Head õpilased!

Põllumees ütleb, et juunikuus loob rukis pead. Ja sellest sõltub, milliseks kujuneb saak, mis sügisel leivaviljana salve jõuab. Hariduspõllul on samamoodi – läinud õppeaasta on aluseks sellele, milliseks kujuneb teie edasine koolitee. Iga õpitud aasta on vundamendiks järgmisele ning kooliaeg omakorda kogu järgnevale elule. Seega loodan, et ka sel aastal ladusite järjekordse kihi hoole ja armastusega.

Head koolilõpetajad!

Põhikooli, gümnaasiumi või kutsekooli lõpetamisega olete jõudnud järgmise verstapostini – kool on lõpetatud ja palju uusi teid valikuks valla. Valikut pole teha kerge, sest iga valikuga kaasneb vastutus. Paljud erialad ja õppimisvõimalused on huvitavad, kuid  valitud eriala või õppesuuna sobivusest saate aru alles sellega töiselt tegeledes. Ja mõnikord on vaja ümber otsustada ning uus valik teha. Soovin teile tarka meelt nende valikute tegemisel!

Armsad õpetajad, tugispetsialistid ja koolijuhid!

Olete taas ühe kooliaasta jagu aidanud meie noortel õppida õppima, tundma maailma meie ümber ning toetanud neid nende teel tarkadeks ja hoolivateks ühiskonna liikmeteks. Usun, et teie kaasa antud õpetussõnad ning ühiselt läbi tehtud ülesanded-katsed-ettevõtmised annavad teie õpilastele parima võimaliku pagasi edasiseks. Ma tänan teid siiralt teie igapäevase panuse ja pingutuse eest!

Kallid lapsevanemad!

Ka teil algab suvepuhkus, sest eks ole ju nii, et koolis ei käi ainult laps, vaid lapsevanem ühes temaga. Selleks korraks on ühel pool e-kooli külastamise ning kontrollimisega, kas ikka hommikuks puhtad riided valmis ning õiged õpikud kotis. Kasutage teiegi sooja suve, et oma lastega koos puhata ning aega veeta, et uuel sügisel olla valmis oma lapsi toetama nende kooliteel.

Soovin kogu haridusrahvale ilusat suve, täis rõõmsaid hetki ja palju päikest! Näeme jälle sügisel!

Vaata minister Mailis Repsi tervitust videona siit.

Avafoto: Unsplash, Hope Hause Press. 

Konkursikomisjoni esimees, Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja on kindel, et koostöös Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli juhtidega leiab Eero Raun Kaunite Kunstide Kooli loomiseks parimad lahendused.

„Pean koostööd kõigi kolme kooli direktoritega – Kaie Kõrbi, Ivo Lille ja Timo Steineriga äärmiselt oluliseks ning austan nende teadmisi, kogemusi ja oskusi. Meie ühise töö tulemusel peab viie aasta pärast täishoos tegutsema nii sisu kui vormi osas unikaalne kool, millel on eriline roll ja vastutus Eesti muusika- ja tantsuhariduse kõrge taseme hoidmisel ja arendamisel,“ sõnas Eero Raun.

Eero Raun on töötanud Vabariigi Presidendi nõunikuna, nõustanud rahvusooper Estonia peadirektorit, olnud ametis kolmes ministeeriumis, sh Kultuuriministeeriumis muusikanõunikuna, samuti töötanud Ühispangas, Tallinna Pangas ja Eesti Televisioonis. Praegu on Raun Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse projektijuht ja Eesti Instituudi nõukogu esimees. Eero Raunal on kõrgem pedagoogiline haridus koolimuusika erialal, samuti magistrikraad juhtimise sotsiaalsete strateegiate erialal.

Märtsis kuulutas Haridus- ja Teadusministeerium välja Kaunite Kunstide Kooli direktori ametikoha täitmiseks konkursi. Direktori valimiseks kutsuti kokku komisjon, kuhu kuulusid lisaks ministeeriumi esindajatele Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja, Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur, ettevõtja ja kunstikollektsionäär Enn Kunila, Rahvusooper Estonia direktor Aivar Mäe, tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja Mart Kangro ja MTÜ Eesti Jazziliit juhatuse esinaine Laura Põldvere. Konkursi läbiviimist juhtis professor Ivari Ilja. Konkursil osales kokku 18 kandidaati, kellest neli pääses konkursi finaalvooru.

