„Tugev praktiline kutseõpe annab õppijale kindlustunde tööturul ja erialasel tööl hästi toime tulemiseks. Kutseõppeasutused pakuvad seejuures ka laia erialavalikut, kust leiavad endale sobiva õppekava erinevas vanuses õppurid, olgu nende huviks tööstus, teenindus, sotsiaaltöö või põllumajandus,“ ütles SA Innove hariduse agentuuri juhataja Tanel Oppi.

Tänavune talvine vastuvõtt pakub õppimisvõimalusi nii esma- kui ka jätkuõppes rohkem kui 60 õppekaval. Mitmekülgse erialavaliku seas on ametid, nagu autokeretehnik, CNC-töötlemiskeskuse ning puidupingi operaator, keevitaja, tegevusjuhendaja, palkmajaehitaja, kondiiter jt. 

Erineva pikkusega õppekavad ja paindlikud õppevormid võimaldavad kutseõppesse õppima asuda nii noortel kui ka täiskasvanuil, kel soov ümber- või täiendõppeks. Lisaks koolipõhisele õppele on mitmes kutseõppeasutuses võimalik astuda ka töökohapõhisesse ehk õpipoisiõppesse, kus 1/3 õppetööst toimub koolis ning 2/3 tööandja juures. 

Ülevaate talvisest vastuvõtust leiab SA Innove kodulehelt ning õppekavad, täpsemad vastuvõtutingimused ja ajakava koolide kodulehekülgedelt.

Aastat 2017 tähistatakse oskuste aastana. Mitmeid üritusi ja tegevusi koondava teema-aasta eesmärgiks on tõmmata noorte tähelepanu kutseharidusele ja väärtustada Eesti ühiskonnas oskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet. Oskuste aasta on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium ning teema-aastat juhib Sihtasutus Innove. Loe lisaks siit. 

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Tänavustele kutsemeistrivõistlustele paneb punkti noorte müürseppade mõõduvõtt Jõulukellul
• Tallinn FoodFestil selguvad ka parimad noored kokad, kondiitrid ja pagarid
• Hinnas on valdkondlikud IT-oskused

„Üha enam pakume täiendus- ja ümberõppevõimalusi juba töötavatele inimestele ning seetõttu on talviste erialade valikus rohkem paindlikke õppevorme, aga ka lühemaid õppekavasid,“ ütles õppekorralduse juht Mariann Karja.

Juba veebruarist alates saab õppida näiteks plaatija või keevitaja ametioskusi, aga ka kütte-ja jahutussüsteemide lukksepa või pottsepp-selli erialal. Sessioonõppes saab õppida muuhulgas reisikonsultandi või giidi oskusi ning töökohapõhiselt kaubanduse erialasid. Ka toidu- ja iluvaldkonnas on rohkesti erialasid: populaarse juuksuriameti, rätsepatöö, pagari, kondiitri või kelneri õpinguid saab alustada talvel.

Mitme eriala puhul pakutakse enesetäiendamise võimalusi neile, kel erialaõpingud või erialane töökogemus olemas. Näiteks autovaldkonnas saab õppida mootorsõiduki diagnostikuks või kere- ja värvitööde meistriks. Ka meesterätsepa ja turismiettevõtte juhtimise eriala õppimine eeldab baasoskuste olemasolu.

Suurimaks uuenduseks on aga kosmeetiku ja küünetehniku eriala avamine. „Tegemist on kutsehariduskeskuse päris uute iluvaldkonna erialadega. Küll aga tuleb tähele panna, et kui üldiselt on kutseõpingud õppijatele tasuta, siis need erialad on erandiks. Kosmeetiku ja küünetehniku erialaõpingute eest tuleb õppetasu maksta,“ lisas Karja.

Kõigi erialade ja õppevormidega saab lähemalt tutvuda kutsehariduskeskuse kodulehel.
Dokumentide vastuvõtt toimub 2.-13. jaanuarini kas e-keskkonnas või kooli kantseleis Tartu, Kopli 1-B102.

