Konverenstil osalesid Varje Tipp Pärnu Kutsehariduskeskusest, Ülle Kreos Kuressaare Vanalinna Koolist, Ene Küünarpuu Risti Põhikoolist, Reelika Helde Hagudi Põhikoolist, 
Liilia Laas Kullamaa Keskkoolist, Niina Nikitina Peetri Lasteaed-Põhikoolist, Tuuli Tomson Tartu Tamme Gümnaasiumist ja Ene Moppel Võru Kreutzwaldi Koolist. 

Näiteid töötubade teemadest: „Euroopa elav kultuuripärand“, „Digitaalse kultuuripärandi kasutamine õppetöös ehk kuidas kujundada innovatiivset ja inspireerivat klassiruumi“, „Digimaailma ja kultuurimaailma kohtumine“ (kuidas ära tunda ja hakkama saada tugevate emotsioonidega kooli- ja digikeskkonnas), „Kultuuripärand kui öko-koolide temaatika kombineeritult jätkusuutliku arenguga“ (tegu on rahvusvahelise ECO-koolide programmiga, http://www.ecoschools.global/). Lisaks tutvustati Euroopa parimaid eTwinningu projekte.  

Õpetajate muljeid

Varje Tipp: Mulle meeldis väga avaettekanne, kus tutvustati uut ERASMUS+ programmi perioodi. 

eTwinningu Euroopa võiduprojektidest jäi meelde Kreeka-Itaalia projekt sisserändajate teemal (IMAGINE...Together for the world! Link: https://twinspace.etwinning.net/30463/pages/page/172342). Väga läbimõeldud projekt, mis kestis pool aastat. Kaasatud olid 9-12aastased õpilased. Projekti tegevused olid väga hästi Twinspace´i ülesse pandud, selge ja arusaadav ülevaade. Iga ülesanne projektis oli seotud mõne digivahendiga (veebitahvel, mõistekaart, raamatu tegemine, plakat). Tööd tehti rahvusvahelistes rühmades, kogu projekti läbis koostöö põhimõte. Külastati isegi sisserändajaid ja esitati neile küsimusi. Kõik, mis veebiseinale lisati, seda ka kommenteeriti teiste õpilaste poolt. Koos tehti MindMap, loodi posterid, kirjutati koos lugu ühisdokumendina. Koos hinnati projekti hindamismudeli abil. See oli minu arvates üks parimaid projekte, väga hästi läbi viidud ning tulemusi kajastatud. 

Teine tutvustatud projekt oli ICT Scratch Games, kus osales kuus riiki, tehti kuus mängu kuuele raskusastmele. Osalesid õpilased vanuses 12-15 eluaastat. Üks tegi valmis mängu põhja, teised täiendasid ja muutsid raskusastet.

Väga vahva oli lähemalt eTwinningu õpetajatega tuttavaks saada. Loodan väga, et uued õpetajad said inspiratsiooni projektide tegemiseks. Toredad olid ka õhtusöögid, kus sai vabalt vestelda ja kogemusi vahetada. Varssavi on ilus linn, kuhu võiks alati tagasi minna. 

Eesti rühm eTwinningu aastakonverentsil Varssavis

Liilia Laas: Meelde jäid mõtted, et eTwinning tähendab koostöö laiendamist, virtuaalse ja füüsilise liikuvuse sidumist, kvaliteetset haridust, võtmepädevuste ja õpetajate koostöö arendamist. eTwinning on mõnusate hariduslike projektide loomine ja läbiviimine oma Euroopa naabermaade uute (ja kogenutele ka vanade) sõpradega. 

Kultuuripärandi töötoas tutvustas Kati Nurmi Soome haridusprogrammi “Culture Leap” – Euroopa kultuuripärandi Grand Prix  ja Euroopa Nostra auhinna võitja 2018 ( vt http://www.europeanheritageawards.eu/winners/culture-leap-educational-programme/)  Valik jutuks olnud teemasid: kultuuripärand - mis? miks? kellele? Mis on immateriaalne pärand? Mis on elav kultuuripärand? Pärimine/pärandamine; mida sina oled pärinud, mida kavatsed pärandada? 

