Konkreetset teemat leiutiste ideedele ei ole, peaasi, et lahendus aitaks ümbritsevat paremaks muuta.

Õpilasleiutajate riiklikule konkursile kutsume osalema kõiki õpilasi esimesest kuni kaheteistkümnenda klassini nii üldharidus- kui kutsekoolidest. Kutsekoolidest saavad osaleda need õpilased, kes õpivad seal pärast 9. klassi lõpetamist ja on kuni kolmandal kursusel (k.a).
NB! Võrreldes eelmise aastaga on muutunud gümnaasiumiõpilaste esitatavate tööde tingimused - need sarnanevad varasemast enam praktiliste ja/või uurimistöödele esitatavatele nõuetele. Täpsemalt vt kodulehel.

Tähtaeg: 15. oktoober 2014.
Teema: Leiutised, mis lahendavad kellegi igapäevaelu probleeme või kitsaskohti.
Osalejad: Kõik leiutamishuvilised õpilased 1.–12. klassini.

Auhinnafond: 25 950 eurot – rahalised preemiad ootavad parimaid leiutajaid ning parimate juhendajaid. Esemeline auhind on edukaimale koolile.

Eriauhinnad: üks õpilane saab võimaluse sõita rahvusvahelisele õpilasleiutajate olümpiaadile Gruusiasse ja üks Ameerikasse INTELi teadusfestivalile.

Lisaauhinnad annavad välja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti Ameerika suursaatkond, Kuninglik Taani saatkond, AHHAA teaduskeskus ja Energia avastuskeskus.
Konkursi tulemused avalikustatakse ja auhinnad antakse üle 11. detsembril Energia avastuskeskuses Tallinnas.

Esitatud ideid hinnatakse kolmes vanuserühmas:
1. vanuserühm – 1.–4. klass.
2. vanuserühm – 5.–9. klass.
3. vanuserühm – 10.–12. klass.

Konkursi tingimused

Konkursile esitatav leiutis peab olema uudne ja aitama lahendada mõne probleemi. Kõige vanema vanuserühma idee peab olema ka reaalselt teostatav, lisaks loe vanema vanuseastme töödele esitatavatse muutunud nõuetest konkursi kodulehelt.
•Leiutisel peab olema eestikeelne pealkiri (leiutise nimetus). Märkida töö tagaküljele.
•Esitatav leiutis peab olema valminud viimase aasta jooksul (2013, 2014).
•Igal leiutisel võib olla 1 kuni 3 autorit.
•Iga autor või autorite grupp võib konkursile esitada kuni 3 leiutist.
•Täidetud peab olema elektrooniline osalusvorm, mis asub aadressil www.etag.ee/konkursid .
•Konkursitööd tuleb esitada elektrooniliselt osalusvormi kaudu ja ka paberil. Paberi suurus A4, kui see pole võimalik, siis maksimaalselt A3. Pabertöö tagaküljel peab olema leiutise pealkiri (nimetus), autori nimi, kool ja klass ning kui juhendaja on, siis ka juhedaja nimi.

NB! Hindamisele lähevad vaid need leiutised, mis on registreeritud, st mille kohta on täidetud elektrooniline osalemisvorm. Juhendajapreemia ootab vaid seda preemiatöö juhendajat, kelle andmed on osalusvormis kirjas.

Põhjalikuma info konkursi tingimuste, tööde esitamise ja nõuete kohta leiate konkursi kodulehelt http://www.etag.ee/teaduse-populariseerimine-2/opilasleiutajate-konkurss/

Konkurss toimub sel aastal juba seitsmendat korda, varasematel aastatel on esitatud kokku ligi 4000 leiutist enam rohkem kui 220st erinevast koolist. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur, preemiafond tuleb haridus- ja teadusministeeriumist.
Varasemate konkursside tulemused leiate meie kodulehelt www.etag.ee/teadpop

Palun edastage ja levitage konkursiinfot kõigile oma kolleegidele ja õpilastele!

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Terje Lepp.

Samal teemal:

• Vilele reeageerivad sussid ja kurvi kiikav foor
• Teadlaste Öö toob Tartusse noored leiutajad
• Ideid sebrapostist heinarullide transportimiseni

Eestvedajateks ja korraldajateks on olnud algusest peale Nõo Reaalgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajad Heily Soosaar ja Kaja Kasak ning abistava käe on ulatanud Emakeeleõpetajate Selts, Haridus- ja Teadusministeerium ning Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.  