Allikas: Tartu Kutsehariduskeskuse koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tänavune parim noor müürsepp õpib Tartu Kutsehariduskeskuses
• Kolm Eesti kutsekooli said rahvusvahelist koostööd toetava tunnustuse

Loo autor on "Nutitund igasse kooli!" algataja ja eestvedaja Birgy Lorenz. 

Kirsina tordil saame pilku heita ka lasteadade, kutsekoolide, huvikoolide nutitegevustesse. Oleme jõudnud juba viiendikuni Eesti koolidest ja teiste igitegijateni, kes on Eestile 100. sünnipäevaks kingituse tegemises osalenud. See on suur asi! Suur tänu teile!

Detsembris anti teada kõige enam tegevustest gümnaasiumi kooliastmele, millele järgnesid tihedas konkurentsis III ning II ja I kooliaste. Sellest võime järeldada, et nutitund sobib igasse kooliastmesse kui ka edumeelsetesse lasteaedadesse, kutsekoolidesse ning ka õpetajate professionaalset arengut puudutavatesse tegevusse. See oli põnev!

Kõige enam postitusi tegid Tallinna Kristiine Gümnaasium (14), Põlva Gümnaasium (13), Laagri Kool (10), Tabivere Põhikool (9), Viljandi Gümnaasium (9), Antsla Gümnaasium (8), Tallinna Pae Gümnaasium (7), Ehte Humanitaargümnaasium (6), Elva Gümnaasium (6), Tallinna Liikuri lasteaed (6). Oli rõõmus teada saada, et muusika ning tehnika käivad kenasti ka koolis käsikäes lisaks otsinguülesannetele, e-testimisele, äppide katsetamisele, digikirjatükkide ja luuletuste kirjutamisele, analüüsimisele ja paljule muule, mis aitavad meil digi enda heaks hariduslikult ära kasutada.

Liigume nüüd aga edasi auhindade loosimise tulemuste juurde.

Telia Eesti auhinna võitis Lohvka Lasteaed (esindaja Anneli Mõtsmees). Teie asutus saab komplekti (30 tk) kõrvaklappe, Ruby raamatu ja ka midagi magusat põske pista. Postitus, mis osutus Random generaatoriga valituks, rääkis meile Dash ja Dot robotite karnevalist, milles osalesid 6-7-aastased lapsed. Pikemalt saab lugeda sellest siit: https://loovlohkva.wordpress.com/2016/…/12/robtite-karneval/

Haridus- ja Teadusministeeriumi auhinna digitaalse õppevara osas võitis Laagri kool (esindajad Aet Mikli, Piret Puusta). Postitus, mis osutus võitjaks, pajatas meile muusika ja informaatika koostööst läbi klaverieriäpi, milles õpilased tegid endale selgeks mõisted tämber, eeltakt, takt, taktimõõt, tähtnimed, absoluutsed helikõrgused, bass, saatepartii, komponeerimine, omalooming. Seda auhinda toetab Euroopa Sotsiaalfondi meede „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“.

Tebo õpiveebi Premium konto kasutusõiguse tervele koolile viieks kuuks võitis Antsla Gümnaasium (esindaja Marietta Lõo). Postitus, mis osutus valituks, tutvustas meile keemiatunnis kasutusele võetud tööriista Random Name Picker http://www.classtools.net/random-name-picker/, millega juhuslikkuse alusel said kõik õpilased tahvli ees rõõmsameelselt vastamas käia. Loodame, et Õpiveeb aitab teil veel paremini realiseerida muutunud õpikäsitluse võimalusi.

Palju õnne! Koolide esindajatega võtakse ühendust FB-kaudu, seega kiigake oma postkasti (sh Messages Requesti alla).

"Nutitund igasse kooli!" Soovib kõikidele projektis osalejatele ja kogukonna fännidele ilusaid jõule ja kena aastalõppu! Kohtumiseni uuel aastal!

Samal teemal:

• Tänavuste pühade kõige ägedam jõulupuu on Mektorys
• "Nutitund igasse kooli!" detsembrikuu teema on "Nutikad helid"

Koolielu on jõulupuhkusel kuni 2. jaanuarini 2017.

Kohtumiseni uuel aastal!

Loo ja foto saatsis Koolielule algatuse "Maleta naabriga" eestvedaja Heino Laiapea. 

