„See on suur au ja tunnustus kõigile, kes on Eesti WorldSkills liikumises osalenud ja seda vedanud. Võime olla uhked, et Eesti panust on märgatud ka rahvusvahelise organisatsiooni tasandil. Usun, et see rõhutab kutsemeisterlikkuse väärtust kogu Eesti ühiskonnas tänavusel oskuste aastal,“ ütles SA Innove hariduse agentuuri juhataja ja rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste tehniline delegaat Tanel Oppi.

Koos Tammelehega andsid vande ka Namiibia ja Macao Hiina noored, kes kinnitasid kõikide võistlejate nimel, et võistlevad ausalt, eetikakoodeksi ja WorldSkills’i väärtusi järgides. Õiglaste hindamispõhimõtete järgimist kinnitasid kõikide kohtunike nimel ka Araabia Ühendemiraatide, Costa Rica ja Austraalia rahvusvaheliste võistluste eksperdid. 

Erik Tammeleht 

„Kui vande andmise ettepanek mulle tehti, olin väga üllatunud. Võimalus nii väikest riiki nagu Eesti kogu maailmale tutvustada on suur au. Minu nõusolek tuli pikemalt järele mõtlemata ning olen valmis lavale minema,“ ütles Tammeleht, kes andis vande eesti keeles.

Kokku esindab Eestit 15.-18. oktoobrini toimuvatel võistlustel seitse noort meistrit viiel võistlusalal: mehhatroonikas Jürgen Alekand ja Arnold Kuusklaid (Tallinna Tööstushariduskeskus), ehitusviimistluses Alisa Larina (Tallinna Ehituskool), maastikuehituses Mairold Mänd ja Erik Rüütel (Räpina Aianduskool), plaatimises Jaanus Steinfeldt (Tallinna Ehituskool) ja restoraniteeninduses Erik Tammeleht (Pärnumaa Kutsehariduskeskus).

Esmakordselt toimub WorldSkills’il 14.-15. oktoobril ka rahvusvaheline tehnilise ja kutsehariduse ning väljaõppe (TVET) noortefoorum, kus Eestit esindab Tallinna Teeninduskooli kokaeriala õpilane Märten Kadu.

44. WorldSkills’i võistlused toimuvad 15.-18. oktoobrini Abu Dhabi riiklikus messikeskuses (ADNEC), kus 51 võistlusalal osaleb 1256 noort ligi 60 riigist üle maailma. WorldSkills 2017 võitjaid autasustatakse võistluste lõputseremoonial neljapäeval, 19. oktoobril.

Eesti võistlejad osalevad ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills kuuendat korda ning on seni koju toonud kuus kutsemeisterlikkuse medalit (Medallion of Excellence). 

Allikas ja fotod: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Ülemaailmsetel noorte kutsemeistrivõistlustel Abu Dhabis esindab Eestit seitse võistlejat

Otseülekannet saab jälgida algusega kell 10.00 HITSA kodulehel: http://hitsa.ee/uritused/vorgustik-vorgutab-seminar-digipoorane-kool

Seminari kava leiab siit: https://koolitus.hitsa.ee/training/1305

Seminaril otsime vastust küsimustele, mis on digipööre õppeasutuses, kellest või millest see algab ning mis toetab digipöörde läbiviimist. Arutleme, millest peaks alustama digipöörde kavandamisel, kuidas kaasata õpetajaid ning kui palju digipöörasust koolis üldse mõistlik on. Seminari pealkiri on inspireeritud Ilmar Tomuski raamatust „Digipöörane kool“.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Seminari "Võrgustik võrgutab" uued videod ja ettekanded nüüd veebis
• Kuidas luua digitaalset õppematerjali
• Hüpe hüperreaalsusesse

Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo sõnul on küsimus töökohapõhise õppe ja praktikate kvaliteedist muutunud Euroopa Liidu kutseharidusmaastikul järjest tähtsamaks. "See on oluline mitte ainult hariduse ja tööelu tihedamaks sidumiseks, vaid ka täiskasvanute oskuste täiendamiseks, kes on juba tööturul aktiivsed,“ ütles Helen Põllo. Ta märkis, et võtmeteemaks on kutseõppeasutuste ja tööandjate vaheline koostöö, et inimesed leiaksid oma oskuste täiendamiseks aega ja motivatsiooni.