Kui esimestel aastatel pidid osalejad koostama slaidiesitlusi, siis nüüd on juba seitsmendat aastat ülesandeks koostada temaatiline kodulehekülg, mis sisaldab erinevaid meediaelemente (video, õpiotstarbelised mängud, esitlus jmt). Kirjandusraali eesmärk on aga jäänud samaks – ühendada IKT ja kaasaegne kirjandus. Igal aastal on Nõo õpetajad välja pakkunud huvitavaid teemasid, mis seostuvad erinevate autorite ja nende loominguga. Konkursi üheks tingimuseks on olnud seegi, et kodulehekülge peab olema võimalik kasutada õppetöös ning see peab sisaldama ülesandeid õpilastele. Osalemine Kirjandusraalil eeldab rühmatööoskust, süstematiseerimis- ja analüüsioskust ning luua tuleb ka kodulehekülg, mis nõuab omakorda IKT-alaseid teadmisi. Lõppvooru jõudnud tööd tuleb aga suuliselt osalejate ja žürii ees kaitsta. Kõiki neid oskusi läheb noortel nii koolis kui igapäevaelus vaja ning osalemine Kirjandusraalil annab võimaluse õppida enda ja teiste kogemusest.

Iga aastaga on koduleheküljed muutunud sisukamaks ning kui alguses tekkis raskusi viitamise ja autoriõigustega, siis tänaseks päevaks on need probleemid peaaegu kadunud. Auhinnalisele kohale tulnud veebilehti on võimalik vaadata Koolielu portaalist, kasutades märksõna „Kirjandusraal“. Eelmise aasta gümnaasiumiastme I koha töö oli Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste „Paganaraal“: http://kirjandusraal.wix.com/paganaraal  

Ärksaid mõtteid ning sisukaid töid „Kirjandusraal 2015“ osalemiseks. Juhendi leiab siit: 

Loo autor on Koolielu portaali eesti keele ainemoderaator Tiia Niggulis. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal: 

• Selgusid konkursi „Kirjandusraal 2014“ parimad
• Kirjandusraali veebilehed Koolielu õppevaramus
• Eesti keelega ballil ja spordisaalis
• Kirjandustundi ajalooteadmistega, vastupidi ka

Hooaja avavad tänavused ettevõtlikkuse patroonid: muusik Tanel Padar, tudengisatelliidi ESTCube programmi juhendaja Mart Noorma, IT-ettevõtja Vladimir Funtikov, maailmarändur ja ettevõtja Ülane Vilumets ning insener ja telesõu Rakett 69 3. hooaja võitja Reigo Kebja.

Igal hooajal valib ENTRUM silmapaistvate ja aktiivse eluhoiakuga Eesti inimeste seast välja ettevõtlikkuse eeskujud. Need on inimesed, kes oma olemuse ja tegemistega on ENTRUM-is osalevatele koolinoortele inspireerivad ning julgustavad eeskujud. ENTRUM-i tegevjuht Darja Saar ütleb, et noorte jaoks on ettevõtlikkuse patroonide kaasamine mõjusaks promootoriks. 

Möödunud hooaegadel on ENTRUMi ettevõtlikkuse eeskujudena üles astunud näiteks olümpiavõitja Gerd Kanter, laulja Tanja Mihhailova, Tallinn Music Weeki korraldaja Helen Sildna, AveNue solist Vladimir Tšerdakov, režissöör Ilmar Raag, restoraniomanik Anni Arro, laulja ja saatejuht Teele Viira, vehkleja Nikolai Novosjolov, moedisainer Liina Stein ning ka tänavu kaasa tegevad muusik Tanel Padar ja teadlane Mart Noorma. Tänavuste ja varasemate hooaegade patroonide kohta saad lähemalt lugeda aadressil www.entrum.ee/patroon/

2014/2015. õppeaastal kujundab ENTRUM ettevõtlikku mõtteviisi ja oskusi Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa noortes.