Teises töötoas õpiti, kuidas märgata, ära tunda, saada hakkama tugevalt väljenduvate emotsioonidega koolikeskkonnas, miks on oluline tegeleda (online)vihakõnedega koolis. Tutvuti SELMA (Social and Emotional Learning, http://www.hackinghate.eu/) tööriistakomplektiga, mis on õpetajatele teemakäsitlusel abiks. 

Tuuli Tomson: Osalesin töötoas „Digitaalse kultuuripärandi kasutamine õppetöös ehk kuidas kujundada innovatiivset ja inspireerivat klassiruumi“. Töötoas tutvustati platvormi Europeana. 60 000 artefakti sisaldav platvorm on avatud kasutamiseks hariduses. Erinevaid pilte, videoid, tekste jm saab alla laadida ning tundides kasutada. Valmis  materjale õppetöös kasutamiseks võib leida siit: https://pro.europeana.eu/resources. Väga huvitav on Europeana kogu esimesest maailmasõjast, mis sisaldab inimestelt kogutud mälestusi, kirju jm.

Jaanuaris 2019 algab MOOC õpetajatele, kus tutvustatakse võimalusi, kuidas plavormi õppetöös kasutada. MOOCi korraldab European Schoolnet.

Teises töötoas, kus osalesin, tutvustati Euroopa kultuuripärandi aasta töövahendeid õpetajatele. Infot jagati online mängu “Culture Heritage Detectives” (kultuuripärandi detektiivid) kohta ja tutvustati 16 ettepanekut projektitööks, mis sobiksid ka eTwinningu projektideks. Töötuba oli hästi praktiline, materjalid: https://padlet.com/walshgrania/culturalheritage. Kellel ei ole projektiideed, siis soovitan seda uurida.

Tutvustatud eTwinningu võiduprojektidest jäi meelde 15-19aastastele mõeldud “National parks = international treasure” (rahvuspark on rahvusvaheline aare). Oli väga huvitav projekt, mis keskendus osalenud maade loodusparkide tutvustamisele. Projekt kestis üheksa kuud. Kasutati väga erinevaid koostöövahendeid. Samuti on projekti väljundid väga mitmekülgsed: näiteks koomiksid netiturvalisusest, sõnaraamat looduse sõnadega, mõistekaardid, infograafikud jpm. Projekt on avalik ning sellega tasub  lähemalt tutvuda: https://twinspace.etwinning.net/20319/home.

Ülle Kreos: Kõik töötoad olid väga hästi ette valmistatud ja huvitavad. Kogu üritus oli väga kõrgel tasemel korraldatud! Aitäh Laurale Vetikule ja HITSA-le selle suurepärase võimaluse eest konverentsil osaleda! Tänud ka kõigile teistele reisikaaslastele, olite toredad! Mis uut töötubadest õppisin? Õppevahend Story Cubes  (https://www.storycubes.com/) - täringutel on erinevad pildid, iga osaleja veeretab täringut ja koostab pildi kohta lause, mis on eelmisega seotud. Nii saab kokku toreda jutu. Padlet - heli salvestamise võimalus. Mentimeter - küsitluseks või tagasisideks. Flipgrid - saab teha filmi. Autodraw.com - hea võimalus kujundite joonistamiseks. Yo Teach - lühivideote loomiseks.

Õppisime koostama Google Mapsis kaarti, kandma sinna infot. Selles töötoas tundsin ennast vilununa, olen varem neid kaarte koostanud! Sain järgmiseks õppeaastaks eTwinningu projektipartneri Kreetalt. 

Ene Küünarpuu: Osalesin töötoas „Piirideta kultuuripärand“. Töötoas tutvustati Rootsi organisatsiooni  “Cultural Heritage without Borders (CHwB)” restaureerimistegevust pärast Jugoslaavia lagunemist ja sõda Bosnias, Kosovos ning Albaanias. Arutleti selle üle, kuidas hoida kultuuripärandit konfliktipiirkondades.

