Liidriakadeemia programm on mõeldud 11. klassi õpilastele, kes soovivad arendada oma ettevõtlikkust ning liidrioskusi. Programmi raames reisivad 30 valitud kandidaati kogu Baltikumist Ameerikasse, kus nad kolme nädala jooksul sukelduvad põnevasse ettevõtluse maailma, külastavad kohalikke ettevõtteid, õpivad turundusplaani tegema, oma äriplaani kaitsma ja palju muud. Programm sobib noorele, kes näeb end tulevikus liidrina ükskõik millises eluvaldkonnas või sektoris. 

Liidriakadeemias on õppetöö ning puhkuse vahel sobilik tasakaal ning lisaks uute teadmiste omandamisele tutvuvad noored kohalike vaatamisväärsustega, külastavad lõbustusparki jpm. Viimase nädala veedavad õpilased aga New Yorki ja Washingtoni külastades.

Nõudmised stipendiumile kandideerimiseks

Kandideerida saavad õpilased, kes on hiljemalt 1. juuliks 16 aastat vanad  ning astuvad keskkooli viimasesse klassi Liidriakadeemiale järgneval sügisel. Kandidaatidelt oodatakse inglise keele oskust tasemel, mis võimaldab osaleda seminaridel ja osa saada igapäevastes tegevustes.

 BAFF Liidriakadeemia stipendium hõlmab järgmist

•              Lennupiletid
•              Liidrikoolitus
•              Majutus, toitlustamine
•              Ekskursioonid
•              Tervisekindlustus ja 24/7 tugi

Osalejal tuleb kaasa võtta taskuraha umbes 300 USA dollarit.                

Programmis osalemiseks tuleb kandidaatidel esitada vajalikud kandideerimisdokumendid ning parimad kandidaadid kutsutakse intervjuule. Avalduste esitamise tähtaeg on 11. märts 2019. a.

Lisainfo programmi, kandideerimistingimuste kohta veebilehel:

http://www.balticamericanfreedomfoundation.org/summer-leadership-academy/

"Osalesin BAFF liidriakadeemia programmis USAs 2018. aasta suvel. Liidriakadeemia andis mulle väga hea ülevaate ärimaailmast. Kuu aja jooksul kohtusime mitmete ettevõtjatega, õppisime põneval viisil ettevõtlust, avastasime Portlandi ja lõbutsesime ka! Õppejõud olid imelised ning see kuu möödus linnutiivul. Suhtlen siiani tihedalt oma toakaaslasega ja tänu sellele programmile olen 30 sõbra võrra rikkam!"

Brita Tõnisson, BAFF Liidriakadeemia 2018 osaleja 

Allikas ja foto: BAFF programmi info

Samal teemal:

• Haridusstipendiumi saajad pühenduvad kooliuuendusele
• Noore uurija stipendium toetab innukaid noori teadustöö tegijaid  

STARTERtallinn on inglisekeelne äriideede arendamise programm, mis on avatud gümnaasiumide, kutse- ja rakenduskõrgkoolide õppijatele ning ülikoolide tudengitele.

Programm pakub head võimalust arendada edasi nii õppetöö käigus kui muul ajahetkel tekkinud põnevaid ideid ehk on heaks lisaväärtuseks nii ettevõtlusõppele kui muudele ainetele, kus õppijad on genereerinud ideid. Teadmist ja tuge pakuvad teemaseminarid ja ettevõtjatest mentorid. Programmi avaüritusele on oodatud ka noored, kellel on suur soov midagi ära teha, kuid õiget ideed veel ei ole. Avaüritusel on võimalus liituda ideed omava tiimiga või leida oma idee elluviimiseks tiimikaaslasi. STARTERtallinn on mõeldud erinevate huvide, oskuste ja ka erialade õppijatele, sest äriideed arendavas tiimis tagavad nagu ka päris ettevõtluses sünergia ja edu erinevaid rolle täitvad mitmekülgse taustaga inimesed.  