Enne hooaja avamist 28. oktoobril Jõhvi Kontserdimajas tutvustatakse ENTRUMi 2014/2015. hooaja võimalusi noortele pea kõikides Virumaa koolides ENTRUMi koolinädala raames, mis kestab 22. septembrist kuni 3. oktoobrini. Viiendal hooajal oodatakse osalema 400 Lääne- ja Ida-Virumaa noort vanuses 13 – 19 aastat, kes saavad võimaluse viia ellu oma ettevõtlikke ideid koos ENTRUM-iga. Lisainformatsiooni koolinädala kohta leiab aadressil www.entrum.ee/koolinadal/

Ettevõtlikkusideede konkursi ja arenguprogrammi ENTRUM algatas 2010. aastal Eesti Energia, seda viiakse ellu koostöös Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga. ENTRUM on suunatud 13. -19. aastastele koolinoortele, et kasvatada neis ettevõtlikku meelt ning innustada neid ise oma elu juhtima, pakkudes neile oma ettevõtlike ideede teostamisel mentorprogrammi, kaasates ka ettevõtlusinkubaatoreid, regionaalseid arenduskeskusi ja kohalikke omavalitsusi. ENTRUM on arendanud ettevõtlikkust rohkem kui 2000 noores ning aidanud ellu viia üle 500 idee sotsiaalse ettevõtluse, tehnoloogia, öko- ja loomemajanduse valdkonnast. 

Allikas: SA ENTRUMi pressiteade. Fotod: SA ENTRUM. 

Samal teemal:

• Valminud on ettevõtlusõppe valikainekava põhikoolile
• Noored peavad arvestama suurte muutustega tööjõuturul
• Ettevõtted koolile lähemale
• Majanduse ja ettevõtluse õppematerjalid Koolielu varamus

„Sellise mastaabiga programmeerimisalast konkurssi Eestis varem korraldatud pole,“ ütles Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse esimees Erki Urva. „Tahame ProgeTiigriga toetada koolide tehnoloogiaainete õpetamist, sest juba praegu ja seda enam tulevikus on tehnoloogia vajalik iga eluala esindaja töös.“

Konkursile on oodatud õppijad kõikjalt Eestist vanuses 5-19. „Kindlasti on palju neid, kes lisaks koolile kodus iseseisvalt midagi nokitsevad ja ehitavad, kuid loodut laiemalt jagada ei saa. Konkurss annab tehnoloogiahuvilistele võimaluse oma loovtöid näidata ja tunnustust saada,“ sõnas ProgeTiigri programmijuht  Mari-Liis Peets. „Samas ei pea osalejad olema profid, konkursi üks eesmärke ongi õpilasi programmeerimisega tuttavaks teha.

Oskusi saab näidata ükskõik millist programmi ja programmeerimiskeelt kasutades ning lisaks saab kasutada ProgeTiigri programmi tarbeks koostatud toetavaid materjale. Konkursil osalemiseks tuleb teha loovtöö, mis on kas arvutianimatsioon või -mäng; töö teemal robotid ja tuleviku õpperuum; muusikapala „Koolikell"; 3D graafika või mobiilne äpp. Peaülesanne on luua õppekeskkond, mis õppijaile endile meeldiks.

Konkursil osalemiseks tuleb registreerida oma 2-5 liikmeline võistkond 15.-29. septembrini, oodatud on lasteaedade, üld- ja kutsekoolide ning huviringide võistkonnad. Juhendajaks võivad olla ka lapsevanemad.

ProgeTiigri konkurss toimub kolmes etapis. 11.-17. oktoobrini toimuvad maakondlikud eelvoorud, kus kõik osalejad tutvustavad oma loovtöid ja saavad näpunäiteid täiustamiseks. „Selle nädala loosungiks võiks olla „Progeda on lahe!“, seome ProgeTiigri konkursi Code Week´i initsiatiiviga, et toetada sellega Euroopa ühispingutust,“ ütles Mari-Liis Peets. 10.-30. novembril on esitatud tööde hindamisaeg, hindab žürii ning toimub ka avalik hindamine. 15. detsembriks selgub iga kategooria kolmes vanuserühmas 10 tööd, mis osalevad 24. jaanuaril 2015 toimuval finaalüritusel Tallinna Lauluväljakul.

