Võistlusel osalevad 14- kuni 30-aastased küberturbehuvilised. Iga võistleja peab kindla aja jooksul lahendama neli ülesannet. Projekti eesmärk on populariseerida küberturvalisuse teemalist haridust ning karjäärivõimalusi, leida noori küberspetsialiste ning pakkuda võimalusi küberturvalisuse oskuste arendamiseks.

Võistluse erinevate alagruppide 50 parimat kutustakse edasi põhivõistlusele, mis toimub 12. juunil TTÜ IT Kolledžis Tallinnas. 

Küberolümpia kui terviku idee autor, ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministeerium. Peatoetaja Eesti Interneti Sihtasutus paneb välja Eesti meeskonna osalemise rahvusvahelisel võistlusel European Cyber Security Challenge 2018. Võistluse viivad läbi Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Kaitseväe Küberharjutusväljak. 

Allikas: korraldajate info. Foto: Markus Spiske, Unsplash.

Samal teemal:

• Kümme noort küberkaitse talenti Eestist osaleb võistlusel European Cyber Security Challengel
• Küberolümpial selgitati välja parim arvutisüsteemide kaitsja Eestis
• Küberolümpia eelvooru tulemused on selgunud

„Tahame konverentsiga tuua kohalikku turismisektorisse uusi ideid, hingamist ja vaatenurki,“ rääkis konverentsi korralduse eestvedaja ametikooli direktor Neeme Rand. „Turist ei tule piirkonda vaid üht ettevõtet külastama. Me võtame oma külalisi vastu koos ja seetõttu tahame ka konverentsi raames kohalikku turismialast koostööd ärgitada.“

Konverentsil esinevad hotelliettevõtja Christiane Keller Ida-Prantsusmaa väikelinnast Kaysersbergist ja Asdis Oskarsdóttis Vatnsdal Islandi turismikoolist. 

Saaremaa-väliseid mõtteid toovad Tallinnas elav sakslasest reisikorraldaja Volker Röwer, belglasest Olde Hansa peakokk Emmanuel Wille ja Ida-Viru Ettevõtluskeskuse turismikoordinaator Kadri Jalonen.

Tutvustatakse ka maakonna uusi turismiobjekte: Thule Koda ning WOW keskust.

Avasõnad ütleb Saaremaa vallavanem Madis Kallas. 

Konverentsi modereerivad Iirimaalt Saaremaale elama tulnud ametikooli õpetaja Ian Pettersson ja ametikooli giidi eriala õppija Kadri Keert.

Konverentsi töökeelteks on inglise ja eesti keel. Konverents on sünkroontõlkega.

Konverentsi kaasrahastab Euroopa Liit piirkondlike algatuste tugiprogrammist PATEE, mille eesmärgiks on majandusaktiivsuse sh tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuses kasv väljaspool suurlinnu ja nende lähiümbrust.

Konverentsi korraldavad Kuressaare Ametikool, SA Saare Arenduskeskus ja SA Saaremaa Turism. Konverents algab 28. märtsil kell 10.30 ametikooli saalis K4.

„Loodan, et konverentsipäeva lõpuks oleme teadlikumad rahvusvahelistest turismitrendidest ning tekkinud on mõtted uute turismiteenuste loomiseks,“ rääkis Rand.Konverentsi päevakava ja registreerumisinfoga saab tutvuda Saare Arenduskeskuse veebilehel: http://sasak.ee/est/projektid/turismikonverents-2018.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Eesti Teadusagentuuri, Eesti Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud teaduse populariseerimise konkursil 2017 pälvis  Horisondi meeskond ajakirja digiteerimise ja avalikkusele kättesaadavaks muutmise eest teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas II preemia. 

Enne kõikide ajakirjanumbrite digiteerimist olid Horisondi kodulehel kättesaadavad vaid valitud artiklid. Nüüd on kõikide aastakäikude numbrite sisu aastase viibega DIGAR-is huvilistele vabalt sirvida, süüvida, lugeda ja vaadata. 

Peatoimetaja soovitab

Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt, millal võiks õpetaja Horisondi lugemist õpilastele kindlasti soovitada ja ajakirja ainetunnis kasutada?

