Teemaveerandid

Juuru Eduard Vilde kooli õppejuht Kaia Poom teeb tunniplaani. Ta ütleb, et 18. maist tulevad kooli ainult need õpilased, kellel on olnud raske distantsõppega hakkama saada ning kelle vanemad on selleks nõusoleku andnud. Kooli 105 õpilasest tuleb esmapäevast kooli 20. Loe pikemalt Õpetajate Lehest!

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Haridusasutused võivad alustada osalist kontaktõpet alates 15. maist
• Kriisiaja e-ettevõtlusõppe soovitused - head nipid igale kooliastmele!
• Seadusemuudatus annab võimaluse korraldada riigieksameid paindlikult

Haridustehnoloogia professori Margus Pedaste juhitud uuringus osalevad põhikooli õpilased ja õpetajad. Teadlased vaatlevad digitaalsete õppevahendite ja -sisu kasutusviise ning analüüsivad, kuidas mõjutavad digivahendite abil õppimist laste isiksuseomadused, vaimne võimekus ning kooli- ja kodukeskkond.

„Paljusid lapsevanemaid ja õpetajaid teeb praegu murelikuks küsimus, kas digitaalse õppevaraga õppimine on ikka piisavalt tulemuslik – kas kõik lapsed saavad vajaliku selgeks, et elus edukalt oma eesmärke saavutada. Meie õpetajad on päris pikka aega katsetanud erinevaid võimalusi ja soovivad selgemaid sõnumeid selle kohta, mis on õigem ja parem,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo.

Eesti teadlased leiavad, et digivõimaluste tulevikuväljavaateid arvestades tuleks sellesse teemasse rohkem süveneda: vaadelda eraldi tehnoloogia kasutamise eesmärki ja viisi ning kasutajat ja tema toetamist. Praegu toimuvas distantsõppes oma koha leidnud e-õpe seab uuringu tulemustele veelgi suuremad ootused.

Rillo sõnul püütaksegi „Digiefekti“ uuringuga teada saada, milliste sihtide saavutamine on ühe või teise digilahendusega võimalik ning kuidas sõltub tulemuste saavutamine õppijast, õpetajast ja õppekeskkonnast. Teadlased loodavad tulemuste põhjal anda soovitusi nii õppimiseks kui ka õpetamiseks. Lisaks antakse teaduspõhist nõu digitaalsete õppematerjalide arendajatele. Sellest saavad kasu ka õpetajaharidus ja -koolitus.

„Eesti koolid on olnud digiõppe ja haridustehnoloogiliste lahenduste juurutamisel küllaltki julged, kuid praegune eriolukord on muutnud digipöörde lausa vältimatuks vajaduseks,“ rääkis uurimisrühma juht Margus Pedaste.  Ta arvab, et mitmed praegused digilahendused jäävad kasutusele ka tavaõppe taastudes. „Et neist oleks võimalikult suur kasu võimalikult paljudele õpilastele, on vaja kindlamaid teadmisi ja otsustuskriteeriume,“ sõnas Pedaste, kes loodab uuringu esimesed tulemused avaldada juba tuleval aastal. 

Uurimisrühm koosneb peamiselt Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi teadlastest ja doktorantidest, kuid osalevad ka teadlased Tartu Ülikooli psühholoogia instituudist ja Belgradi Ülikoolist. 

Tutvu uuringuga põhjalikumalt veebilehel digiefekt.ut.ee. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by KOBU Agency on Unsplash

Samal teemal:

• Nõuanded lapsevanematele, kuidas viimased distantsõppenädalad vastu pidada
• Koduõppel kasutavad koolid digiõpikuid senisest pea kümme korda rohkem

“COVID-19 viiruse tõttu on koolid üle maailma läinud üle distantsõppele, nii ka Eestis. Meie üleminek oli teistest sujuvam, kuna oleme aastaid väärtustanud digitaalseid võimalusi hariduses ning meie õpilased ja õpetajad olid digipööraseks distantsõppeks paremini valmis kui koolipered paljudes teistes riikides,“ märkis minister Mailis Reps sessiooni avamisel.  “Distantsõpe pole kõigis riikides sujunud ühtemoodi – Eesti on lisaks headele tulemustele PISA testides nüüd paistmas silma ka erakordselt nutika distantsõppeperioodiga.“