FIDE president Kirsan Iljumžinov tegi 14. detsembril Tallinnas malekonverentsil Eesti presidendile Kersti Kaljulaidile ettepaneku meie koolides võtta male kohustusliku õppeainena õppekavasse. Maleajalugu hästi tundvale maailma malejuhile tundus ilmselt kummaline, et seda Paul Kerese kodumaal seni pole tehtud. Veel kohtus Kirsan Iljumžinov EOK presidendiga, kellega räägiti male lisamisest olümpiaalade hulka. 

Male kooli õppekavas eeldab maleõpetajaid, keda praegu pole. Nende koolitamiseks kulub vähemalt kolm aastat. Seega võib õppekava muutuda male kasuks alles 2021/2022. õppeaastal.

Vahepealset aega ei või lasta tühja joosta. 

Tänavu tekkinud malehuvi hoidmiseks sobib Eestis nimetada 7. jaanuar (Paul Kerese sünniaastapäev) rahvalikuks maletamise päevaks. Igal aastal sel päeval võiksid käigud selgeks saanud inimesed mängida malet kodus, koolis, kohvikus, kus iganes. Ja siis oleme üks osa miljardist maletajast.
Maksma ei lähe see Eesti riigile sentigi, tulevikus aga on kasu mõõdetav palju enamas kui rahas.

Fotol loo autor ja FIDE president Kirsan Iljumžinov.

Samal teemal:

• 1. aprillil maleta pinginaabriga − täiesti tõsiselt!
• Maleõpetus kooli - võimalus austada malemeistrit

Selleks tuleb pildile püüda kõikvõimalikke keskkonnasäästlikke pühadenippe ning jagada neid sotsiaalmeedias. 

Negavati projektijuht Kadi Mitt selgitab, et rahuliku jõuluajaga kaasneb paratamatult iga-aastane tarbimistrall, kuid Negavatt kutsub tänavu sellelt karussellilt maha astuma ning ressursisäästlikult pühi pidama. „Ootame säästlikult veedetud pühadeajast pilte, olgu selleks siis isetehtud kingitused, kodumaisest toorainest pühadesöök, second hand peokleit või mõni muu lahe idee. Laadides pildid Facebooki või Instagrami ning lisades #negavatt, loosime kõikide pildisaatjate vahel 3. jaanuaril 2017 välja ühe õnneliku, kelle saadame koos sõbraga Tõnis Niinemetsa power-up comedy’le „Homme on täna!“ Vaba Lava teatrikeskuses“, räägib Mitt konkursi olemusest. „Oma pilte on oodatud postitama nii väikesed kui ka suured keskkonnasõbrad olenemata vanusest ja elukohast."

Tudengite energia- ja ressursisäästukonkurss Negavatt alustab veebruaris juba oma neljandat hooaega. Konkursile saavad tudengid esitada ideid ajavahemikul 3. veebruar - 3. märts 2017. Seejärel valitakse laekunud ideede hulgast välja kuni 12 parimat, mis saavad edasi konkursi teise etappi. Neist parimaid premeeritakse kuni 10 000 euroga, et teha oma ideed teoks. Konkursi kohta leiab täpsemalt infot Negavati kodulehelt ning lisaküsimustega saab pöörduda projektijuhi Kadi Mitti poole aadressil kadi.mitt@kik.ee.

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist.

Allikas: KIKi pressiteade. 

Samal teemal:

• Parim Negavati meeskond ketrab Tartu Ülikoolis karpe
• Negavati superfinaal toimub 24. mail Rakvere Targas Majas

Loo autorid on Eva Palk, Koolielu inimeseõpetuse ainemoderaator ja Urmas Tokko, Koolielu bioloogia ainemoderaator. 

Koolielu ainemoderaatoritena palusime bioloogia ja inimeseõpetuse õpetajatest kolleegidel meenutada mõnda vana/unustatud meetodit või IKT-vahendit, mida kunagi õpetamisel või õpilaste õppimisele suunamisel kasutati või koolitustel õpiti. Küsitluse viisime läbi Google Forms keskkonnas ning lingi sellele saatsime aineõpetajate listi. Vastajaid oli natuke vähevõitu (10), aga seda tänulikumad oleme neile kolleegidele, kes kiires õpetajatöös selleks aega leidsid.