Mäletan oma põhi- ja keskkoolipõlvest ehk 1990. aastate teisest poolest, kuidas Horisondid olid bioloogias, geograafias, füüsikas  ja ajaloos õppetöö lahutamatu osa. Seda eeskätt uurimistööde ja referaatide allikmaterjalina. Samas, kuna mul tuli väisata omal ajal ikka ja jälle ka geograafia ja ajaloo olümpiaade, siis tuli ka nendeks valmistumisel virnade viisi Horisontidest valitud lugusid lugeda. Tean, et vahepeal pole midagi muutnud ja Horisondid on tänasel infouputuse ajastul tänu usaldusväärsusele õppetöös endiselt au sees. Tõsi, asi on  selle poolest lihtsamaks läinud, et nüüd ei pea tingimata raamatukokku ajakirjadest vajalikke artikleid otsima minema, vaid ajakirjanumbreid saab tänapäevasel moel vabalt ka digiarhiivi DIGAR keskkonnas (www.digar.ee) nii koolis kui kodus elektrooniliselt sirvida ja alla laadida.  

Horisontide leidmine digitaalarhiivist on väga lihtne: piisab ainuüksi pealkirja sisestamisest digar.ee otsinguväljale. Ühtlasi on ajakirja võimalik leida DIGAR-i perioodika loodus- ja täppisteaduste rubriigist või perioodika alajaotuse tähestikulisest ülevaatest. Samas viitavad lingid DIGAR-is arhiveeritud Horisontidele ka Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (erb.nlib.ee) ning elektronkataloogis ESTER (ester.ee). 

DIGAR-is on võimalik teha Horisondi sisuotsingut nii väljaande avatud numbri siseselt kui kasutada detailsemat otsingut rohkemate ajakirjanumbrite sisus. Viimasel juhul tuleb märkida pealkirja lahtrisse Horisont, määrata ilmumisaeg, millisest ajavahemikust on soov otsingut teostada, ning teksti väljale tuleks sisestada otsitav autor, artikli pealkiri või näiteks mõni artiklis esinev fraas.

Märkimist väärib, et DIGAR-i vaaturis on võimalik avatud Horisondi lehekülgi ka kordades suurendada ning vaadelda näiteks piltide või jooniste huvitavaid detaile täpsemalt, kaotamata seejuures pildi teravuses. 

DIGAR-is olevate Horisontide kasutamiseks ei ole huvilisel tingimata vaja digitaalarhiivi sisse logida ega ennast Rahvusraamatukogu kasutajaks registreerida. Sel juhul ei ole aga võimalik kasutada digitaalarhiivi isikustatud teenuseid (järjehoidjate lisamine, lugemisriiul). Näiteks lugemisriiulit on võimalik ka teistega jagada – riiuli nägemiseks ning kasutamiseks ei pea viite saajad olema rahvusraamatukogu lugejad. Just seda võimalust kasutavadki õppejõud tihti oma õpilastele õppematerjalide jagamiseks.

Praeguseks on selgunud, et rahvas on digiteeritud Horisondid väga suure huviga vastu võtnud. Kõik ajakirjad said DIGAR-isse üles mullu jaanuaris ning Rahvusraamatukogu andmetel  on selles keskkonnas Horisonte sirvitud või alla laetud enam kui 21 000 korda. Kui keskmiselt on iga ajakirjanumbrit alla laetud 20 korda, siis paljusid numbreid isegi üle 100 või 700 korra.

Õpetaja kogemus

Jõhvi Gümnaasiumi keemiaõpetaja Kristelle Kaarmaa on Horisonti oma tundides sageli kasutanud. „Olen tegev keemiaõpetaja ning kasutan ajakirja Horisont oma töös pidevalt. Ajakirjast olen leidnud täiendavat informatsiooni, huvitavaid näiteid, fotosid, fakte jne tundide ettevalmistamiseks. Samuti olen õppeotstarbel mõnda artiklit paljundanud ja oleme seda tunnis koos õpilastega analüüsinud või lasknud rühmadel arutleda ja diskuteerida loetu üle. Ühtlasi on ajakiri õpilastele abiks näiteks referaatide ja esseede koostamisel. Lisaks nimetatule sobib ajakirja kasutada ka olümpiaadiks valmistudes,“ jagab ta oma kogemust. 