Kuigi algsete plaanide kohaselt pidi mess toimuma juunikuus Londonis, siis maailmas valitseva olukorra tõttu korraldatakse see virtuaalselt. „Virtuaalselt toimuv mess on väga sobilik nutika digiriigi eduloo ja ettevõttete tutvustamiseks“, märkis minister Reps ja lisas: “See aitab kaasa meie haridusekspordi suurenemisele ning toetab Eesti kuvandit hariduse lipulaevana,” avaldas Mailis Reps lootust.

Sessioon keskendus digipöördele Eesti hariduses laiemalt – nutikate lahenduste kasutamisele õppimise ja õpetamise toetamiseks, digioskuste ja -pädevuste arendamisele ning küberturvalisuse ja loovuse lõimimisele, aga kakonkreetsemalt sellele, kuidas Eestil õnnestus kontaktõppelt distantsõppele võrdlemisi hõlpsasti lülituda. Lisaks tutvustati Eesti haridusvaldkonna tehnoloogiaettevõtteid, nende toodete võimalusi ning praktilist kasutamist. Sessioonis osalevad Tanel Keres (eKool), Kadri Tuisk (Clanbeat), Karen Ordones Roosileht (Tutor.id), Kelly Lilles (ALPA Kids), Tõnis Kusmis (99math) ja Kristen Tamm (Futuclass).

EdTechX Summitil, mis asendab sel korral juunis toimuma pidanud Londoni EdTech Weeki, toimub üle 50 sessiooni, kus esineb enam kui 80 esinejat haridusasutustest, erasektorist ja avalikust sektorist.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti on kõige digiõpihimulisem riik Euroopas

Euroopa keeleõppe tunnuskiri toetab ja tunnustab uuenduslikku lähenemist keeleõppele, sh erinevate tehnoloogiate ja tehnikate kasutamist ning hea praktika levitamist. „Praegune eriolukord ning distantsõppel olemine on tõenäoliselt andnud võimaluse kasutada innovaatilisi vahendeid ja meetodeid ka võõrkeelte õppimiseks ja  õpetamiseks ning see kogemus on tunnustamist väärt,“ selgitab sihtasutuse Archimedes üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse büroo juhataja ning keeleõppe tunnuskirja konkursi eestvedaja Made Kirtsi.

Aasta võõrkeelealane tegu võib olla nii edukalt läbi viidud festival, hästi toimivad keeleõppe materjalid, inspireeriv õpiring, populaarne keelteklubi, edukaks osutunud keeleõppe projekt, võõrkeelte õppimise ja õpetamise teemaline konverents vms – eelkõige need tegevused, mis ei ole seotud formaalse õppetööga.

Loe lähemalt SA Archimedese kodulehelt. 

Samal teemal:

• Erasmus+ projektidele esitati rekordarv taotlusi

Foto: Koolielu arhiiv

Hariduse Infotehnoloogia SA IT Akadeemia programmist rahastatakse igal aastal kõrgkoolide IKT-õppe uuenduslikke tegevusi, millel on suur mõju õppekvaliteedile ja üliõpilaste digipädevuse arengule.

HITSA juhatuse esimehe Heli Aru-Chabilani sõnul on eesmärk toetada tudengitele senisest paremate IKT teadmiste ja oskuste andmist ning tuua õppetöösse uusi tehnoloogilisi lahendusi: „Näiteks toetame tänavu Tartu ülikooli kvantarvutuse tehnoloogia algkursuse loomist mitte-infotehnoloogia erialade tudengitele. Kvantarvutite rakendamine tõotab suurt läbimurret tehnoloogiakasutuses, eriti koos tehisintellekti võimalustega, ja nende teemade toomine meie tudengiteni on ülimalt oluline.“

