"Tallinna Tehnikaülikooli õppima tulevate tudengite tase on varasemaga võrreldes tõusnud," nentis TTÜ õppeprorektor professor Hendrik Voll. "Eriti valmistab rõõmu see, et TTÜsse soovis tänavu õppima tulla tervelt 30 gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanut enam kui eelmisel aastal."

Volli sõnul on TTÜ seadnud endale eesmärgiks olla just parimate gümnaasiumilõpetajate esimene valik haridustee jätkamiseks. "Tallinna Tehnikaülikooli vastuvõtulävendid on Eesti ülikoolidest kõige rangemad ning tõstsime neid tänavu veelgi," rääkis Voll. "Vaatamata kõrgetele lävenditele ning asjaolule, et laia matemaatika riigieksami tegijaid oli sel aastal tervelt 444 võrra vähem kui eelmisel aastal, on rõõm tõdeda, et Tallinna Tehnikaülikooli tervikuna tuleb õppima sama palju tudengeid kui eelmisel aastal."

Tehnikaülikoolile esitati kokku 8181 kvalifitseeruvat avaldust, esimeses astmes õppimiseks esitati 5202 avaldust, magistriõppes 2567 ja doktoriõppes 412 avaldust.

Populaarsemad olid sarnaselt varsematele aastatele majandusteadustega seotud erialad, samuti IT erialad.

Õppima tuleku on 20. juuli seisuga esimeses astmes ja magistriõppes kokku kinnitanud 3302 tulevast üliõpilast. Välisüliõpilaste vastuvõtuprotsess toimub aktiivselt veel kuni septembri lõpuni, siis selgub ka lõplik vastuvõetud üliõpilaste hulk. Eelmisel aastal immatrikuleeriti kõrghariduse esimese astme õppesse 2016, magistriõppesse 1338 ja doktoriõppesse 71 üliõpilast.      

2017. aasta vastuvõtuks reformis Tallinna Tehnikaülikool oma esimese astme õppekavu. Õppekavad muudeti varasemast laiapõhjalisemaks. Eestikeelsetel õppekavadel täiskoormusega õppimine on TTÜs tasuta. Tehnikaülikoolis saab õppida tehnika-, IT, inseneri-, loodus- ja majandusteaduste õppekavadel. Bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidusõppes saab valida 35 õppekava vahel, magistriõppekavu on kokku 48.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Tehnikaülikoolile on esitatud 3896 sisseastumisavaldust
• Tehnikaülikooli üliõpilased tõid koju Üliõpilaste suvemängude võidu

Võistluse parimad esindavad  Eestit oktoobris rahvusvahelisel küberturvalisuse võistlusel European Cyber Security Challenge Malagas, Hispaanias.

Eesti esindusmeeskonna koolituste sarjas osalevad Gregor Eesmaa, Aron Sisask, Jasper Rebane, Mark Vainomaa, Martin Širokov, Oliver Udu, Taavi Eomäe, Heino Sass, Jürgen Laks, Kert Ojasoo, Markkus Millend, Tauri Toel.

15. juulil IT Kolledžis toimunud Küberolümpial pidid võistlejad kaitsma Suur-Utoopia tsivilisatsiooni Atlantist ja tema transpordisüsteemi küberrünnaku vastu. Omavahel võtsid mõõtu 28 osalejat. 

Küberolümpia idee autor, ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministeerium. Peaauhinda, sõitu European Cyber Security Challenge 2017-le toetab Eesti Interneti SA. Küberolümpia läbiviija on Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus.

Küberolümpiat ja küberolümpia seminari toetavad veel Haridus- ja Teadusministeerium, RangeForce, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Cybexer, Eesti NATO Ühing, Kehtna Kutsehariduskeskus, StudyITin.ee, Kaitseliidu Küberkaitse Üksus, Riigi Infosüsteemi Amet, Politsei- ja Piirivalveamet,  Baltic Computer Systems, Zone, Photopoint, Telia Eesti, AS Kalev, Eesti Informaatikaõpetajate Selts, Droon.ee, Startup Estonia, Geenius.ee, Titangrid, Threod Systems  ja Clarified Security.