Teises töötoas tutvustati, kuidas lasteaias ja algklassides võiks projektitööd teha nii, et mäng ja töö oleksid omavahel lõbusalt seotud. Tegime loositud rühmades läbi neli erinevat ülesannet. 
1. Paberist lossi ehitamine ilma kääride ja liimi kasutamiseta – võidab see, kes saab kõige kõrgema lossi. 
2. Etteantud sõnade ja võlukoti (selles olid erinevad tähed, esemed) legendi loomine. 
3. Iga rühm sai pildi monumendist erineval aastaajal. Ülesandeks oli pildi kaunistamine erinevate materjalidega (paber, kivid, lõng jms) vastavalt aastaajale. 
4. Pildil ausammas. Ülesanne mõelda, mida võiks pildil antud tegelane öelda ausamba ümber seisjatele.
Töötuba oli väga praktiline, loov ja lõbus.

Niina Nikitina: Eco-koolid (http://www.ecoschools.global/) on rahvusvaheline programm, mis julgustab õpilasi tegutsema jätkusuutlikkuse osas. Selles programmis osaleb 51 000 kooli 67 riigist. 

Projektide kaudu õppimine võiks olla  lõbus: võib valmistada kakaod, kasvata tomateid ja muid taimi. Protsessi saab kirja panna kalendri või kokaraamatu vormis. Selle kõik saab ühendada jätkusuutliku arengu teemaga. eTwinning on suurepärane platvorm selliseks projektitööks. Töötoas tutvuti projektidega, mis peegeldavad säästva arengu eesmärke. Rohkem infot leiab siit: https://static1.squarespace.com/static/552bcd30e4b02ed06b97c76d/t/591adab6197aead051a14054/1494932151856/Eco-Schools+and+the+SDGs.pdf 

Loe konverentsi kohta lähemalt ka eTwinningu kodulehelt!

Fotod: Varje Tipp, FB ja Ülle Kreos

Kuidas EENet 25 aastat tagasi alguse sai, sellest räägivad Õpetajate Lehe artiklis Anne Märdimäe, Tarmo Ainsaar, Raivo Hirmo ja Urmas Lett, kes kõik on töötanud EENetis juba 20 aastat või enamgi. Oma tööst räägivad nad praegugi pühendunult, rutiini siin ei tunta.

Eesti ühines internetiga 1990. aastate alguses. „Teadlased vajasid oma tööks internetiühendust. Eesti biokeskus ning TA keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI) võtsid initsiatiivi ja panid üles kaks satelliiditaldrikut, ühe Tartus tähetorni ja teise Tallinnas KBFI katusele,“ meenutab võrguhaldur Anne Märdimäe. Esimene internetiühendus Eestist välja oli KBFI ja Rootsi kuningliku tehnikaülikooli vahel.

Aga teadlased tahtsid tegelda teadusega, mitte olla võrguoperaatorid. Nii loodigi aastal 1993 Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrk EENet. Kakskümmend aastat hiljem, aastal 2013 oli EENet Tiigrihüppe SA ja Eesti Infotehnoloogia SA kõrval üks neist kolmest alussambast, millest kokku sündis Hariduse Infotehnoloogia SA ehk HITSA.

„Internetiühendus tuligi algul EENeti kaudu, teisi pakkujaid ei olnud. E-post jõudis kohale hetkega nagu tänapäevalgi, aga mahud olid olematud. Samas keegi ei tahtnudki suuri faile saata,“ meenutab teenuste osakonna insener Raivo Hirmo. „Ka kodulehed olid algul väga lihtsad,“ täiendab osakonna juhataja Tarmo Ainsaar. „Esimesed kodulehed tulid 1995, lihtsad ja ilusad. Mõne üksiku pildiga, mitte nagu tänapäeval, et avad mõne portaali ja alustuseks tuleb 200 megabaiti spämmi ja alles siis hakkab tasakesi tekst ekraanile ilmuma. Toonased veebilehed mahtusid kitsastest internetikanalitest läbi ja ka inimestel oli rohkem kannatust veebilehe avanemist oodata.“

Loe artiklit täismahus Õpetajate Lehest!