Liikmesriikide delegaadid arutasid, kuidas tagada õpetajatele ja praktikajuhendajatele parem tugi ja soodustada koostööd, et tõsta kutsehariduse kvaliteeti. Jagati erinevate riikide edukaid näiteid, nt õpetajate töötamine tööstusettevõtetes ühel päeval nädalas, kohaliku taseme koostöö toetamine koolide ja ettevõtete vahel kohalike õppekavade arendamiseks ning ühised koolitused kutseõpetajatele ja ettevõtete praktikajuhendajatele. Nõustuti, et kõik osapooled vajavad toetavaid stiimuleid, näiteks vastavat karjäärimudelit ja tunnustussüsteemi õpetajatele ja juhendajatele, aga ka toetusi ja ettevõtete ligipääsu erinevatele praktikakorraldusest tulenevatele võimalustele.

Arutati ka kutsehariduse võimalike tulevikustsenaariumite üle. Delegaadid märkisid, et piirid haridussektorite vahel hajuvad: üldharidusse ja kõrgharidusse lisandub kutsehariduse elemente ja kutseharidus muutub akadeemilisemaks. Teine suundumus on individuaalsem lähenemine õppe ja koolituspakkumiste kujundamisel. Nõustuti, et õpetajatel ja koolitajatel on jätkuvalt õpitulemuste kvaliteedi tagamisel põhiroll ja edendada tuleks uusi õpetamismeetodeid.

Pärast koosolekut külastasid delegaadid Tallinna Polütehnikumi, Tallinna Ehituskooli ja Tallinna Teeninduskooli, et tutvuda Eesti kutseõppeasutustega. Külastuse osaks oli ka osalemine dekupaaži, kommikaunistamise ja trükkimise õpitubades.

Kutsehariduse peadirektorite kohtumine toimus Tallinnas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames. Arutelude tulemused on sisendiks 20. novembril Brüsselis toimuvale haridusministrite kohtumisele.

Eesti eesistumise prioriteedid haridusvaldkonnas on õppe nüüdisajastamine kõigil haridustasemetel ning suurema tähelepanu pööramine õppe ja tööturu seostele.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Viimased 10 aastat on Eesti aidanud arendada Gruusia kutseharidust
• Samsung Digi Pass annab 30 kutsekooliõpilasele võimaluse oma projektiideed ellu viia

Tegemist on juba kolmanda kutsehariduse alase projektiga, mida Innove on Gruusias viimase 10 aasta jooksul teostanud. 

Viimase 10 aastaga on Eesti aidanud Gruusial kaasajastada kutseharidust, tagamaks selle jätkusuutlikkus ning vastavus tööturu vajadustega. Erinevate projektide raames keskenduti põhiliselt koolijuhtkonna ja õpetajate koolitamisele, õppekavade arendamisele – koostöös eesti õpetajatega loodi 24 uut moodulit õppekavade uuendamiseks. Lisaks jagati edukaid praktikaid tööandjate ja kutsekoolide koostööst, milles Eesti on eeskujulik näide, samuti tutvustati erinevaid võimalusi kutsehariduse edendamiseks nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt. 

Eelmisel nädalal said Gruusias kokku partnerid Eestist ja Gruusiast, kes on koos töötanud kõige hiljutisema projekti kallal „Eesti parim praktika Gruusia kutsehariduse konkurentsivõime toetamiseks“. Kaheaastane projekt lõpetati konverentsiga Batumis, kus viibisid kõik projektis osalenud osapooled – kokku 17 kutsekooli esindajat nii Eestist kui ka Gruusiast, projekti eestvedaja Sihtasutuse Innove esindajad Katri Targama, Lea Orro, Aili Kõiv ja Kaie Piiskop. Lisaks osales pidulikul lõpetamisel 4. oktoobril Eesti suursaadik Gruusias Kai Kaarelson, Gruusia haridusministeeriumi aseminister Ketevan Natriashvili, Adjara omavalitsuse haridus-, kultuuri- ja spordiminister Inga Shamilishvili  ja Eesti haridusministeeriumi nõunik Erkki Piisang. Osalesid ka Eesti ja Gruusia tööandjate esindajad. Kutsehariduse koostööprojekti finantseeris EV Välisministeerium.

