Seminar toimus neljapäeval, 11. oktoobril Tallinna loomaaia konverentsikeskuses. Päeva moderaator, Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Karl Vilhelm Valter visandas sissejuhatuseks päeva läbiva teema. Tehnoloogia on vaid vahend eesmärgini jõudmiseks. Kuidas mõtestada uute tehnoloogiate kasutuselevõtt nii, et fookus püsiks õpieesmärkide saavutamisel? Mis muutused peaksid toimuma õpilase, õpetaja ja koolijuhi mõtteviisis, et eesmärke saavutada?

Ülevaade tehnoloogiatrendidest

Marit Dremljuga-Telk HITSAst ja Kairit Tammets Tallinna Ülikoolist tegid ülevaate tehnoloogiatrendidest siin ja praegu: mis on koolidesse juba jõudnud, mis on tulekul. Tehnoloogiatrendide seire on üks HITSA tegevussuundi. 

Esinejad tõdesid, et asjade internet on kindlalt Eesti haridussüsteemis oma kohta otsimas. „Asjade internet – see osa internetist, kuhu kuuluvad andmesidevõrgu kaudu ühendatud füüsilised esemed, mille sisse on ehitatud elektroonika riistvara, tarkvara, andurid, ajamid,“ sõnas Kairit Tammemets. Asjade internet on teisisõnu targad esemed meie kodus, koolis, töökohas: kohvimasin, mis teeb soovitud ajaks kohvi valmis; külmkapp, mis meenutab, et piim on otsas; küttesüsteem, valvesüsteem, robot-muruniitja, nutiteler jne jne. 

Koolist võib nimetada interaktiivseid tahvleid, 3D-prinetereid, kõike robootikaga seotut. Aga juba katsetatakse koolides ka nutirõivaste komplekte või väikeseid teaduslaboreid, kus andurite abil saab täpse ülevaate näiteks koolimaja kliimast: temperatuur, õhuniiskus jms. 

Virtuaal- ja liitreaalsus on leidnud õppetöös oma koha. „Võib öelda, et üle poolte koolidest on kasutanud virtuaal- ja liitreaalsust, kavatsevad kasutada või kasutavad hetkel,“ sõnas Marit Dremljuga-Telk. Virtuaalreaalsus võimaldab uurida objekte või protsesse, mis muidu ei oleks võimalik. Näiteks olla keset orkaani või vaadata sõna otseses mõttes inimese sisse. Liitreaalsuses on ühendatud tegelikkus ja virtuaalsed objektid, seda kasutatakse näiteks disainis. 

Üks trend on suurandmed, andmeanalüütika. „Koolid näitavad üles huvi, aga praegu on teema neile siiski võõras ja katsetused harvad,“ sõnas Marit Dremljuga-Telk. Ta lisas, et asjade internet, kasvõi andurid, mida kasutatakse õppetöös, koguvad andmeid ka siis, kui me neid üldse ei küsigi. Kooli kontekstis võibki neid nimetada suurandmeteks ja õppida neid kasutama. „Tulevikus on suurandmed, oskus nendega midagi teha üks õppetöö sisu, see on vajalik tulevikuoskus,“ sõnas ta. 

Tehisintellekt on koolides pigem alles lapsekingades tehnoloogia. Samas peavad koolid seda üheks olulisemaks tehnoloogiatrendiks. Õppetöös aitaks tehisintellekti kasutamine näiteks õpilastele kiiremat tagasisidet anda, eriti kui õpilane kipub tegema üht ja sama tüüpi vigu. 