Allikas: Küberolümpia 2017 info. Fotod: Roman Rõbtšenkov. 

Samal teemal:

• Küberolümpial hakatakse kaitsma drooniliikluse võrke
• Küberolümpia eelvooru tulemused on selgunud

Eesti Küberolümpia toimub IT Kolledžis ning see algab kell 10.00 ja kestab koos pausidega kokku üle 5 tunni. Tulemused öeldakse välja kell 16.30 auhinnatseremoonial.

„Maailmas üha sagenevad küberkaitset puudutavad väljakutsed teevad tuska nii riikidele, ettevõtetele kui ka tavainimestele, kes peava rinda pistma kõigega alates lunavarast ja lõpetades sotsiaalse manipulatsiooniga. Et selle vastu võidelda, ei piisa üksi, et loodud süsteemid on vaikimisi turvalised, seadused ja reeglid karistavad-keelavad, vaid on vaja igaühe oskuseid, teadmisi ja õiget suhtumist,“ leiab TTÜ tarkvarateaduse instituudi dotsent Rain Ottis.

Eesti Küberolümpial peavad võistlejad kaitsma Suur-Utoopia tsivilisatsiooni Atlantist ja tema transpordisüsteemi küberrünnaku vastu. Ligipääs piirkonnale on keeruline tänu pidevatele tormidele – territooriumile ei ole võimalik läheneda õhust ega merelt. Kohalik transport on sõltuvuses drooniliiklusest. Droonivõrku on hiljuti  tabanud pidevad rikked ning kogu Utoopia on halvatud, kui liiklus võrgus katkeb. Tõenäoliselt on toimumas suuremahuline küberrünnak vaenulike välisjõudude poolt. Võistlusülesandeks on võita tagasi kaaperdatud droonid ja saada võrk oma kontrolli alla.

Võistlustulle asuvad 30 osalejat, võistlevad ka Eestis õppivad kolm välismaalast Jaapanist, Etioopiast ja Gruusiast. Põhivõistlusele pääses edasi poistega rammu katsuma ka üks tütarlaps. Tulemused avalikustatakse Küberolümpia veebilehel 15. juuli õhtul.

Samal päeval toimub ka küberkaitse seminar, kus räägitakse küberkuritegevuse vähendamisest, ettevõtete väljakutsetest ja võimalustest. Samuti tuleb jutuks karjäär ITs ja küberturvalisus. Kõigi osalejate vahel loositakse välja erinevaid auhindu, saab testida küberhügieeni taset ja lennutatakse droone. Seminaril osalevad 120 inimest, näiteks gümnaasiumiõpilased, õpetajad-lektorid, IT spetsialistid, ettevõtete juhid. Seminarist tehakse ka veebiülekanne, mille leiab www.kyberolympia.ee veebilehelt.

Küberolümpia idee autor, ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministeerium. Peaauhinda, sõitu European Cyber Security Challenge 2017-le toetab Eesti Interneti SA. Küberolümpia 2017 läbiviija on Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus.

Küberolümpiat ja küberolümpia seminari toetavad veel Haridus- ja Teadusministeerium, RangeForce, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Cybexer, Eesti Nato Ühing, Kehtna Kutsehariduskeskus, StudyITin.ee, Kaitseliidu Küberkaitse Üksus, Riigi Infosüsteemi Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Baltic Computer Systems, Zone, Photopoint, Telia Eesti, AS Kalev, Eesti Informaatikaõpetajate Selts, Droon.ee, Startup Estonia, Geenius.ee, Titangrid, Threod Systems  ja Clarified Security.