„Oleme töötanud nii Gruusia kutseõppeasutuste kui ka ministeeriumiga, ja meil on hea meel olnud kuulda tänusõnu ja tunnustust  mõlemalt poolt. Ülim tunnustus oli see, et Gruusia ministeeriumi aseminister tuli meid tänama selle pikaaegse koostöö eest, sõites Tbilisit Batumi (üks ots on oma 5 tundi!), et olla meiega tund aega. Samuti väljendas aseminister soovi kutsehariduse projekte jätkata," kirjeldas Lea Orro üritusel valitsevat õhkkonda. 

Kõik kutsehariduse alased projektid Gruusias on hetkel lõpetatud, kuid haridusalane koostöö kahe riigi vahel jätkub. Eesti eksperdid osutavad Gruusia kolleegidele abi ka üldhariduse ja õpetajakoolituse vallas.

Innove rahvusvaheliste projektide kohta leiab lisainfot kodulehelt.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti aitab muuta Gruusia koolid õpilase sõbralikumaks

Kohtumist juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo, kelle sõnul täna algaval kohtumisel keskendutakse eelkõige sellele, kuidas tuleviku töö ja oskused mõjutavad töökohapõhise õppe ja praktikakorraldusega seotud küsimusi. “Kogu kutseõppes on võtmetähtsusega õpetajate ja juhendajate oskused ning teadmised. Kuidas aga muutuvad õpetajate ja juhendajate roll ja kohustused tööstuse digitaliseerimise, innovatsiooni ja uute oskuste valguses, on paljude riikide jaoks  muutumas kutsehariduse kriitiliseks võtmeküsimusteks,” sõnas Põllo.
  
Paaripäevane koosviibimine Eestis annab kutsehariduse juhtidele võimaluse jagada parimaid praktikaid, külastada Eesti kutsekoole kui arutada koos Euroopa ettevõtete ja ametiühingute katusorganisatsioonidega tulevikutrendide ja 2020+ visioonide üle.

Kutsehariduse peadirektorite kohtumine toimub Tallinnas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames. Haridusvaldkonnas keskendub Eesti eesistujana õppe nüüdisajastamisele kõigil haridustasemetel ning hariduse ja töömaailma seostele.

Eesti eesistumise hariduse, teaduse ja noortevaldkonna prioriteetide ja ürituste kohta saab täpsemalt lugeda siit.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Vastvalminud virtuaaltuurid tutvustavad kutsekoolide tänapäevast õpikeskkonda
• Hinnas on valdkondlikud IT-oskused

Tartu Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia on koos sihtasutusega Garage48 juba neli aastat edukalt korraldanud füüsiliste prototüüpide arendamisele suunatud hackathone. Igal aastal on 48 tundi vältaval üritusel arendatud prototüübiks paarkümmend ideed või lahendust igapäevastele probleemidele.

Aasta lasteaiaõpetajaks tituleeriti Marika Moks Tallinna Rännaku Lasteaiast. Marika inspireerib, on hariduse hing ja kultuuri kandja. Ta usub, et muusika on iga inimese õigus ja kõik on omamoodi andekad. Kõik lapsed saavad olla eeslauljad, kunstnikud, heliloojad ja tantsijad. Marika on selge sõnakasutusega, lahke, rõõmsameelne ja tasakaalukas õpetaja.

Aasta klassijuhataja on Hille-Made Varul Valga Gümnaasiumist. Tema töö klassi juhtimisel on suurepärane näide sellest, kuidas ühendada kahte rahvusgruppi, liita erinevatest kogukondadest õpilasi ning panna nad ühise eesmärgi nimel pingutama. Hille-Made Varul on õpetaja, keda mäletatakse ka siis, kui kooli lõpetamisest on möödas mitukümmend aastat. Ta on hooliv, sõbralik, professionaalne, rahulik, eeskujulik ja motiveeriv.

Aasta klassiõpetajaks nimetati Sirle Persidski Tartu Kivilinna Koolist. Ta on väga energiline, loov ja innovaatiline. Sirle juhitud koolipäevas on raske eristada, mis tunnis parasjagu oled, sest tegevused on omavahel põimitud – loodusõpetuses lauldakse, kehalises kasvatuses õpitakse muuhulgas eesti keelt või matemaatikat. Ta tekitab lastes huvi teemade vastu, räägib põnevalt ning julgustab õpilasi avaldama oma arvamust.

