Küberolümpiale registeerumine on avatud 24. maini veebilehel www.kyberolympia.ee. Olümpial saavad osaleda Eestis elavad 14–19-aastased õpilased ning 20–25-aastased üliõpilased ja eksperdid.

Küberolümpiat korraldab Tallinna Tehnikaülikooli küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus ning seda viib läbi RangeForce. Küberolümpia idee autor, ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministeerium, korraldamist toetab Eesti Interneti Sihtasutus.

Kolmandat korda toimuv küberolümpia on võistlus, milles pannakse proovile osalejate IT-oskused.

Küberolümpial on kaks etappi. Kvalifikatsioonivoorus tuleb vastu seista automatiseeritud häkkimisele. Parimad küberkaitsjad selgitatakse välja viietunnisel lõppvõistlusel.

Küberolümpia peaauhind on osavõtt üleeuroopalisest kübervõistlusest European Cyber Security Challenge 2017.

“Täna on just see hetk, kus innustan kõiki noori astuma järgmine samm saamaks IT-huvilisest kübervaldkonna spetsialistiks,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi dotsent Rain Ottis. „Eestile on oluline, et me ei jääks lootma suurte maade IT-lahendustele ja teenustele, vaid peaksime looma selle pealt lisaväärtust. Seega, miks mitte just küberturvalisuse vallas?”

Küberolümpia projektijuhi Birgy Lorenzi sõnul on küberohutuses viimastel kuudel toimunud mitmeid olulisi arenguid. „Nii riik kui eraettevõtted teevad koostööd, et leida meie hulgast parimad ja leida võimalused nende arendamiseks – on see siis õppekavaarendus, õppematerjalide loomine või Eesti ja rahvusvaheliste võistluste ning konkursside läbiviimine,“ kinnitab Lorenz.

“Küberolümpia auhinnaks ei ole mitte ainult rahvusvahelisel võistlusel osalemine, vaid sellega kaasneb ka ettevalmistav koolituspakett. Kümme noort inimest õpivad nii veebi kui ka nutitehnoloogia turvalisust, lahendama krüptomõistatusi, turvaliselt programmeerima, süsteemide turvalisust testima kui ka lihtsalt ennast paremini väljendama,” ütles Lorenz.

Võistluste keskne teema on kaitsta Suur-Utoopia tsivilisatsiooni Atlantist ja tema transpordisüsteemi küberrünnaku vastu. Ligipääs piirkonnale on keeruline tänu pidevatele tormidele – ei ole võimalik läheneda õhust ega merelt. Kohalik transport on sõltuvuses drooniliiklusest. Droonide võrku on viimastel aegadel tabanud pidevad rikked. Kogu Utoopia on halvatud, kui liiklus võrgus katkeb. Tõenäoliselt on toimumas suuremahuline küberrünnak vaenulike välisjõudude poolt. Võistlusülesandeks on võita tagasi kaaperdatud droonid ja saada võrk oma kontrolli alla.

Kvalifikatsioonivoor toimub 27. maist 4. juunini internetis ja lõppvõistlus 2017. aasta juulis Tallinnas, Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. 

Tehnilised märksõnad: OWASP, SQLi, XSS, CSRF, DOS, WAF, mod_security, rootkit, IDS, Suricata, SNORT, Bro, OSSEC, nmap, KALI, Linux, ssh, DNS, IP, Cookies, SSL, shellshock. 

Eelvõistlusel saab lahendada erinevaid ülesandeid üheksa päeva jooksul, põhivõistlusel on selleks aega viis tundi. Põhivõistlusele pääsevad 10 noorema ja 20 vanema vanuseastme parimat. 

Võistluskeeleks on inglise keel, sest keeleoskus on vajalik rahvusvahelisel võistlusel osalemiseks.

Lõppvõistluse ajal toimub ka rahvusvaheline Küberolümpia seminar, mis toob kokku õpilased, üliõpilased, õppejõud, õpetajad, teadlased, ettevõtted ja teised küberkaitse huvilised.