Samal teemal:

• HITSA strateegia 2018–2020 toetab digipädevuste kasvu ühiskonnas tervikuna
• EENetil on külas noored töövarjud

Ministeeriumi ettevõtlusõppe programmi juht Kristi Ploom märkis, et nii kogukondlikud kui ärilised teod on saanud alguse nii koolist kui laste initsiatiivil. „See näitab, et koolil on ettevõtlikkuse kujundamisel oluline roll ja õppetöö käigus tekkinud ideest, tehtud loovtööst või projektist võib sündida mõni elu edasiviiv lahendus,“ ütles Ploom. „Õpetajate roll on toetada ja suunata ideede genereerimist, arendamist ja elluviimist. Kui esimene samm on tehtud, kannustab eduelamus noori ka edaspidi tegutsema.“

7-10-aastaste õpilaste tehtud tööde seas on Tapa Gümnaasiumi 4.a klassi korrastustööd Naistevälja kivikalmetel, mis on osa Pärandivaderite projektist. Rakvere Gümnaasiumi 3.a klassi õpilased kaunistasid oma koolimaja esise lilledega projekti „100 lille, 100 sõpra“ käigus. Jõhvi Vene Põhikooli 4. klassi poiss Dmitri Šaronov meisterdas oma koduaeda ja ka naabritele linnupeletajad.

11-15-aastaste seas pääses finaali Võru Kreutzwaldi kooli 7.b klass, kes koostab, harjutab ja esitab luulekavasid. Finaali pääsesid ka Pärnu Rääma põhikooli õpilased Ketter Hiiemäe, Rihard Järvesaar, Remo Raiesmaa, Joonas Leemet, Häli Palmiste ja Karl-Joosep Raudkivi koguperemänguga „Ettevõtlikud nutimunad“ ning Rakvere Gümnaasiumi 5. ja 2. klassi õpilaste ühiselt korraldatud loterii Rakvere Haigla lasteosakonna toetuseks.

16-26- aastaste rühmas on finaalis Changemakers Academy, üliõpilased Erkki Kuber (Tartu Ülikool) ja Dan Tõnus (University of Groningen), kes korraldavad sotsiaalsetele ettevõtetele turundusideede loomise konkursse. Finaalis on ka Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilase Maria Palgi loodud kaardimäng Mälukas noortele uimastite kahjulikkuse teadvustamise teemal, viie gümnaasiumiõpilase – Katarina Raud, Anastasia Beljajeva, Anna Aron, Silvaliis Karu ja Greete Kõrvel – projekt vaimse tervise probleemide teadvustamise teemal „Ma Ei Ole Uhhuu“, Valga Gümnaasiumis UNESCO üldkoolide võrgustiku raames loodud kinoklassi Avasilm sisseseadmise eestvedamise eest Kristiina Saaron ning Nõo Reaalgümnaasiumi õppurid Danvar Lendre ja Mattias Laose liikumissarjade korraldamise eest.

Äritegudest on nooremas vanusegrupis finaalis Jõhvi Vene põhikooli 4. klassi õpilane Emili Matjušenko kilekotist helkuritega, TERA Peedu kooli õpilane Pauliina Luure oma Paula poega, Valga põhikooli 9. klassi õpilased Morris Tann, Janely Rein ja Rasmus Susi oma toodetud meevõidega, Anna Haava nimelise Pala kooli õpilased Urmet Kaur, Rasmus Lille ja Henri Põld kohalikust puidust valmistatud Memo kelladega ja Türi põhikooli õpilane Kirke Perillus, kes pakub mängujuhtimise teenust.

Vanemas rühmas on finaalis internetikeskkonna „Eesti tooted maailma“ loonud Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased Brandon Undrus, Siim Kokkota, Maru Arukask, Anette Gertrud Pello ja Triinu Amboja, Tallinna 21. Kooli õpilased Merilin Priilinn-Türk, Triin Mänd, Bert Palts ja Kristjan Pekk, kes toodavad Best Ice Kalevi kommidega jäätist ja Põlva Gümnaasiumi õppurid Hanna Maria Lanne, Evar Valentin Pereseld ja Katrin Piirimaa Meerikunno rabajärvest pärit rabavee toonikuga.