Mäng kui sild digimaailma ja füüsilise maailma vahel

Professor Judith Ackermann (Fachhochschule Potsdam) rääkis hübriidmängudest, kus on kokku disainitud digivahendid ja reaalne tegevus reaalses ruumis. See kõik kannab hariduslikku eesmärki. Näiteks aitab mõnd õppetöö teemat paremini omandada või näitab probleeme ootamatu nurga alt. Mängud aitavad luua silda digitaalse ja füüsilise maailma vahel. Ta tõi näiteks mängu Get Super – kuidas saada kangelaseks. Õpilastel tuli läbida rahvusvahelise superkangelaste ülikooli tunnid, et saada superkangelaseks. Mängijad justkui teadsid, kuidas mäng hakkab kulgema ja mis ülesandeid täita tuleb, aga nad ei teadnud midagi mängu ootamatust lõpust. Nad said mängu käigus „supervõimeid“ juurde, aga ei taibanud kohe, et iga lisandunud „võime“ teeb tegutsemise raskemaks (näiteks prillid, mis moonutasid vaadet). Ja lõpuks selgus, et tegelikult anti neile kogeda mängu jooksul alkoholi kõrvalmõjusid: kuidas näeb ja tajub maailma alkoholi liigtarbinud inimene. Seda ei osanud mängijad oodata, nad olid nii haaratud ülesannete täitmisest. 

Tehnoloogiat ei saa koolis ära keelata

ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum arutles koos kuulajatega, kuidas tehnoloogia kujundab hariduse tulevikku. Tehnoloogia on kõikjal, sisuliselt meil puudub võimalus igavust tunda. Samas on tehnoloogiast kõigile kasu, kui mõelda kasvõi pangatoimingutele. Erinevad põlvkonnad suhestuvad tehnoloogiaga erinevalt, tõdes esineja. „Mina saan nutiseadmes kõik tehtud, aga jälgin juhendeid, mul ei tule asjad intuitiivselt. 7-aastane orienteerub nutivahendites vabalt. Tehnoloogia kasutamine ei ole tema jaoks midagi, mida tuleb õppida, see on sama loomulik kui hingamine. Nii et mõelda, kas äkki keelata koolis midagi ära on sama, kui keelata õpilastel hingamine,“ ütles Salum. „Tuleb aru saada, mis kasu on tehnoloogiast õpilasele, kuidas see muudab hariduse paremaks. Tehnoloogiat peab kasutama, sest õpilaste jaoks on see igapäeva loomulik osa. Ja tänapäeval ei saa enam ühelgi elualal hakkama, kui puuduvad tehnoloogilised pädevused. Sellest sõltub noorte töökoht tulevikus. Tehnoloogia võimaldab omas tempos õppida, võimaldab teha hästi koostööd.“

Värkvõrk on koolides kohal

Melika Kindel Kolga Koolist rääkis värkvõrgust ehk asjade internetist koolis. „Värkvõrk on koolides kohal. Värkvõrgu seadmeid aina lisandub. Kuidas neid õppetöös efektiivselt kasutada? Jagan väikese maakooli kogemusi.“ Kool osaleb SA Innove ESFi projektis „Innovatoorium. Tark koolimaja värkvõrgu abil“. Projektipartnerid on Väätsa Põhikool, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Valga Gümnaasium ja Kuressaare Gümnaasium. „Kõikidel koolidel oli katsetada üks komplekt nutikaid seadmeid: teaduslabor, nutiriiided, digikunsti kohver, kehaandurite kohver, ruumiandurite kohver. Meie saime testimiseks teaduslabori,“ sõnas Melika Kindel. Mõte oli, et edaspidi on kool oma piirkonnas mentorkool teaduslabori kasutamise asjus. Komplektis olid andurid, digitaalsed mikroskoobid, haridusrobotid Ozobot jpm. „Aprilli teisel poolel algas piloteerimine. Kevad on koolis kõige kiirem aeg, tuli pead murda, kuidas tegevused kooliellu sisse seada. Jooksvalt jagasime teiste koolidega kogemusi. Et teaduslabor oli kõigi jaoks uus, siis õpilased aitasid õpetajaid. Nad said nii paremini selgeks seadme olemuse ja leidsid viise, kuidas seda õppetöös kasutada,“ ütles esineja. Kokkuvõttes on projekti eesmärk äratada õpilastes huvi  tehnika ja tehnoloogia ning eluliste probleemide lahendamise vastu, populariseerida inseneri elukutset. Õpilaste jaoks muutuvad loodus- ja täppisteaduste tunnid huvitavamaks ja kaasavamaks. 