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• eSafety Label – e-ohutuse tunnusmärk koolile
• Küberolümpia eelvooru tulemused on selgunud
• Üle-eestiline kübervõistlus noortele
• Küberolümpia võitja Jaanus Kääp jagab avalikul loengul turvavigade leidmise nõkse

Kolmapäeval, 12. juulil allkirjastasid Huawei, ASi Datel ja HITSA esindajad vastastikuse mõistmise memorandum, mis tähistab uue koostöö algust kolme ettevõtte vahel. AS Datel ja Huawei esitasid ühispakkumuse HITSA hankele, mille võidule järgnes uue memorandumi allkirjastamine. Hanke raames soetab HITSA kohtvõrgu seadmed ning vajalikud teenused – WiFi tugijaamad, kommutaatorid, tulemüürid ning juhtsüsteemid koos tugiteenustega – kuni 170 Eesti üldhariduskooli jaoks. Projekti eesmärk on kaasajastada koolide digitaristut üle kogu Eesti. Hanke kogumaksumus on 1,2 miljonit eurot. Üldhariduskoolide internetivõrkude renoveerimist ja rajamist toetatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ELi sotsiaalfondist rahastatava programmi raames.

„Lapsed on meie tulevik ning meie Huaweis soovime kindlustada, et seda tulevikku toetavad parimad võimalused. Seega on see projekt meie jaoks otse loomulikult väga oluline ning on tõeline au aidata tagada, et Eesti lastel oleks ligipääs informatsioonile tänu korralikele võrguühendustele. Oleme kindlad, et meie panus sellesse projekti aitab kujundada maailma tulevikku, kuna koolidele ning õpilastele hakatakse pakkuma just sellist korralikku ligipääsu infole ja andmetele,“ ütles Huawei Baltikumi tegevjuht Jack Zhu.
 
"Mul on hea meel, et oleme koolide digitaristu kaasajastamisega jõudnud kohtvõrgu seadmete esimese tellimuseni, millega üks Harjumaa ja neli Pärnumaa kooli saavad lõplikult välja ehitatud uue kohtvõrgu kasutusele võtta veel enne uue õppeaasta algust. Tegu on esimese tellimusega kümnetest, mis sellel aastal esitatakse," ütles HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan.

"AS Datel on kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga viimase 25 aasta jooksul varustanud pea kõiki Eesti koole ja ülikoole. Sellele vaatamata on see üliraskes konkurentsis võidetud projekt meie jaoks tähtis ja huvitav väljakutse, kuna teame, kui oluline on Eesti haridusele uue, ühtse kommunikatsioonikeskkonna loomine üle kogu riigi," ütles ASi Datel tegevjuht Urmas Kõlli.

Huawei tooted ja teenused on saadaval rohkem kui 170 riigis ja neid kasutab kolmandik maailma rahvastikust. 2015. aastal saavutas Huawei nutitelefonide üleilmne tarne maailmas kolmanda koha. Huaweil on teadus- ja arenduskeskused USAs, Saksamaal, Rootsis, Venemaal, Indias ja Hiinas. Huawei laiatarbeseadmete grupp on üks Huawei kolmest ärigrupist, mis pakub tarbijatele mobiiltelefone, mobiilse lairibaühenduse seadmeid ja kodulahendusi. Huaweil on rohkem kui 20 aastat rikkalikke kogemusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas ning ettevõte töötab pühendunult, et tuua tarbijateni üle maailma uusim tehnoloogia.

Samal teemal:

• Koolide kohtvõrke kaasajastatakse 1,5 miljoni euro eest
• Digipeegel – kui digiküpsed on meie koolid
• Algab üldhariduskoolide kohtvõrkude uuendamine

Viie raamatu asemel võib vaadata ka filmi, kuulata muusikaalbumit või mängida arvutimängu.

