Ühtekokku pakkusid end varjutavateks välja seitsme erineva eriala esindajad: sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog, karjäärinõustaja, eripedagoog, Rajaleidja keskuse juht ning õppenõustamisteenuste keskuse peaspetsialist.

Rajaleidja keskuste töövarjupäeval osalemise peamiseks eesmärgiks on pakkuda sissevaadet tugispetsialistide maailma ning tõsta noorte teadlikkust spetsialistide vajalikkusest tänapäevases ühiskonnas.

Nimelt on nõudlus logopeedide, eripedagoogide jt õppenõustamisspetsialistide järele ühiskonnas hüppeliselt tõusnud seoses kaasava hariduse rakendamisega. Eesti Hariduse Infosüsteemi kohaselt oli 2015/2016. õppeaastal spetsialistiga kaetud koole eripedagoogide puhul 27 protsenti, logopeedide puhul 30 protsenti, sotsiaalpedagoogide puhul 48 protsenti ja koolipsühholoogide puhul 37 protsenti.

Huvi erialade omandamise ja haridus- ning sotsiaalsfääris töötamise vastu ei jõua kiiresti kasvanud nõudlusele paraku järele. „Erialade õppimine ja edasine töö on väga huvitavad, aga noored ei tea, et niisugused õppekavad üldse olemas on või milles tulevane amet täpsemalt seisneb,“ selgitab Tartu Ülikooli logopeedia osakonna juhataja Marika Padrik.

Kuigi töövarjupäev võimaldab õpilasel saada koolist vaba päev ja veeta aega silmapaistvate persoonidega, ei ole Tartumaa Rajaleidja keskuse juhi Piret Tatuntsi sõnul tegu pelgalt toreda vaheldusega koolipäevale. „Töövarjupäev on ennekõike reaalne võimalus tutvuda potentsiaalse ja huvipakkuva ametiga ning kasutada saadud kogemust oma edasiste otsuste ja plaanide jaoks,“ selgitab Tatunts.

Töövarjupäev on JA Eesti programm, milles osaleb igal aastal umbes 3000 gümnasisti ja sama palju ettevõtjaid, spetsialiste. Päeva on korraldatud alates 1998. aastast.  

Rajaleidja võrgustik pakub karjääri ja õppenõustamisteenuseid kuni 26aastastele lastele ja noortele ning toetab hariduse tugiteenuste metoodikaga õpetajaid, lapsevanemaid ja haridusametnikke. Rajaleidja keskused asuvad igas Eesti maakonnas ja nende tööd koordineerib sihtasutus Innove.

Rohkem infot leiab Rajaleidja Facebooki leheküljelt või kodulehelt.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• „Hea sõna päeval“ arutati, kuidas Eesti õpilaste norutundest lahti saada
• Rajaleidja keskustes üle Eesti saab varjutada erinäolisi ametikohti

Nii pakuvad koolitusprogrammis Samsung Digi Pass osalevatele 26 noorele mentorlust teiste hulgas telekommunikatsiooni ettevõte Elisa, hinnatud veebidisainiettevõte New Garage Time, prestiižne elektroonikafirma Oshino Electronics Estonia, juhtiv tarkvara- ja disainiettevõte Proekspert, Rahvusooper Estonia, tunnustatud restoran NOA, haridustarkvara idufirma Foxcademy ja maailma juhtiv tehnoloogiahiid Samsung Electronics Baltics.

Ettevõtjad toetavad programmis osalejaid eelkõige neljal põhjusel. Äsja kooli lõpetanud noored seisavad tihti silmitsi probleemiga, et kogemuste puudumise tõttu ei saa töökohta, kuid samas ei saa kogemusi omandada ilma töökohata. Selline nõiaring aeglustab märkimisväärselt noorte kaasamist tööturule. Noorte töötuse määr on jätkuvalt tõusuteel, kuid samas ei ole Eestis piisavalt põhjalike kutseoskustega töötajaid. Just seepärast on jätkuvalt oluline tõsta noorte huvi kutsehariduse vastu.

Ühe programmi mentori, Foxcademy kaasasutaja Sebastian Pikandi sõnul oodatakse kõikidelt töötajatelt üha suuremat digipädevust, et parandada efektiivsust ja suurendada ettevõtte majanduslikku tootlikust. “Digivahendite kasutamine ja potentsiaali realiseerimine annab nii tööandjale konkurentsieelise kui töötajale võimaluse kandideerida üha parematele positsioonidele,” lisas Pikand.