Loodav Kaunite kunstide kool ühendab endas Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli. Kaunite Kunstide Kool asub tegutsema kolme kooli parimate õppevormide ja tegutsemistraditsioonide järgi, kuid pakub nüüdisaegsetes tingimustes uusi võimalusi koostööks ning muusika- ja tantsuerialade lähendamiseks.

Uus koolihoone ehitatakse Tallinna, aadressile Pärnu mnt 59, mis on jalutuskäigu kaugusel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Uude õppehoonesse planeeritakse maailmatasemel õppe-, harjutus- ja esinemistingimused. Hoone projekteeris tuntud Austria arhitekt Thomas Pucher.

Allikas: HTMi pressiteade. 
  

Maailmamuutjate koolis kohtuvad biohäkkimine, filosoofia, tänavakunst ja investeerimine - kõik mõtestatud tuleviku hüvanguks. Lavale astub hulk silmapaistvaid esinejaid, teiste seas näiteks päremäärmuslikkuse tõkestaja Stevie Voogt Inglismaalt, pöörane biohäkker Teemu Arina ja avaliku sektori innovaator Aleksi Neuvonen Soomest, inimliku õigussüsteemi lipukandja, riigiprokurör Lavly Perling ning Eesti üks hinnatumaid juhtimiskonsultante Riina Varts.

Kolm temaatilist päeva on disainitud maailmamuutjaks kasvamise teekonnana, pakkudes osalejatele terviklikku tulevikudisaini paketti koos vajalike oskuste, teadmiste ja võrgustikuga. Programm keskendub muutuste ellukutsumiseks vajaliku oskuspagasi arendamisele ning paralleelselt luuakse panoraamne vaade ühiskonna toimimisest.

Teemade ja perspektiivide mitmekesisus aitab konverentsi käigus anda globaalsetele probleemidele isikliku mõõtme. Kohe-käed-külge võimalusi pakuvad tulevikuoskusi arendavad praktilised töötoad – näiteks disainmõtlemisest, une- ja mõtlemistehnikatest, ning konverentsi viimasel päeval toimuv interaktiivne mess mõjukate vabaühenduste osalusel. Konverentsi programmi looja Henri Kõivu sõnul on Maailmamuutjate kool aktiivsete inimeste kohtumispaik, pakkudes seega rohkelt võimalusi suhtlusvõrgustiku laiendamiseks. „Pole oluline, kas oled ülihõivatud rööptegutseja või rahulik tiksuja, otsiva pilguga visionäär või tubli praktik -  Maailmamuutjate kool on omanäoline kohtumispaik, kus kolme päeva jooksul sünnib suuri asju just tänu eri huvide, oskuste ja elurütmiga inimeste koosloomele,” sõnas Kõiv.

8.-10. juunini Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuvat konverentsi korraldavad DD Akadeemia vabatahtlikud. Üritust toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ning Soome Suursaatkond Tallinnas.

Allikas: korraldajate info. Foto: Karl Erik Piirimees. 

Samal teemal:

• Stanfordi Ülikoolis tähistatakse konverentsiga Eesti, Läti ja Leedu 100. aastapäeva
• Kantsler Tea Varrak: meie homne edu sõltub täna esitatud küsimustest

Üle-euroopaline programmeerimisnädal Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mille algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad. Code Weeki tegevustesse on tänaseks kaasatud üle 50 riigi kogu maailmast. Programmeerimisnädala üritused kantaks ühtsele kaardile.

Uuri programmeerimisnädala kohta lähemalt.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kristi Rahn: ilma tehnoloogiahariduseta võib tulevikus hakkama saamine olla üsna keeruline
• Martna Põhikoolis oli veebruaris kolm digisündmust
• Noored ehitavad Minecrafti virtuaalkeskkonnas tuleviku Baltikumi
• KoodiTund kutsub IT-huvilisi külalistunde andma

Programm Erasmus võimaldab juba miljonitel noortel eurooplastel välismaal õppida või praktikal käia. See annab noortele kogemusi, suurendab nende teadlikkust Euroopast ja parandab nende tulevasi võimalusi tööturul.