Senise kogemuse põhjal tõdes IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots, et lisaks uuenduslike lähenemiste läbimõtlemisele suunab toetus koole ka õppekavu läbivate terviklahenduste loomisele: „Hea näitena saab tuua Estonian Business Schooli (EBS) mahuka arendusprojekti, mille raames arendatakse erialaspetsiifiliste IKT oskuste õpetamist pea kõigis EBSi õppekavades – kavas on välja arendada 8 uut õppeainet, mh luua tehisintellekti käsitlev õpivõimalus.“

Toetust soovisid kaheksa kõrgkooli kokku 30 projekti elluviimiseks, ekspertkogu otsusel saavad rahastuse nelja kõrgkooli 10 projekti:

Estonian Business Schooli „Business Technology“ õppekava arendus koos kaheksa uue õppeaine loomisega, mille tulemusena paranevad lõpetajate digitehnoloogiate rakendamise ning andmeanalüüsi oskused.

Tartu Ülikooli neli projekti, mille käigus edendatakse võõrkeelte õpetamise digipädevust, sh luuakse õppevahendid eri digikultuuride mõistmiseks ja vahendamiseks; arendatakse erialaseid digipädevusi psühholoogias; luuakse õppemoodul noorsootöötajate digipädevuste arendamiseks ning valmistutakse kvantarvutuste kursuse arendamise kaudu kvantrevolutsiooniks.

Tallinna Ülikooli projektidest esimene hõlmab tarkade tootmistehnoloogiate õpetamist käsitöötehnoloogiate ja disaini õppekaval, teise raames luuakse võimalus pakkuda tehisintellekti kasutamist tutvustavaid praktikume mitte-IKT õppekavadel õppivatele üliõpilastele.

Tallinna Tehnikaülikoolis arendatakse kolme projekti raames digitaalse tootmise ja rakendusfüüsika õppelaboreid ning integreeritakse IKT lahendused Eesti Mereakadeemia õppekavasse „Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine“.

Taotluste hindamisel osales 11 eksperti ettevõtetest ja avaliku sektori organisatsioonidest. Projektid tuleb ellu viia 2021. aasta juuliks.

2016. aastast on IT Akadeemia programmist 3,2 miljoni euroga toetatud 14 kõrgkoolis läbiviidud arendusprojekte IKT õppe arendamiseks ja erialaspetsiifiliste IKT teemade sissetoomiseks mitte-IKT erialadel. 

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi ning konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ja valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus ning rahastab Haridus- ja teadusministeerium.

Hariduse Infotehnoloogia SA toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös, pakub koolitusi, toetavaid infosüsteeme ja taristut. 

Foto: Photo by NeONBRAND on Unsplash

Samal teemal:

• Kõrgkoolid saavad taotleda toetust tudengite IKT-teadmiste tõstmiseks

Seepärast pole ka imestada, et distantsõppe olukorras on eTwinning paljudele õpetajatele suureks abiks. eTwinning on juba 15 aastat e-projektide kaudu teinud seda, mida Euroopa ja muugi maailma õpetajad-õpilased on olude sunnil teinud kaks kuud. eTwinningu platvorm võimaldab ka uues eraldatuse olukorras endiselt olla koos ja tegutseda koos, jagada oma kogemusi. 

eTwinningu idee on väga lihtne – ühendada virtuaalsel teel eri linnades ja riikides asuvad klassiruumid ühiseks õppimiseks. Selleks on loodud keskne veebiplatvorm õppetöö korraldamiseks ning õpetajate käsutusse on antud hulgaliselt tasuta veebipõhiseid platvormile lisatud tööriistu, mis aitavad õpilastel ja õpetajatel omavahel suhelda ja koostööd teha. 

eTwinninguga on liitunud 800 000 õpetajat üle Euroopa, aga ka Euroopa naaberriikidest (nagu Ukraina, Tuneesia, Moldova jne). Eestist on eTwinningusse registreerunud pea 5000 õpetajat. Registreerida saavad ainult koolitöötajad alus-, üld- ja kutseharidusest. eTwinninguga liitumine ja eTwinningu platvormi kasutamine on tasuta. Õpilasi saavad õpetajad kaasata konkreetsetesse õpiprojektidesse, kuhu igale õpilasele luuakse oma konto. 

