“ eest.

„Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss toob kokku aasta jooksul valminud üliõpilastööde paremiku, mille seast valitakse välja 56 riikliku rahalise preemia pälvinud tööd. On tore, et esimese valdkondliku ministeeriumina tunnustab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium eripreemiaga parimat IT valdkonna tööd. Loodame, et see innustab teisi valdkondi järgmistel aastatel nende eeskuju järgima. Selle tulemusena saavad valdkondlikud ministeeriumid hea ülevaate oma valdkonnas toimuvast ja ehk leiab selle läbi suurem hulk üliõpilastööde tulemusi ka rakendust,“ sõnas teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk.

Üliõpilaste teadustööde riiklikku konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ja rahastab Haridus- ja teadusministeerium. Konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust üliõpilaskonnas ja avaldada tunnustust parimatele. 2014. aastal laekus konkursile 511 teadustööd.

Allikas: Eesti Teadusagentuur.

Foto: Toomas Huik.

Samal teemal:

• Millised oskused aitasid 2014. aastal inimestel kõige enam tööd saada?
• Tunnustatakse parimaid üliõpilaste teadustööde autoreid

REEGLID

• Osa võivad võtta kõik üldhariduskoolide 6.-12. klassi õpilased;
• Ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast;
• Töö peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga;
• Referaadid ei kuulu hindamisele.

ESITAMINE
Uurimistöö tuleb esitada elektrooniliselt 15. veebruariks aadressil www.etag.ee/konkursid/.

KONKURSS

• I voorus hindab iga tööd 2 retsensenti;
• II voorus kutsutakse oma töid konverentsil esitlema 10 põhikooli ja 10 gümnaasiumi parema töö autorit.

Konverentsist osa võtma on palutud kõik osalejad ja juhendajad!

MIKS OSALEDA?
Ühe kuni kahe parema töö autorid saadetakse Eestit esindama Türgis toimuval rahvusvaheliste keskkonnaalaste projektide olümpiaadil INEPO. Konkursi tulemusi võtavad arvesse ülikoolide vastuvõtukomisjonid.

Konkursi lisainfo: Erle Tüür, e-post: erle.tuur@teec.ee
Konkursi veebileht: http://uurimistoodekonkurss.wordpress.com/

Foto: Terje Lepp.