„Olen väga uhke selle üle, et komisjon on teinud ettepaneku kahekordistada Erasmuse eelarvet. See on siiani konkurentsitult suurim kasv kõigi ELi eelarvega hõlmatud programmide puhul. Peame olema julged. Programmiga toetatakse suuri ambitsioone, mis meil on seoses noorte võimaluste avardamise, Euroopa haridusruumi rajamise ja Euroopa identiteedi kindlustamisega. Kutsun liikmesriike ja Euroopa Parlamenti üles meid toetama, et tagada meie kodanikele parim võimalik tulevik,“ sõnas Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics.

Komisjon on teinud ettepaneku suurendada programmi Erasmus eelarvet 2021.–2027. aastaks 30 miljardi euroni, millest 25,9 miljardit eurot on ette nähtud hariduse ja koolituse, 3,1 miljardit eurot noorte ja 550 miljonit eurot spordi jaoks.

Komisjoni ettepaneku üks eesmärke on suurendada toetusesaajate arvu. Eelarve kahekordistamine võimaldab ajavahemikus 2021–2027 toetada kuni 12 miljonit inimest, s.o kolm korda rohkem kui praegusel rahastamisperioodil. Toetusesaajate hulka kuuluvad kooliõpilased, üliõpilased, praktikandid, õpetajad, koolitajad, noorsootöötajad, treenerid, kutsekoolide õpilased ja täiskasvanuharidusega tegelev personal, sealhulgas need, kes osalevad algatuses ErasmusPro.

Samuti soovitakse jõuda erineva sotsiaalse päritoluga inimesteni, luua tugevamad suhted ülejäänud maailmaga, edendada tulevikku suunatud ainevaldkondi, nagu taastuvenergia, kliimamuutused, keskkonnatehnoloogia, tehisintellekt ja disain, ning tugevdada Euroopa identiteeti reisikogemuse abil, andes noortele võimaluse avastada Euroopa kultuuripärandit ja mitmekesisust.

Programmist „Loov Euroopa“ toetatakse Euroopa kultuuri-, loome- ja audiovisuaalvaldkonda. Tibor Navracsicsi sõnul on kultuur alati olnud Euroopa idee keskmes. „Just see ühendab inimesi. Kultuuri- ja loomevaldkonnad annavad olulise panuse ka majandusse ja ühiskonna arengusse ning aitavad meil sõlmida tugevaid rahvusvahelisi suhteid. Meie kultuurilised eesmärgid on väga kõrged ning „Loova Euroopa“ programm aitab meil neid teoks teha,“ märkis volinik.

„Digikeskkond tähendab suuri muutusi meie kultuuris ning see on toonud Euroopa kultuuri- ja loomeinimestele kaasa nii probleeme kui ka uusi võimalusi. Soovime, et Euroopa autorid, loojad ja tootjad saaksid uutest digitaalsetest võimalustest nii palju kasu kui võimalik,“ lisas digitaalse ühtse turu eest vastutav komisjoni asepresident Andrus Ansip.

Komisjoni ettepanek ELi kultuuri- ja loomevaldkondade toetamiseks on jagatud kolme suuna vahel, milleks on meedia (ELi filmitööstus ja muud audiovisuaalvaldkonnad), kultuur ja valdkonnaülene tegevus:

1,081 miljardi euroga rahastatakse audiovisuaalprojekte ning tugevdatakse Euroopa audiovisuaalvaldkonna konkurentsivõimet. Jätkatakse senist toetust Euroopa filmide, telesaadete ja videomängude tootmisele, levitamisele ja reklaamile. Eelolevatel aastatel investeeritakse rohkem Euroopa teoste rahvusvahelisse reklaami ja levisse ning innovaatiliste jutustamisviiside ja virtuaalreaalsuse arendamisse. Luuakse ELi filmide veebikataloog, et parandada Euroopa päritolu teoste juurdepääsetavust ja nähtavust. 