Erinevate ettevõtete mentorid näitavad noortele nende valitud eriala nö köögipoolt ja tutvustavad igapäevaseid tegemisi, mis aitab tulevaseks töökohaks ette valmistuda. Programmi edukaima meeskonna liikmed  võidavad ka kolmenädalase praktika Eesti ettevõttes ja ühenädalase praktika Samsung Electronics Baltcsi peakorteris Riias.

Elisa personalijuht Kaija Teemägi julgustab Samsung Digi Pass programmis osalevaid noori: „Erinevates noorteprogrammides on oluline osaleda, et tutvustada noortele organisatsiooni ja näidata tegelikku töö-elu. See aitab paremini mõista, mida nad tulevikus teha tahavad ja ka seda, milline töö neile sobib ja meeldib.“

Personalijuht tõdes ka, et sealjuures saab organisatsioon ise väärtuslikku tagasisidet noorte kohta – mida ja kuidas nad mõtlevad, mida väärtustavad ja hindavad ning millised on ootused tööjõuturule. “Seega julgustan kõiki ettevõtteid noortele uksi avama, näitama ennast ja kuulama noori, sest ainult koostööst sünnib sünergia. Tänasel ja tulevasel tööjõuturul on vaja, et organisatsioonid suudaksid noortele pakkuda seda, mida nad ootavad ja ka vastupidi,“ julgustab Kaija Teemägi ettevõtteid tegema koostööd noorte talentidega.

Viiekuuline koolitusprogramm Samsung Digi Pass lähtub Eesti elukestva õppe strateegia 2020 eesmärkidest ja selle ülesehitus toetub Euroopa Komisjoni kirjeldatud digitaalsete kompetentside mudelile. Koolituse käigus omandavad noored digitaalseid ja sotsiaalseid oskusi, samuti tõelise töökogemuse. Noored arendavad meeskondades erialaseid digitaalseid projekte, mille hulgas näiteks keskkond elektroonika jooniste jagamiseks, laopidajate tööd lihtsustav äpp, veebileht noortele kunstnikele oma tööde jagamiseks ning äpp riiete disainimiseks. Eriliseks teeb programmi selle lõpus omandatavad esimesed Samsungi digipassid. Need on omamoodi “tõestuseks” noorte äsja õpitud oskustest ja teadmistest nende tulevastele tööandjatele.

Programmi toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon, Kutsekoda, Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut ja Eesti Noorteühenduste Liit ning ajakiri Pere ja Kodu.

Allikas: Samsung Digi Pass

Samal teemal:

• Allkirjastati memorandum noorte läbilöögivõime parandamiseks tööturul
• Kutseõppurist ettevõtjaks ehk kuidas teha äppi?
• Kuidas toetada noort teel unistuste töökohani?

Eelmisest aastast Euroopa suurima robotivõistluse tiitlit hoidev kogupereüritus Robotex on seoses läheneva Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga seadnud sihi saada järgmisel aastal maailma suurimaks. 

"Eesti lähiaastate edulugu saab olema laste ja noorte ulatuslik robootikaoskus, mis tagab neile tulevikus põneva ja tasuva töö," on Robotex 2016 projektijuht Marl Laul robotivõistluse osalejate arvu kasvatamise vajalikkuses kindel. "Maailmarekordit läheme ametlikult püüdma järgmisel aastal, sellel aastal oleme keskendunud veelgi nooremate laste robootikamaailma toomisele," lisab Laul.

1132 robotile ja 2653 võistlejale ligi 20 riigist saab kaasa elama tulla 2.-4. detsembril Tallinna Tehnikaülikooli spordihoonesse. Lisaks robotivõistlustele ootab külastajaid ka suur tehnoloogianäitus, 3 000 tasuta kohta töötubades ja rahvusvaheliste esinejatega kosmoserobootika konverents.

Robotexi korraldab Tallinna Tehnikaülikool. Robotexi kaaskorraldajad on Tartu Ülikool ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Robotexi kuldsponsorid on CDP Technologies Estonia, Eesti Energia, Oomipood, VEX Robotics.