Aasta põhikooli aineõpetajaks kuulutati Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpetaja Lauri Vilibert, kelle suurimaks panuseks võib lugeda kooli tehnoloogiakeskuse rajamist ning robootika muutmist õppeasutuse visiitkaardiks. Lauri tekitab oma huvitavate ideedega õpilastes elevust, võimaldab neil avastada maailma ning kogeda eduelamust. Töö- ja tehnoloogiatundides läbitud teemad leiavad sageli praktilise väljundi – valmivad õpilaste endi leiutised, olgu tegu elektroonilise koeramaja või isetehtud elektrikitarriga.

Aasta gümnaasiumiõpetaja on Aleksandr Kirpu Tartu Tamme Gümnaasiumist. Sel aastal oma kooli Õpetaja Lauriks valitud Aleksandr on uuenenud kooli keemiaõpetuse vahvalt käima lükanud. Aleksandr ei „õpeta õpikut“, ta korraldab keemia õppimiseks Kahoot-mängu, ägeda uurimise digiandmekogujaga või annab LearningApps testi sooritamise järel kasulikke vihjeid aine mõistmiseks. Paljudele saabub „raske keemia“ mõistmise heureka aga õppekäikudel.

Aasta kutseõppeasutuse õpetajaks tituleeriti Merille Hommik Tartu Kunstikoolist. Merille on karismaatiline õpetaja, kes otsib viise, kuidas disaini- ja kunstierialade õpet ühendada tervikliku maailmapildi tekitamise ja kultuurseks inimeseks kasvamisega. Merille on suutnud edukalt lõimida kunstiajaloo ja 3D modelleerimise, mis teeb õppijatele kunstiajaloo õppimise kordades huvitavamaks. Merille on õpilastega pidevas dialoogis. Tal oskab õppijaid innustada ja luua seoseid igapäevaelu ning kultuuri- ja kunstilooga.

Aasta õppejõud on Maido Merisalu Tartu Ülikoolist. Maido on inspireeriv noor õppejõud, kes tegeleb tudengite harimise kõrval ka teaduse populariseerimisega. Tema leivanumbriks on saanud õppeotstarbelised teadusvideod, mida kiidavad ja naudivad paljud kosmosehuvilised. Maido ja tema juhendatavad tudengid töötavad korrosioonikatse kallal, mida plaanitakse testida kosmoses ESTCube-2 satelliidil. Selline katse on maailmas ainulaadne ja esmakordne. Maido Merisalu on pälvinud üliõpilaste lugupidamise ja usalduse.

Aasta suunajaks nimetati Saima Tell Keeni Põhikoolist. Saima on hooliv, siiras, uuendusmeelne ja koostöövalmis. Ta on toetanud noori eneseleidmisel ning tema pühendumus on aidanud noortel teha kaalutletuid valikuid. Märgates noore huvi mingi valdkonna vastu, on ta alati püüdnud leida võimaluse unistus teoks teha.

Aasta õppeasutuse juht on Lii Jairus Tapa Lasteaiast Vikerkaar. Lii eestvedamisel liitus Tapa lasteaed Vikerkaar kahesuunalise keelekümbluse mudeli pilootprojektiga. See on uuenduslik ettevõtmine piirkonnas ja alushariduses üldse. Selles nähakse suurt abi ühtsema ja tolerantsema kogukonna loomiseks. Lii kannab edasi eesti keele ja rahvuskultuuri väärtusi teise emakeele ning kultuuritaustaga lastele, kolleegidele ja peredele.

Aasta hariduse sõbra tiitli sai Mart Noorma Tartu Ülikoolist. Mart on tuntud Eesti tudengisatelliidi programmi algataja ja juhendajana ning teadust populariseeriva telesaate „Rakett 69ˮ kohtunikuna. Ta räägib kirglikult vajadusest tuua haridusse rohkem probleemipõhist õpet. Mardil on suurepärane oskus suurelt mõelda, kuid seejuures suudab ta ka inimesi veenda, et kõik on võimalik.