Seitse ajakirja tunnis

Ulvar Käärt, miks Horisondi digiteerimisega nii kaua aega läks? 

Kõige keerulisem ja ajamahukam protsess oligi kõikide ajakirjade viimsest kui ühest kaane- ja leheküljest ehk kokku ligi 25 000 küljest skanneri all elektroonilise koopia tegemine. 

Kogu protsess hakkas pihta sellega, et ajakirjad tuli välja kärutada Rahvusraamatukogu keldrikorrusel asuvast arhiivkogust. Kuna trükiseid hoitakse seal jahedas, tuli lasta ajakirjadel enne digiteerimist nelja tunni jagu soojeneda, et paber toatemperatuuriga kohaneks. Alles siis sai Horisondid digiteerimiskeskusesse tuua ja neist skanneriga esikaanest tagakaaneni lehekülg lehekülje haaval digitaalkoopia teha. Lehekülgede keeramine käis käsitsi. Tõsi, tänapäeval on juba olemas ka robotskannereid, millel lehekülgi pöörab „vaakumnäpp“, kuid viimaste töö jätab siiski soovida. Inimese näpp olevat selliseks tööks ikka kõige parem!

Keskmiselt jõudsid rahvusraamatukogu nobedad digiteerijad digiteerida seitse ajakirja tunnis.

Kui digitaalkoopiad tehtud, oli vaja nende esialgseid faile enne DIGAR-is avaldamist töödelda ja sobivasse mõõtu lõigata. Samas kontrolliti digiteeritud materjale ka spetsiaalse  arvutiprogrammiga. Mõnigi kord tuli välja, et osadest digiteeritud Horisontidest olid üksikud leheküljed puudu – keegi oli huvipakkuva loo kunagi ajakirjast lihtsalt välja rebinud. Sel juhul tuli välja otsida uus Horisont, millest sai ka puuduolevate külgede koopiad teha.

Kogu suur ettevõtmine oleks jäänud tegemata, kui seda  poleks toetanud Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Teadusagentuur.

Oleme Koolielus varem tutvustanud ka kahte tasuta äppi – Horisondi pileveaabitsat ja Eesti Looduse teoaabitsat. Kas äpid on oma kasutajaskonna leidnud?

Horisondi pilveaabitsa on endale nutitelefonisse tõmmanud ligi 5000 kasutajat, Eesti Looduse teoaabits on leidnud ligi 1000 kasutajat.

Fotod: Ulvar Käärt.

Samal teemal:

• Kutsume osa võtma teaduse populariseerimise projektikonkursist 2018
• Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene Ergma

Viiendal juubelihooajal said Negavatile ideid esitada kõik 18-30 aastased noored olenemata haridusest ja elukohast. Esitajate seas oli nii kõrg- ja kutsekoolide õppureid ning gümnaasiumide õpilasi. Aga ka töötavaid täiskasvanuid, näiteks disainereid, IT-spetsialiste, õpetajaid ja insenere.

Saabunud ideede hulgas oli nii ressursse säästvaid tooteid ja teenuseid kui ka keskkonnaalast teadlikkust tõstvaid kampaaniaid. Mitu ideed olid seotud toidu liigtarbimise ja äraviskamise vältimisega. Samuti olid paljud projektid seotud keskkonnasõbraliku elektrienergia tootmisega, näiteks soovitakse seda teha jõusaali trenažööri ja pesumasina trumli liikumisest, päikesest või korstna tõmbetuulest. Konkursile esitati mitmeid uusi rakenduste ideid, põnevaid keskkonnasäästlikke tootearendusi ning avalikkuse laiemat teadlikkust tõstvaid kampaaniaid.

Kolmapäeval, 7. märtsil valib hindamiskomisjon saabunud ideede seast kuni 13 parimat, kes pääsevad konkursi teise etappi. Hindamiskomisjoni kuuluvad KIKi nõunik Hannu Lamp, programmispetsialistid Ulvi Tuisk ja Grete Saarniit ning analüütik Tanel Liiv. Samuti Keskkonnaministeeriumist nõunikud Ivo Krustok ja Johanna-Maria Siilak ning peaspetsialistid Karen Silts ja Mihkel Krusberg. Lisaks pääsevad kaks projekti edasi rahvahääletuse tulemusena, mis toimub Negavati kodulehel 9.-11. märtsil.