Robotexi suursponsorid on Stoneridge, Interflux Eesti, Duroc Machine Tool, Ldiamon, Ensto Ensek, iRobot, Norma, Abplanalp Estee, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Starship Technologies ja TRINAMIC Motion Control.

Robotexi sponsorid on Tehnopol, Toftan, Proekspert, Harju Elekter, Zone.ee, Hoiame Kokku Grupp, Baltic Steel Center, 3K Group, Tech Group, Flir, PKC Group, Metaprint, ELFA Distrelec, Artec Design, Perel Eesti, ETS Nord, eKool, Helmes, Rekato, Baltflex, FinEst Steel, Defendec, Eesti Electster, Igus, Arrow, Viking Motors, Shaperize, Klotsipood, Saku Õlletehas, MDC Max Daetwyler Eesti, Skeleton Technologies, YEInternational, Robomiku, Tehnikamaailm, Tehnoturg, Cybernetica, Erply, Eventtents, Netroo.

Robotexi toetajad on Merinvest, M.A Group, TTÜ mehaanikateaduskonna üliõpilasnõukogu, MTÜ Robootika, TTÜ Robotiklubi, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, ITT Group, Rantelon, E-Service, I & T Metall, Energiasääst.ee, Balsnack, Nortal, Vendomar, City Motors, Innokas, Imeline Teadus, Minu Maailm, Inseneeria, OGOGO, Ordi, Taxify, Tomson Trade, Red Bull, Elme Messer Gaas, CV Online Eesti, Eesti Maaülikool, Tallinna Lauluväljak, PVK Trading, Oshino Electronics Estonia, Tere, Hobimaailm.

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Robotexi kosmoserobootika konverentsil räägitakse kosmose-ettevõtlusest
• Robotexi loovad konkursid ootavad osalejaid

„Pea igas tänapäevases seadmes on hulk elektroonikat, enamasti on see silma eest varjatud kena korpusega. Kasutaja näeb sellest ainult tulesid, ekraane ja nuppe. Elektroonikakoostude koostaja peab aga teadma, kuidas neid koostada ning parandada, ning selles võistlusülesanne seisnebki,“ ütles Tallinna Polütehnikumi IT ja elektroonika kompetentsijuht Andres Ojalill.

Võistlustöö hindamisel arvestatakse võistlustöö funktsionaalsust ja teostuse korrektsust vastavalt rahvusvahelistele standarditele. Täiendavalt hinnatakse töökoha korrasolekut, sh ohutustehnika nõuete täitmist.

Selleks, et elektroonikakoost täidaks hiljem ka vajalikku funktsiooni, peavad õpilased tundma iga komponendi polaarsust ning õiget paigalduskohta ja -meetodit. Võistlusel parimaid kutseoskusi ja erialaseid teadmisi näitav õpilane pälvib parima elektrooniku tiitli.

Ojalille sõnul on messikülastajail ja huvilistel võistlusel võimalus tutvuda, millega Eesti ühes suurimas ekspordile suunatud tööstusharus tegeldakse. 

“Elektroonikutel on globaalsel tööturul hea leib. Lisaks on elektrooniku kutse omandanul võimalus end edasi arendada järgmistel õppetasemetel kuni doktorantuurini välja,” lisas Ojalill. 

Elektroonikute kutsemeistrivõistlus toimub Eesti suurimal, 16.-18. novembrini Eesti Näituste messikeskuses toimuval 22. Tallinna rahvusvahelisel tootearendus-, tootmistehnika-, tööriista-, allhanke- ja tehnohooldusmessil Instrutec 2016 seepärast, et siin saavad õpilased ühtlasi tutvuda oma valdkonna kaasaegseimate seadmetega ning teha tutvust valdkonna tippudega.  

Instrutecil on Eesti masina- ja metallitööstusettevõtted välja pannud oma kaasaegseima tipptehnika, samuti toimuvad messi raames tootmislahenduste ja tööstusettevõtete juhtide seminarid, millest kõik huvilised saavad osa võtta. 

Parima elektrooniku kutsemeistrivõistlust korraldab SA Innove koostöös Tallinna Polütehnikumi, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Instruteciga. Võistlust toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Elektroonikatööstuse Liit. 

