Esimese eelvooru küsimustele (põhikoolile: https://goo.gl/forms/8VPHkTcw5DKfb33G3; gümnaasiumile: 
https://goo.gl/forms/8o8YJdHGXVfB1m202) oodatakse vastuseid 15. septembrini. 
 

Teine eelvoor toimub oktoobri algul. Eelvoorude põhjal parimad võistkonnad pääsevad novembri alguses Nõo Reaalgümnaasiumis toimuvale lõppvoorule, kus tuleb muuhulgas sooritada ka praktilisi töid laboris. 

Võistlusel osalemine on tasuta, eraldi registreeruma ei pea ning lõppvooru pääseb ühest koolist kuni kaks võistkonda vanusastme kohta. 

Keemiavõistlust “Kolb” toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Nõo Reaalgümnaasium, Eesti Energia, Ahhaa 4D elamuskino ja kirjastused Koolibri, Varrak, Äripäev, Pegasus, Ilmamaa, Atlex ja Tartu Ülikooli Kirjastus. 

Lisainfo: www.facebook.com/keemiavoistlus ja kolb@keemikud.eu 

Kohtumiseni “Kolvil”! 

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Algab keemiavõistlus "Kolb"
• Skype University Hackathoni võitis keemia õppimist lihtsustav platvorm “3Ducation”
• Keemia õppevara Koolielu varamus

Kui filmiprofessionaalidest koosnev žürii on oma otsuse langetanud, linastuvad parimad filmid BFMi Supernova kinos. Parimatele auhinnad!

Filmid võivad olla valminud alates 1. septembrist 2016 ning peavad osalema Koolifilmi konkursil esmakordselt. Üks autor võib konkursil osaleda piiramatu arvu filmidega. Filmide esitamise tähtaeg on 28. oktoober 2017. Konkursile saabunud filmides hinnatakse loovust, loo jutustamise oskust, kunstilist ambitsiooni ja tehnilist teostust.

Lisaks juba traditsioonilistele võistluskategooriatele on sel aastal Koolifilmil pakkuda ka kaks uut väljakutset. Kategooria “Kooli parim etteantud teemaga film” ootab kõigi Eesti koolide oma filmikonkursside parimaid töid. Kuressaare Gümnaasiumis aastaid Minifilmi konkurssi korraldanud ja nüüd Koolifilmi vabatahtlike eesotsas tegutsev Greete Paaskivi kõneleb omast kogemusest: “Minifilmi korraldamine andis mulle palju kogemust suuremahulise ürituse korraldamisel ning uusi tutvusi, kellest tulevases elus kindlasti palju rõõmu on. Enda proovile panemise kaudu avastasin ka iseend rohkem. Pange end proovile!”

Ning EV100 ja Koolifilmi erikategooria on “Sajanditagune vlog” – kuidas ja mida oleks kajastanud videoblogi 100 aastat tagasi? Sajanditaguse vlogi ülesfilmimine võib olla ka ajalooõpetajatele hea võimalus projekt- ja loovõppe läbiviimiseks. 

Konkursile laekunud töid hindab Eesti filmiprofessionaalidest koosnev žürii. Kõigi Koolifilmi keskkonda laetud filmide vahel toimub sügisel ka võistlus publiku lemmiku tiitlile. Iga kategooria žürii ja publiku lemmikfilmid linastuvad pidulikul Koolifilm 2017 linastusel BFMi kinosaalis, kuhu on oodatud kõik osalejad ja huvilised. 

Sel aastal teeb Koolifilm koostööd Laste ja noorte kultuuriaasta, EV100, Filmimuuseumi, Just Filmi ja TLÜ Balti Filmi- ja Meediakooliga. 

Lisainfo, konkursil osalemise reeglid ja filmide esitamine: www.koolifilm.ee. 