Edasipääsenuid ootab 17.-18. märtsil ees seminar, kus koolitaja Mart Kikase ja ekspertide käe all ideed juba reaalsemaks vormitakse. Seejärel valib hindamiskomisjon välja seitse nutikamat ja läbimõeldumat projekti, kes oma ideed testima asuvad. Parimatest parimad selguvad 31. mail toimuval Negavati superfinaalil. Esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks.

Rohkem infot Negavati konkursi kohta leiab Negavati kodulehelt ja Facebooki lehelt. Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa keskkonda.

Allikas: Keskkonnainvesteeringute Keskus

Samal ajal:

• Negavatt kingib Eestile nutikaid ressursisäästu ideid
• Parim Negavati meeskond teeb põhust nõusid

Haridus- ja Teadusministeerium kutsus ProgeTiigri programmi ellu 2012. aastal eesmärgiga tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi, et digivõimaluste teadlik ning tark integreerimine õppetöösse oleks aastaks 2020 reaalselt toimunud, ja seda ka kõige kaugema maanurga kõige väiksemas koolis. „ProgeTiigri programm on üks esimesi omalaadseid ettevõtmisi, kus nii laiahaardeliselt tehnoloogiahariduse arengusse riigi tasandil panustatakse,“ selgitas ProgeTiigri programmijuht Kristi Rahn. „Viie aasta möödumisel programmi käivitamisest tahame esile tõsta ja tänada aktiivsemaid õpetajaid, kes on aidanud edendada tehnoloogiaharidust Eestis, samuti teha vahekokkuvõtet programmi senisest mõjust ja ulatusest, aga vaadata ka tulevikku.“

Viie aasta jooksul on programmi raames soetatud 446 koolile ja lasteaiale enam kui 830 000 euro eest seadmeid nii robootika, programmeerimise, 3D-modelleerimise kui ka multimeedia õpetamiseks. Lisaks on tähelepanu pööratud õpetajate tehnoloogilise kirjaoskuse suurendamisele, ProgeTiigri koolitustel on osalenud üle 4100 tegevõpetaja.

Programmi üheks olulisemaks tulemuseks on kõigisse Eesti maakondadesse loodud haridustehnoloogide ja õpetajate võrgustikud, kus sajad inimesed toetavad tegevuste läbiviimist ka maakondlikul tasandil. Võrgustiku toel on valminud ProgeTiigri veebipõhine kogumik (www.progetiiger.ee) õppematerjalide, juhendite ning õpistsenaariumitega, mida iga õpetaja saab oma tunnis kasutada.

Programmi järgmise kolme aasta eesmärk on kaasata varasemast rohkem kohalikke omavalitsusi, et jõuda ka nende õppeasutusteni, kes on seni kõrvale jäänud. Endiselt on puudu süsteemsetest digitaalsetest õppematerjalidest, selle lünga täitmiseks on 2018. aastal valmimas digiõpikud I ja II kooliastmele. „Digioskuste arendamine peab saama õppetöö loomulikuks osaks. Igal õpilasel ükskõik kus Eestimaa osas peab olema võimalus juba koolis omandada tööturul vajalikku tehnoloogilist kirjaoskust, sest see on üks 21. sajandi oskustest, milleta enam hakkama ei saa,“ lisas Rahn.

ProgeTiigri programm on saanud ka rahvusvahelise tunnustuse, kui 2016. aastal valis Euroopa Komisjon programmi parimate digioskusi arendavate projektide hulka Euroopas. „ProgeTiiger pakub suurt huvi välisdelegatsioonidele, kes Eestit väisavad,“ ütles Kristi Rahn. „Need teemad on olulised ja aktuaalsed mujalgi, meie kogemusest tullakse õppima nii Euroopast kui Aasiast.“

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) koordineeritud ProgeTiigri programm on keskendunud tehnoloogiahariduse lõimimisele õppetöösse, eesmärk on äratada õppijates huvi inseneriteaduste, disaini, tehnoloogia ja IKT valdkondade vastu ning toetada laste tehnoloogilist mõtlemist ja taipu, et neist saaks tehnoloogia loojad mitte ainult tarbijad. Tutvu lähemalt ProgeTiigri programmi tegevuste, toetust saanud õppeasutuste ja soetatud seadmetega HITSA kodulehel: http://www.hitsa.ee/ikt-haridus/progetiiger  

Samal teemal:

• Martna Põhikoolis oli veebruaris kolm digisündmust
• Selgunud on ProgeTiigri seadmete taotlusvooru tulemused

Küsitluskava saab täita nii eesti kui vene keeles kuni 24. maini.