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Kutsehariduse maine on tõusnud
• Tallinn FoodFestil selguvad ka parimad noored kokad, kondiitrid ja pagarid

Viis aastat tagasi ei osanud me uneski näha, missugused digiseadmed ja -lahendused muutuvad elu igapäevaosaks. Näiteks juba praegu on väga paljudel õpilastel olemas isiklik nutiseade. Tulevikus teevad suure osa tööst ära robotid, aga keegi peab neid ka juhtima.

Koolilt oodatakse, et õpilane suudaks digikeskkonnas teavet hallata, suhelda ja turvaliselt käituda ning tuleks toime ka lihtsamate arvutiprogrammide koostamisega. Täpsemad ootused eri vanuseastmete kohta on kirjas õppijate digipädevuse mudelis.

Õpetaja peab alguses ise õppima

Kuna riiklikus õppekavas eraldi arvutitunde ei ole, on ka meie koolis õpilase digipädevuste arendamine kõikide aineõpetajate ülesanne. Kui veebimaterjalide loomine ja koostöövahendite haldamine on õpetaja igapäevaoskus, siis programmeerimine tundub paljudele IT-spetsialisti pärusmaa. Selleks et õpetajal tekiks õpetamisjulgus, peab ta kõigepealt ise teadmisi omandama.

Õnneks pakub HITSA koolituskalender väga mitmekesiseid koolitusi. Lisaks korraldame koolis oma õpetajatele digitunde, et koolitustel õpitut ja kasulikke töövahendeid üksteisega jagada. Koostööd tehes selgitame välja ka kooli digivaldkonna täpse olukorra ja seame eesmärgid.

Kes otsib, see leiab

Õpetaja saab digiideid ammutada ka avalikult Facebooki lehelt „Nutitund igasse kooli“, kuhu lisandub iga päev kõigi kooliastmete ja õppeainete tunnikirjeldusi nii algajatelt kui ka kogenud nutiõpetajatelt.

Õpetajate ja õpilaste tehnoloogilist kirjaoskust ning digipädevust edendab ka ProgeTiigri programm, mille pidevalt täienevad materjalid asuvad ProgeTiigri kogumikus. Sealt leiab õpetaja palju põnevaid õppetöös rakendatavaid digivahendeid, mis hõlmavad programmeerimist, robootikat, 3D-disaini, nutiäppe ja multimeediat.

Mida annab programmeerimisoskus õpilasele?

Koolis ei õpetata last lugema ja kirjutama selleks, et temast saaks kirjanik. Lugemis- ja kirjutamisoskust vajab inimene eelkõige enda väljendamiseks. Sama lugu on programmeerimisoskusega.
Programmeerima õppides saab õpilane teadmise, et tema ise otsustab, mida ja kuidas arvuti teeb. Lisaks tehnilistele oskustele on siin suur roll loovusel, mis tuleb kasuks igaühele, olenemata ametist. Isegi kui õpilasest ei saa programmeerija, oskab ta koostöös IT-inimestega jõuda uuenduslike lahendusteni alal, kus ta tulevikus tegutseb. 

Külli Natka, Audentese erakooli õppejuht. Foto: Andres Raudjalg. 

Samal teemal:

• Progemine Konguta moodi
• Koolielu teemaveerand: 3000 last robootika töötubades
• Programmeerimine vallutab nädalaks Eesti

Tallinna Kesklinna Gümnaasiumi haridustehnoloog Ljudmilla Roždestvenskaja tutvustab programmi matemaatika ja informaatikaõpetajatele. Salvestus. 

Info veebiseminaride ja veebiseminaride toimumise keskkonna Adobe Connect kohta leiab siit. Toimunud veebiseminaride salvestused leiab arhiivist. 

Samal teemal:

• HITSA veebiseminarid novembris
• Algab Koolielu teine teemaveerand „Digivärskendus“

Kutsehariduse kategoorias parimaks praktikandiks tunnistatud Kaidi Parv praktiseeris 3000 töötajaga Rimi Eesti Food AS-is, mis värbab aastas ligi 50 praktikanti. „Enamus noori praktiseerib kauplustes teenindajatena, aga pakume praktikakohti ka kontoripoolel. Lisaks rakendame aktiivselt töökohapõhist õpet, mille käigus õpitakse meie juure kohapeal konkreetne amet selgeks,“ sõnas Rimi koolitusjuht Pille-Riin Kajamäe.