609 miljonit eurot on mõeldud Euroopa kultuuri- ja loomevaldkonna toetuseks. Luuakse koostööprojekte, võrgustikke ja platvorme, et tuua kokku andekaid loomeinimesi kogu Euroopast ning hõlbustada nende piiriülest koostööd. 

Kultuuri- ja meediavaldkonna ülese loometegevuse raames eraldatakse 160 miljonit eurot väikeettevõtetele ja muudele kultuuri- ja loomevaldkonna organisatsioonidele. Neid vahendeid kasutatakse muu hulgas selleks, et soodustada kultuuripoliitilist koostööd üle kogu ELi ja arendada vaba, mitmekülgset ja paljususel põhinevat meediakeskkonda ning toetada kvaliteetajakirjandust ja meediapädevust.

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Mailis Reps: Euroopa Liidu uus eelarveperiood loob rohkem võimalusi hariduse, teaduse ja noorsootöö võidukäiguks

Vastuvõtt tööriistalukksepa, turvasüsteemide tehniku ja APJ lehtmetalli töötlemispinkide erialale algab juba juunis. Koostööprojekti on kaasatud kolm kutsekooli ja 11 ettevõtet.

Projekti arendusjuhi Piret Liloveri sõnul tahetakse jõuda kuni 26-aastaste noorteni, kel keskharidus omandatud, kuid erialast väljaõpet pole. „Samas oleks neil võimalus edukalt siduda õpingud ja töötamine, õppides kutsehariduse tasemeõppes ning tehes samal ajal erialast tööd. Sealjuures maksab tööandja neile vähemalt Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalka,“ tõi Lilover välja eelised, miks õppida töökohapõhises õppevormis.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul pakuvad koostööprojektis osalevad ettevõtted ja kutsekoolid noortele võimalust õppida selgeks väga praktilised ametid. „Tehnoloogia arengut arvestades on selge, et praktiliste oskustega ja oma valdkonna IKT-lahendusi tundvaid spetsialiste vajatakse nii täna kui ka tulevikus. Töökohapõhises õppes saavad noored õppida oma ala meistritelt ja leiavad väärt töökohad,“ sõnas Tamsar.

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on tasemeõppe vorm kutsehariduses, kus 2/3 õppest toimub ettevõttes ja ülejäänud kutsekoolis.

Täna õpib töökohapõhises õppes üle 2500 õppuri, kelle keskmine vanus on 38,8 aastat ning nad on valdavalt juba õpitavas valdkonnas töötavad inimesed, kes soovivad end erialaselt täiendada ning saada kutsekvalifikatsioon või koolitunnistus. Samas on meil terve hulk noori, kellel puudub erialane väljaõpe ning kes peale keskhariduse omandamist siirduvad edasiste õpingute asemel pigem tööturule, et saavutada majanduslik sõltumatus.

Vastuvõtt kolmele erialale toimub pilootprojekti  „Gümnaasiumi lõpetanud ja ilma erialase väljaõppeta noored töökohapõhisesse õppesse“ raames, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Rohkem infot töökohapõhise õppe ja kandideerimise kohta leiab www.kutseharidus.ee.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Kutsekoolide õpilased on oma õpingutega väga rahul

Parima sõiduautotehniku tiitli püüdjad peavad lahendama mitmeid teoreetilisi ülesandeid ning panema proovile ka oma praktilised oskused. Võistlused toimuvad kahes grupis: esimeses võtavad mõõtu 1. kursuse autoerialade õpilased ning teises grupis asuvad võistlustulle 2. ja 3. kursuse autotehniku eriala õpilased.

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli direktori Enn Roosi sõnul on selline võistlus väga oluline, sest lisaks parima noore sõiduautotehniku valimisele on see koht, kus koolide õpetajad saavad omavahelisi kogemusi jagada ning tänu sellele ka autoõpetuse taset tõsta ja ühtlustada. „Autoremondi alad on noorte seas üsna populaarsed, kuid kuna masinad muutuvad aina keerulisemaks, siis peavad ka spetsialistide teadmised olema tasemel,“ ütles Roosi.