„Ülevaade ühe noorte põlvkonna pärimusest võimaldab jälgida ja uurida ühiskonnas praegu toimuvaid protsesse, mõista paremini õpilaste elus aktuaalseid hirme, uskumusi ja unistusi,“ ütles „Koolipärimus 2018“ projektijuht Reet Hiiemäe. „Korraldajad soovivad aktsiooniga näidata, et õpilaspärimus on elav ja ehe osa eesti kultuurist, millel on oma koht siinses elus ja identiteedis ka tulevikus.“

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna eestvõtmisel toimuva projekti patroon on kirjanik Mika Keränen ja „Koolipärimus 2018“ valiti üheks Euroopa kultuuripärandiaasta sündmuseks. Kogumisaktsiooni põhifaasi valmistas ette detsembris toimunud pilootfaas, mille käigus laekus umbes 300 täidetud küsitlusankeeti. Juba enne põhifaasi ametlikku algust on õpilased jõudnud täita veel 200 uut ankeeti.

Parimatele õpilastele ja õpetajatele on ette nähtud mitmesugused auhinnad. Kogumisaktsiooni koduleht koos osalemisjuhiste ja küsitluskavaga asub veebiaadressil http://folklore.ee/kp.

Projekti läbiviimist on toetanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond Eesti-uuringute Tippkeskuse kaudu, Hasartmängumaksu Nõukogu, Euroopa kultuuripärandiaasta, samuti on õla alla pannud Rahvusooper Estonia, teater Vanemuine, Apollo, Eesti Meremuuseum, Lennusadam, Viiking Spaa Hotell, Estonia Spa ja Megazone.

Euroopa kultuuripärandiaasta mõte on innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit ja innustada pärandit edasi kandma. Vaata täiendavat teavet: www.parandiaasta.ee.

Allikas: Eesti Kirjandusmuuseumi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kirjandusmuuseum ootab õpilastelt koolipärimusi
• Lastekirjanduse keskuses käsitletakse lastekirjanduse ja ajaloo suhteid
• Eesti mäluasutused allkirjastavad Rahvusraamatukogus avaliku omandi manifesti

Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit tähistas Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva üleriigilise koguperefestivaliga „Noor insener“. Festival virgutab noorte loovust ja ettevõtlikkust ning arendab nende oskusi probleeme lahendada.

Sündmusel osalejate ülesanne oli panna tööle 100 masinat nii, et igas masinas käivituksid mitmed ahelreaktsioonid. Tehnoloogiakasvatuse Liidu juhatuse esimehe Mart Soobiku sõnul sümboliseerib ahelreaktsioonimasinate ehitamine Eesti noorte aktiivsust ja nutikust: „Võimekus panna ühiselt tegutsedes kokku väikestest asjadest suur ja keeruline teos on kahtlemata tõestus meie noorte andekusest ja nutikusest.“

Soobiku sõnul oli noorte huvi festivali vastu suur. Festivalil osalesid meeskonnad Eestimaa erinevatest piirkondadest. Samuti osalesid nii põhikoolide, huvialakoolide, kutseõppeasutuste kui ka ülikoolide meeskonnad.

Festivali eesmärk on kasvatada noortes huvi tehnoloogia, tehnikateaduste ning inseneri elukutse vastu. Festivali korraldamisele panid õla alla tööriistafirma Stokker ja tehnoloogiaettevõte Net Group, pidades oluliseks noorte inseneride tuleviku ja hariduse edendamist.

„Usume, et noortes tuleb huvi tehnoloogia- ja inseneriteaduste vastu äratada juba noores eas. Peame oluliseks aidata kaasa noorte nutikate talentide leidmisele ja toetamisele, kellest võiksid saada tuleviku tipptegijad,“ sõnas Net Groupi tegevjuht Priit Kongo.