Veebipõhiste õpiprojektide puhul on õpetajate kasutuses virtuaalsed klassiruumid ehk projektide pesad videokonverentsi töövahendiga, online vestlustubade, foorumite ning õppematerjalide jagamise võimalustega. Kusjuures igal õpiprojektil on oma virtuaalne klassiruum, kuhu pääsevad vaid selles projektis osalejad. Lisaks saab teha eraldi ligipääsu näiteks lapsevanematele. See kõik muudab keskkonna turvaliseks. 

Praeguses olukorras, kus suurem osa Euroopa riike on koolid ajutiselt distantsõppele viinud, pakub eTwinning kui õpetajate ja koolide kogukonda head võimalust ühenduse hoidmiseks ning koostöö jätkamiseks. Näiteks jagada kogemusi, kuidas sel keerulisel ajal teised riigid toime tulevad. Selleks on eTwinningu platvormil loodud grupp “eTwinning at home: eTwinning in times of school closure” (“eTwinning kodus: eTwinning suletud koolide toetamiseks”). Grupiga saab liituda iga eTwinningusse registreerinud õpetaja. 

Distantsõppe kogemuste jagamiseks on gruppi koondatud nii õppematerjale, teemakohaseid veebiseminare, õpetajate kogemusvideoid, aga ka praktilisi näiteid projektidest ning veebipõhiste töövahendite soovitusi õpetajalt õpetajale. Leiab ka praktilisi soovitusi tegevusteks õpilastega, olgu selleks kuulsate maalide taasloomine kodustes tingimustes, õpilaste distantsõppe päevaplaanide visualiseerimine, ühislugemise korraldamine veebis või GPS tegevuste korraldamine vabas looduses. Rahvusvahelises grupis on jaganud oma kogemuslugu ka Kuressaare Vanalinna Kooli õpetaja Ülle Kreos.

Ta toob välja, et kuna on varasemalt eTwinningu projektides katsetanud erinevaid veebivahendeid, saab ta neid nüüd edukalt ka distantsõppes kasutada. Näiteks bioloogiatunnis rändlindude teemade käsitlemisel on õpilased loonud ühiseid esitlusi veebis ning teinud interaktiivseid kaarte lindude rände markeerimiseks. “Koostööd on tehtud ka inglise keele õpetajatega,” lisab Ülle Kreos. “Õpilased on koostanud närvisüsteemi teema õppimisel ingliskeelsed plakatid närvisüsteemi häiretest, tõlked saatsid nad inglise keele õpetajatele. Koostöö erinevate õpetajate vahel on minu meelest päris oluline!” Ühtlasi sai tööd kogutud e-raamatusse ja jagatud ka projektipartneritega Hispaaniast.

Tavaolukorras on eTwinningus kõige tähtsam klassiruumide ühendamine virtuaalsete õpiprojektide kaudu. Elu ei ole eTwinningu platvormil peatunud ka praegu, aga lisaks tavapärastele projektidele leiab sealt mitmeid koroonakriisi teemalisi uusi õpiprojekte. Põhirõhk on siis kogemuste jagamisel, kuidas eriolukorras toime tulla, millega vaba aega sisustada, kuidas õppida ja üldiselt rõõmsat meelt säilitada. Õpiprojektid on hea võimalus just õpilastel kuulda ja näha, kuidas füüsiliselt eraldatud Euroopa on tegelikult sarnases olukorras, ning aidata neil mõista, kui oluline on ka raskematel aegadel üksteist toetada ja koostööd teha. 

eTwinningu tegevuste kohta saab lähemalt lugeda etwinning.net, samuti www.hitsa.ee/etwinning. eTwinningu veebiseminar keskendus eTwinningu kasutamise võimalustele distantsõppes: https://bit.ly/etwinninguveebiseminar.