Festival Koolifilm toimus viimati aastal 2014, ent nüüd on aeg tähistada saja aasta möödumist Eesti Vabariigi loomisest. Just sel aastal vaatame taas, millised teemad ja võtted on Eesti õpilaste loomingus olulised aastal 2017 ning anname noortele taas suurepärase võimaluse tutvustada oma loomingut professionaalsele žüriile ja näha oma filmi suurel kinoekraanil. Koolifilmi eesmärk on innustada ja anda filmindushuvilistele hoogu filmimeediumiga tegelemisel.

MTÜ Kinobuss on 2001. aastal loodud organisatsioon, mille missioon on ühendada film, meedia, haridus ja innovatsioon ning arendada ja levitada filmi- ja meediaharidust ning kinokultuuri nii üld- kui vabahariduse tasandil. Meie peamine sihtgrupp on lapsed, noored ja nendega töötavad inimesed (õpetajad, huvijuhid, kultuuri- ja noorsootöötajad).

Allikas: Kinobussi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Pimedate Ööde Filmifestival näitab esmakordselt teadusfilmide eriprogrammi
• Kuidas tunnis filmi vaadata ning seda katkestamata õpilastele selgitusi jagada?
• Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. klassi õpilased tegid ajaloofilme

Oma idee elluviimiseks tuleb kokku panna meeskond loojatest, progejatest, disaineritest, ettevõtjatest ja entusiastidest. Osalejate käsutuses on kogu BFMi maja, kogenud juhendajad (Microsoftist, Hypesterist, Telliskivi Loomelinnakust, Eesti Äriinglite Assotsiatsioonist, Jobbaticalist ja mujalt), tehnika, praktikud ja 48 tundi, et töötada välja ja esitleda žüriile oma unikaalne lahendus. Vaata lähemalt TLÜ kodulehelt!

Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Loomehäki võitis kunstiteoste seletaja
• Tallinna Ülikoolis tulemas rahvusvaheline loomehäkk hariduse, tervise ja turismi vallas
• Augusti lõpus tuleb teine suur Loomehäkk

Riik toetab omavalitsusi noorte huvitegevuse ja -hariduse kättesaadavamaks muutmisel tänavu ligi 6 miljoni euroga ja alates järgmisest aastast ligi 15 miljoni euroga. Lisaraha saamiseks peavad omavalitsused eraldi või ühiselt esitama tegevuskava, mis näitab, kuidas täiendavat toetust võimalikult tõhusalt ära kasutatakse.

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi märkis, et omavalitsustel on noortele pakutavate võimaluste korraldamisel ja rahastamisel jätkuvalt võtmeroll. „Seetõttu on oluline, et kogu noorsootööd, sealhulgas huviharidust ja huvitegevusi planeeritaks tervikuna ja perspektiivitundega ega mõeldaks ainult mõne projekti, asutuse, huviala ega hooaja keskselt,” sõnas Ojakivi. “Tuleb vaadata tervikpilti, kus oleks esindatud noorte mitmekülgsed huvid sõltumata sellest, kas mingit võimalust pakub munitsipaal- või erahuvikool.“

Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer ärgitab omavalitsusi koostööle ja tegema hoogsat lõpuspurti, et täiendava toetusega loodud võimalused kindlasti noorteni jõuaks. “Oleme viimase kahe aasta jooksul teinud omavalitsustega tihedat koostööd ja aidanud neil noorte huvide toetamise läbi mõelda. Nüüd on omavalitsustel piltlikult öeldes tarvis teha vaid üks hiireklõps, et noortel sügisest rohkem võimalusi tekiks,” ütles Schlümmer. “Julgustame liituvaid omavalitsusi esitama huvihariduse ja -tegevuse plaani koos, et juba enne ühinemist oleks võimalikult täpselt paigas, kuidas noorsootööd koos arendada.” 

Eesti Noorsootöö Keskus pakub omavalitsustele tuge kava koostamisel, nõustab toetuse kasutamise planeerimist ja jälgib, et tegevuskavad vastaksid seaduses toodud kriteeriumitele. 

Kinnitatud tegevuskava on esitanud juba kümmekond omavalitsust ja ülevaatamiseks on saadetud veel 30 omavalitsuse kava. Enamus omavalitsusi on kavade koostamisega lõpusirgele jõudmas praegu. Ülevaade, millised omavalitsused on kava esitanud, on kättesaadav Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehel.