Festival toimus Tallinna Lauluväljaku sammassaalis. Kohapeal said külastajad esitada noortele masinate kohta küsimusi ja hääletada parima meeskonna poolt. Festivalil tunnustati rahva lemmikut ja kõige ökonoomsemat masinat.

Lisainfo:

Mart Soobik, Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu juhatuse esimees

Kõikide veebiseminaride viited leiad HITSA kodulehelt>>

HITSA korraldab õpetajatele ja haridustöötajatele veebiseminare alates 2013. aastast. Kõik toimunud veebiseminarid ja ka muud salvestused on järelvaadatavad HITSA YouTube kanalis.  

Samal teemal:

• Registreeru Võrgustik Võrgutab seminarile "Koostöös peitub jõud"
• Tule testi uusi veebikeskkondi!

Tähtis on ka keeleoskuse tase – heal tasemel keeleoskus toob üldjuhul kõrgema palga kui keskpärane oskus.

Ministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul kinnitab analüüs, et mitmekeelsus on väärtus. „Võõrkeelte oskamise vajadust rõhutame ka uues, praegu koostatavas Eesti keelevaldkonna arengukavas. Tahame, et võõrkeeleõpe oleks senisest mitmekesisem nii keelte valikute kui ka õppimisvõimaluste mõttes ning Eestis oleks rohkem inimesi, kes oskavad mitut võõrkeelt,“ ütles Kärtner.

Analüüsis „Võõrkeelte oskuse roll tööturul“ hinnati keelteoskuse mõju palgale, arvestades erinevaid taustatunnuseid: haridus, vanus, sugu, emakeel, tegevusvaldkond, ametirühm, ettevõtte suurus ja elukoht.

Analüüsi tulemuste kohaselt on Eesti inimeste jaoks oluline osata ennekõike inglise ja soome keelt, arvestades ka võimalust töötada välismaal (peamiselt Soomes). Soome keele oskus on Eesti tööturul palganumbrit suurendav tegur üksikutes tegevusvaldkondades, näiteks majutuses ja toitlustuses ning hulgi- ja jaekaubanduses.

Eesti tööturul on kasulikum inglise keele oskus, mis tasub end ära enamikus valdkondades. Kõige rohkem on inglise keele oskusest kasu juhtidel, tippspetsialistidel ja ametnikel, valdkondadest enam majutuse ja toitlustuse, info ja side ning kinnisvara-alase tegevuse valdkondades. Rahvusvahelist tööturgu silmas pidades tuleks inglise keel omandada vabalt valdamise tasemel, Eesti tööturul pole inglise keele vabalt valdamise eelis keskpärase keeleoskuse ees kuigi suur.

Edukust tööturul parandab ka vene keele oskus. Vene keelt oskaval inimesel on paremad võimalused tööd leida, kuid palgalisa annab vene keele oskus vaid teeninduses ja müügitöös.

Mitme võõrkeele oskusest tulenev palgalisa on suurem muukeelse elanikkonna hulgas. Samas on vene ja muu emakeelega elanikkonna võõrkeelte oskus oluliselt kehvem kui eesti emakeelega inimestel.

Inimeste võõrkeelte oskust ja hinnanguid oma keeleoskusele on küsitud rahvusvahelises täiskasvanute oskuste uuringus PIAAC. Eesti tööealiste elanike hulgas on kõige rohkem – 81% vene keelt mingil tasemel oskajaid. Inglise keelt räägib vähemalt keskpärasel tasemel iga teine inimene ehk 51% Eesti elanikest. Soome keele oskajaid on 16% ja saksa keele oskajaid 10%.

Ühe võõrkeele oskajaks peab ennast 45% Eesti inimestest. Kahte võõrkeelt räägib 34% ning kolme või enamat võõrkeelt 16% elanikest. Samas leidub inimesi, kes ei oska ühtegi võõrkeelt.

Analüüsi aluseks on enamjaolt PIAAC-i (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) andmed, millega on seotud Eesti Hariduse Infosüsteemi jt teiste registrite andmeid.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Chalres Koh.

Samal teemal:

• Aasta parimad võõrkeelealased teod on seotud õpilasvahetuse, muusika ja Skype’iga
• Tööturul vajaliku keelteoskuse arendamisse suunatakse üle 800 000 euro