Loo autor on eTwinningu projektijuht Laura Vetik. Foto: Photo by Markus Winkler on Unsplash

Samal teemal:

• Selgunud on tänavused eTwinningu kooli märgi saajad
• eTwinningu seirearuanne 2019 näitab eTwinningu mõju muutuste ajastul

Ahvatlusi aina ilusamaks muutuvate ilmade ja sellest tekkiva rahutuse näol on iga päevaga rohkem ning seetõttu võib kodukontoris ka enda tööd tegevatel lastevanematel olla päris keeruline kogu majapidamist edukalt ära hallata. Samsungi kooliõpilastele mõeldud digiõppeprogrammi Digitaalne IQ juht Egle Tamelyte jagab nõuandeid, kuidas korraldada kodust õpet nii, et kõik osapooled oma asjadele saaksid keskenduda.

Ilmselt on üks raskemaid asju lastele selgitada, et e-õppesse tuleb suhtuda sama vastutustundlikult kui koolis kohapeal käimisesse. Kui kodus on mitu last, siis võimalusel tuleks kõigile leida oma tuba, ruum või eraldatud toanurk, kus kõik saavad oma tunnis olla ja individuaalsetele ülesannetele keskenduda.

„Keskkond on õppimisel lastele üks tähtsamaid tegureid, mis tagab hea tulemuse. Lisaks võiks õppimisnurk olla erinev kohtadest, kus laps tavapäraselt telerit vaatab või videomänge mängib,“ selgitas Tamelyte. „See aitab laste mõtteid viia eemale erinevatest ahvatlustest, mis muidu kogu aeg kutsuvalt silma paistavad.“

Kui lastel on kalduvus nutisõltuvuseks, siis tuleks õppele mõeldud ajaks nende telefonide kasutamist piirata, just samamoodi, nagu koolitunnis.

Kehtesta igapäevane rutiin

Tihti on eriolukorras olevatel lastel iseseisvalt väga raske aru saada, kus ja millal algab või lõpeb tema vastutus koolitükkide eest. Et võimalikult hästi simuleerida tavapärast koolis käimise rütmi, võib kodus sisse seada argipäevadele sarnase rütmi – hommikusöök koos perega, nagu alati, pesu ja kooli minemine. Kui tunnid algavad näiteks kell üheksa, siis selleks ajaks on muud kodused toimetused tehtud ning laps saab keskenduda koolitööle ja vanem oma tööle.

„Lapsed näitavad õppimises parimaid tulemusi, kui nad järgivad tavapärasele võimalikult sarnast rutiini. Kui e-õpe algab näiteks tund aega hiljem, kui füüsilises koolis, siis loomulikult tuleb päevakava selle järgi kohandada, aga edasised tegevused võiks toimuda sarnaselt enne koroonaviiruse aegsele rutiinile,“ ütles Tamelyte.

Koolirutiini hulka kuuluvad kindlasti ka vahetunnid ehk pausid. Selleks luba lastel igas tunnis teha õppimisse paus, kus nad saavad videosilla abil näiteks koolikaaslastega suhelda, võtta külmkapist snäkki ning lõunavahetunnil lõunat süüa. Võimalusel võiks ka vanem pausidest osa võtta, sest pisike puhkepaus mõjub ka täiskasvanud ajule virgutavalt. Küll aga tuleks jälgida, et paus ei veniks liiga pikaks ning pärast puhkehetke naaseksid kõik oma töö juurde. Pauside ajal tuleks julgustada lapsi ka õues käima.

Too õpe arvutist välja

 E-õppides, puhates ja mängides on väga kerge teha kõiki tegevusi süle- või tahvelarvutis. See aga ruineerib kiiresti ning lõpuks ei paku üht ekraani vaadates rahuldust ei õppeprotsess ega meelelahutus. Seetõttu on eriti just väiksemate laste puhul oluline lisada õppeprotsessi füüsilisi tegevusi, mis ei ole seotud arvutiga. Nutikaks lahenduseks on kas või osa õppeülesannete välja printimine ja lahendamine paberil.