Huvihariduses ja huvitegevuses osalemine on vajalik igale noorele, sest annab teadmisi ja oskusi, toetab loovust, ettevõtlikku ja omaalgatuslikku eluhoiakut ning aitab seeläbi vähendada sotsiaalse tõrjutuse riski ja ennetada riskikäitumist.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Riik parandab lisatoetusega noorte huvihariduse- ja tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust
• Uuring: noorte huvitegevuse kättesaadavust pärsivad transpordiolud ja juhendajate nappus

ProgeTiigri programmi ja Targalt internetis projekti raames korraldatavate õpitubadega toetame tehnoloogiahariduse ja targa internetikasutuse laialdasemat levikut õppijate ja õpetajate seas. 

Õpitubade läbiviimiseks võib valida erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ja võimalusi, samuti neid omavahel lõimida: robootikaseadmed, programmeerimine, 3D-tehnoloogia, arvuti teel juhitavad seadmed, multimeedia jne. Lisaks tehnoloogiliste vahendite ja keskkondadega tutvumisele peame tähtsaks ka tähelepanu pööramist targale ja turvalisele internetikasutusele, niisiis võib tänavustes töötubades ka eraldi teemana käsitleda tarka internetikasutust. 

NB! Õpitubade läbiviimist toetab HITSA, toetuse saamiseks tuleb esitada ideekavand. Saadetud ideekavanditest valib HITSA välja toetuse saajad. 

Õpitoa korraldamise tingimused

Ühe õpitoa minimaalne pikkus on kaks akadeemilist tundi.

Õpitoad peavad olema suunatud huvilistele vanuses 5–20 eluaastat.

Kaasatud peavad olema ka õppijad väljaspool korraldaja kooli/lasteaeda vm asutust. Seega palume õpitoa korraldamisel arvestada sellega, et tegemist on avaliku üritusega, kuhu võivad registreeruda kõik huvilised.

Üks korraldaja võib läbi viia mitu õpituba.

Õpitoas osalejate minimaalne arv on 12. 

Õpituba peab toimuma ajavahemikul 7.–22. oktoober 2017.

Õpituppa registreerumine tuleb avada hiljemalt 26. septembril 2017 (registreerumisvormi näidis).

Kõik osalejad peavad õpitoas osalemise kinnitama allkirjaga registreerimislehel (lae registreerimisleht alla siit). Registreerimisleht tuleb teha iga õpitoa kohta eraldi ja saata HITSA-le pärast õpitoa toimumist (aadress: Elise-Marit Kippar, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Akadeemia tee 21/1, Tallinn 12618).

Õpitoa korraldaja vastutab ise kõikide korralduslike tegevuste eest (registreerumise avamine, toitlustuse tellimine, osalejate leidmine jne). HITSA toetab õpitoa korraldamist, hüvitades korraldajale õpitoa läbiviija töötasu (110 eurot bruto/1 õpituba) ja osalejate kerge eine (kuni 3 eurot osaleja).

Õpitoa läbiviimiseks vajalike uute tehnoloogiliste seadmete ostmist ega ruumi renti ei toetata.

Läbiviidav õpituba tuleb lisada Code Week Euroopa kaardile: http://events.codeweek.eu. 

Samuti tuleb lisada töötubadest/seal valminud loovtöödest video või pildimaterjal Facebooki gruppi, mis on loodud selleks, et õpetajad saaksid jagada häid ideid ja näha, milliste vahvate tegemistega paistavad silma teised haridusasutused. Juhime tähelepanu, et juhul, kui fotol või videos on lapsed äratuntavad, peab nende avalikustamisel olema ka lapsevanema nõusolek. 

Esita õpitoa läbiviimise kavand SIIN hiljemalt 17. septembriks 2017.

Õpitubasid toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ (2014-2020.1.03.15-0001) ja Euroopa Ühendamise Rahastu projektist „Targalt Internetis“.

Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatatud ürituste seeria, mille raames kutsutakse üles kõiki tehnoloogiaharidusest huvitatud ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ning korraldama sellega seotud üritusi.  

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Loomisel on esimesed informaatika digiõpikud
• Code Week 2017 – taotleda saab stipendiumi!
• „Mängumaraton“ – harjutusi programmeerimisnädalaks

Tutvu võistluse reeglitega Robotexi kodulehel!

Partneritega koostöös on Robotexi korraldajatel õnnestunud käima panna täiesti uusi võistlusi, et robootikatalendid end üha keerulisematel aladel proovile panna saaksid. Üheks selliseks võistluseks on CDP Grand Challenge, mille on välja töötanud CDP Technologies Estonia koostöös Robotexi korraldajatega. Tegemist on ühe keerulisema võistlusega Robotexi kavas, mille sooritavad vaid parimatest parimad. Robotexi kodulehelt leiab ka tänavuse CDP Grand Challenge võistluse reeglid.

Robotex 2017 toimub 24.-26. novembrini.

Allikas: Robotexi uudiskiri. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Robotexi kodulehel on väljas mitme võistluse uuendatud reeglid
• Juuni on joonejärgimise kuu
• Mis saab sinu sumoroboti nimeks?

Õpilasi tänas ja tunnustas kantsler Tea Varrak.

Hugo Treffneri Gümnaasiumi ettevõte Festera saavutas võidu 36 riigi tihedas konkurentsis, õpilasfirmat esindasid Kevin Reisenbuk, Sandra Võsaste, Joonatan Oras ja Kris-Robin Sirge.

Kantsler Tea Varrak märkis, et Eesti noorte silmapaistva saavutuse taga on mitte ainult väga hea idee, vaid ka julgus ja sihikindlus selle elluviimisel. „Festera on esitlenud Eestit Euroopas kui edukat, kiiresti arenevat ja tugeva haridussüsteemiga riiki. Festera näitas, kui taibukad ja ettevõtlikud on meie õpilased,“ sõnas Varrak. „Soovin ettevõtlikele noortele indu uute sihtide seadmisel ja edu kõigis ettevõtmistes.“

Festera toodab prügikaste, milles saab lihtsalt, mugavalt ja lõhnavabalt lagundada oma biojäätmeid kasvõi koduköögis. Kahe kuuga tekib toidujäätmetest väärtuslik huumus, mida saab kasutada näiteks ürtide kasvatamiseks. Toote väljatöötamisel tegi õpilasfirma tihedat koostööd Eesti Maaülikooli ja paljude teiste partneritega.

Õpilasi juhendas Hugo Treffneri gümnaasiumi õpetaja Ülle Seevri ning rahvusvaheliseks võistluseks valmistas ette Junior Acievement Eesti meeskond koosseisus Epp Vodja, Kersti Loor ja Madis Vodja.

Oluline panus õpilasfirmade arendamisse on Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programmil. Pea kaks aastat tagasi käivitatud programmi eesmärk on edendada ettevõtlusõpet nii üld-, kutse- kui kõrghariduses. Õppijates kujundatakse ettevõtlikku hoiakut, arendatakse ettevõtluse alaseid teadmisi ja oskusi ning aidatakse seeläbi kaasa koolilõpetajate konkurentsivõime kasvule tööturul. Hea koostöö nii Junior Achievement Eestiga kui programmi teiste partneritega on hakanud vilja kandma - koolide huvi ettevõtlusõppe vastu üha kasvab ja ettevõtlusõpe jõuab järjest suurema hulga õpilasteni.

Taustainfo

Õpilasfirmade arv on Eestis viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. 2016/2017. õppeaastal tegutseb Eestis rekordiliselt 324 õpilasfirmat ligi sajast koolist. 2011/2012. õppeaastal oli õpilasfirmasid 155. 
Ettevõtlusõpe, mis soodustab koolis omandatud teadmiste ja oskuste rakendamist, omandab järjest suuremat tähtsust kogu Euroopas. Eesti üks väheseid Euroopa riike, kus ettevõtlusõppe arendamisega tegeletakse riiklikul tasemel. 