Konkursitingimustega saab lähemalt tutvuda ja registreerida http://www.progetiiger.ee

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) ProgeTiigri programm on keskendunud tehnoloogiahariduse lõimimisele õppetöösse, eesmärk on äratada õppijates huvi inseneriteaduste, disaini, tehnoloogia ja IKT valdkondade vastu ning toetada laste tehnoloogilist mõtlemist ja taipu, et neist saaks tehnoloogia loojad mitte ainult tarbijad.

Foto: Terje Lepp.

Samal teemal:

• Järgmine veebiseminar keskendub ProgeTiigri konkursile
• Progetiiger koolitab õpetajaid programmeerima
• ProgeTiiger kutsub programmeerima, äppe looma ja roboteid ehitama

8.c klassi õpilased Aurora Mikk, Karl Aleksander Leoste ja Johan Valdemar Leoste olid üsna kavalate nägudega, kui rääkisid, kuidas võõramaalased püüdsid roboti nime hääldada. Endalgi raske öelda!

GAG-i võistkond EV 3 ja nende saatja, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi koolirobootika spetsialist Heilo Altin naasid äsja Brasiiliast Belo Horizontes peetud rahvusvaheliselt robootikafestivalilt. Väike võistkond Eestist paistis silma mitmekülgsuse ja heade programmeerimisoskustega. „Eestlased ei võitnud küll peaauhinda, kuid nende tarkvara lahendus oli teistest keerukam ja seda hinnati võistlusel robotidisaini karikaga,“ sõnas Heilo Altin.

Vasakult teine Karl Aleksander Leoste, Aurora Mikk, Johan Valdemar Leoste. 

Väljastpoolt Brasiiliat olid festivalile kutsutud rahvusvahelistel võistlustel silma paistnud võistkonnad, lisaks Eestile veel Austriast, USA-st, Tšiilist ja Kanadast. Kokku osales 23 võistkonda ja see oli osa Brasiilia kutsemeistrivõistlusest – World Skills Brazil. Eesti võistkonna osalemist Brasiilia robootikafestivalil toetas haridus- ja teadusministeerium hasartmängumaksu nõukogu kaudu.

Aurora, Karl Aleksander ja Johan Valdemar osalesid tänavu juunis ka rahvusvahelise robootikavõistluse First Lego League (FLL) mõõduvõtmisel Torontos. Ülesanded, mida Brasiilias lahendada tuli, olid sarnased: noored pidid ehitama Lego roboti, mis täidab etteantud ülesandeid; esitama uurimusprojekti ning disainima ja kokku panema oma väljapaneku messil. Tänavune üldine teema oli looduse raev: uuriti torme, maavärinaid, laineid ning leiti lahendusi, kuidas loodusõnnetuste mõju leevendada või vältida. Eesti meeskond tegeles projektiga, kuidas päästa inimelusid orkaanide käest.

Hetk võistluselt.

Heilo Altin: „Eesti meeskond koosseisus kaks Gustav Adolfi gümnaasiumi poissi ja üks tüdruk võitsid Brasiilias toimunud First Lego League rahvusvahelisel võistlusel erikategoorias „Robotidisain“ teise koha. Tegemist oli eksklusiivse üritusega, kus osales kokku ainult 18 meeskonda Brasiiliast ning viis välismaalt. Eesti meeskonna robot oli hindajate sõnul väga hea kooslus andurite kasutamisest ning programmeerimisest. Roboti programm koosnes paljudest alamprogrammidest, mis avaldas hindajatele sügavat muljet. Enamik meeskondi oma robotit nii süstematiseeritult ei programmeerinud nagu tegi seda GAG EV3.

Tähelepanuväärseks teeb veel meeskonna edu see, et Eesti sai kutse osaleda võistlusel jaanipäeva paiku ning need õpilased pühendasid terve oma suve sellele, et ehitada iga päev robotit, uurida looduskatastroofidega seotud probleeme ning harjutada meeskonnatööd.

Võistlus oli emotsionaalne ning Eestit toetati palju, kuna neid oli võrreldes teiste meeskondadega kokku ainult kolm. Teised meeskonnad ning õhtujuhid õppisid eesti keelt ning karjusid Eesti robotimängude ajal: „Edu, Eesti!“. Võistluse lõpuks olid kõik väsinud, kuid õnnelikud."

Võistlusmelu.