„Eesti õpetajad pakuvad eKooli kaudu õnneks mitmeid võimalusi, kuidas ennast arendada ka arvutiväliselt. Kindlasti tasub heade ideede ammutamiseks suhelda nii õpetajate kui ka laste klassikaaslaste vanematega, kuidas neil koduõpe sujub ja mida teha, et tunnid veelgi huvitavamaks saaks muuta,“ ütles Tamelyte.

Ära lase lastel e-õpet puhkusena võtta

Kodust interneti kaudu õppetükke tehes võib kergelt tekkida mulje, et tegu on mõnusa puhkusega, kus õpetajad on kaugel, kontroll lõdvem ning hoopis mõnusam on video vahendusel sõpradega aega veeta. Kui kodune rutiin on paigas, siis aitab see kindlasti kõrvalekaldeid vältida, ent lastega on oluline rääkida ja selgitada, miks õppimine on ükskõik mil viisil oluline. Kontrolltööd, eksamid ja testid jäävad endiselt alles ning kui praegu jääb teadmistesse mitmekuine lünk, siis on hiljem juba raskem tühimikku täita.

„Vanemate laste puhul võib proovida koos nendega individuaalne päevakava kokku panna. Kui laps ütleb, et hommikuti tal pea matemaatikat ei võta, siis võib ta tegeleda hommikuti muude õppeainetega ning tulla matemaatika juurde tagasi näiteks lõunal. Oluline on see, et päeva jooksul saaks kõik ülesanded tehtud,“ sõnas Tamelyte.

Õhtuti tasub aga investeerida enda aega, et lastega koos olla ja nautida koos kodus olemist, väliseid tegevusi värskes õhus, lauamängude mängimist ning kas või ühist küpsetamist. Nii tekivad igas eas lastel kõige paremini eraldi arusaamad töö- ja puhkeajast. 

Loo autor on Samsungi haridusprogrammi Digitaalne IQ juht Egle Tamelyte. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Koduõppel kasutavad koolid digiõpikuid senisest pea kümme korda rohkem

Mängu mõtles Järveküla kooli 5.c klassi õpilane Johannes välja tänavu aprillis tehnoloogiaõpetuse e-õppetööna. „Tehnoloogiaõpetuse õpetaja andis meile koroonakriisi ajal koduse konstrueerimisülesande: tee ise lauamäng. Mõtle mängule taustalugu, tee mänguvälja kujundus, meisterda nupud ja täring, pane kirja reeglid,“ räägib Johannes. Kuna Johannesele meeldib väga kaarte joonistada, siis oli selge, et mängulaud peab olema maakaart. „Telekast tuli Hercule Poirot’ „Mõrv Idaekspressis“. Siis mõtlesin, et teeks mängu „Reis Idaekspressis“, ja sealt tuli juba väga kiiresti järgmine mõte: reisida ei saa! Meil on ju koroonaviirus! Võiks teha mängu, mis oleks reis ümber maailma viiruse ajal.“

Regio kaardimeistritele meeldis Johannese idee, nad tegid sellele kiirelt maailma kaardiga mänguvälja ning saatsid mängu trükki. Selleks, et mäng ruttu huvilisteni jõuaks, otsustati teha mäng võimalikult lihtne, et seda oleks võimalik praegusel pakiautomaatide ummistumiste ajajärgul ka lihtsalt maksikirjaga saata. Mänguõnn otsustab, kas viirused vallutavad maailma või suudavad inimesed nad enne peatada. 

Johannes perega uut lauamängu mängimas

Koroonaviiruse eriolukord pani meie maailma mõneks ajaks pausile. Kahjuks ei ole koroonaviirus aga ainus haigus, mis inimesi kimbutab. Veelgi enam, need teised haigused ei läinud koroonapausile. Seepärast tahetakse selle mänguga aidata vähihaigeid nende võitluses haigusega. „Mängu ostuga toetad Vähiravifondi Kingitud Elu, mille sissetulekud on kriisi tõttu 30% vähenenud. Kingime üheskoos kõigile Eesti vähihaigetele võimaluse elada,“ ütleb Regio kaardimeistrite juhataja Leida Lepik.