Väljakutse teemad on:

Raamat, mille loeb läbi ühe päevaga
Raamat, mis on ilmunud aastal 2017
Raamat, kus peategelane võitleb/elab haigusega
Raamat, mille järgi on tehtud film
Raamat, mis on tuntud kui pisarakiskuja
Raamat, mille valisid kaane järgi
Raamat, mille tegevus leiab aset minevikus või tulevikus
Raamat, mille pealkiri on ühesõnaline
Raamat, mida soovitab raamatukoguhoidja
Raamat, mis on Tallinna Keskraamatukogu enim laenutatud raamatute TOP10 hulgas
Raamat, mis on olnud mõnes keelatud raamatute nimekirjas
Raamat, mis on ümberjutustus või inspireeritud muinasjutust, müüdist või mõnest klassikalisest loost
Raamat, mis asub sinu nime (ees- või perekonnanimi) esitähe all riiulis
Raamat mõnest võimsast/mässajast peategelasest
Raamat legendaarsest armastusest

Kuna kogu väljakutse on veebipõhine, on lihtne programmist osa võtta ka neil, kel pole võimalik raamatukogu sageli külastada. Osalemiseks peab siiski olema registreeritud Tallinna Keskraamatukogu lugejaks. E-raamatuid ja audioraamatuid on võimalik laenutada e-raamatukogudest ELLU ja OverDrive.

Loe lähemalt Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt!

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu koduleht. 

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogu kutsub lapsi osalema suvises lugemisprogrammis „Suvi raamatuga“
• Tallinna Keskraamatukogu avas inglis- ja venekeelseid audio- ning e‑raamatuid sisaldava e-raamatukogu

Oodatakse huvitavat vaatenurka ja loomingulisi lahendusi. Tähtaeg on 7. august.

Videoid hindab žürii, kuhu kuuluvad filmieksperdid, juhid, meeskonnatöö spetsialistid ja SA Õpilasmalev esindaja. Võitja kuulutatakse välja õpilasmalevate kokkutulekul, mis toimub 15.–17. augustini Toosikannul. Parimad videod laetakse üles õpilasmaleva Youtube'i ja jagatakse teistes sotsiaalmeedia kanalites.

Konkursi peaauhind on BFMi SuperNova kinoõhtu võidutiimile ja nende sajale sõbrale vabalt valitud filmi ning innustavate kohtumistega.

Allikas: TLÜ koduleht. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Tööandjate tunnustamine - Eesti Õpilasmalev 50
• Õpilasmaleva 700 kohta täitusid 10 minutiga

Kandideerima on oodatud üliõpilased kõigilt kõrghariduse tasemetelt.

Konkursi eesmärk on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas, tõsta üliõpilaste aktiivsust ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi.

Konkursi preemiafond on tänavu varasemast suurem, sest konkursiga liideti sel aastal esmakordselt ka Sotsiaalministeeriumi valdkondlikud eripreemiad.

Konkursi preemiasummad jagunevad järgmiselt:

rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 960 eurot, II preemia 650 eurot, III preemia 320 eurot);

magistriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);

doktoriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot).

Kaks valdkondade ja tasemete ülest peaauhinda väärtuses 3600 eurot.

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi kolm eripreemiat, kokku 5497,79 euro väärtuses.

Sotsiaalministeeriumi eripreemiad, kokku 3400 euro väärtuses.

Iga valdkonna kõikidel tasemetel anname lisaks veel välja 3 diplomit.

Eesti Teadusagentuur korraldab üliõpilaste teadustööde konkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tänavu juba 26. korda.

Konkursi koduleht. Konkursi tingimustega saab tutvuda siin.

Samal teemal:

• Tallinnas arutatakse Euroopa teaduse, tehnoloogia ja inseneeria tuleviku üle
• Õpilaste teadusfestivalil tunnustati parimate uurimistööde autoreid ja juhendajaid
• Tunnustati kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimaid

On suvi, päike paistab, loodus on õide puhkenud, õues saadab meie tegemisi lindude sädistamine – kõikjal on vaid õnn ja rõõm. Seda enam, kui oled laps. Lapsel ei saa ju olla muresid või probleeme. Laps mõtleb vaid helgetele asjadele. Laps soovib vaid puhata ja mängida, nagu öeldakse ühes teada-tuntud Eesti lastefilmis.