Sisulise tegevuse keskmesse jääb meeskonnapõhine ettevõtlusõpe idee leidmisest kuni esmase prototüübi valmimiseni, mis on eelastmeks inkubaatoritele ja kiirenditele. Programmi töötoad, mentorkohtumised ja koolitused kestavad kolm kuud ja kõik lõpeb võistlusega, kus on mitmeid ahvatlevaid auhindu. 

Rohkem infot ja kevadsemestri ajakava on leitav siit: https://starteridea.ee/.

Programmi avaüritus toimub 15. veebruaril kell 14:00-18:00 TalTech Mektory konverentsisaalis. 

Avaüritusel esinevad mitmed erinevate valdkondade eksperdid, kes annavad infot ja inspireerivad osalejaid huvipakkuva ideede leidmisel. Toimub ideede genereerimine ja antakse võimalus meeskondade moodustamiseks. 

Rohkem informatsiooni on Facebook Event lehel: https://www.facebook.com/events/2264208946931212/   

Hea õpetaja, julgusta õppijaid päriselt oma häid ideid ellu viima. Ootame kõiki ettevõtlikke õppureid oma äriideed arendama!

STARTERtallinn toimub Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business Schooli ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor koostöös. STARTERi tegevusi toetab Euroopa Sotsiaalfond. 

STARTER programm toimub kevadsemestril veel ka Tartus ja Haapsalus. 

Lae plakat alla siit: 

Allikas: TalTechi ja TÜ ettevõtlusõppe programmi info. Foto: Unsplash, rawpixels

Samal teemal:

• Edu ja Tegu programm toetab ettevõtlusõpet

Autor: Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikool
 

Mis on reeglid?
1. Osalema ootame: 4.-12. klasside õpilasi.
2. Meem on eestikeelne.
3. Võistlusele esitab tööd õpetaja. 
4. Meemi juures on kooli nimi, õpilase nimi või alias ja klass/vanus ning juhendaja nimi ja e-mail. 
5. Võistluse toimumisaeg 1. - 14.veebruar 2019. 

Kuhu meemid üles laadida?
Meemid lae üles Padleti seinale, millele pääsed ligi SIIT.
Kontakt: birgy.lorenz@ttu.ee

Mida tehakse meemidega?
Võistlustöid kasutatakse meeme puudutava teadustöö tegemisel, huvitavaid meeme kindlasti hakkab kasutama terve maailm! Kõikide osalejate vahel loositakse välja toetajate auhinnad veebruari lõpus. 

Kuidas mõte alguse sai?
Pärnu Rääma Põhikool korraldas novembris meemivõistluse teemal “Nutisõltuvus”. 
Võistluse eesmärk oli meemide maailma kaudu kajastada nutisõltuvuse mõju inimkonnale. Meem on enamasti humoorikas pilt, millega kajastatakse lõbusas võtmes mõnda olukorda ühiskonnas.

Kus meeme teha?
1. Keskkonnas Makeameme.org
2. Keskkonnas Imgflip

Autor: Marta Schönberg, Pärnu Rääma Põhikool

Autor: Keriti Jugala, Pärnu Rääma Põhikool 

Teksti autor: Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog

Samal teemal:

• Toimus meemivõistlus "Nutisõltuvus"
• eTwinningu suvekoolis tehti meeme

Oodi vormiks võib olla kõne, räpp, luuletus või luulekava, laul, reklaam, filmiklipp, Eesti tunnuslause, disainitud ese vm. Žanripiirangud puuduvad, peaasi, et tegu on noorte omaloominguga.

UNESCO on 2019. aasta kuulutanud põliskeelte aastaks, Eestis on 2019. aasta kuulutatud eesti keele aastaks. „Sellest tuleneb ka üleskutse noortele mõelda eesti keele väiksusele ja suurusele, erilisusele maailma keelte seas, eesti keele rollile aina ingliskeelsemaks muutuvas maailmas, väärtustada oma keelt, hoida oma juuri,“ märkis Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Riina Koolmeister. 

Konkurss toimub kahes voorus.