Kõrghariduse kategooria parim praktikant Egle Kadastik oli praktikal 200 töötajaga Haapsalu õmblusvabrikus Nurme Production OÜ. Ettevõte värbab igal aastal 3-4 praktikanti, et tervitada tulevikus oma vabrikus parimate oskustega spetsialiste. „Sel aastal oli meie juures praktikal rekordilised 8 praktikanti ja osad soovijad pidime ka ootenimekirja jätma,“ sõnas Nurme Productioni personalijuht Merle Peeterson.

Vastu tahtmist ametit ei õpi
Parimaid praktikante koolitanud ettevõtted hindavad noorte puhul huvi, motivatsiooni ja pealehakkamist. „Meie kogemus ütleb, et praktikant, kelle silmad tööle asudes säravad, jõuab kaugele ning saavutab edu,“ kommenteeris Kajamäe. Nurme Productioni personalijuht julgustab aga noori esitama küsimusi, rääkima oma tugevatest ning nõrkadest külgedest ja arengusoovidest.

Rimi ja Nurme Production kogemus näitab, et kuldaväärt praktikandid leiavad neid enamasti ise üles. „Oma praktikantide puhul suhtleme alati ka koolipoolsete juhendajatega ja uurime õppeedukuse kohta. Kooli tagasisidesse ei tohiks aga liiga kinni jääda, kuna koolis kinnisemad ja tagasihoidlikumad tüdrukud tihtipeale praktikal olles avanevad ja arenevad väga palju,“ selgitas Peeterson.

Uued töötajad praktikantide seast
Haapsalu õmblusvabrikule on tublid praktikandid loonud lisaks igapäevasele tööpanusele ka olulist lisaväärtust näiteks lõputöödega, mis on tehtud vabriku jaoks olulistel teemadel  – olgu selleks tootmisefektiivsuse uuring või uus tootekollektsioon. „Praktikandid toovad ettevõttesse uut hingamist ja aitavad kastist välja mõelda, nähes olukordi uue nurga alt,“ nõustus Rimi koolitusjuht ja lisas, et töökat ja uuendusmeelset praktikanti ei taha keegi ettevõttest ära lasta, mistõttu on kõige tublimad praktikandid õpingute lõppedes alati Rimisse tööle oodatud.

Ka Nurme Production pakub igal aastal tublimatele praktikantidele võimalusel suveks vabrikusse tööle jääda, kui on sobilikku tööd pakkuda ja seda võimalust on paljud noored ka kasutatud.

„Praktik Cum Laude“ konkursi korraldas Eesti Tööandjate Keskliit koostöös Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Rõiva-ja Tekstiililiidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu ja Estonian Business Schooliga. Konkursi võitjad selgusid Facebooki hääletuse ja hindamiskomisjoni otsuse tulemusena. Projekti rahastas Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti Tööandjate Keskliit. Lisainfo kampaania kohta on leitav Eesti Tööandjate Keskliidu kodulehel ja „Praktik Cum Laude“ Facebooki lehel

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit

Samal teemal:

• Viis viga, mida praktikal olles vältida
• Viis soovitust, kuidas praktikandina silma paista

AHHAA juhatuse esimehe Andres Juure sõnul muutus külastaja jaoks kõige rohkem see, et pilt tähtedest ja tähistaevast on veelgi parem ning teravam.

„Meie planetaariumis saab näha umbes 10 miljonit tähte. Kosmoseelamus on muutunud nutikamaks ja teravamaks. Kes ei usu, siis võtke binokkel kaasa ja näete rohkem tähti, kui palja silmaga,“ märkis Juur.

„Kui päris tähistaevas kehva Eesti ilma tõttu nägemata jääb, siis meie planetaariumis on selleks võimalus. Tulemus, mida AHHAAs näha saab, on ülimalt realistlik ja planetaariumis saab kosmost vaadelda hoolimata päevast või kellaajast."

AHHAA planetaariumi unikaalsus väljendub võimekuses näidata korraga nii optilist kui ka digitaalset pilti. Juur täpsustas, et üldiselt on Eesti planetaariumid spetsialiseerunud ühele projektsiooniviisile. Näiteks Tartu tähetorni planetaarium näitab ainult optilisi tähti, Narvas seevastu saab näha ainult digitaalset tähistaevast.