Seminari teised teemad ja esinejad olid näiteks „Mõtleme pedagoogikale teisiti – digiõppevaramu“ (Jüri Kurvits, Tallinna Ülikool); „Robotex – loojate kodulava“ (Ave Laas, RoboTex); „Õpilane kui looja ja leiutaja“ (Terje Tuisk, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur) jt. 11. oktoobril toimunud seminari Võrgustik Võrgutab ettekanded on  varsti järelvaadatavad siin. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Seminarisarja Võrgustik Võrgutab uus õppeaasta algab 11. oktoobril
• Eesti koolides on VOSKi kasutamisel võrreldes teiste Euroopa koolidega vähe piiranguid

Elutööpreemia auhinda üle andes sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps: “Igal inimesel on oma elu ja oma töö, kuid mõni inimene on kõnetanud kogu ühiskonda palju rohkem kui teised. Tänavune laureaat on Eesti üks tuntumaid mõtlejaid, teadlasi ja humaniste, kes teinekord esitab küll ebamugavaid küsimusi, kuid selle eesmärk on kutsuda üles märkama, diskuteerima ja lahendusi leidma.” Minister tõi esile, et Vooglaiu panus Eesti ellu on olnud suur ja väärib tunnustust. “Tema loenguid kuulavad ja tema raamatuid loevad inimesed väga erinevas vanuses. Ta on teinud palju selleks, et Eestis elaks ja toimetaks tark ja tegus rahvas,” lausus Reps.

Lisaks elutööpreemiale anti pidulikul galal “Eestimaa õpib ja tänab” välja aastapreemiad üheksas kategoorias ning tunnustati ka Eestile rahvusvahelistel konkurssidel tunnustust toonud õpilasi ja parimat juhendajat.

Mailis Reps avaldas heameelt, et tänavu jõuti nii kaugele, et õpetajaid tunnustatakse nüüd ja edaspidi riiklike hariduspreemiatega: “Riigi juubelile vääriliselt anname täna siin saalis esmakordselt üle riiklikud hariduspreemiad parimatele õpetajatele ja haridustöötajatele, kes on valitud enam kui 1300 kandidaadi hulgast ja kes on kõik oma valdkonna tippspetsialistid, säravad, pühendunud ja võimekad inimesed. Tunnen teie üle uhkust ja mõtlen teie igapäevatööle nii tänuliku lapsevanemana kui ka ministrina.“

Aasta Õpetaja 2018 laureaadid: 

Elutööpreemia: Ülo Vooglaid 
Aasta lasteaiaõpetaja: Birgitta Tints (Tallinna Tammetõru Lasteaed) 
Aasta klassiõpetaja: Malle Mager (Vinni-Pajusti Gümnaasium) 
Aasta klassijuhataja: Kadi-Ly Jaansalu (Põltsamaa Ühisgümnaasium) 
Aasta põhikooli aineõpetaja: Mart Soobik (Tallinna 21. Kool) 
Aasta gümnaasiumiõpetaja: Villu Raja (Tallinna Reaalkool) 
Aasta kutseõppeasutuse õpetaja: Merit Karise (Kuressaare Ametikool) 
Aasta õppejõud: Merle Kolga (Tartu Tervishoiu Kõrgkool) 
Aasta tugispetsialist: Inga Brin (Tartu Hiie Kool) 
Aasta õppeasutuse juht: Ülle Ernits (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) 
Aasta hariduse sõber: Palamuse pritsumehed (Palamuse Vabatahtlik Päästekomando) 
Haridusasutuse aasta tegu: Eesti Koolide Teadusteatrite Festival (Ave Vitsut ja meeskond, Viljandi Gümnaasium) 
Aasta parimad õppurid: Mairold Mänd ja Erik Rüütel (Räpina Aianduskool), Marit Kutman (Tartu Kesklinna Kool), Kristjan Kannukene (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). 
Aasta juhendaja: Rudolf Bichele (Tartu Ülikool) 

Aasta õpetaja konkurss sai alguse tänavu kevadel, mil kandidaate said esitada kõik soovijad. Kokku laekus 1365 kandidaati. Järgmise sammuna asusid tööle maakondlikud komisjonid, kelle arutelude tulemusel jõudis finalistide vooru 190 õpetajat ja haridustöötajat. Nende seast valisid riiklikud komisjonid iga kategooria 3 nominenti, kelle seast selgusid täna, 14. oktoobril laureaadid.

Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Allikas ja foto: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Aasta Õpetaja 2018 konkursile esitati ligi 1300 õpetajat ja haridustöötajat

Haridus- ja Teadusministeeriumi programmijuht Kristi Ploom märkis, et igaüks saab anda oma panuse, et parimad ettevõtlusõppe edendajad pälviksid tähelepanu ja tunnustuse. „Tunnustamise eesmärk on tõsta esile tublisid inimesi, kes ettevõtlusõppesse panustavad oma põhitöös või hoopis muude kohustuste kõrvalt,“ ütles Ploom. „Koolides pööratakse aasta-aastalt aina rohkem tähelepanu ettevõtlusõppele ja noorte ettevõtlikkuse arendamisele, kuna mõistetakse, et praktiline õpe on sild teadmiste ja päriselu vahel ning parandab noorte kohanemisvõimet ja hakkamasaamist tööturul.“

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustatakse ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi tänavu teist korda.

Tiitliga aasta ettevõtlusõppe edendaja tunnustatakse meeskonda, organisatsiooni või asutust, kes on märkimisväärselt panustanud ettevõtlusõppe arendamisse ning kelle tegevused väärivad esiletõstmist ja levitamist.

Tiitliga aasta ettevõtlik õpetaja tunnustatakse ettevõtluse või muu aine õpetajat või õppejõudu, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlusalast arengut ning rakendanud või juurutanud meetodeid ja praktikaid, mis innustavad ja inspireerivad teisi.

Tiitliga aasta ettevõtlusõppe mentor tunnustatakse ettevõtjat või ettevõtlikku töötajat, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlusalast arengut ning rakendanud või juurutanud meetodeid ja praktikaid, mis innustavad ja inspireerivad teisi.

Tiitliga aasta ettevõtlik õppur tunnustatakse õpilas- ja/või üliõpilasfirmat ja/või ettevõtlusõppes moodustatud meeskonda, kes on ettevõtlusõppes saavutanud silmapaistvaid tulemusi.

Tiitliga ettevõtlusõppe programmi aasta tegija tunnustatakse isikut, kes on silmapaistvalt panustanud ettevõtlusõppe programmi tegevustesse ja arendamisse  ning kelle tegevused väärivad esiletõstmist ja levitamist.

Laureaadid valib programmi esindajatest koosnev komisjon, võitjad kuulutatakse välja 27. novembril.

Tunnustuskonkursi statuut ja kandidaadi esitamine (www.ettevõtlusõpe.ee/tunnustus). 

Allikas ja foto: ettevõtlusõppe programmi pressiteade.

Samal teemal:

• Valminud on uus majandusõpik gümnaasiumile
• Innovest saab toetust taotleda koolide ettevõtlusõppe mitmekesistamiseks

„Eelmistel aastatel oleme olnud hästi programmeerimiskesksed, tänavu on puhtalt koodi kirjutamisega seotud ainult üksikud töötoad,“ rääkis nädala eestvedaja Triin Tisler. „Oleme võtnud IT mõistes väga laia haarde, sest soovime, et üritustest võtaksid osa nii huvilised kui ka edasijõudnud.“

Sellel aastal toimub Code Week esmaspäevast neljapäevani, 15.-18. oktoobrini.

Emaspäeva hommikul vesteldakse vabas vormis arendusest, selle tulevikust ja tööriistadest. Vestlust juhib Kristjan Jansen, ametikooli IT- ja disaini erialade õpetaja, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, kasutajakogemuste disainer. 

Teisipäeval esineb Hegle Sarapuu-Johanson, kes on  Eesti üks esimesi kasutajamugavuse spetsialiste, Trinidad Wisemani asutaja ja juht. Ta on  olnud väga paljude meile tuntud veebilehtede loomise juures - tartu.ee, city24.ee, hooandja.ee, mkm.ee. Oma loengus räägib ta teenusedisainist ja inimkeskse kasutajakogemuse loomisest.