14. märtsiks tuleb esitada kuni 10-minutiline video omaloomingulisest tööst ning jagada video linki Google Drive´is aadressil ood@poltsamaa.edu.ee. Videole tuleb lisada kirjalikult vormistatud tekst, mis sisaldab töö pealkirja, selgitust, lugu või põhjendust, miks ja kuidas selle tööga eesti keelt ülistatakse. Kindlasti tuleb lisada autori(te) nimi/nimed, vanus, kool, juhendaja(d). Saadetud tööde hulgast valib žürii 18. aprilliks lõppvooru pääsejad.

Žürii otsusel edasi pääsenutega võetakse ühendust hiljemalt 22. aprillil. Lõppvooru valitud tööde autorid saavad võimaluse esitleda oma loomingut žüriile ja publikule 9. mail Põltsamaa Ühisgümnaasiumis.

Parimaid töid autasustatakse, auhinnafond on 2000 eurot. Parimatest töödest valmib ka kogumik „Ood eesti keelele“.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTechi) ja Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika magistriastme ühisõppekava loodi 2014. aastal ja siis alustasid õppekaval õpinguid ka esimesed magistrikraadi poole pürgijad. 

Mis on ühisõppekava?

Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika on interdistsiplinaarne tehnoloogiavaldkond, mis seob eneses insenerialad, füüsika, bioloogia ja meditsiini. Ühisõppekava õpe toimub Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühendatud jõududega. „Ainepunkite osas on jaotus TTÜ 60/TÜ 40%. Tehnikaülikool on koordineeriv ülikool. Loengud toimuvad põhiliselt Tallinnas,  osaliselt ka Tartus, laboritööde sooritamiseks tuleb Tartusse sõita,“ selgitas Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi professor Ivo Fridolin. Lõpetajad saavad mõlema ülikooli ühisdiplomi ja neile omistatakse tehnikateaduse magistrikraad ning biomeditsiinitehnika inseneri esmakutse. Tööd leiavad lõpetanud valdavalt haiglates, teisel kohal on meditsiinitehnika ja -aparatuuri müügiga tegelevad firmad, aga ka erinevad arendusettevõtted. 

Kuidas õppekavaga edasi minna?

Neli aastat  õppekava toimimist oli paras aeg, et õppekava uuesti üle vaadata ning tööandjatelt uurida, missuguste oskustega töötajaid nad vajavad. Projekt „Nutikama meditsiinitehnoloogia poole läbi kõrgemate IKT-oskuste“ sai Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmist kõrgkoolidele suunatud arendusprojektide taotlusvoorust 2017. aastal toetust 8 116 eurot ja õppekava analüüs võis alata. Lühidalt öeldes tuli selgusele jõuda ja üksmeelne otsus langetada, kuidas sellel õppekaval õppivate tudengite IKT-oskuseid suurendada ning mis suunas õppekava arendamisega edasi minna.

„Seoses tehnoloogiliste arengutega ühiskonnas areneb ka meditsiinitehnoloogia. Kui varem oli meditsiinitehnoloogias suurem rõhuasetus keeruka kuvamisaparatuuri nagu magnetresonantstomograafia või kompuutertomograafia füüsikaliste mõõtepõhimõtete arendusel, siis nüüd tuleb järjest rohkem sisse infotehnoloogiat,“ selgitas Ivo Fridolin. Süsteemid on digitaalsed; meditsiiniliste andmete salvestamine ja ülekandmine toimub digitaalselt; patsientide andmed on digitaalsed. „Meie oleme klassikaliselt õpetanud meditsiinifüüsikat ja biomeditsiinitehnikat, kus on palju inseneritöö aluseid, füüsikat, matemaatikat, signaalitöötlust. Nüüd on haiglates ja meditsiinisüsteemis tervikuna järjest rohkem andmevahetust, mängu tuleb tehisintellekt ja suurandmete töötlus. Paratamatult peame õppekava uuendama,“ sõnas Fridolin. 

Selleks viidi läbi uuring tööandjate seas, korraldati arendusseminar, tehti õppekava audit, koguti ekspertarvamusi Skandinaavia ülikoolide sarnaste õppekavade programmijuhtidelt ja analüüsiti neid sisendina uue õppekava loomiseks. Kinnitust leidis vajadus tudengite IKT-oskuseid parandada ja lisaks võeti suund uue, iseseisva õppekava loomiseks, mis käivituks sügisest. „Tahtsime teada saada, kas meie mõtted uue õppekava arendamisega seoses on kooskõlas sellega, mida tööandjad meilt ootavad.“ sõnas Fridolin. 