Konkurss toimub ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames, mida toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: HTMi pressiteade

Samal teemal:

• Edu ja Tegu programm toetab ettevõtlusõpet
• Nädalavahetusel osaleb suurimal õpilasfirmade laadal 260 noorte ettevõtet

Parim praktikant kutsehariduse koolipõhises õppes on Aleksandr Petrov, kes läbis praktika Enefit Solutions AS-is ja kes õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses metallitöötlemispinkide töötajaks. Parima praktikandi tunnustuse töökohapõhises õppes pälvis Kelly Vokk, kes läbis töökohapõhise kutseõppe Espak Paide OÜ-s ning kes õpib Järvamaa Kutsehariduskeskuses müüja-klienditeenindajaks. Parim praktikant kõrghariduse kategoorias oli aga Lauri Jõeäär, kes õpib Sisekaitseakadeemias politseiteenistuse erialal ja kes sooritas praktika Politsei- ja Piirivalveametis. 

„Tööandjate jaoks on noortele reaalse töökogemuse võimaldamine ühelt poolt missiooniprojekt, teisalt aga hea võimalus leida uusi töötajaid,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. „Konkursi hindamiskomisjonil oli valida hulga tublide noorte vahel ning võitja selgitamine polnud üldse mitte kerge ülesanne, eriti kõrghariduse kategoorias,“ sõnas ta. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on praktika hea võimalus enda arendamiseks nii osalejale kui tööandjale. „Praktika annab ettevõttele võimaluse oma organisatsiooni uuendada, praktikandile hindamatuid kogemusi ja tema õppeasutusele parema arusaamise sellest, mida tööjõuturul vaja on. Täna auhinnad saanud särasilmsed noored on just see eeskuju, mida Eestis praegu tarvis: inimesed, kes on valmis õppima, arenema ja oma kogemusi jagama.“

Tööandjate sõnul olid selleaastased praktikandid hästi ette valmistunud, suhtusid oma ülesannetesse tõsiselt, julgesid esitada küsimusi ning tulla välja ka oma ettepanekutega. 

Parima praktikandi tunnustuse pälvinud õppurid said Estonian Business Schoolilt  auhinnaks karjäärinõustamise ja võimaluse läbida omal valikul kursuse, mis toetab nende õpinguid ja edasist tööelu. 

Eesti Tööandjate Keskliidu parima praktikandi konkursil „Praktik Cum Laude“ osales sel aastal 43 noort.  

Kolmandat aastat korraldatavale konkursile said kandidaate esitada kõik organisatsioonid, kes pakkusid 2017. aastal praktika- või töökohapõhise õppe kohti.

Konkursi võitjad välja valinud hindamiskomisjoni kuulusid Eesti Tööandjate Keskliidu, Haridus-ja Teadusministeeriumi, SA Innove ja erialaliitude esindajad ning arvesse võeti ka „Praktik Cum Laude“ Facebook´i lehel toimunud avaliku internetihääletuse tulemusi. 

„Praktik Cum Laude“ projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond. 

Allikas ja foto: Eesti Tööandjate Keskliidu pressiteade

Samal teemal:

• Ettevõtlike koolide parimad edulood on selgunud
• Õppeasutused saavad Innovest toetust taotleda praktikasüsteemi arendamiseks

Vastamiseks võid kasutada kaht võimalust:

1) mine lehele http://nutiraama.weebly.com/nutiviki.html ja vajuta seal nuppu “VAJUTA SIIA VASTAMISEKS VIKTORIINILE”;

2) mine lehele lingid.ee/viki2018

Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), maksimaalne võistkond on kuni 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.

NB! Igas vanuseastmes on viis valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka LHV, Tele2, Telia, Icefire, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank.