Sõiduautotehnik õpib sõiduautode remondi- ja hooldustehnoloogiaid (juhtimisseadmed ja veermik, jõuallikad ja jõuülekanded, tehnohooldus ja diagnostika, mootorielektroonika ja kliimaseadmed). Kasutab diagnostikaseadmeid auto arvutivõrgu, elektri- ja mugavussüsteemi vigade leidmisel.

Võistlus toimub Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis neljapäeval, 31. mail ning reedel, 1. juunil. Parimaid autasustatakse teisel päeval kell 15.

Kõik huvilised on oodatud võistlejatele kaasa elama ja sõiduautotehnika valdkonnaga tutvuma! Võistluse lisainfo ja ajakava leiab siit.

Sõiduautotehnikute kutsevõistlust korraldab SA Innove koostöös Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooliga. Võistluse läbiviimist toetavad Autokutseõppe Liit, Amserv, Scania, Peugeot, Eesti Tehnoülevaatajate Liit, Thule, KGK, Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: SA Innove

Foto SA Innove

Samal teemal:

• Parim noor aednik on Jaano Oras Räpina Aianduskoolist
• Selgusid Eesti parimad noored raamatupidajad

Vanem põlvkond on harjunud, et  teadmiste omandamise mõõdupuuks on hinded. Seda on nimetatud ka traditsiooniliseks hindamismeetodiks: õpetaja annab õpilasele teadmise, õpilane õpib ja järgneb teadmiste kontroll.

Kujundava hindamise põhimõte on toetada õpilase arengut tihedama tagasisidestamise kaudu kogu õppeprotsessi vältel – uue teadmise omandamine on justkui jagatud väiksemateks sammudeks, mida õpilane ja õpetaja koos jälgivad ning mille tulemusena on õpilane enne lõplikku teadmiste kontrolli või hinde saamist oma tasemest rohkem teadlik.

Loe edasi ERR Novaatorist.

Allikas: ERR Novaator

Samal teemal:

• Kujundavast hindamisest eKoolis
• Kõrgharidusseaduse eelnõu toetab õppijakesksust

„Aasta e-kursuse valik oli ütlemata raske, kuna tänavune konkurss oli tõesti tihe,“ ütles e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru juht Marge Kusmin. Aasta e-kursuse nominendid valiti välja „E-kursuse kvaliteedimärk 2018“ taotlusvooru esitatud kursuste seast. 

Aasta e-kursuse stipendiumi pälvis kursus „Piima ja piimatoodete kvaliteet ning ohutus“, mille autoriks on Eesti Maaülikooli õppejõud Kadrin Meremäe. 

Hindamismeeskonna sõnul on tegemist suurepärase kursusega, mida võib eeskujuks tuua teistelegi. See on visuaalselt meeldiv ning selle keelekasutus on hea ja sõbralik - ehkki terminoloogiat on palju, on kursus ka tavalugejale arusaadav. See on loogilise ülesehitusega ning asjakohaste illustratsioonidega ning arusaadavas teaduskeeles loodud. Kursusel on õppijate motiveerimiseks ja toetamiseks kasutatud erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Ka õppijad tõstsid esile õppejõu aktiivsust ja põhjalikkust individuaalse tagasiside andmisel foorumites. 

„Aasta e-kursus 2018“ tiitlile kandideeris veel 13 kursust: Tallinna Tehnikakõrgkooli kursus „Andme- ja tekstitöötlus“, Eesti Maaülikooli kursus „Ehitusgeodeesia alused“ (MI.0122), Tartu Ülikooli kursus „Elektroonikast puust ja punaseks“, Eesti Maaülikooli kursus „Geodeesia I“ (MI.1880), Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledži kursus „Infotehnoloogia eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid“, Eesti Maaülikooli kursus „Inimese hügieen ja tervis“, Tartu Ülikooli kursus „Kuidas võõras kultuuris ellu jääda“, Tartu Ülikooli kursus „Nüüdisaegne õpikäsitus“, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kursus „Õiguse alused“, Tartu Ülikooli kursus „Programmeerimise alused II“, Tartu Ülikooli kursus „Robootikast puust ja punaseks“, Tallinna Tehnikakõrgkooli kursus „Täiendav inglise keele õpe“. 