Aasta õppuriteks kuulutati Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilasfirma Festera liikmed Sandra Võsaste, Joonatan Oras, Kris-Robin Sirge ja Kevin Reisenbuk, kes võitsid Brüsselis Euroopa parima õpilasfirma tiitli. Aasta õppuriks nimetati ka Tartu Kutsehariduskeskuses õppinud ja restoraniteenindajate võistlusel suurepäraselt esinenud Tartu Ülikooli tudeng Liina Suur ning Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilasena rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil Iirimaal hõbemedali võitnud Joonas Jürgen Kisel. Aasta juhendajaks nimetati Eda Peäske Tallinna Muusikakeskkoolist.

Aasta Õpetaja gala eesmärk on esile tõsta haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad noorte heasse käekäiku ja kelle töö on teistele eeskujuks.

Lisainfot saab aasta õpetaja gala lehelt.

Allikas ja foto: HTMi koduleht. 

Samal teemal:

• Aasta õpetaja gala 2017

Žürii valib kõigi osalejate hulgast välja kümme parima ideega võistkonda, keda ootab ees neli põnevat kuud professionaalsete mentorite ja koolitajate käe all, et oma välja pakutud suurepärased projektiideed ellu viia. 

“Kolmekümmet kutsekooli noort ootab ees vägev digiseiklus, mille raames nad saavad unikaalse võimaluse töötada koolitajate ja mentorite käe all välja oma digilahendusi ning arendada sealjuures oma digitaalseid ja sotsiaalseid oskusi, “räägib projekti koordinaator Pirje Jürgens. Tema sõnul on selleaastase programmi raames laekunud ideede teemad näiteks valideerimine, turvalisus ja tuvastamine. 

Samsung Digipassiga liitus meeskondi kutsekoolidest üle Eesti. Korraldajatel on eriti hea meel kandideerijate suure hulga üle Ida-Virumaalt. 

Samsungi Eesti juht Toomas Tiits rõhutab järgmist: “Meil on väga hea meel, et osalema on tulnud entusiastlikud noored erinevatest Eesti piirkondadest. See on tõesti suurepärane võimalus kutsekooliõpilastel omandada praktilisi kogemusi ja arendada oma sotsiaalseid ja digitaalseid oskusi. Meil on hea meel aidata noortel saavutada väärtuslikke elukogemusi, mis on kasulikud tööturul.”

Esimene koolitusmoodul toimub juba 13.-14. oktoobril Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi vastvalminud tarkvaralaboris. 

Koolituse lõpus saavad osalejad spetsiaalsed Samsungi digitaalsed passid, mis on tõestus tulevasele tööandjale värskelt omandatud oskustest ja kogemustest.

Allikas ja foto: koolitusprogrammi pressiteade. 

Samal teemal:

• Avati unikaalne tasuta õppeprogramm kutsekooli õpilastele
• Valgamaa Kutseõppekeskus on digilainel

„Karin on väga sihikindel oma töös. Ta oskab õpilastega olla leebe ja samas ka karmi kätt vajadusel näidata. Tema väljaütlemised on otsekohesed, kuid mitte kunagi kedagi riivavad. Enamasti on tal õigus,“ on kirjas tema iseloomustuses. „Ta on näidanud üles suurt pädevust matemaatikaõpetajana, toetades ja aidates kõigil õpilastel mõista seda keerulist ainet.“

Veel on tema kohta kirjutatud: „Karin on ka edukas õpilasfirmade juhendaja– ta oskab õpilasi suunata õigele rajale, on ise loov ning väga hea näide sellest, kuidas võib ühest ettevõtlikust õpetajast saada eeskuju õpilastele firma juhendamisel. Ta on saavutanud rühmajuhatajana suurepäraseid tulemusi, mis tähendab, et nii mitmeidki õpilased on jäänud kooli püsima ja mitte ainult – nad on ka õppima hakanud!“

Karin Saare töötab ametikoolis 2012. aastast.