„Selliseid planetaariume, kus on digitaalse ja optilisie pildi näitamise võimalus koos, on Euroopas ülimalt vähe ja üks nendest on siin AHHAAs. See tähendab, et näidata saab nii päikesesüsteemi, rahvusvahelist kosmosejaama, rännata süvakosmoses ringi ja näidata seda maailma, mis meile Maa pealt paistab,“

Lisaks uutele tehnilistele lahendustele avanes külastajatel võimalus näha ka kahte uut etendust: „Avastades universumit“ on mõeldud huvilistele alates koolieast ja „Lendame koos kosmosesse“ kutsub vaatama ka pisemaid kosmosesõpru. Lisaks suurenes istekohtade arv planetaariumis.

Teaduskeskus AHHAA planetaarium on maailmas ainuke kerakujuline planetaarium.

Allikas: AHHAA teaduskeskus

Samal teemal:

• Õpilasleiutajate riiklikule konkursile esitati 902 ideed
• AHHAA tegi juulis külastajarekordi

Laste- ja noortefilmide alafestivalil JustFilm linastuva teadusfilmide programmi eesmärk on koos maailma avastada, õppida tundma keemia-, füüsika- ja matemaatika nähtusi ning mõista, kuidas keerukad valemid ja reaktsioonid töötavad, ehk teada saada, kuidas toimib maailm meie ümber.

Visuaalselt võimsad dokumentaalfilmid viivad kõik vaatajad teaduse põnevatele radadele,  näidates, milleks kaasaegne teadus on võimeline ja kuhu see on teel.

Filmiseansi eel teeb lühikese sissejuhatuse teadlane, kelle uurimisvaldkonda filmis näidatu puudutab.

16. novembril järgneb filmile Igavene elu arutelu kinosaalis, mida korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Eesti Teadusajakirjanike Seltsiga ning osalevad teadusajakirjanik Priit Ennet ja neuroteadlane Jaan Aru.

Seansid

Online-armastus

15.11 15:30 Mustamäel  –  sissejuhatus teeb Daniele Monticelli Tallinna Ülikoolist

16.11 14:00 Mustamäel – sissejuhatuse teeb PREP koolitaja ja sotsiaaltöötja Heidi Rätsep

Päikesesüsteemi ookeanid

15.11 16:45 Mustamäel – sissejuhatuse mõlemale seansile teeb Mario Mars Tallinna Tehnikaülikoolist

16.11 15:15 Mustamäel

Imeline elekter

15.11 18:15 Mustamäe ja 18.11 16:30 Solaris - sissejuhatus Elektrilevilt

Igavene elu

16.11 16:30 Mustamäel 16:30 –  sissejuhatus Jaan Aru Tartu Ülikoolist. Vestlusringis seansi järel on Priit Ennet Eesti Teadusajakirjanike Seltsist ja Jaan Aru Tartu Ülikoolist

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal ajal:

• Kuidas tunnis filmi vaadata ning seda katkestamata õpilastele selgitusi jagada?
• Koolielu teemaveerandite neli väljakutset

Kvaliteedimärgi väljaandmise peamine eesmärk on ühtlustada e-kursuste taset ning tunnustada autoreid suurepärase töö eest. Kvaliteedimärgi taotlemiseks tuleb esitada HITSA konkursiveebis oma kursuse eneseanalüüs, avaldus ning organisatsiooni retsensioon.

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru tulemusena antakse kvaliteedinõuetele vastavatele e-kursustele välja kvaliteedimärk. Seekordse juubelivooru eel on alates 2008. aastast kvaliteedimärki taotlenud 379 kursust, märgi on pälvinud neist 229.

Kvaliteedimärgi taotlusvoorus selguvad „Aasta e-kursuse“ nominendid. Tiitliga "Aasta e-kursus" tunnustatakse taotlusvoorus kõige enam silma paistnud e-Ülikooli konsortsiumisse kuuluva kõrgkooli e-kursuse autorit. Auhinnafond on 2000 eurot.

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlemise kohta leiab lisainfot HITSA kodulehelt.

Samal teemal:

• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt
• Selgunud on e-kursuse kvaliteedimärgi saajad
• Kuidas luua digitaalset õppematerjali