Aurora Mikk, Karl Aleksander Leoste ja Johan Valdemar Leoste jagasid muljeid kaugest maast ja põnevast võistlusest ka Koolieluga.

GAG EV 3 meeskond on tegelikult suurem kui kolm õpilast, aga Brasiiliasse otsustasite minna vaid teie. Miks nii?

Karl Aleksander: Kõik ei saanud tulla, ja Brasiilia on nii kauge maa.

Aurora: Ja me pidime suvel koos käima, see ei sobinud kõigile.

Karl Aleksander: Selle roboti, millega Torontos võistlesime, jõudsime enne lammutada, me ei teadnud, et meid Brasiiliasse ka kutsutakse. Ja puhkuste ajal ei saanud kõik kohal käia robotit ehitamas.

Aurora: Mina läksin, sest Brasiilia on ikkagi nii kauge maa, ei tea, kas teist võimalust sinna minna üldse tuleb. Ja robootika ise on väga huvitav.

Karl Aleksander: Robootika meeldib, mõtlesin, et käiks Brasiilias ka ära, vaataks, kuidas teisel pool maakera need asjad on. Ja lennureisi ajal oli aega kohustuslikku kirjandust lugeda.

Johan Valdemar: Oli huvitav näha nii kauget riiki, ja robotit oli huvitav kokku panna.

Puhkehetk palmide all. 

Kas teil siis suvepuhkust polnudki, muudkui ehitasite robotit?

Karl Aleksander: No mitte just 24/7. Kõigepealt ehitasime roboti valmis, aga lammutasime seda päris mitu korda. Iga päev kolm-neli tundi tegelesime robotiga, täiustasime programme, kuidas robot ülesandeid lahendab. Natuke jäi aega ka projekti jaoks.

Aurora: Iga päev, kui ei olnud just laagrit või muid tegemisi, ehitasime robotit. Brasiilias tegi robot mati peal ülesandeid, näiteks päästis loomi ja inimesi mati pealt, viis autosid ohutusse kohta, ehitas maja, läbis takistusraja.

Esmased reisimuljed?

Johan Valdemar: Kõigepealt lendasime Lissaboni, umbes viis tundi, lennujaamas ootasime ligi kaks tundi, ja siis üheksa tundi lendu otse Brasiiliasse.

Aurora: Kõigepealt olid palmid. Mis oli huvitav looduses, et puudel olid tohutu suured värvilised õied, seda Eestis ei kohta. Olime hotellis 21. korrusel, ja linna piiri ei paistnud. Ning kuu oli täpselt meie kohal. Korraldajad olid hästi sõbralikud, tahtsid suhelda. Kõik käis inglise keeles ja kehakeeles. Tõlgid olid ka.

Meeldejäänud hetki võistlusest ja Brasiiliast?

Johan Valdemar: Mulle meeldis kõige rohkem lõpupidu, kui saime võidust teada.

Karl Aleksander: Võit oli väga meeldejääv. Kui hakati rääkima robotidisaini võidu kohta, öeldi, et selle sai väike tiim – meie olime väike tiim. Ja kui nad jõudsid selleni, et nende roboti nime on täiesti võimatu hääldada, siis teadsime, et meie meeskond sai karika! Teine huvitav koht oli seotud vaba ajaga. Ümber linna oli kõrge mäestik, läksime sinna ronima. Seal oli üks ala, kus alles ehitati piirdeid, kitsas tee läks ülesmäge, vahepeal oli mõlemal pool kuristik. Oli järske tõuse, mäe kõrgus oli nii 1400 meetrit merepinnast, võrreldes Munamäega ikka teine asi.

Aurora: Mulle jäi ka meelde kõige rohkem võidu väljakuulutamine. Ma ei läinud sinna mõttega, et saame karika, läksin kogemuste pärast. Võit oli tohutu üllatus.

Karl Aleksander: Võistlusel oli nelja sorti auhindu: robotimängu, roboti disaini, projekti eest ja meistri auhind – sellele, kes teeb kõiki neid asju väga hästi. Peaauhind jäi Brasiiliasse. Ja üks ajalooline sündmus jäi ka meelde – meid viidi sellele jalgpallistaadionile, kus toimusid maailmameistrivõistlused. Meid lubati isegi staadionimurule.  