Ametikoolis valitakse aasta õpetajat alates 2004. aastast. Eelmised aasta õpetajad on:

2016      Ian Erik Pettersson

2015      Halliki Väli

2014      Jüri Vaga

2013      Merit Karise

2012      Viiu Kose

2011      Leelo Leesi

2010      Sirje Pree

2009      Kai Rannastu

2008      Sille Lapp

2007      Reget Kalamees

2006      Halliki Väli

2005      Maila Juns-Veldre

2004      Jane Mägi

Ametikooli õpilasesindus selgitas õpilasi küsitledes välja ka õpilaste lemmikõpetaja, kelleks osutus disainierialasid õpetav Erik Riige.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Kuressaare Ametikooli saab veel sisseastumisavaldusi esitada
• Ametikoolis rohkem sisseastumisavaldusi kui mullu

„WorldSkills’il võtavad omavahel mõõtu kõikide riikide parimatest parimad noored meistrid. Eesti esindusvõistkond on oma kutsemeisterlikkuse näitamiseks igati valmis ning võistluste nimel on koos ekspert-juhendajatega kuid treenitud,“ ütles SA Innove hariduse agentuuri juhataja ja rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste tehniline delegaat Tanel Oppi.

Eesti esindusvõistkonna koosseis:
• Jürgen Alekand ja Arnold Kuusklaid (Tallinna Tööstushariduskeskus) – mehhatroonika paarisvõistlus
• Alisa Larina (Tallinna Ehituskool) – ehitusviimistlus
• Mairold Mänd ja Erik Rüütel (Räpina Aianduskool) – maastikuehituse paarisvõistlus
• Jaanus Steinfeldt (Tallinna Ehituskool) – plaatimine
• Erik Tammeleht (Pärnumaa Kutsehariduskeskus) – restoraniteenindus

44. WorldSkills’i võistlused toimuvad 15.-18. oktoobrini Abu Dhabi riiklikus messikeskuses (ADNEC), kus 51 võistlusalal osaleb 1256 noort ligi 60 riigist üle maailma. WorldSkills 2017 avatakse laupäeval, 14. oktoobril ning parimaid autasustatakse võistluste lõputseremoonial neljapäeval, 19. oktoobril.

Eesti võistlejad osalevad ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills kuuendat korda ning on seni koju toonud kuus kutsemeisterlikkuse medalit (Medallion of Excellence). 

Allikas ja foto: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Vastvalminud virtuaaltuurid tutvustavad kutsekoolide tänapäevast õpikeskkonda
• Eesti parimad noored meistrid on selgunud

Viiendat korda toimuv üle-euroopaline programmeerimisnädal Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mille eesmärk on tutvustada programmeerimist lihtsal ja kaasahaaraval viisil ning tuua see lähemale meie igapäevaelule. Selle algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad, tänaseks on Code Weekist kasvanud ülemaailmne ettevõtmine, kuhu on kaasatud ligi 50 riiki ning ühtekokku pea miljon inimest. 

Programmeerimisnädala tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). „Code Week tähendab paljudes Eesti koolides põnevaid, spetsiaalselt sellele nädalale mõeldes tehtud töötube, et programmeerimise ja IT-ga esmast tutvust teha,“ ütles HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. „Programmeerimisnädala tegevused varieeruvad 3D-kokandusest multifilmide tegemiseni, küberturvalisusest nutikodudeni, näidates ilmekalt seda, et IT on tõepoolest kõikjal meie ümber.“

Programmeerimisnädala raames toimub üle 150 ürituse pea kõikides maakondades, tegevusi viivad läbi koolid, lasteaiad, raamatukogud ning huviringid. Töötubades õpitakse animatsioone, mänge ning mobiilseid äppe looma, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid, tutvutakse 3D-maailma ning küberturvalisusega, õpitakse droonide abil filme tegema, uudistatakse asjade internetti jpm. Kõik üritused on osalejatele tasuta. 

Code Weekile on õla alla pannud ka mitmed suured ettevõtted, nagu näiteks Google, kes jagas sel aastal välja stipendiume 60 koolile 33 riigist, sealhulgas ka kahele Eesti koolile - Narva Paju Koolile ning Tabasalu Gümnaasiumile.  

Kõik üritused leiab programmeerimisnädala kaardilt: http://events.codeweek.eu/. 

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Code Weeki töötoad lasteaedadest kutsekoolideni
• Eesti õpilased on oodatud Baltimaade digitehnoloogiate konkursile „Ventspilsi IT-väljakutse 2017”
• Lastele korraldatakse 120 tasuta tehnoloogia õpituba üle Eesti