Kolmapäeval räägib Andrus Aaslaid - endine heliinsener, tehnoloogiakunstnik ja riigi IT-arhitekt, praegune Eesti Kunstiakadeemia tehisintellekti labori juhataja - tehisintellektist ja robotite juhitud maailma tulevikust. Samal päeval võetakse luubi alla muusikatehnoloogia ja vaadatakse, kuidas kirjutada elektroonilist muusikat. Töötubasid viivad läbi muusik ja Kuresaare Ametikooli inglise keele õpetaja Ian Pettersson ning produtsent Silver Sepp.

Neljapäeval sukeldutakse mobiiliäppide maailma. Noor ja andekas tarkvaraarendaja Mikk Kärner Proekspert ASist viib läbi töötoa, mille eesmärgiks on õppida kirjutama mobiilirakendust Android Studio tarkvaraga.

Kõik üritused on tasuta. Kõik huvilised on oodatud. Eelregistreerimine ei ole vajalik. 

Kava asub veebilehel ubuntu.ametikool.ee/~triin/CodeWeek2018

Kuressaare Ametikool korraldab üle-euroopalise programmeerimise ja IT-huviliste nädala Code Week raames töötubasid kolmandat aastat.

Allikas: Kuressaare Ametikooli info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kuressaare ametikooli õpilase animatsioon võitis USAs peapreemia
• Ametikooli tuleb kolme kooli innovatsioonilabor

Meie koolidesse ja lasteaedadesse jõuab üha enam uut tehnoloogiat. Kaasaegsete vahenditega rikastame õppetööd paremate õpitulemuste saavutamiseks ja valmistame õpilasi ette tuleviku töökohtadeks. Oskusliku kasutaja käes võimaldavad need julgustada loovust, arendada koostööoskust, kujundada analüüsivõimet jpm. Siiski on tehnoloogia vaid vahend, tööriist. Kuidas siis mõtestada uute tehnoloogiate kasutuselevõtt nii, et fookus püsiks õpieesmärkide saavutamisel? Mis muutused peaksid toimuma õpilase, õpetaja ja koolijuhi mõtteviisis, et eesmärke saavutada? Kuidas aitavad haridusasutusi ja õpetajaid eesmärkide täitmisel uued tehnoloogiad nagu tehisintellekt, asjade internet, analüütika- ja suurandmed ning virtuaal- ja liitreaalsus?

Päeva modereerib Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Karl Vilhelm Valter. Seminari korraldab HITSA koostöös VAT Teatriga. 

Vaata päevakava ja veel saab ka registreeruda! 

Otseülekande link HITSA kodulehel. Otseülekanne algab neljapäeval, 11.10 kell 10.00. 

Foto: Unsplash, Alex Knight

Samal teemal:

• Koostööst teoreetiliselt ja praktiliselt
• HITSA veebiseminarid järelvaadatavad

Foorumist leiab IT-teemalisi uudised, dokumente ja vorme, kasulikke linke jpm. Hetkel on “kuum teema” nt GDPR, mille kohta on foorumis eraldi rubriik. 

Foorumisse on plaanitud luua ka tehnikaringluse teema. Seal saavad kokku koolid, kellel on üle kas uut või kasutatud tehnikat ning koolid, kellel oleks tehnikat vaja. Et kõik oleks korrektne, lisatakse teema alla ka näidisaktid, kuidas tehnikaringlus korrektselt läbi viia. 

Kõik on oodatud Foorumit uudistama ning aktiivselt küsimusi esitama ning kolleege aitama!

Lisainfo:
Milana Neemelaid
IKT konsolideerimise programmijuht
HarID projektijuht
milana.neemelaid@hitsa.ee 

Foto: Unsplash, Bram Naus

Samal teemal:

• Tasuta digiõpikud jõuavad koolidesse
• Noored üle Eesti on oodatud osa võtma rohkem kui 150st tasuta tehnoloogiaõpitoast
• Tule osalema haridusuuendajate arenguprogrammis!

EHE (Eesti haridusinnovatsiooni edendajad) on mõeldud haridusinnovatsioonist huvitatud õpetajatele ja õppejõududele ning pakub neile võimalust täiendada end ühe õppeaasta vältel parimate koolitajate käe all, teha ise midagi Eesti hariduse uuendamise heaks ning vahetada kogemusi teiste oma ala asjatundjatega. 