Miks on robootikaga hea tegeleda?

Karl Aleksander: Robootika on tulevik, sellega võiks osata tegeleda. Programmeerimine on põhiline, roboteid ehitada võivad tulevikus robotid ise, aga programmeerida robotid ei oska, seda teeb ainult inimene. Robootika arendab: ehitad midagi, mida keegi pole varem proovinud, see lihtsalt meeldib.

Johan Valdemar: On huvitav näha, mida robot teeb. Sa oled kirjutanud programmi, aga robot teeb midagi muud kui sa programmeerisid, huvitav on välja uurida, miks.

Aurora: Robootikas on palju erinevaid võimalusi, mida teha, see on midagi teistsugust, päris kõik robootikaga ei tegele.

Kas robootika nõuab head matemaatikaoskust?

Aurora: Pigem peab loov olema. Robotimängu väljakul tuleb ülesandeid lahendada, kohe pead mõtlema, kuidas neid kõige parem ja mõistlikum oleks lahendada. Sul peab kogu aeg ideid olema.

Karl Aleksander: Matemaatikaoskus nüüd halb just ei ole, aga väga head loogikat on küll vaja. Pead teadma, kuidas programmi kokku seada, et juhtuks just see, mida sina tahad. Pead kõik täpselt kirjutama ja ühendama. Loogikat koolis ei õpetata, aga seda saab ise arendada, näiteks nuputamisülesannetega.

.  

Video ja fotod: Heilo Altin.

Samal teemal:

• GAGi võistkond paneb end proovile rahvusvahelisel robootikavõistlusel
• First Lego Leaque juhendajate koolitused
• Torornto noorte silme läbi: robotid ja lahked inimesed

Kuni 20. oktoobrini saavad Eesti koolid registreeruda iga-aastasele Euroopa Liidu noorte tõlkijate võistlusele Juvenes Translatores. Eestikeelse registreerimisvormi saab täita otse võistluse veebilehel ec.europa.eu/translatores.

27. novembril üle kogu Euroopa toimuv tõlkevõistlus on järjekorras juba kaheksas. Osaleda saavad 1997. aastal sündinud õpilased, kes võistluse käigus tõlgivad leheküljepikkuse teksti ühest EL-i ametlikust keelest teise.

„Eesti koolide õpilased on üleeuroopalisel tõlkevõistlusel osalenud alates 2008. aastast ning igal aastal on üks õpilane lisaks väärtuslikule tõlkekogemusele saanud auhinnaks ka kolmepäevase preemiareisi kevadisesse Brüsselisse,“ ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse tõlkija ja keelenõustaja Rita Niineste. „Tõlkijaamet on põnev ja vaheldusrikas – praktiliselt iga päev õpid midagi uut ning saad oma oskused ja teadmised proovile panna.“

Eestist pääseb osalema õpilasi kuuest koolist, kes valitakse registreerunute hulgast juhuvaliku teel. Tänavuse võistluse teemaks on Euroopa identiteet. Võistlustöid hindavad Euroopa Komisjoni professionaalsed tõlkijad, kes valivad igast riigist välja ühe võitja. Parimad noored tõlkijad kutsutakse 2015. aasta aprillis auhinnareisile Brüsselisse.

Tõlkevõistlust Juvenes Translatores korraldatakse alates 2007. aastast. Eelmise aasta võitja Eesti õpilaste hulgast oli Rainer Urmas Maine Tallinna Reaalkoolist.

Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Samal teemal:

• Täna pärjatakse Brüsselis Euroopa noorte tõlkevõistluse võitjaid

Konkursi eesmärk on esile tõsta projekte, mis edendavad avatud haridust Põhja- ja Baltimaades. Konkursil võib esitada nii koolitusprojekte, õpitarkvara kui erinevaid teavitustegevusi. 2013. aastal võitis "Boldic Award" auhinna Riia Tehnikaülikooli poolt esitatud projekt ebig3.

 Täpsemad tingimused oodatavate projektide kohta leiate siit.

Auhinnakandidaatide esitamine toimub kuni 15. septembrini 2014 aadressil http://www.boldic.org

Parim projekt saab auhinnaks 500 eurot ning kutse osaleda 13.-14. oktoobril Riias toimuval Boldic võrgustiku seminaril.