Eesti õpilasfirmad on Euroopa edukaimate seas – alates 2003. aastast oleme võitnud Euroopa õpilasfirmade võistlustel kuus esikolmiku kohta, sealhulgas kaks esikohta. Selle tulemusega on Eesti edukaim Euroopa riik, meile järgnevad Saksamaa ja Rootsi. 

Allikas ja foto: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Euroopa ettevõtlusõppe tippkohtumine lõppes Eesti õpilasfirma võiduga
• Pärnus toimub esimene Eesti õpilasfirmade äriideede genereerimise üritus

Elvi Tuisk ja Junianna Zatsarnaja, kes on konkursi „Jugend debattiert international“ kaks võitjat Eestist, juba ootavad põnevat rahvusvahelist finaalinädalat Tallinnas, kus osalevad parimad saksakeelsed väitlejad kokku kümnest Euroopa riigist. 

Selleaastase Eesti finaali eel oli ärevus suur. Väitlusteemaks oli „Kas Eestis peaks juhtivatele ametikohtadele kehtestama sookvoodi?“. Kui Elvi Tuisk Kadrioru Saksa Gümnaasiumist väitles naiste kvootide poolt, siis tema kooliõde Junianna Zatsarnaja pidi esitama vastuväiteid. 

Mõlemad esitasid tugevaid argumente, kuid žürii veenmiseks oli vaja rohkemat – lisaks valdkonna tundmisele ja väljendusoskusele ka head kuulamisoskust ning võimet vastaspoole argumentidele vastata. Kõik neli finalisti näitasid 24 minuti pikkuse finaalväitluse ajal üles maksimaalset võimekust, kuid Elvi ja Junianna suutsid väitluse napilt enda kasuks pöörata ning kvalifitseerusid seega rahvusvahelisele finaalinädalale septembri lõpus.

Konkursi „Jugend debattiert international“ rahvusvahelisele finaalinädalale Tallinna tulevad sellel aastal kokku 20 võitjat Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt, Sloveeniast, Slovakkiast, Tšehhist, Ukrainast ja Ungarist. Elvi ja Junianna jaoks on see aga nii-öelda kodumäng. Finaalinädalal käsitletakse poliitilisi ja sotsiaalseid teemasid, saadakse kokku väitlustel ja vabal ajal, ning 29. septembril toimuvas finaalis katsutakse Eesti Kunstimuuseumis rahvusvahelise üldvõidu nimel jõudu Eesti ja Saksa parlamendi esindajate ning paljude teiste külaliste ees. 

Viimati võitis Eesti selle väitlusvõistluse 2014. aastal, kui Tallinnast pärit Anastasija Minitš suutis Varssavis toimunud VIII rahvusvahelise finaali enda kasuks pöörata. „Minu jaoks oli konkursi „Jugend debattiert international“ kõige parem osa inimesed. Tutvusin ühe nädala jooksul nii paljude inimestega nii paljudest riikidest. Ning muidugi ka see, et väitlused toimusid saksa keeles,“ meenutas ta. Praegu õpib ta õigusteadust Berliini Humboldti Ülikoolis. Anastasija on kindel, et Deutscher Akademischer Austauschdiensti stipendiumi saamisel ei mänginud väheolulist rolli ka konkurss „Jugend debattiert international“. 

Fotol vasakult: Elvi Tuisk (Kadrioru Saksa Gümnaasium), Agnes Rosenberg (Nõo Reaalgümnaasium), Kadri Müürsepp (Tallinna Saksa Gümnaasium), Junianna Zatsarnaja (Kadrioru Saksa Gümnaasium). Jugend debattiert international Eesti finaal 2017, foto: Diana Unt © Goethe-Institut Tallinn.

Selline väitlemiskonkurss pole Saksamaal uus – „Jugend debattiert“ toimub seal juba alates 2001. aastast ning selle patroon on hetkel Saksamaa president. Konkurss aitab noortel oma vaateid ja seisukohti teadmispõhiselt ja veenvalt õiglases debatis esindada. Rahvusvaheline projekt edendab lisaks aktiivset mitmekeelsust Euroopas.