Lauamängu saab tellida Kingitud Elu, Regio ja Apollo veebipoodidest.

Allikas ja foto: Regio pressiteade

Kui varasemalt on Känguru pakkunud lahendamis- ja võistlusrõõmu, siis sel korral pakutakse osalejatele rohkelt rõõmu lahendamisest.

Maailma populaarseimast matemaatikavõistlusest on oodatud osa võtma kõik 1.–12. klassi õpilased. Ülesanded on nagu ikka eesti ja vene keeles. Kahe noorema vanuserühma, st 1.–4. klassi ülesanded on sel korral tõlgitud ka inglise keelde. Toreda üllatusena on võistlusele lisandunud uus vanuserühm vilistlane, kus saavad oma matemaatikateadmised proovile panna kõik need, kel koolitee juba seljataga.

Vanuserühmade järgi toimub Känguru sel aastal järgmiselt:

20. mai: 1.–2. klass, 3.–4. klass
21. mai: 5.–6. klass, 7.–8. klass, 9.–10. klass, 11.–12. klass, vilistlane

Mõlemal päeval on ülesannete komplektid avatud ajavahemikus 10.00 kuni 15.30. Lahendamiseks, vastuste sisestamiseks ja kontrollimiseks on osalejatel aega 1 tund ja 25 minutit. Iga õpilane võib osaleda vaid üks kord.

Oma tulemust ehk kogutud punktisummat näevad osalejad viktoriinid.ee keskkonnas. Üleriigilist tulemuste tabelit sel aastal ei koostata ning võitjatele auhindu ei jagata. 

Kurvastamiseks pole aga põhjust, sest ükski Känguru võistlus pole täielik ilma kingitusteta. Juubeliaastal loositakse välja hulgaliselt kängurumeeneid. Loosi läheb vähemalt 600 mängu Fold Fun, milles on nuputamiseks 50 voltimisülesannet. Pre-ekolier ja ekolier vanuserühmades osalevad loosimises kõik need, kes koos stardipunktidega koguvad vähemalt 40 punkti. Ülejäänud vanuserühmades peavad osalejad saama vähemalt 45 punkti. Kõigiga, kellele loosiõnn naeratab, võetakse e-maili teel ühendust.

Kokkuvõtted tulemustest avaldatakse teaduskooli kodulehel. Ülesanded ja lahendused on Känguru lehel leitavad alates 11. juunist.

13. mail avatakse viktoriinid.ee keskkonnas nn testkänguru, mille käigus saavad õpilased vaadata ja proovida, kuidas Känguru sel aastal välja nägema hakkab.

Kängurust osavõtt on sel aastal tasuta. Kõikidele, kes on juba kandnud osalustasu Eesti Matemaatika Seltsi kontole, tagastatakse see lähiajal.

Rohkem infot ja võistluse juhendi leiab Känguru lehelt.

Allikas: Tartu Ülikooli teaduskooli koduleht 

Samal teemal:

Uus veebikeskkond ReaalAbi aitab koolilapsi e-õppe reaalainetes ning toetab õpetajaid ja lapsevanemaid

Viimase kuue aastaga on meie noorte vastavad tulemused oluliselt paranenud.

Finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring keskendub sellele, kuidas noored rahaasju mõistavad ja nendega seotud riske teadvustvad ning samuti sellele, kuidas neid teadmisi kasutatakse, et parandada nii enda kui ka ühiskondlikku rahalist heaolu.

Haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul sõltub meie riigi majandus ja inimeste edaspidine heaolu suuresti tänaste noorte tulevastest finantsotsustest. "Väga oluline on toetada noorte algatusvõimet, näiteks õpilasfirmade asutamist, et nad saaksid vajalikke kogemusi juba koolieas. Meie 15-aastased on väga tublid ning peame tänama ka neid, kes samuti panustavad nende suurepärastesse tulemustesse –  õpetajad ja pered, aga ka ettevõtjad ja paljud teised," ütles Reps.