Täiendavad IKT-kompetentsid on vajalikud, aga õpe jääb eestikeelseks

Ta pidas väga oluliseks ekspertide toetust õppekava arendamise ja uuendamise protsessis. „Ka nemad leidsid, et me vajame täiendavaid IKT-valdkonna kompetentse oma õppekavasse, iseasi, mis ainetes need peaksid olema ja mis keeles neid loetakse. Praegu on meie õppekava eestikeelne. Arendame välja ingliskeelsetest ainetest koosneva mooduli, kuigi välisriikide eksperdid nägid, et inglise keelt võiks õppekavas  rohkem olla. Siin meie arvamused kokku ei läinud. Kui insener töötab eestikeelses haiglakeskkonnas, siis on eesti keele oskus vajalik. Dokumentatsioon on eesti keeles, riigihanked on eesti keeles jne. Me ei tagane sellest, et biomeditsiinitehnikas ja meditsiinifüüsikas oleks endiselt eestikeelne õpe, aga lisaks püüame tuua sisse rahvusvahelist mõõdet,“ selgitas professor Ivo Fridolin. 

Tervishoiuspetsiifilised IT-oskused

Ka tööandjad leidsid, et õppekava võiks olla eestikeelne, kuna selles valdkonnas läheb eestikeelseid tehnikaspetsialiste rohkem vaja. Tööandjate uuringust tulenevalt on praegu arendamisel täiesti uued õppeained, nagu näiteks „Andmevahetus haigla infosüsteemis“ ja „Tehisintellekt tervishoius“. Samuti tuli välja, et ka tööandjad peavad oluliseks tudengite IT-oskuseid parandada, aga just tervishoiuspetsiifilisi IT-oskuseid.

Konkreetsetest õppekava muudatusest võib välja tuua näiteks uute valikainete lisamist: „Elektroonika“, „Projektijuhtimine“, „Sissejuhatus meditsiinistatistikasse“. Uus õppekava versioon kinnitati tehnikaülikooli nõukogu otsusega 23.01.2018 ja on praegu kinnitamisel Haridus- ja Teadusministeeriumis. 

Ivo Fridolin julgustas kõrgkoole kasutama IT Akadeemia poolt pakutavat toetusvõimalust IKT õppekavade arendamiseks ja erialaste IKT-oskuste taseme tõstmiseks. „Meile oli see esimene kogemus rahastust taotleda. Protseduur ei olnud raske. See oli üks kõige väiksema bürokraatliku poolega taotlusvõimalusi, millega olen kokku puutunud.“  

Uued toetustesaajad selguvad märtsis

Kõrgkoolid saavad toetust taotleda juba neljandat aastat, sel aastal oli taotluste tähtaeg 21. jaanuaril. Tulemused selguvad märtsi alguseks. Projekti maksimaalne toetus on 75 000 eurot ning minimaalne summa on 15 000 eurot, millele lisandub kõrgkooli omafinantseering (vähemalt 30% projekti kogumaksumusest). 

Arendusprojektide taotlusvooru viiakse läbi IT Akadeemia programmi raames ning seda rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eraldatud vahenditest. IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT valdkonna teaduse arendamiseks, kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Unspalsh, Rawpixel

Samal teemal:

• IT Akadeemia toetab uuenduslikke IT-hariduse projekte

"KüberNaaskli" võistlus on 14–24aastaste küberkaitsjate tippvõistlus Eestis, kus saavad kokku parimatest parimad. Võistluse läbiviimist toetab Kaitseministeerium ja viivad ellu TalTech ning Eesti Kaitseväe Küberharjutusväljak.

Veebipõhine eelvõistlus toimub 4.-10. märtsini, millest kutsutakse edasi 50 parimat nooremas ja vanemas vanuseklassis. Põhivõistlus toimub 12.06 TalTechi IT Kolledžis, millele järgnevad toetajate olemasolul laagrid ning osalemine välisvõistlustel. Vajalikud oskused enne võistlust on tavateadmine arvuti ja interneti kasutusest, inglise keele oskus, järjepidevus probleemide lahendamisel ja internetist abi otsimisel.

Osalemine "KüberNaaskli" tegevuses, võistlustel ja laagrites on kiireim viis omandada küberkaitse pädevus nii kaitse kui ka ründe alal rakendustes, operatsioonisüsteemides, võrgus ja riistvaras ning krüptograafias. Lisaks saab teadmisi juhtimisest, eetikast, tehnosahkerdamisest ja suulisest eneseväljendusest.

Tutvustav video: https://youtu.be/8LOjDBvLmwQ

Veebiplakat: https://tinyurl.com/ycj9643c

Harjutamiseks soovitame:

·         Ülesannete portaal algajatele https://ylesanded.targaltinternetis.ee/

·         3.02 toimub ONLINE Hacksomnia, CTF Pärnu https://www.facebook.com/events/342159509951373/

·         6.04 toimub CTF Pärnu Easter https://www.facebook.com/events/745411892493789/

Kohtumiseni võistlusel!

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• "KüberNaaskli" parimad on selgunud
• "KüberNaaskli" võistluse eelvooru tulemused on avalikud

Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituut taotles 2017. aastal Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmist kõrgkoolidele suunatud arendusprojektide taotlusvoorust toetust 52 000 eurot avatud ülikooli magistriõppekavade „IT mitteinformaatikutele“ ning „Matemaatika- ja informaatikaõpetaja“ arendamiseks.

Uus ja populaarne eriala

„IT mitteinformaatikutele on uus õppekava, mis alustas 2016. aastal ja osutus kohe väga populaarseks. IT Akadeemia taotlusvoor oli esimene võimalus õppekava arendamiseks toetust saada,“ sõnas TÜ arvutiteaduste instituudi infotehnoloogia mitteinformaatikutele magistriõppekava programmijuht, hajussüsteemide õppetooli juhataja Eero Vainikko. 

Kogu protsess koos taotluse esitamise, sisulise töö ja kokkuvõtte tegemisega võttis aega ligi kolm aastat. Taotlusvoorus ega aruande vormistamises Eero Vainikko sõnul midagi keerulist ega ülibürokraatlikku ei olnud. „Oli vaja mõistlikul moel kirja panna, mida soovitakse teha, miks ja milleks. Ja kui lõpuks taotlus heaks kiidetakse, siis ükskõik, kui palju vaeva enne nägid, hea meel on ikkagi.“

17 uut e-õppematerjali

Kõige suurem rõõm on täna muidugi tulemuste üle. Projekti peamine eesmärk oli õppekavas olevatele ainetele kvaliteetse e-õppe toe loomine. Võimalus kasutada e-õppematerjale on eriti just avatud õppes oluline. Kokku valmiski 17 uut e-õppematerjali, autoriteks valdavalt TÜ arvutiteaduste instituudi enda õppejõud. „Vaatasime asja pikemas perspektiivis. E-õppematerjali saab mitu aastat kasutada, tulevikus on vaja vaid kohendada ja kaasajastada. E-õppematerjalide tegemine on ressursimahukas ja võtab inimestelt palju aega. Tegime instituudis küsitluse, kes plaanib e-õppematerjale teha, kui toetust saame. Oli päris palju huvilisi,“ sõnas Eero Vainikko ja oli nõus tõdemusega, et inimeste väärikas töö sai väärilise tasu. Nii on nüüd olemas e-õppematerjal “Programmeerimine”, “Programmeerimise alused”, “Objektorienteeritud programmeerimine”, „Andmebaaside alused“, “Turvalise tarkvaradisaini põhimõtted”, “Strateegiline IT juhtimine” jpt.

Arendati ka MOOCe

Lisaks arendati töökindlamaks programmeerimiskeskkonda Thonny ja selle kasutajaskond laienes nii Tartu Ülikoolis kui mujal.

Edasi arendati automaattestimise süsteeme. Paljude arvutiteaduse instituudi kursuste, sh MOOCide õppematerjalid on vabalt kõigile kasutatavad, aga ülesannete automaatkontrollid olid seni kättesaadavad ainult moodle.ut.ee keskkonnale ligipääsu omavatele kursustele registreerunud tudengitele. Uus arendus tagab, et MOOCe saavad sajaprotsendiliselt kasutada ka näiteks registreerunud üldhariduskoolide õpilased.

Oluline oli ka virtuaalse arvutiklassi arendus privaatpilvel. Privaatpilve lahendust katsetati õppeaine “Süsteemihaldus” läbiviimiseks. Virtuaalkeskkonnad õppeainete õpetamiseks privaatpilvedel on uudne lähenemine arvutiklassi virtualiseerimisel. Lisaks sai projektist täiustatud loengute salvestusvõimekust ning soetatud tehnilisi abivahendeid õppetöö läbiviimiseks. Saadud kogemused on hinnalised kogu õppetöö paremaks korraldamiseks avatud ülikooli raames.

Uued õppematerjalid tugevdavad praktilist suunda

Arvestades „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ magistriõppekava jätkuvalt suurt populaarsust, on kindel, et uued e-õppematerjalid ja arendused aitavad nii õpetamist kui õppimist kvaliteetsemaks ja praktilisemaks muuta. See õppekava on mõeldud inimestele, kel puuduvad IT-alased eelteadmised, kuid kes on huvitatud oma eriala ja töökogemuse täiendamisest infotehnoloogiliste teadmiste ja oskustega. Õppimist alustatakse programmeerimise põhitõdedest, infoturbest, andmebaasidest ja muudest alusainetest. Valikainete seast on võimalik valida alates multimeediast ja veebirakenduste loomisest kuni kasutajaliideste kavandamise ja tarkvara testimiseni välja.

Eero Vainikko sõnas, et tegelikult tuli neile selle õppekava suur populaarsus üllatusena. „Mõtlesime, miks me seda juba 10 aastat tagasi ei teinud. Populaarsuse põhjus on ikkagi vajadus, ühiskonnas ja tööturul läheb kõik üha rohkem IT-põhiseks, infotehnoloogia on igal ametialal põhiline abivahend.“

Kui on entusiasmi, leiab ka vahendid

Ühtlasi julgustas ta kõrgkoole kasutama IT Akadeemia poolt pakutavat toetusvõimalust IKT õppekavade arendamiseks ja erialaste IKT-oskuste taseme tõstmiseks. „Kõikidele uute asjadega tegelejatele ütleksin, et kui on entusiasmi, siis leidub vahendeid ka. Mitteinformaatikute õppekava valmis ja toimis esialgu suuresti entusiasmist, aga õigele asjale leiab ühel hetkel ka rahastuse.“ 

Taotluse esitamiseks aega veel 21. jaanuarini

IKT valdkonna õpetamise arendusprojektid on tavaliselt mahukad ning väga kallid, sestap on võimalus toetusmeetme kaudu oma headele ja uuenduslikele ideedele rahastust saada teretulnud. 

Kõrgkoolid saavad toetust taotleda juba neljandat aastat, sel aastal on taotluste tähtaeg 21. jaanuaril. Tulemused selguvad märtsi alguseks. Projekti maksimaalne toetus on 75 000 eurot ning minimaalne summa on 15 000 eurot, millele lisandub kõrgkooli omafinantseering (vähemalt 30% projekti kogumaksumusest). 

Arendusprojektide taotlusvooru viiakse läbi IT Akadeemia programmi raames ning seda rahastatakse haridus- ja teadusministeeriumi eraldatud vahenditest. IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT valdkonna teaduse arendamiseks, kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Foto: Unsplash, Fabian Grosh

Samal teemal:

• Skype toetab tudengite magistriõpinguid 8000 euroga
• Riik toetab infotehnoloogia alast teadustööd kolme miljoni euroga aastas
• Tudengite IKT-oskuste arendamist kõrgkoolides toetatakse ligi 800 000 euroga

Õpilaste teadustööde konkursi eesmärk on pakkuda noortele võistluslikku väljundit ning motiveerida ja innustada noori uurimistöödele teaduslikumalt lähenema. Konkursil osalemine annab hea võimaluse ennast proovile panna ja teistega võrrelda, kohtuda sarnaste huvidega noortega nii Eestist, Euroopast kui ka mujalt maailmast.

Konkursil osalemiseks tuleb täita osalusvorm ja esitada uurimistöö, töö kokkuvõte eesti ja inglise keeles, juhendaja arvamus uurimistöö kohta ning isikut tõendava dokumendi koopia. Tööde esitamise keskkond on avatud aadressil www.etag.ee/konkursid.

Konkursi lõppvoor, kuhu kutsutakse kuni 100 parima töö autorid oma töid stendiettekannetena esitlema nii žüriile kui kõigile huvilistele, ja konkursi auhindade kätteandmine toimub õpilaste teadusfestivalil 16.-17. aprillil 2019 Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Preemiasaajad kuulutatakse välja festivali teisel päeval 17. aprillil.

Konkursile saabunud töid hinnatakse eraldi põhikooli- ja gümnaasiumiastmes. Riiklike preemiate võitjate vahel läheb jagamisele preemiafond 11 400 eurot. Rahalised auhinnad on ka esimese preemia pälvinud tööde juhendajatele. 

Auhinnasaajate seast valitakse välja Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning rahvusvahelisele teadusmessile Intel ISEF Ameerika Ühendriikides ning osalejad noorte teadusnädalal Londonis, noorte loodusteaduste laagris Šveitsi alpides ja Šveitsi talendifoorumil.

Lisaks antakse erinevate organisatsioonide poolt välja mitmeid eriauhindu –  eelmisel aastal osales 32 asutust.

Rohkem teavet konkursi ja osalemistingimuste kohta saab Eesti Teadusagentuuri veebilehelt.

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv, õpilaste teadusfestival ERMIs 2018

Samal teemal:

• Õpilaste võimas teaduspidu ERMis
• Õpilaste teadusfestival toob kokku parimad uurimistööde tegijad, teaduse tutvustajad ja teadushuvilised

Konkursile ootame osalema teadustöid kasvatusteaduse ja haridusteaduse uurimisteemade laias spektris, hõlmates ka piirnevaid valdkondi, näiteks arengupsühholoogia, hariduskorraldus, haridusfilosoofia jms.

Sel aastal ootame üliõpilasi, haridus- ja kasvatusteadlasi, õpetajaid ning kõiki teisi oma töid esitama järgnevates kategooriates: 

1. Publitseeritud/aprobeeritud doktoritöö (Heino Liimetsa nim. preemia).

2. Võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel.

3. Magistritöö.

4. Õpik (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat) või didaktilis-rakenduslik töö.

Kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi eesmärk on esile tõsta ja tunnustada parimaid kasvatusteadlasi ja kasvatusteaduslikku uurimistööd laiemalt, õhutades uurimistulemuste avaldamist ja tutvustamist õpetajatele ning avalikkusele. Konkursil on läbi aastate premeeritud väga erinevaid töid, mis valminud ülikoolides, rakenduskõrgkoolides, aga ka koolides ja lasteaedades. 

Esimene kasvatusteaduslike tööde konkurss toimus 1990. aastal. Konkursi üle veerandsaja aastase ajaloo jooksul on tunnustatud sadu haridusteadlasi. Aastast 2002 on konkursil riikliku konkursi staatus, seda korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts, rahastajaks on Haridus- ja Teadusministeerium.

Kasvatuskonkursi veebileht ja elektrooniline osalusvorm on leitavad http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/kasvatusteaduslike-toode-konkurss/

Allikas: ETAGi pressiteade

Oodatud on must-valged originaaltööd formaadiga 210x297 mm (A4). Tööde arv on piiramatu. Iga töö tagaküljele tuleb kirjutada oma ees- ja perekonnanimi, kool, klass ja aadress.

Tööd saata või tuua 1. aprilliks 2019 Tartu Variku Kooli aadressil Ploomi 1, 50110 Tartu, õpetaja Paul Kunman.

Töid ei tagastata, parematest töödest korraldatakse näitus.

Parimatele auhinnad!

Lugupidamisega
Eele Kants
Tartu Variku Kooli huvijuht
huvijuht@variku.tartu.ee