Palusime välja tuua ja lühidalt kirjeldada:
1)    enda seisukohast unustatud õpetamismeetod ja selle kirjeldus ning ettepanekud antud meetodi kasutamiseks tänapäeva digimaailmas (meetodi "digistamine");
2)    enda seisukohast unustatud, näiteks kunagi koolitusel õpitud IKT-vahend ja selle kirjeldus ning ettepanekud antud IKT-vahendi/keskkonna asendamiseks tänapäevasemaga.

Lüümikud ja VHS-kassett

Vanadest õppevahenditest meenutasid küsitlusele vastanud õpetajad lüümikuid, VHS-kassetil õppefilme ning paberist-papist või „vakstust“ tabeleid. 

Tõepoolest, need sisult ju õpetlikud, kuid digimaailma kiire saabumisega enamjaolt ka kiirelt käibelt kadumas vahendid sobivad peagi vaid ajaloohuvilistele. Need paljuski ka metoodiliselt hästikoostatud õppevahendeid võiks mõnikord siiski veel klassi tuua (igatahes mitte kõiki ära visata) kasvõi meenutuseks, et iga hea skeem ei pea vilkuma ega klikitav olema. Vanu asjalikke tabeleid võivad õpilased proovida ka ise n-ö digistada (loomulikult autoriõigusi järgides): plakatit või selle osi pildistada, digitaliseeritud skeemide seeriaid luua, viidetega täiendada, tõlkida (paljud seinatabelid olid ju vene või suisa saksa keeles), veebilehel lugu juurde jutustada. Küsitluse vastustes pakuti lahenduseks lüümikute ja kassettide digitaliseerimist ning nende sisu veebipõhiseks muutmist. Tänapäeval asendavad seinatabeleid näiteks elektroonsed esitlused (PowerPoint), ent vanad tabelid võlusid sellega, et nad seisid kogu aeg paigal ja neid sai õpilane rahus jälgida ka siis, kui mõte tunnis uitama läks.

Rollimängud ja loeng

Enda jaoks unustatud õppemeetoditest mainiti rollimänge (digivahendeid kasutamata), loengupidamist, õpet mosaiikrühmades, konspekti koostamise nõudmist, õpikus toodud küsimustele vastuste otsimist. Tänapäeva õpikutes on sageli kirjas nii võrdlused kui järeldused, mida varem õpilastel endil paluti koostada. 

Võib-olla on see mõnes mõttes ühe arendava õppemeetodi asjata unustamine, liiga valmis vastuseid „ühe klikiga“ (st kiirelt valmiskujul) pakkudes? Ega teagi, ühest küljest leiab materjali võrdlemiseks ja järelduste tegemiseks ka mujalt kui õpikust, teisest küljest eeldabki tänapäeva õpilane ilmselt võimalikult väikest ajakulu ja „valmistoitu“. Kuid oleme kindlad, et õpetaja leiab sobiva võtme ka õpilaste mõtlemise, mitte üksnes meeldejätmisvõime käivitamiseks. Üks vastanud õpetajatest rõhutaski: tänapäeval on võimalik õpetada lapsi võrdlema, järeldusi tegema, infot süstematiseerima jne internetimaterjalide põhjal. Siia lisandub veel internetis oleva info usaldusväärsuse hindamine.

Mõned testid tuleks viia kaasaegsesse vormi

Unustuse hõlma vajuvatest digitaalsetest õppematerjalidest nimetati „Miksikese“ teadusmiksi teste ja „Küsimustepanka gümnaasiumibioloogias“ (siiski veel veebis: http://www.tamme.tartu.ee/biokysimused/). Neid peeti tänapäevalgi sisu poolest  kasutatavaks, ent mõistlikum oleks nende viimine kaasaegsesse vormi: näiteks viia küsimustele vastamine interaktiivseks ning luua õpetajale veebis võimalus küsimuste täiendamiseks ja lisamiseks.