Ühtekokku esitati tänavu e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru 45 taotlust kutse- ja kõrgkoolidest. 
Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati 37 kursust. Kvaliteedimärke jagus üheksasse kooli. Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tartu Ülikooli tunnustati mõlemat 10 kvaliteedimärgiga. 

„Selle aasta taotlusvooru tulemustest saab öelda, et konkursil osalenud õppejõud ja õpetajad on e-õppe põhimõtted omaks võtnud,“ ütles e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru juht Marge Kusmin. „Aasta-aastalt on kvaliteedimärgi saanute protsent taotlejate hulgas kasvanud.“

Tänavused kvaliteedimärgi saajad leiab siit. 

Foto: HITSA ja Unsplash, Katrin Leinfeller.

Samal teemal:

• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt
• Selgunud on e-kursuse kvaliteedimärgi saajad

Arengukoostöö projekti raames valmis mudel, millele toetudes saab viia läbi uuendused Ukraina kutseharidussüsteemis.

Kahe aasta jooksul töötasid tihedalt koos Innove, kuus Volõõnia oblasti ja viis Eesti kutsekooli. Kaasatud olid nii Ukraina kui ka Eesti haridusministeerium ning  Euroopa Koolitusfond (ETF). Projekti vältel toimusid mitmeid õppereisid Eestisse ja Ukrainasse, kus Eesti koolid jagasid oma kogemusi Ukraina kolleegidele nii kooli juhtimise, õppekavade uuendamise kui ka õpetajate koolituse osas. Eesmärk oli luua õpikeskkond kutsehariduse uuendamiseks nii kooli kui ka oblasti tasandil, kaasates tööandjaid ja ministeeriumi. Lõpptulemusena valmis terviklik  lähenemine, mida saab kasutada kogu riigi kutsehariduse reformimiseks. Kavandamisel on ka jätkuprojekt, mis toetab Ukraina  kutsehariduse reformimise järgmisi samme.  

„Me ei kopeeri Eesti kogemust, me otsime oma arenguteed. Tänu Eesti kolleegidele saime endale motiveerituid juhte ja õpetajaid, kes on valmis muutusteks ja uuteks väljakutseteks. Oleme tänulikud vahetu kogemuse eest valdkondades nagu kvaliteedi tagamine, elukestev- ja töökohapõhine õpe. Mõistame nüüd paremini, milline peaks olema kaasaegne õpikeskkond, mis vastab nii üksikisiku kui ka ühiskonna nõuetele, “ lausub  Zoja Parfenjuk, Volõõnia oblasti kutseõppekeskuse direktor.

Innove rahvusvahelise koostöö keskuse juht Lea Orro võtab saadud kogemuse kokku järgmiselt: „Projekti käigus toimus palju koolitusi ja  arutelusid ning rõõm on tõdeda, et oleme suutnud esile kutsuda mõtteviisi muudatuse volõõnialaste suhtumises õpetamisse, tööturu osapooltega koostöösse ja kooli juhtimisse. Oleme ka ise õppinud, eelkõige seda, kuidas on  võimalik õpetada, kui sul on minimaalsed ressursid,“ tõdeb Orro. 

Sihtasutuse Innove eestvedamisel sai kaks aastat tagasi alguse arengukoostöö projekt „Eesti kogemuse jagamine Ukraina kutsehariduse reformide toetuseks Volõõnia oblastis“, mida rahastas Eesti Vabariigi Välisministeerium. Projekti partneriks valiti Lääne-Ukrainas asuv Eesti suurune Volõõnia oblast, kellega koos töötati välja kutsehariduse reformimise mudel. Ukraina Haridus- ja Teadusministeeriumis esitleti loodud mudelit, kirjeldades ettevõetud samme ja ka perspektiive, mis võiksid olla aluseks edasiseks kutsehariduse arengu toetamiseks ja planeerimiseks. 

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Oskuste festival “Noor meister 2018“ inspireeris tuhandeid kooliõpilasi ja kinkis Eestile 100 noort meistrit