Eestist kuulub Boldic võrgustikku Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskus.



Lisainfo: Hans Põldoja, hans.poldoja@tlu.ee

Allikas: TLÜ haridustehnoloogia keskuse teade.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus korraldab 2014/2015. õppeaastal erinevate haridustasemete õppijatele digiloovtööde õpilaskonkursi „Lahe Asi“. Konkursi sisu lähtub riikliku õppekava läbivast teemast „Tehnoloogia ja innovatsioon“.

Konkursi eesmärkideks on:

• pakkuda õppijatele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust
• näidata oskuslikku tehnoloogiliste vahendite kasutamist ja
• anda võimalus esitleda oma IKT-alaseid loovtöid ka laiemale ringile.

Konkursile ootame osalejaid alates alushariduse õppijatest gümnaasiumiastme õppijateni välja esitamaks põnevaid ja uudse lahendusega loovtöid, mida saab iseloomustada sõnadega „lahe asi“ ning millel on uute teadmiste saavutamist toetav väljund.

Tutvu konkursil osalmise ja töödele esitatavate täpsemate tingimustega.  

Konkursitööde esitamise lõpptähtaeg on 16. märts 2015 a.

Foto: Terje Lepp

Samal teemal:

• Algab arvutijoonistuste võistlus "Liigu terviseks!"
• Parimad digiloovtööde autorid õpivad Lähtel ja Tartus
• Arvuti võib õpilase käes muutuda pintsliks ja pliiatsiks
• Hea lasteaed toetab loovust

EENet ja Eesti Olümpiakomitee kutsuvad kõiki nii liikuma kui sellest arvutiga pilte joonistama.
Võistlus toimub neljas vanuserühmas, parimate piltide autoritele on välja pandud auhinnad.

Valida saab kümne teema vahel:

•             Minu lemmikspordiala
•             Loodus on spordiväljak
•             Sport on ilus
•             Laiskloomad ka liiguvad
•             Mis paneb mind liikuma?
•             Sport on lahe!
•             Minu eeskuju spordis ja elus
•             Hakkame mehed minema, tare poole tõttama
•             Matk mööda jäljerada
•             Ööjooks

Tööde esitamise tähtaeg on 17. november 2014

Täpsed tingimused ja piltide esitamine: http://joonistaja.eenet.ee

Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse struktuuriüksus. EENeti eesmärk on tagada teaduse, hariduse ja kultuuri jaoks vajalik infotehnoloogilise taristu areng ja stabiilne toimimine.

Et innustada Eesti elanikke arvutit loovalt kasutama, korraldab EENet arvutijoonistuste võistlusi juba alates 2002. aastast.

Liikumisaasta 2014 on Kultuuriministeeriumi teema-aastate programmi raames läbiviidav projekt, mille viib ellu Eesti Olümpiakomitee. Liikumisaasta eesmärk on suurendada liikumisharrastusega tegelejate osakaalu, tõsta liikumise ja sportimise alast teadlikkust.

Foto: Rael Kalda, 2013. aasta esikoht III vanuserühmas.

Lisainfo:
Anne Märdimäe
EENeti üldosakonna juhataja
Raekoja plats 14, Tartu 51004
http://www.eenet.ee Tel 730 2110

Samal teemal:

• Arvutijoonistuste võistlusel oli 5324 osalejat

Nii õppejõudude kui ka doktorantide konkursi eesmärk on toetada Eesti kõrgkoolide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) erialade õppejõudude ja doktorantide osavõttu erialastest konverentsidest, lühiajalistest seminaridest, kursustest vms. välisriikides toimuvast eneseharimisest.

Taotlusi võivad esitada Eesti kõrgkoolide IKT erialadel ja IKT kõrvalerialadel ning spetsialiseerumisega erialadel õppetööd läbiviivad õppejõud ning avalik-õiguslike kõrgkoolide sama eriala doktorandid.

Toetuse eraldamise otsuse teeb HITSA Tiigriülikooli programminõukogu 20. septembriks.
Täpsem info siit.

Samal teemal:

• Õppejõud ja teadustöötajad saavad tähtajatud töölepingud
• Stipendium ei sõltu üksnes riigieelarvest
• Fortumo jagab TÜ IT-tudengitele stipendiumina 10 000 eurot