Vana tüüpi rollimänge asendavad nüüd veebipõhised simulatsioonid, rühmatöid tehakse ja plakateid koostatakse veebipõhiste vahendite abil (küsitlusele vastajad mainisid www.pizap.com, www.picmonkey.com, fotopangana www.pexels.com). Õpetaja loengut klassiruumis asendavad osaliselt teadlaste jt spetsialistide audio- ja videoloengud veebis. Ka nende põhjal saab õpetada konspekteerimist, mida kasvõi kõrgkoolis õppides ikka tarvis läheb – kipub ju oskamatu konspekteerija lihtsalt loengupidaja teksti ümber kirjutama. 

APS-teste mäletate?

Kunagi koolitusel õpitud, kuid enam mitte aktiivselt kasutatavatest IKT-vahenditest toodi välja APS-testide loomise keskkond, mis kahjuks Windows 10-ga ei ühildu. Õpetajad on loonud tuhandeid küsimusi sisaldavaid teste, mis uue operatsioonisüsteemiga on osutunud kasutuks. Nimetati ka keskkondi Tiigriretk Eestimaal http://bio.edu.ee/matk/, Noor Teadlane http://bio.edu.ee/teadlane/, Noor Loodusuurija http://bio.edu.ee/noor/ ja IVA õppekeskkonda, ise koostatud valikvastustega teste Excelis, Inspiration mõistekaardi tarkvara.
Põhjuseks, miks neid keskkondi enam aktiivselt ei kasutata nimetati uute ja huvitavate rakenduste ja õpikeskkondade pealetulekut. Ajapuudusel ei jõua kõiki kasutada ja iga õpetaja valib enda lemmikud. Näiteks kunagi populaarse  HotPotatoesi on nüüd asendanud rohkem võimalusi pakkuv Learning Apps, Quizziz, Triventy, Socrative. Ristsõnu sai aastad tagasi koostatud MS Exceli abil, nüüd on ristsõnade loomise uusi keskkondi hulgaliselt, näiteks soovitati EclipseCrosswordi.

Leiti ka, et õpikeskkondade tasulised versioonid, mis õpetajate tööd hõlbustavad, annavad palju enam võimalusi ning väike, sageli ühekordselt makstav summa ei tohiks koolidele üle jõu käia. Näiteks kuldvillaku tegemine JeopardyApp keskkonnas - tasulises variandis on võimalik pilte lisada ja kasutada ka „topeltvillaku“ võimalusi. 

Küsitlusele vastanud tõid positiivsena välja digi-keskkondadesse sisenemise ja konto loomise lihtsustumist tänapäeval.

Uued keskkonnad on õpetaja tööd hõlbustanud

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et uued õpikeskkonnad ja -rakendused on õpetaja ja õpilase tööd palju hõlbustanud ja muutnud selle mitmekesisemaks. Samas ei tohiks unustada neid vanu õppemeetodeid ja -vahendeid, mis oma lihtsuses ja kindluses on universaalsed. Näiteks aitavad õpilaste sotsiaalset pädevust kõige rohkem arendada ikka traditsioonilised rolli- ja õppemängud. Seinale või tahvlile riputatavaid jooniseid ja skeeme saab reaalses elus puudutada, neil näpuga järge ajada jms. Need ei vilgu, ei hüple ja ei kao ära. Staatilised õppevahendid pakuvad vaheldust ja tuge tänapäeva kiires elus - olla kahe jalaga päris maailmas, mitte pidevalt ja pealetükkivas virtuaalreaalsuses. 

Foto: Koolielu arhiiv.

Meeskonnad peavad uurima loomade ja inimeste vahelisi erinevaid suhtlusvõimalusi – leidma ühiseid jooni ning kokkupuutekohti. Oluline on märgata ka murekohti, mille parandamiseks peavad õpilased välja pakkuma uusi ning innovaatilisi lahendusi. 

FIRST LEGO League Eesti programmijuhi Heilo Altini sõnul on sel aastal märgatavat huvi üles näidanud hulk uusi juhendajaid, kes tulevad esmakordselt oma meeskonnaga võistlema. „Samuti tulevad paljud kogenenud FIRST LEGO League juhendajad meeskondadega, kes on kasvanud välja algkooli robootika põlvkonnast,“ räägib Altin.