Kandideerimise tähtaeg on 14. oktoober! Vaata tingimusi ja täpsemat infot HITSA kodulehelt. 

Samal teemal:

• Tulge digiteri tegema!
• Noored üle Eesti on oodatud osa võtma rohkem kui 150st tasuta tehnoloogiaõpitoast

Kas oled laps või lapsevanem, õpilane või õpetaja, direktor või lihtsalt haridushuviline - tule ja saa osa Tallinna esimesest moodsa õppimise festivalist iduEDU!

20. oktoobril kell 11-16 Kesklinna hariduskvartalis. Festival on kõikidele osalejatele tasuta!

Rohkem infot ja festivali kava leiab iduEdu kodulehelt

Festival liidab õpetajatele korraldatud IKT sügiskonverentsi teemad, Tallinna lasteaedade ja koolide haridusuuenduse parimad näited ning arutelud kvaliteetse hariduse edendamisest.

Haridusfestivali eesmärk on väärtustada kvaliteetset haridust kui õnneliku elu vundamenti, mille saavutamiseks pannakse seeme haridusteel kasvama juba varases nooruses. Festivalile oodatakse kõiki huvilisi lastest täiskasvanuteni. Seega annab iga iduEDU festivalil osaleja oma panuse idude targale kasvamisele ning uute edulugude tagant tõukamisele.

Festivali korraldavad Tallinna Haridusamet koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Tallinna Reaalkooli, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna keskraamatukogu, e-Kooli ja Startup Estoniaga.

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• LEGO Education Maker Faire – loo ja leiuta!
• Arendusnädalavahetus Garage48 Edutech 19.-21. oktoobrini
• Tule osalema haridusuuendajate arenguprogrammis!

LEGO Education Maker Faire´i korraldamisega tähistatakse rahvusvahelist programmeerimisnädalat Code Week. Osalema on oodatud kõik haridusasutused (koolid, huvikoolid, lasteaiad), kes on valmis oma ruumides loomeala püsti panema, noori leiutajaid tasuta võõrustama ja neile põnevat väljakutset pakkuma. 

„LEGO Maker Faire on loomesündmus,“ rõhutas firma Insplay haridusvaldkonna juht Mari-Liis Peets. Insplay on üks Code Weeki korraldajatest Eestis. „Mingeid piiranguid Maker Faire´il osalemiseks ega korraldamiseks ei ole. Kõik on oodatud loomeala looma, oluline on soov pakkuda lastele tegutsemis- ja leiutamisrõõmu,“ sõnas Mari-Liis Peets. „Kõik, mida korraldajad pärast tegema peavad, on teavitada sündmusest Facebooki grupis „Robootika lasteaias“ või „Robootika koolis“ kasutades hashtagi #legomaker. Jagage nendes gruppides pilte ja videoid oma loomesündmusest.“ Sündmuste teavitajate vahel loosib Insplay välja auhinnad.

Maker Faire´i loomeala võib üles seada klassis, laboris, raamatukogus, koolisaalis, piisab nurgakesest lasteaiarühmas. Oluline on, et seal saaks loovalt tegutseda ja ülesandeid lahendada. LEGO klotsid on muidugi loominguline ja nutikas võimalus, aga kindlasti tasub loomealale muretseda pappi, liimi, lõngu, paberit, vilti, kääre, liimi, nööri, nööpe, käbisid, vildikaid, kleepse ja palju muud säärast, mis meisterdamisel abiks. Maker väljakutse on tegevuste rida, kus laps läbib probleemi lahendades kogu disainiprotsessi ideest teostuseni. Kool vajab uut spordiväljakut? Laske õpilastel see disainida! Või keegi unistab kosmoselennust? Laske tal kosmoselaev kujundada! Võimalused on lõputud, aga Lego Education on koostanud ka hulga näidisülesandeid. 

LEGO Maker Faire juhendi saab alla laadida siit. Rohkem infot leiab siit. 