Lisaküsimuste korral kirjutage Rääma Põhikooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Nutikaid tegusid!
Rääma Nutiajud

Samal teemal:

• Kuidas sai ellu äratatud e-viktoriin “Nutt tuleb peale”?
• Pärnu Rääma Põhikool on ettevõtlik kool

„Läheme oma parimate õpilastega võistlema, et nad saaksid rahvusvahelist kogemust ja arendaksid eakaaslastega teistest riikidest suheldes sotsiaalseid oskusi. Tahame motiveerida ja innustada ka teisi õpilasi – kui oled ise hakkaja ja tubli, siis pakub ametikool palju põnevaid võimalusi,“ rääkis ametikooli direktor Neeme Rand. „Koolina tahame olla jätkuvalt Euroopas kaardil.“

Markus Treirart lööb kaasa kokkade kümnevõistluses, kus tuleb kolmeliikmelise rahvusvahelise võistkonna koosseisus näidata kõrgetasemelisi oskusi kokatöös.

Ragmar Mere võistleb barista võistlusel, kus tuleb osata valmistada espressot ja cappucinot. Lisaks tuleb valmistada espresso põhjal fantaasiajook.

„Väga tore on, et lisaks oma õpetajatele saame õpilaste võistluseks ettevalmistamisel toetuda meie kohalikele restoranidele ja kokkadele. Ragmarit aitasid tänavu ette valmistada meie oma vilistlane Kaspar Üpraus Castellost ja Anna-Liisa Vaga Hafenist,“ rääkis ametikooli turismiteeninduse õppesuuna juhtõpetaja Ülle Tamsalu.

AEHT võistlused korraldatakse Hollandis Leeuwardenis. Tegu on Euroopas turismindust õpetavate ametikoolide ühenduse iga-aastase üritusega, mida tänavu korraldatakse juba 31. korda.

2007. aastal korraldas AEHT võistlused Kuressaare Ametikool.

Allikas: Kuressaare Ametikooli info

Mis juhtub, kui grupp entusiaste püüab teaduslikult tõestada, et maa on lame ja kas tõestamiskatsete ebaõnnestumine kummutab usu? Kas haid on ökosüsteemile piisavalt olulised, et õigustada filmitegija hukkumist nende elukeskkonna jäädvustamisel? Kas geenmuundatud toit on inimkonna tulevik või hukatus?

Neile ja mitmele teisele küsimusele inimkonna minevikust ja tulevikust annavad vastuse kuus teadusdokumentaalfilmi, mis linastuvad PÖFF-i noortefilmide festivali Just Filmi teadusfilmide programmis "Teadus360°" Tallinnas ja Tartus 16.-29. novembrini 2018. 

Pimedate Ööde filmifestival ja Eesti Teadusagentuur toovad juba kolmandat aastat vaatajateni teadusfilmide eriprogrammi, mis aitab mõista maailma toimimist ning seostada koolis õpitavat päris eluga. 

 „Eelmisel aastal näitasid noori täis kinosaalid, et noorte huvi teadusfilmide vastu on suur. Üheskoos teadusajakirjanike ja teadlastega saame selle üle rõõmsad olla. Aitab ju teadusfilmide programm noortes teadushuvi ärgitada ja alal hoida, avardab noorte maailmapilti ning aitab paremini kinnistada koolis õpitut,“ sõnab Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson teadusfilmide programmi olulisust hinnates.

Kaasahaaravad ja mõtlemapanevad filmid näitavad, milleks kaasaegne teadus on võimeline ning milline võiks olla meie tulevik. Filmides tõstatatud teemasid aitavad osade seansside järel mõtestada ja laiendada teadlaste ja (teadus)ajakirjanike arutelud, mis on korraldatud koostöös Eesti Teadusajakirjanike Seltsiga. Lisaks on võimalik kohtuda kolme filmi autoritega.

„On vahva, et mõnegi filmi järel puhkeb kohe samas saalis õdus vestlus, kus vaatajad saavad tärganud mõtteid ja tundeid teema asjatundjaga arutada, jagada vaimustust nähtu üle või ka kõhklusi-kahtlusi,“ rõõmustab Eesti Teadusajakirjanike Seltsi esimees Priit Ennet. Lisaks avaldab ta lootust, et tänavuse programmi "Teadus360°" filmid suudavad vaatajad argirutiinist välja raputada ja anda juurde teadusel põhinevat tunnetust maailmakõiksuse vägevusest, eluslooduse haprusest ja meie, inimeste, tegelikest valikuvõimalustest kõige selle keskel. 