Tegelikkus ei vasta pahatihti eeltoodule. Aga sellest pole igakordselt midagi halba. Nii näitab ka 2017. a Akadeemiakese kevadnumber, et lapsed mõtlevad väga tõsistele ja asjalikele teemadele, nagu seksuaalvägivalla kasutamine sõjarelvana või veredoonorlus. Samuti on vahva tõdeda, et lapsed on sageli palju targemad kui täiskasvanud. Nii näiteks tunduvad ilmselt nii mõnegi jaoks sellised pealkirjad nagu „Vetikast Furcellaria lumbricalis ekstraheeritud furtsellaraani suhkrugeeli tugevuse sõltuvus furtsellaraani lahuse pH-st“ või „τ kasutuselevõtt ning selle eelised π suhtes“ nagu hiina keel, millest pealkirja järgi mitte midagi aru ei saa. Seda põnevam on selliseid töid lugeda, et saada kirjapandu kaudu targemaks.

Lisaks on käesolevas numbris töid sellistel teemadel nagu loomade läbipääsuteed, avatud materjalidega koolitööd, LED-pirnide eelised ja naise kujutamisest meedias. Kõik need on väga aktuaalsed. Küsimused sellest, kui avatud on tänapäeva õpetajad uutele õppemetoodikatele, kas LED-pirnid on ikka nii head, kui räägitakse, või kui kinnistunud on soorollid (nt naine kui vaid ema ja koduhoidja) ja kas meedia kinnistab neid, on kahtlemata olulised ja põhjalikku käsitlust väärivad. Rääkimata sellest, kas kavandatava Rail Balticu ökoduktid hakkavad „töötama“ või on nende rajamine vaid raha tuulde loopimine.

Pärast Akadeemiakese kevadnumbri tõsiste ja asjalike tööde läbi lugemist tuleks siiski kasutada võimalust, et minna õue ja nautida kevade pakutavat rõõmu – lillede ilu, õite aroome ja lindude muusikat. Kõigile eksaminandidele aga pliiats pooleks!

Loo autor on Nele Parrest.

www.akadeemiake.ee

Õpilaste teadusajakirja Akadeemiake väljaandmist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Projektide raames plaanitakse uuel õppeaastal kooli noori juhendama kutsuda ettevõtjaid, läbi viia praktilisi õpitubasid, ettevõtlusõppe huviringe ja laagreid ning korraldada uudseid ettevõtlikkusega seotud kooliväliseid tegevusi. 16 projekti kavandab tegevusi kohalikul tasandil, üks oma regioonis ning kahe projekti tegevused on üle-eestilised.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmijuhi Kristi Ploomi sõnul toetavad sellised projektid ettevõtliku õppe juurutamist ning suurendavad õppurite ettevõtlusteadlikkust. „Kooliväliste partnerite kaasamine võimaldab muuta ettevõtlusõpet koolis oluliselt elulisemaks,“ tõdeb Ploom ja usub, et toetust saavad projektid aitavad kaasa ettevõtlusõppe tõusmisele uuele tasemele – kaasatakse kooliväliseid partnereid, seostatakse õpet enam igapäevaelu probleemidega ning võetakse kasutusele Edu ja Tegu programmis välja töötatav ettevõtlusõppe moodul. Viimane on eeltingimus toetuse saamiseks. Projektide hindamiskomisjonile oli positiivne üllatus, et taotlejaid oli palju ning taotluste kogusumma ületas planeeritud eelarve mitmekordselt. Kõrgemalt hindas komisjon taotlusi, milles olid põhjalikult läbi mõeldud ja selgelt kirjeldatud jätkutegevused ning näha plaanitava pikaajaline mõju. 

„Hea meel on näha, et paljud ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused soovivad koolidega koostööd teha. Neid ei motiveeri mitte tasu, vaid soov ja võimalus panustada Eesti elu jätkusuutlikkusse, tulevastesse töötajatesse ja ettevõtjatesse. Koole motiveerib sarnaste projektide elluviimisel teadmine, et noored on ettevõtlikud ja agarad ning tahavad maailma paremaks muuta. Neile on oluline mõista, milleks miski vajalik on, siis löövad nad hea meelega kaasa. Selline lähenemine aitab paremini õpetada kõiki õppeaineid, mitte ainult ettevõtlust. Ettevõtlusõpe on noorte seas üha populaarsem – näiteks näitavad PISA testi tulemused, et 15-aastased eesti noored näevad end tulevikus kõige sagedamini just ettevõtte juhi rollis,“ nendib Ploom. 

Ettevõtlikkuse taotlusvoorus jagatakse projektide vahel kokku 172 656 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%. Ühele projektile antakse toetust 1000 kuni 25 000 eurot. Panustada tuleb ka 10% omaosalust. 

Taotlusvooru korraldas SA Innove elukestva õppe keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Sama määruse alusel on planeeritud taotlusvoor läbi viia ka käesoleva aasta lõpus.

Toetuse saajate nimekiri on leitav Innove kodulehelt. 

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Innove kutsub õpetajaid ettevõtlusõppe koolitustele
• Noorte äri- ja projektiideede konkursi võitis ettevõtlusõpet toetav rakendus
• Ettevõtlusõppe kogukond Koolielus

Kümne programmi pääsenud meeskonna seast valiti parimaks Tartu Ülikooli tudengite start-up Cody, kes sai idee arendamiseks 3000 USD. Teise koha pälvis Coulomb Sailing Group Tartu Ülikoolist ning kolmanda koha Aude Opus Tallinna Tehnikaülikoolist.

NGAL® (Network Globally, Act Locally) on eksklusiivne äriarendusprogramm, mis sel aastal toimus kolmandat korda, tuues kokku kümme tudengimeeskonda Eestist ja USA-st. Programm sai alguse Tartus TÜ Ideelaboris, jätkus Tallinnas TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory ning lõppes finaalvõistlusega Charlestonis, USA-s, kus meeskonnad esitlesid oma ideid USA ettevõtjatest ja investoritest koosnevale žüriile.

 Tugevas konkurentsis võitsid eestlased kõik kolm kohta esikolmikus. 2017. aasta NGAL programmi parimaks valiti Cody - programmeerimise õppimiseks mõeldud mänguline mobiilirakendus, kus mängija ülesandeks on lahendada programmeerimisülesandeid. „Võit tuli meile suure üllatusena,“ kinnitab Cody eestvedaja, Tartu Ülikooli informaatikatudeng Kaspar Kuus. „Hetk läks aega enne, kui meile kohale jõudis, et esikolmiku moodustasid ainult Eesti meeskonnad. Kõik kümme meeskonda nägid kõvasti vaeva ning arenesid programmi jooksul meeletult, seega oli parimaid väga raske ette ennustada.“

Teise koha ning 2000 dollarit pälvis EstCube’ist välja kasvanud kosmosetehnoloogia start-up Coulomb Sailing Group, mis töötab välja efektiivset lahendust Maa orbiidilt kosmoseseadeldiste kiiremaks allatoomiseks ning seeläbi vähendab kosmoseprügi. Kolmanda koha saavutas Tallinna Tehnikaülikooli meeskond Aude Opus, kes arendab uusi tehnoloogiad, et salvestada taastuvenergiat vesinikpatareidesse. Aude Opuse tegevjuht Timmu Tollimägi on programmis osalemise üle väga õnnelik: „NGAL programm ei ole ainult võimalus oma ideed arendada – see on võimalus leida uusi kontakte, investeeringuid ja eluaegseid sõpru.”

Programm, mis ametlikult kestis 3 nädalat, võib tegelikkuses olla oluliselt pikema mõjuga. Paljud meeskonnad tegid ühiseid tulevikuplaane ning mitu NGALis osalenud USA tudengit esitasid Eesti e-residendi taotluse ja avaldasid soovi tulla Eestisse õppima.

NGAL programmi viivad üheskoos ellu viis ülikooli: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, College of Charleston, The Citadel (Military College of South Carolina) ja Nebraska Wesleyan University. Programmi toetab Harry and Reba Huge Foundation.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli tudengid asuvad koos ameeriklastega oma äriideid ellu viima
• Kaleidoskoop valib taas parimaid äriideid