Loe Koolielust pikemat artiklit rahvusvahelisest küberolümpiast 2016: Küberkaitsevõistlusel tuli kehastuda kräkkeriks

Allikas: TTÜ, kaitseministeeriumi ja Eesti Interneti SA pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Üle-eestiline kübervõistlus noortele
• Küberolümpia võitja Jaanus Kääp jagab avalikul loengul turvavigade leidmise nõkse

Toetust saavad kokku 30 haridusasutust üle Eesti.

Projektide tegevused on suunatud tööandjatele, praktikajuhendajatele, õpetajatele, õppejõududele ja teistele, kes on seotud praktikaga. Projektide raames hakatakse näiteks koolitama praktikajuhendajaid, pakutakse õpetajatele stažeerimisvõimalust tööandjate juures, luuakse koostöövõrgustikke ning töötatakse välja uudseid praktikavorme. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaeksperdi Karin Ruuli sõnul on tööandjate ja õppeasutuste tihe koostöö oluline, et tagada nii kutse- kui kõrghariduse praktilisus ja side tegeliku töömaailmaga. „Praktika on kohustuslik kõigis kutsehariduse õppekavades ning muutub järjest olulisemaks ka kõrghariduses. Praktika kvaliteedi tagamiseks on tähtis, et ettevõtete praktikajuhendajatel oleksid kaasaegsed juhendamisalased teadmised ja oskused," tõdeb Ruul.

Taotlusvooru „Tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel" korraldas SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Innovesse esitati 31 taotlust, millest hindamiskogu otsusel sai toetust 30 projekti.

Projektide vahel jagatakse 881 898 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%.

Toetust saavate projektide nimekiri on leitav Innove kodulehelt. 

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kutsehariduses on eTwinningut hea siduda tulevase töö ja praktikaga
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus panustab õpilaste välispraktika võimalustesse

Eesti parim noor kondiiter on Liza Krassi (õpetaja Dmitri Filippov), parim rätsep Rute Vilanska (Riina Tsukanova ja Irina Tšuzene), parim raamatupidaja Aleksandra Karetnikova (Irina Malkus), parim veebidisainer ja -arendaja Magnus Kalmo (Aleksandr Pulver ja Timo Soiunen) ning parim keevitaja Aleksandr Ait (Gennadi Vlassjuk). Lisaks teenis Yurii Simeiko pagarite võistlusel 2. koha (Dmitri Filippov).

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktori Hannes Metsa sõnul näitab viie esikoha ja ühe 2. koha pälvimine, et kool kuulub Eestis parimate sekka ning kolme õppeasutuse ühinemisest tekkinud positiivne energia väljendub igal tasandil.

“Soovin kõigile võitjatele, medalistile ja nende juhendajatele õnne! Teame ja näeme igapäevaselt, et Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses pakutav haridus kuulub Eestis tippude sekka ning äsjased kõrged kohad tõestavad seda vahetult,” ütles Mets. “Mul on väga hea meel, et esmakordselt pärast kolme kooli liitmist väljas olles õnnestus meil saavutada nii head tulemused.”

“Noor Meister” 2017 toimus 4.-5. mail Eesti Näituste messikeskuses, kus osales ligi 400 Eesti parimat kutseõppurit 31 erialal. Lisaks toimus kutseharidusmess, kus õppimisvõimalusi tutvustas 25 kutsekooli ja 3 rakenduskõrgkooli.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas Jõhvis, Sillamäel ja Narvas õpib 22 õppekavarühmas meistriks ligi 2800 erinevas vanuses õppija. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Kool on Eesti Töötukassa 2016. aasta Ida-Viru maakonna parim koostööpartner.

Allikas ja fotod: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade. 

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus panustab õpilaste välispraktika võimalustesse
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus korraldab kolmes õppekohas avatud uste nädala

Inspiratsiooniürituse eesmärk on motiveerida noori edasiõppimisvalikul langetama otsust praktilise eriala kasuks. Viljandimaa inspiratsiooniüritus on järjekorras juba kuues ning seda tuleb kuulama pea sada kolmkümmend 7.-12. klassi noort üle maakonna.

Viljandi Kutseõppekeskuses toimuval inspiratsiooniüritusel on peaesineja Tiina Tauraite, kes õppis Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis põllumeheks. Inspiratsiooniüritusel saab kuulda, kuidas tuntud näitleja tegi teoks oma ammuse unistuse - asus õppima põllumajanduse erialal taimekasvatuse õppesuunal, et täiendada vabakutselise näitleja elukutset praktilise oskusega. Nüüdseks võib öelda, et Tiina Tauraite on edukas nii teatris, kinos, teles kui ka tšillipipra kasvatamises, sest mõni aeg tagasi tutvustas ta omakasvatatud tšillipiprast valmistatud esimest toodet ning lubab, et see on alles algus.

Viljandi Kutseõppekeskuse arvutid ja arvutivõrgud erialal lõpetanud ning hetkel Eesti Infotehnoloogia Kolledžis õpinguid jätkav Tanel Peep jagab üritusel kogemusi kutsemeistrivõistluste teemal. Tanel on edukalt osalenud kutsemeistrivõistlusel Noor Meister, esindanud Eestit meeskondlikult Euroopas EuroSkills´il ja individuaalselt ülemaailmsel võistlusel WorldSkills. Hiljem on ta treeninud ka ise õpilasi IT kutsevõistluseks.

Karjääri- ja arenguvõimalusi oma ettevõtte sektoris tuleb tutvustama Sveba-Dahlen Baltic OÜ juhatuse liige Marge Tirgo. Ettevõte tegeleb pagari- ja kondiitritööstuse seadmete tootmisega ja on läbi aastate pakkunud noortele spetsialistidele erinevaid praktikavõimalusi. Päeva teises pooles viivad Innove Rajaleidjast karjäärinõustaja Katrin Lõhmus ja karjääriinfo spetsialist Jane Ivanova osalejatega läbi lõbusa nutimängu. Päeva lõpetab Viljandi Kutseõppekeskuse tutvustus ja ringkäik.

Päevakava:
12:00 Avasõnad
12:05 Tiina Tauraite
12:25 Viljandi Kutseõppekeskuse vilistlane Tanel Peep
12:45 Marge Tirgo, Sveba-Dahlen Baltic OÜ juhatuse liige
13:05 Paus koos kerge einega
13:25 Innove Rajaleidjast Katrin Lõhmus ja Jane Ivanova
13:45 Viljandi Kutseõppekeskuse tund
15:00 Ürituse lõpp

2017. aasta on kuulutatud  oskuste aastaks, et väärtustada kutseoskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet Eesti ühiskonnas.

Oskuste aasta on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium ning teema-aastat juhib Sihtasutus Innove.
Sihtasutus Innove edendab üld- ja kutsehariduse valdkonda, pakub üle-eestilise Rajaleidja võrgustiku kaudu karjääri- ja õppenõustamisteenuseid ning vahendab Euroopa Liidu toetusi.

Oskuste aasta elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond. Lisainfot oskuste aasta ja toimuvate sündmuste kohta leiab veebilehelt https://oskusteaasta.ee

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Selgusid oskuste aasta videokonkursi "Mina oskan!" võitjad
• Rakveres toimub oskuste aasta Lääne-Virumaa inspiratsiooniüritus

Uuringu ühe koostaja, OSKA analüütiku Rain Leoma sõnul loob keemia-, materjali- ja nanotehnoloogia kiire areng tulevikuks nutikaid ja põnevaid töökohti. „Selleks, et neid täita, on vaja tootearenduse, keemia- ja tööstusinsenere. Oskustöötajatest vajatakse enim tööstusseadmete ja -masinate mehaanikuid, seadistajaid ning keemiaprotsesside operaatoreid“ rõhutas Leoma.

Keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstuse järgneva viie aasta tööjõu- ja oskuste vajadust analüüsinud uuringu järgi on Eesti plastitööstuse säilimiseks vajalik alustada plastitöötluse seadmete ja -masinate seadistaja kutseõppega. Keemiatööstus vajab laborantide ja operaatorite väljaõpet ka väljaspool Ida-Virumaad. 

Inseneridelt oodatakse kaasaegsete keemia- ja materjalitehnoloogia lahenduste ja äriprotsesside mõistmist ning erialaseid IKT-oskusi. Lisaks vajavad töötajad ka häid üldoskusi: tervikpildi nägemise oskust, projektijuhtimisoskust, õppimis-, kohanemis- ja analüüsivõimet, loovust, suhtlemis- ja meeskonnatöö oskust.

Valdkonna jaoks on kutse- ja kõrghariduses viimase kolme aasta jooksul koolitatud keskmiselt 100 lõpetajat aastas. Järgneval kümnel aastal vajatakse aga keskmiselt 115 uut töötajat aastas.

OSKA keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstuse tööjõu- ja oskuste vajaduse uuring

Uuringus analüüsiti, milline on keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstuse tööjõu- ja oskuste vajadus lähema 5-10 aasta jooksul ning kuidas peaks selleks muutma koolituspakkumist. 

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda ning rahastab Euroopa Liit  Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: SA Kutsekoda. 

Samal teemal:

• Kooliuksed lõplikult enam ei sulgu
• Uuring: tulevikus tuleb meil õppida ja töötada kauem

SA Innove korraldatud oskuste aasta videokonkursile „Mina oskan“ saadeti ühtekokku 44 videot tublidelt noortelt üle Eesti. Oodatud oli 1-2 minuti pikkune videoklipp oskusest, mida autor valdab ja millest võiks tulevikus olla abi eriala valikul. Võitjad selgusid žürii ja oskuste aasta Facebooki lehel toimunud rahvahääletuse tulemuste kokku liitmisel.

Nooremas vanuseklassis osutus võitjaks Kaarel Metssalu Haapsalu Põhikoolist videoga „Mis on filmikunst?“. Vanemas vanuseklassis võidutses Elisabeth Purga Toila Gümnaasiumist videoga „Mina oskan tantsida". 

„Noored tõesti oskavad!“ sõnas videokonkursi žürii liige Meeli Murasov Haridus- ja Teadusministeeriumist ning lisas: „Noored oskavad hästi nii oma hobisid tutvustada kui ka žürii tööd raskeks teha. Tänavusel oskuste aastal on eesmärgiks väärtustada praktilisi oskusi ning videokonkurss näitas, et paljud noored on juba leidnud enda jaoks ala, mis neid köidab ja millest võib tulevikus kujuneda elukutse.“

Eriauhinna oma lemmikule andis Eesti Tööandjate Keskliit. Väljavalituks osutus Mikko Leo Selg Hugo Treffneri gümnaasiumist videoga „Mina oskan pildistada!“. Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul võlus neid Mikko Leo sihikindlus: „Ta kasutab oma teadmisi ja oskusi juba praegu kooliõpilasena praktilistes projektides ning tema hobist on kasvamas tulevane amet.“ Mikko Leo Selg pälvis ka Rajaleidja tunnustuse.

Töid hinnatati kahes vanusekategoorias: 6.-9. klass ja 10.-12. klass. Mõlema vanusekategooria peaauhind on Apple iPhone SE koos Beats kõrvaklappidega, konkursi eriauhinnaks Eesti Tööandjate Keskliidu poolt seikluskaamera GoPro Hero 5 Session ning Rajaleidjalt meened.

2017. aasta on kuulutatud  oskuste aastaks, et väärtustada kutseoskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet Eesti ühiskonnas. Oskuste aasta on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium, elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja teema-aastat juhib Sihtasutus Innove. 

Võitjate videod:

Vanusekategooria 6.-9. klass võitja: Kaarel Metssalu „Mis on filmikunst?“ (https://www.facebook.com/oskusteaasta/videos/493509117706245/)

Vanusekategooria 10.-12. klass võitja: Elisabeth Purga „Mina oskan tantsida" (https://www.facebook.com/oskusteaasta/videos/493524701038020/)

Eesti Tööandjate Keskliidu ja Rajaleidja eriauhind: Mikko Leo Selg „Mina oskan pildistada!“ (https://www.facebook.com/oskusteaasta/videos/493541911036299) 

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti parimad noored meistrid on selgunud
• Ametikool hakkab ise kolmel erialal kutsekvalifikatsiooni andma
• Andekad noored võtavad mõõtu oskuste aasta videokonkursil

Suursündmust külastas hinnanguliselt 10 000 inimest.

SA Innove hariduse agentuuri juhataja Tanel Oppi sõnutsi oli tänavune, seitsmendat korda toimunud Noor Meister õnnestunud. „Sellist sündmust on kutseharidusele ja Eesti noortele väga vaja. Noor Meister annab nii erialavaliku ees seisvale noorele kui ka tema suunajale hea ülevaate kutseõppevõimalustest ja väljavaadetest, veendumaks, et kutsehariduses on, mida valida. Kutsemeistrivõistlused said eile uhke punkti parimate noorte meistrite autasustamisega. Kutseharidus ning oskused ja teadmised, mis aitavad kiirelt muutuvas maailmas kohaneda ja oma tööd edukalt teha, on aga fookuses kogu oskuste aasta jooksul,“ lisas Oppi.

Noor Meister 2017 kutsemeistrivõistlustel hinnati võistlejate kiirust, täpsust ja omandatud teadmiste oskuslikku kasutamist. Parimaid noori mesitreid tunnustati 31 erialal: aednik, ehituspuusepp, ehitusviimistleja, elektrik, elektroonik, florist, graafiline disainer, hooldustöötaja, IT-spetsialist, juuksur, keevitaja, keskkonnatehnika lukksepp, kondiiter, logistik, maastikuehitaja, majutusteenindaja, mehhatroonik, mööblitisler, müügikorraldaja, müüja-klienditeenindaja, müürsepp, pagar, plaatija, puhastusteenindaja, raamatupidaja, rätsep, restoraniteenindaja, sekretär, vastuvõtuadministraator, veebidisainer- ja arendaja ning ärinduse spetsialist.

Võistlustulemused leiab siit!

Lisaks kutsemeistrivõistlustele oli võimalik kutseharidusmessil tutvuda 28 kutse- ja rakenduskõrgkooli kutseõppevõimalustega ning osa võtta praktilistest töötubadest, alustades autondusest ja lõpetades küberturve ja metsandusega. Laval esinesid Tallinna Balletikooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Tööstushariduskeskuse õpilased. Peaesineja oli Karl-Erik Taukar Band.

Allikas: SA Innove pressiteade. Fotod: Mardo Männimägi. 

Samal teemal:

• Tallinn FoodFestil selguvad ka parimad noored kokad, kondiitrid ja pagarid
• Maikuu viimastel kutsemeistrivõistlustel selguvad parimad õppurid IT-s ja hotellinduses
• Pärnus selgusid parimad noored ehituspuusepad ja sõiduautotehnikud

AHHAA juhatuse liige Pilvi Kolk sõnas, et näituse eksponaadid on päris inimesed. Näituse külastajale avaneb ainulaadne võimalus näha oma silmaga, milline on inimese keha seestpoolt.

„Näitusel eksponeeritakse 12 täiskasvanud inimest, kes on erinevatel viisidel tükkideks lõigatud: kas pikkupidi või ristipidi. Lisaks täissuuruses läbilõigetele saab AHHAAs näha ka ehtsaid organeid, luid, veresoonkonda, närve ja palju muud,“ tutvustas ta.

Kolk märkis, et näituse Eestisse toomisele eelnes ligi kolm aastat läbirääkimisi: protsess, mille sarnast ei olnud AHHAA kunagi varem läbinud.

„Meie jaoks on see suur võit et me sellise näituse AHHAAsse saime,“ ütles ta. „Kuigi esmapilgul võib näitus kergelt hirmutav tunduda, siis kinnitan, et tegelikult ei ole selle juures midagi ebameeldivat. Paljudel meist puudub teadmine, missugune üks laip tegelikult on ja näitusel võivad nad üllatuda, et eksponaadid meenutavad pigem suuri nukke. Näitus näeb esteetiliselt kena välja ja selle vaatamine ei tekita kelleski halba enesetunnet.“

Kolk lisas, et neid eksponaate, mis võiksid inimestele korda minna ja ärgitada oma tervise peale rohkem mõtlema, on näitusel palju. Näiteks lastele võiks meeldida näiteks osa, kus on kõrvuti eksponeeritud hobuse ja inimese aju. Laste jaoks on väga üllatav, et nii suurel loomal on nii väike aju. Näituselt leiab ka suitsetaja ja mittesuitsetaja kopsude võrdluse.

Näitus „Ahhaa, inimkehad“ avatakse Teaduskeskuses AHHAA kõikidele külastajatele 6. mail ja selle raames saab tutvuda inimorganismi luustiku, lihaskonna, hingamiselundkonna, närvisüsteemi ja ka näiteks veresoonkonnaga.

Inimkehast valmistatud eksponaate tutvustav näitus võimaldab igas vanuses vaatajatel näha seda, mis üldjuhul kuulub meditsiinitöötajate argipäeva. Näitus jääb AHHAA keskusesse kuni 5. novemberini 2017.

Allikas: SA Teaduskeskus AHHAA

Foto: SA Teaduskeskus AHHAA

Samal teemal:

• AHHAA avas meditsiiniteemalise harrastusteaduse näituse
• AHHAA avas maailmas ainulaadse 10 miljoni tähega planetaariumi

Haridusministeeriumi valdkondade tulemusaruandest selgub, et tänaste pehmete meetodite, näiteks nõustamise ja kutsehariduse maine parandamisega ilmselt ei saavutata kolme aasta pärast soovitud eesmärki põhikoolilõpetajate jaotuse osas.

"Neid meetmeid on ju olnud erinevaid ja need on ka töötanud erinevalt. Kui päris aus olla, siis maakondades ongi see meie soovitud proportsioon paigas, aga suuremates linnades kipuvad, eriti noored neiud, ikkagi peaaegu alati valima akadeemilise gümnaasiumi," rääkis haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets.

Loe edasi ERR Novaatorist.

Allikas: ERR portaal

Samal teemal:

• Sajad kutseõppurid astuvad Noorel Meistril võistlustulle
• Kutsehariduses on eTwinningut hea siduda tulevase töö ja praktikaga

Töötoad toimuvad maikuus laupäeviti Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8).

Esimene töötuba toimub 6. mail kell 12‒15 teemal „Algus ja seaded”. Töötoa viib läbi fotograaf Martin Dremljuga, kes selgitab, kuidas oma nutitelefonis pildistamiseks parimad võimalused seadistada ning kuidas kasutada enda kasuks valgust.

13. mail kell 10‒13 toimuvas dokumentaalfotograafia töötoas tutvustab fotograaf ja EKA magistrant Triin Kerge dokumentaalfotograafia viise ning kunstnikke ja fotograafe, kes oma praktikas on dokumentaalfotograafiat käsitlenud erisugustes vormides – nii klassikalises mõttes fotoreportaažina kui ka kunstiliste fotoprojektidena.

Kolmandas töötoas, 20. mail kell 13‒16 tutvustab blogija ja fotograaf Aili Alber fotode järeltöötlust. Töötoas teeb A. Alber ülevaate erinevatest fototöötlusterminitest, üheskoos katsetame, kuidas tehtud fotosid viimistleda, kuidas võluda pildist välja parim ja muuta see omanäoliseks. See töötuba toimub ainult raamatukogus, õues jalutuskäiku ei tehta.

Viimases töötoas, 27. mail kell 12‒15 vaatame koos Eesti Kunstiakadeemia fotograafia teise kursuse tudengite Marianna Gunja ja Elo Straussiga üle erinevad kompositsiooni võimalused, tutvume fotoajalooga ning hiljem praktiseerime omandatud teadmisi linnas pildistades.

Projekti „Lood läbi piltide“ eesmärgiks on tutvustada noortele alates 13. eluaastast fotograafia kui kunstivormi erinevaid võimalusi, kasutades selleks noorte igapäevast vahendit – nutitelefoni. Projekt annab osalejatele teadmisi ja oskusi fotograafiast ja fototöötlusest ning ühtlasi tutvustab noortele edasiõppimis- ja karjäärivõimalusi fotograafiaga seotud valdkondades.

Ootame osalema 13–26-aastaseid noori. Lisainfo ja eelregistreerimine e-posti aadressil laste@tln.lib.ee ja telefonil 683 0914. Osavõtt on tasuta.
 
Nutifototöötubade läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu

Samal teemal:

• Eesti kool ootab Nutikaid ideid
• Uuring IKT-haridusest lasteaedades ja üldhariduskoolides