Filmide ning teadlaste ja ajakirjanike vestluste ajakavaga saab tutvuda Eesti Teadusagentuuri või Just Filmi kodulehel.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Unsplash, Sam MacGhee.

Samal teemal:

• "Klassiga kinno!" novembrikuu dokumentaalfilm koolinoortele
• Teistmoodi öö koolimajas: filmiöö

„See, et oleme täna silma paistnud, on aastatepikkuse meeskonnatöö tulemus, millesse suur osa kooli personalist on panuse andnud, “ rääkis auhinna vastu võtnud ametikooli IT ja ettevõtluse õppesuuna juhtõpetaja Jane Mägi. „Oleme selle nimel palju vaeva näinud, et ettevõtlus ja ettevõtlikkus oleksid loomulik osa õppetööst ja integreeritud kooli igapäevaellu.“

„Meie neljandat aastat käiv õpilasfirmade programm on ainulaadne,“ rääkis Mägi. Kõik ametikooli kutsekeskhariduse erialade õppijad loovad teisel või kolmandal õppeaastal oma õpilasfirmad. „Me teeme õpilasfirmasid õppetöö sees, mitte huviringina ja see seab täiendavaid väljakutseid,“ ütles ta. „Õpilasfirma on praktilise ettevõtlusõppe üks tuntumaid õppemeetodeid, õppimine tegevuse kaudu ning seejuures on võrdselt tähtsad nii tegemine kui õppimine. See on pingutust nõudev töö nii õpilase kui ka õpetaja jaoks, aga tulemus on seda väärt.“

Mägi sõnul on ettevõtlikkuse õpetamisel tähtsad kõik koolis tehtavad reaalelulised ja reaalse kliendiga projektid. „Sa lasedki õpilasel teha, kasvatad vastutust, algatusvõimet ja ettevõtlikust läbi selle.“

Mägi sõnul on tähtis ettevõtlikkuse õpetamisega edasi minna. „Alustasime innovatsioonilabori rajamist, mis annab õpilastele palju paremad võimalused prototüüpimiseks. Praegune õpilasfirmade programm annab õpilastele ettevõtte loomise ja müügikogemuse. Aga miks mitte siit edasi minna erialase innovatsiooniga?“ küsis ta.

Kokku pälvis auhinna 17 Euroopa riikide kooli. Kuressaare Ametikool on kolmas eesti kool, kes auhinna võidab. Kiviõli 1. Keskkool pälvis auhinna 2016. a ja Tallinna 21. Kool 2017. a. Auhinda annab välja ülemaailmne ettevõtlusõppe organisatsioon Junior Achievement. 

Tänavune auhind anti välja Euroopa kutseoskuste nädala ürituste raames Viinis.

Auhinna võtsid neljapäeva õhtul Viinis vastu õpetaja Marve Koppel ja juhtõpetaja Jane Mägi. Pildil on nad Siemensi personalijuht Jürgen Siebeli ja Junior Achievement Europe juhi Caroline Jenneriga.

Allikas: Kuressaare Ametikooli info

Samal teemal:

• Valminud on uus majandusõpik gümnaasiumile
• Edu ja Tegu programm toetab ettevõtlusõpet

Üle-eestiline Oskuste ÖÖ avatakse 8. novembril kell 9.30 ministeeriumide ühishoones Suur-Ameerika 1. Esinevad Tallinna Balletikooli tantsijad ning avakõne peab Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk. 