Loo ja foto saatis Koolielule Merike Lees, Jugend debattiert international rahvusvahelise finaalnädala meediasuhete koordinaator Eestis.

Samal teemal:

• Aasta parimad võõrkeelealased teod on seotud õpilasvahetuse, muusika ja Skype’iga
• Saksakeelne Scrabble-võistlus Tallinna Südalinna Koolis
• Kolm päeva põnevat programmi 5. ülemaailmsel veebikonverentsil saksa keele huvilistele

Lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumile panevad stipendiumile õla alla Sten Tamkivi, Taavi Kotka, Indrek Neivelt ja teised edukad Eesti ettevõtjad.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak märkis, et meie noored on ambitsioonikad ning stipendiaatideks on valitud parimate seast parimad. „Andekate noorte toetamisega panustab riik uuendusmeelsesse ja arengule suunatud ühiskonda,“ sõnas Varrak. „Praeguseks on esimesed senised stipendiaadid kaitsnud juba doktorikraadi ja saanud edukateks teadlasteks. Senine kogemus näitab, et ministeerium on koostöös ettevõtjatega teinud stipendiumite eraldamise näol väga hea investeeringu.“

Stipendiumit toetava ettevõtja Taavi Kotka hinnangul aitavad tippülikoolides õppinud noored kaasa Eesti konkurentsivõimeline. “Saada haridust parimate õppejõudude käe all loob tugeva aluse ettevõtluse või teadusega tegelemiseks, kuid veelgi olulisem on kontaktvõrgustik, mis nende tippülikoolidega kaasneb. Nende noorte suhted ja kogemused aitavad tulevikus Eestil tervikuna maailmas tippkonkurentsis toime tulla,” sõnas Kotka. Kotka sõnul on just esimese rahastuse leidmine välismaa ülikoolidesse minekul noortel kõige suuremaks väljakutseks. “Aitame neil stipendiumiga teha esimese sammu. Kogemus näitab, et kellel isu ja sisu, see leiab edasise rahastuse juba iseseisvalt,” lisas Kotka.

Tänavu annavad juba kolmandat aastat omapoolse panuse stipendiumifondi ka varasemate aastate stipendiaadid. Noore õpetlase stipendiumi 2008. aasta stipendiaadi Ave Laureni sõnul panustavad varasemate aastate stipendiaadid soovist aidata teistelgi noortel saada haridus maailma parimatest ülikoolidest. “Rahalise toe kõrval on samavõrra oluline ka varasemate aastate stipendiaatide nõuanded ja tugi, nii uude riiki ja ülikooli sisseelamisel kui ka hiljem,” kommenteeris Lauren.

Noore õpetlase stipendiumiga toetatakse tänavu 20 gümnaasiumi lõpetanud noort koolidest üle Eesti 4000 euroga, et aidata neil asuda õppima mainekates välismaa ülikoolides. Noored asuvad õppima mainekatesse Suurbritannia ülikoolidesse nagu Oxford, Cambridge, Imperial College London jne. Lisaks minnakse õppima ka USA ning Hollandi ülikoolidesse.

Ettevõtjatest toetavad stipendiumit Sten Tamkivi, Taavi Kotka, Rain Lõhmus, Indrek Neivelt, Erkki Raasuke, Andres Viisemann ning Info Auto, Starman jpt.

13 aasta jooksul on stipendiumiga õppima asunud 126 noort, neile lisandub tänavu 20 noort. Stipendiumi saanud noori oodatakse Eestisse tagasi. Stipendium antakse tudengile arusaamises, et omandatud tarkusi rakendatakse pärast õpingute lõppu Eesti hüvanguks, vastupidisel juhul käsitletakse stipendiumit laenuna.