„Lisaks anname esimestele Maker Faire sündmuste registreerijatele tasuta MAKER logoga tahvli, mille saab sündmuse ajal riputada seinale või panna loomealal lauale. Tasuta bänneri saamiseks tuleb registreerida oma Maker sündmus hiljemalt 3. oktoobriks,“ tutvustas Mari-Liis Peets veel üht võimalust. Registreerida saab siin. 

LEGO Education Maker Faire julgustab iga last olema uudishimulik. Sellele aitab kaasa inspireeriv keskkond, kus lapsed on vabad looma imelisi asju. Kui lapsed oskavad probleemilahendust vaimusilmas ette kujutada, siis nad oskavad selle ka teoks teha ja valmis ehitada! 

Samal teemal:

• Bostonis nähtu julgustas LEGOsid õppetöös rohkem kasutama
• Code Week kutsub kõiki programmeerima

Budapestis kohapeal viibinud SA Innove hariduse agentuuri juhi ja rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste tehnilise delegaadi Tanel Oppi sõnul olid võistlused väga hästi korraldatud ja konkurents järjest tihedam. „Eesti võistlejatel läks hästi, tulime koju kolme meisterlikkuse medaliga kahelt võistlusalalt. Mitmel meie võistlejal jäi sama tulemuse saavutamisest puudu ainult mõni punkt. Riikide keskmiste punktisummade võrdluses andis tänavune sooritus Eestile koha keskmiste seas. Eespool näiteks Soomest ja Saksamaast,“ rääkis Oppi.

Euroskillsil kohal käinud haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul näitavad Euroskillsi tulemused, et Eesti kutsehariduse üle tasub uhke olla. „Kõik meie noored näitasid, et on samal tasemel maailma parimatega, mis tähendab, et meie kutsekoolidest saab suurepärase hariduse ja hea ettevalmistuse tulevikuks.“

Kutsemeisterlikkuse medaliga pärjatakse võistlejaid, kes saavutavad vähemalt 700 punkti. 11 võistlusalast oli Eesti tänavu esimest korda kutsemeistrivõistlustel väljas rätsepa ja vastuvõtuadministraatori erialaga. Rätsepa erialal kogusid võistlejad Elen Tartik (Tallinna Tööstushariduskeskus) ja Minni Meisterson (Tallinna Tehnikakõrgkool) 783 punkti ja pälvisidki sellega kutsemeisterlikkuse medalid. Neidude juhendajaks oli Diana Tuulik (Tallinna Tehnikakõrgkool). Sama medali sai 700 punktiga ka restoraniteenindaja Demi Kivilo (Rakvere Ametikool), kelle juhendajaks oli Euroopa võistluste ekspert restoraniteeninduses Tiiu Parm.

Kokku esindas Eestit võistlustel 14 noort meistrit 11 võistlusalal: 

Jaagup Susi (Tartu Kunstikool) – graafiline disainer
Liisa Meidla (Tallinna Teeninduskool) – vastuvõtuadministraator
Markus Pärn (Tartu Kutsehariduskeskus) – kokk
Demi Kivilo (Rakvere Ametikool) – restoraniteenindaja
Elen Tatrik (Tallinna Tööstushariduskeskus) ja Minni Meisterson (Tallinna Tehnikakõrgkool) – rätsepate paarisvõistlus
Reini Tammeorg ja Gen Lee (Tartu Kutsehariduskeskus) – IT-spetsialist
Maris Paas (Räpina Aianduskool) – florist
Joost Podekrat (Rakvere Ametikool) – plaatija
Riko Lorber (Tallinna Kopli Ametikool) – siseviimistleja
Markus Vainu ja Ilmar Jürisaar (Räpina Aianduskool) – maastikuehitajate paarisvõistlus
Aivo Alas (Kuressaare Ametikool) – sõiduautotehnik

Kuuendad üle-euroopalised võistlused EuroSkills 2018 toimusid 26.-28. septembrini Budapestis, kus 40 võistlusalal osales ligi 600 noort 28 riigist üle Euroopa. Eesti on osalenud üle aasta toimuval EuroSkillsil alates 2007. aastast.

Samal teemal:

• Noored meistrid asusid täna teele Euroopa kutsemeistrivõistlustele, et oma oskused proovile panna