Starship Technologies asutaja Ahti Heinla sõnul annab FIRST LEGO League võistlusel osalemine õpilasele juurde olulisi oskusi – meeskonnatöö, probleemide lahendamine, projekti koostamine, mida tööandjad oma töötajates otsivad. „See võistlus on suurepärane võimalus õpilastel kohtuda teiste noortega, kellel on elus sarnased huvid ning eesmärgid,“ näeb Heinla võistlust positiivse kokkupuutepunktina.

2017. aastal osalevad neljas poolfinaalis kokku 111 meeskonda. Esmakordselt toimub Tallinnas kaks poolfinaali, et kõik meeskonnad saaksid võistlustest ikka osa võtta. Poolfinaalid toimuvad järgmistel kuupäevadel:

14.01 Tartu AHHAA Teaduskeskus, 10.00-17.30

21.01 ja 22.01 Tallinna I ja II poolfinaal, Laagri kool, 10.00-17.30

28.01 Jõhvi Spordikeskus, 10.00-17.30

36 parimat meeskonda pääsevad edasi finaalturniirile, mis toimub 11.-12. märtsil Tartus. 

FIRST LEGO League programmi viib Eestis läbi MTÜ Robootika koostöös Tartu Ülikooliga. 

Rohkem infot võistluse kohta leiate siit. 

FIRST LEGO League on maailma suurim robootika ja tehnikaalane võistlus noortele vanuses 9-16. Võistluse eesmärk on tõsta noorte huvi teaduse, tehnika ja inseneeria vastu ning arendada eluks vajalikke oskusi nagu kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, meeskonnatöö, loovus ja enesekindlus. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Ozobotid sumisesid Robotexil lastega võidu
• Kuld, hõbe ja pronks II
• Koolielu teemaveerand: 3000 last robootika töötubades

Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2016 või e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (aadressil haridus- ja teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu”).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:
 1) keeleteo nimetus,
 2) keeleteo tegija/tegijad ja tema/nende kontaktandmed, töörühma puhul juhi ja liikmete nimed ning juhi kontaktandmed,
 3) keeleteo kirjeldus seostatuna konkursi eesmärgiga (500-1000 tähemärki),
 4) esitaja nimi, e-postiaadress ja/või telefoninumber.

Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse välja avaliku hääletusega veebruaris. Laureaadid selguvad märtsis.

Keeleteoauhinna statuut ja senised laureaadid

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva
• Aasta keeletegu on e-keelenõu

Tartu Ülikooli talveülikooli kursustel saab omandada uusi ja kasulikke teadmisi. Õppida saab enam kui 20 täiendusõppekursusel Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis ja Narvas.

Talveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid argikultuurist, religioonist, veebisuhtlusest, reklaammaterjalide kujundamisest, õigusest, eneseväljendusest, depressioonist jpm.

Valik talveülikooli kursustest:

TARTU
5.01 Lapse usuline areng. Olga Schihalejev
31.01 Suhtlus eri religioonide esindajatega. Roland Karo
31.01 Argikultuur muutuvas maailmas. Tiiu Jaago
2.02 Taandumistarkus. Tõnu Lehtsaar
8.02 Raamis või väljas - loovad lahendused probleemidele. Signe Reppo

TALLINN
7.–8.02 Lapse viha juhtimine: turvaline toimetulek. Angela Jakobson, Jürgen Rakaselg
9.02 Millised on sõnumid ning kuidas neid mõista ja luua? Tiiu Taur

PÄRNU
1.–2.02 Praktiline nõustamisoskus ja stressiennetus õpetaja töös. Liina Puusepp

VILJANDI
28.–29.01 Eneseväljenduse alused. Tiina Mälberg
18.–19.02 Häälemängud. Aita Vaher

Koostöös Tartu Ülikooli muuseumiga saavad talveülikoolis osalejad külastada soodushinnaga Tartu Ülikooli muuseumit, Tartu Ülikooli kunstimuuseumit ja Tartu tähetorni.

Täpsem info www.ut.ee/talveulikool