Allikas: SA Archimedese koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Skype toetab Eesti noorte magistriõpinguid 8000 euroga
• Rootsi Suursaatkond ja Rootsi Kaubanduskoda Eestis tunnustavad üliõpilaste saavutusi stipendiumiga
• TTÜ Arengufond andis üle rohkem kui 72 000 euro väärtuses stipendiume

Eesti õpilasi saatis võistkonna juhendajana Tartu Ülikooli üliõpilane Linda Freienthal. Rahvusvahelise žüriiliikmena oli kaasas Tartu Ülikooli teadur Miina Norvik.

Linda Freienthali sõnul oli tänavune ülesannete komplekt väga mahukas, kuid põnev. „Olen meie võistkonna üle väga uhke. Joonas Jürgen Kiselile on see juba teine hõbemedal rahvusvaheliselt lingvistikaolümpiaadilt. Samuti tuleb mainida, et diplomi saanud Loona Volke ja Richard Luhtaru osalesid sellel võistlusel esimest korda. Ka meeskonnavõistlusel näitas Eesti võistkond tugevat koostöö-oskust ega heitunud ülesande näilikust keerulisusest ning jõudis oma lahendusega esikümnesse,“ kirjeldas Freienthal.  

Olümpiaadi korraldas Dublin City ülikooli alal keeletehnoloogiaga tegelev ADAPT keskus, keda toetas Iirimaa teaduse sihtasutuse Discover programm. Võistlusest võttis osa 43 võistkonda 172 õpilasega 28 riigist.

Eesti võistkonda kuulusid:
Joonas Jürgen Kisel (Vanalinna Hariduskolleegium, 12. kl),
Loona Volke (Hugo Treffneri Gümnaasium, 11. kl),
Richard Luhtaru (Hugo Treffneri Gümnaasium, 10. kl),
Stella Borthwick (Tallinna Inglise Kolledž, 12. kl).

Individuaalvoorus tuli võistlejatel lahendada kuue tunni jooksul ülesandeid Nigeerias räägitava biromi keele numbrisüsteemist, abui keele (Indoneesia) omajakonstruktsioonidest ja nendega seotud põnevatest tähendusülekannetest, kimbundu keele (Angola) vormimoodustusest ja toonisüsteemist, khomi keele (Lao) endisest kirjasüsteemist ning madaki keeles (Paapua Uus-Guinea) sõnamoodustusel aset leidvatest häälikumuutustest. Meeskonnavõistlusel tuli kolme tunni jooksul viia vastavusse emodžid ja nende indoneesiakeelsed tõlked.

Tänavu läks individuaalvooru võit Suurbritannia esindajale Samuel Ahmedile, kes saavutas esikoha 92,1 punktiga. Meie parimana saavutas Joonas Jürgen Kisel 68,5 punktiga 13. koha ja pälvis hõbemedali. Samuti anti talle khomi keele ülesande eest parima lahenduse auhind. Talle järgnesid eestlastest Loona Volke ja Richard Luhtaru, kes said diplomi. Võistkonnavooru võitis Taiwan.

Vasakult paremale: Linda Freienthal, Loona Volke, Richard Luhtaru, Joonas Jürgen Kisel, Stella Borthwick, Miina Norvik (žürii liige). Foto: Judit Vértes.

Lisaks võistlemisele pakkusid korraldajad kultuuriprogrammi, mille raames prooviti iiri jalgpalli ja õpiti iiri keelt. Kahel õhtul toimusid ka keeletehnoloogia-teemalised loengud. Samuti oli kolmapäeval ekskursioon ning osalejatel oli võimalus näha ajaloolist Boyne’i lahingu toimumispaika ja sellele pühendatud muuseumi, vana usukeskuse Monasterboye’ varemeid, Trimi lossi (kus muuhulgas filmiti ka „Braveheart“), müütidega ümbritsetud rauaaegset monumenti Tara künkal ning iidset Loughcrew’ matmispaika.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab TÜ teaduskool.

Allikas: TÜ koduleht. 

Samal teemal:

• Eesti õpilased paistsid silma rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil
• Eestile Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadilt kuld ja kaks hõbemedalit