„Kutseharidus on tänapäevane ja moodne valik igale noorele. Paljudes Eesti kutsekoolides on maailmatasemel tipptehnika ja koolitatakse spetsialiste, kelle järele on tööturul selge vajadus. Digitehnika, tasemel õpetajad ja võimalused liikuda edasi kõrgharidusse või miks mitte laia maailma – see kõik on juba praegu olemas,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaeksperdi Meeli Murasovi sõnul on paljud Eesti ettevõtted silmitsi probleemiga, et neil ei ole vajalikke oskustöötajaid. „Üheks põhjuseks võib pidada järelkasvu vähenemist – noored ei leia teed kutseharidusse. Osati võib see tuleneda sellest, et õpilased ja õpetajad ei ole teadlikud kutsehariduse võimalustest. Näiteks üldhariduskoolide rahuoluküsitlusest selgus, et põhikoolides on kutsekoolis õppimise võimalusi tutvustatud vaid 24%-le kaheksandate klasside õpilastest. Kolmandik kaheksanda klassi õpilastest ei ole kutseharidusega üldse kokku puutunud. Oskuste ÖÖ aitab kindlasti teadlikkust parandada ja mõista, et kutsekool on hea valik, mis avab tee edasiseks,“ sõnas Murasov.

Sihtasutus Innove koos Eesti kutsekoolidega korraldab neljapäeval, 8. novembril Euroopa kutseoskuste nädala raames üle-eestilise Oskuste ÖÖ.  Avatud on mitmed põnevad töötoad ning toimub palju oskustega seotud tegevusi, mis on külastajatele tasuta. Tule kogu perega! Oskuste ÖÖ programmiga saab tutvuda http://www.kutseharidus.ee/oskuste-oo/.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Kutseoskuste nädalat tähistatakse kõikjal Euroopa Liidus 5.-9. novembrini. Samaaegselt liikmesriikide tegevustega korraldab Euroopa Komisjon Viinis erinevaid kutsehariduse teemalisi sündmusi. Iga riigi poolt osaleb seal ka saadik, Eestit esindab kutseharidusest tuule tiibadesse saanud Tartu Kunstikooli vilistlane, Oot-Oot Stuudio tegevjuht ja kaasasutaja Marko Ala. Viinis jagavad saadikud oma kogemusi ning räägivad oma kutseoskuste edulugu. Marko Ala on üks neljast saadikust, kellega tehakse videointervjuu, mida jagatakse Euroopa kutseoskuste veebilehel. Selle kaudu saab Marko võimaluse inspireerida oma looga noori kõikjal üle Euroopa. 

Tänavu on oodata Euroopa kutseoskuste nädala raames üle 1300 sündmuse 46st riigist. Eestis toimuvast Oskuste ÖÖ-st võtavad osa 21 kooli.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kutsekooliõpilased asuvad võidu digilahendusi looma

„On väga hea meel, et ettevõtted ja asutused suhtuvad toetavalt praktikantidesse ning nõus ka ise panustama mantlipärijate kasvatamisesse ja arendamisesse,“ rääkis Rand.

Tänavused Kuressaare Ametikooli aasta koostööpartnerid 

Kuressaare Haigla – pikaajaline koostööpartner, kes pakub praktikakohti tsükliõppes õppijatele ning võimaldab õppida töökohapõhises õppes neil, kes juba töötavad.

Estonia Resort Hotel & Spa – ettevõtte eestvedamise ja koostöös ametikooliga sai avatud spaateenindajate õpperühm Pärnus. Koostöö ja õpe on sujunud suurepäraselt. 

Reval Auto Esindused OÜ – kauaaegne koostööpartner ja praktikakoht õpilastele, kus neisse suhtutakse kui oma töötajatesse. Samuti jagasid näpunäiteid meie endisele õpilasele Aivo Alasele EuroSkills 2018 võistluse tarbeks.

Urmas Puhkan – pakub praktikakohti keraamika eriala õpilastele. Urmas on eriala ning õppekavade arendaja ja nõustaja, on alati vastutulelik ja toetab õppetööd. Tänu temale sai toimuma keraamika eriala üks õppesessioon Asuurkeraamikas. Lisandväärtusena toetab disaini õppesuuna koostööd Keraamikute Liiduga, ARSi majaga ja EKAga.

Aire Toffer – tänu temale koostati spaateenindaja õppekava. Samuti on olnud väga abivalmis kutseeksami korraldamises.

Risto Laanet – on olnud suurepärane koostööpartner turismiteenuste õppesuunale ja alati abivalmis praktikajuhendaja kokaõpilastele.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade