SA-s Kutsekoda tutvustati neljapäeval, 9. veebruaril OSKA uuringut „Eesti tööturg täna ja homme“ ning anti ülevaade Eesti tööturu olukorrast ning tööjõu- ja sellest tulenevast koolitusvajadusest järgneva 10 aasta jooksul. OSKA on tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteem, kus uuritakse, millist tööjõudu ja oskusi Eesti tööturg 5-10 aasta perspektiivis vajab ning kuidas vastab sellele koolituspakkumine kutse- ja kõrghariduses.

Tööealiste arv väheneb

Midagi ülirõõmustavat lähiajal ees ootamas ei ole, ei noori, keskealisi ega pensionieale lähenevaid: tööealiste arv väheneb jõudsalt. Aastatel 2015-2024 väljub Eestis tööturult 49 000 inimest enam, kui siseneb. Tööga hõivatute arv väheneb 6000 võrra, kuid seda eeldusel, et üha rohkem tööealistest töötab üha kauem. „Praegu on näha, et tagasi tulevad need, kes kunagi Eestist lahkusid. Kas see protsess ka jätkub, pole teada,“ tõi OSKA vaneanalüütik Siim Krusell välja ühe teguritest, mis tööealiste vähenemist mõjutavad. Hinda lähevad (ja juba on) väga head kutseoskused ning teatud erialadel kõrgharidus magistritasemel (ehk bakalaureusekraad ei pruugi töökohta tagada); suureneb vajadus IKT-oskuste järele ja seda kõige laiemas mõttes – digimaailmas peavad vähemalt elementaarsel tasemel orienteeruma kõik töötajad; töötajate arv jätkab vähenemist jaekaubanduses, avalikus halduses ja riigikaitses, ehituses, mootorsõidukite hoolduse ja remondiga seotud ametikohtadel ning seoses õpilaste arvu vähenemisega ka hariduses. 

Valmistuge õppima 

Samas kui inimene on valmis õppima ja vajadusel ümber õppima kasvõi mitu korda, siis on tal ka tööturul rohkem edu: uuring näitab, et 40% järgmise kümne aasta jooksul täitmist vajavatest töökohtadest eeldavad kõrgharidust; iga kolmas töötaja peaks olema kutseharidusega; väheneb vajadus põhi- ja üldharidusega töötajate järele. 

IKT-d tasub endiselt õppida, ja suureneb vajadus just IKT-oskuste järele teistes valdkondades, olgu siis metsanduses, põllumajanduses, tervishoius, energiamajanduses või mujal. Töötajate arv kasvab IT-alal, puidutööstuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, kuhu kuuluvad näiteks insenerid, arhitektid, disainerid. Et elanikkond vananeb, vajab rohkem tööjõudu ka tervishoid ja sotsiaalteenused. Hinda läheb eksportturgude kultuuride tundmine, oskus nendel turgudel vahetult suhelda. Juhtidel ja spetsialistidel on järjest enam vaja osata kasutada tehnoloogilisi võimalusi paremate teenuste osutamiseks ning luua ja arendada tehnoloogilisi süsteeme. Ja mis väga oluline – töötajatelt oodatakse järjest enam koostöö- ja anlüüsioskusi, otsuste langetamise ja info tõlgendamise oskusi, sest töökorraldus muutub üha rohkem projekti- ja koostööpõhiseks. 

Kutseharidusega töötajaid vajatakse enim

Hariduses prognoositakse 2015-2024 kuni 2500 töökoha kadumist. Ühelt poolt õpilaste arv väheneb, koole suletakse ja ühendatakse ning õpetajatel jääb tööd vähemaks. „Teisalt kõrghariduses toimub tehnoloogia areng, e-õppele üleminek kaotab töökohti. Aga seda kompenseerib suurenev täiskasvanute õpe,“ sõnas OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad. 

Kõige rohkem on järgmise kümne aasta jooksul vaja juurde kutseharidusega töötajaid: 34,2%. Akadeemilise kõrgharidusega töötajaid on vaja 28,3%. „Just kutseharidusega töötajate seast läheb lähiaastatel hulk vanemaealisi pensionile, ja nende asemel on vaja uusi kutseoskustega töötajaid,“ sõnas Yngve Rosenblad. 

Avafoto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tänavusel oskuste aastal jõuavad tasuta koolitused ligi 12 000 inimeseni
• Uuring: sotsiaaltöös koolitatakse liiga vähe kutse- ning liiga palju kõrgharidusega spetsialiste
• Erialase digitehnoloogia rakendamine kutsehariduses