"Head teadmised rahatarkusest toovad kaasa paremad otsused tulevikus, seega on tegemist kaasaegses ühiskonnas väga vajaliku oskusega," kinnitas PISA korraldaja Eestis, SA Innove peaspetsialist Gunda Tire.

PISA uuringus osalemine annab võimaluse võrrelda meie õpilaste teadmiste ja oskuste taset teiste riikide samaealiste noorte tulemustega. 2018. aastal osales PISA finantskirjaoskuse uuringus 117 000 noort 20 riigist. Eestist osales 5371 noort, neist 4000 sooritasid testi eesti (75%) ja 1371 (25%) vene keeles.

 Eesti tulemuste keskmine punktisumma on 547, mis on oluliselt kõrgem OECD keskmisest tulemusest (505 p). Selle tulemusega esimesel kohal, meile järgnevad Soome ja Kanada, mis jagavad teist ja kolmandat kohta (vastavalt 537 p ja 532 p). Naaberriikidest on Läti noored 8. kohal tulemusega 501 punkti, Leedu 498 punktiga 9. kohal ning 10. kohal on Venemaa 495 punktiga.

Eesti tulemused näitavad, et meie noortel on tugevad finantsalased põhiteadmised – uuringu baastaseme on saavutanud 95% Eesti noortest. Meie noorte rahatarkus sõltub pere ja kooli sotsiaalmajanduslikust taustast vähesel määral. Samuti ei ole suurt erinevust poiste ja tüdrukute ning linnas ja maal elavate noorte tulemuste võrdluses, mis tähendab, et rahatarkuse omandamisel on meie noored võrdsemas seisus kui teiste riikide noored.

Eesti õppekeelega koolide õpilaste keskmised tulemused on 46 punkti võrra kõrgemad (560 p vs 514 p) kui vene õppekeelega koolides õppivatel noortel. Vene õppekeelega õpilaste finantsalased teadmised on viimase kuue aastaga paranenud ning on paremad kui OECD riikides keskmiselt. Meie vene õppekeelega koolide õpilaste tulemused on võrreldavad Austraalia, USA ja Portugali õpilaste keskmise tulemusega.

PISA põhiuuring on näidanud, et meie õpilaste teadmised ja oskused matemaatikas ja lugemises on maailma tipus, mis on kindlasti ka rahatarkuse tugevaks aluseks, kuid finantskirjaoskuse uuring osutab sellele, et need, kes loevad rahaasjust erinevate ainete õpikutest, saavutavad paremaid tulemusi. Eesti noored saavad infot rahaasjus eelkõige vanematelt ja lähedastelt (95%) ning internetist (82%). Üldiselt räägitakse Eesti peredes rahateemadel vähe – näiteks 40% noortest pole kunagi arutanud perega eelarveteemade või majandusuudiste üle.

Eesti õpilased on väga iseseisvad oma rahaasjade korraldamisel – 87% otsustab ise, millele oma raha kulutada, 82% vastutab iseenda rahaasjade eest, 75% omab pangakaarti, 51% teeb tööd, mille eest saab raha.

Noorte hea finantskirjaoskus ei pruugi täiskasvanueas targas käitumises väljenduda. Seega on oluline suunata noori oma finantskäitumisele ka tulevikus tähelepanu pöörama. 2012. aasta PISA tulemustes olid Eesti noored kolmandal kohal, kuid kolm aastat hiljem täiskasvanueas planeerisid vähem kui pooled neist oma rahaasju pikemalt kui üks kuu. Ligikaudu pooled neist ei säästnud uuringu kohaselt viimase 12 kuu jooksul raha. 

Finantskirjaoskust arendatakse Eestis Rahandusministeeriumi eestvedamisel elanike finantskirjaoskuse edendamise programmi kaudu. Praegu on ühiselt koos era- ja avaliku sektori partneritega koostamisel jätkuprogramm, mis hakkab kehtima alates 2021. aastast.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Jonathan Brinkhorst on Unsplash

Samal teemal:

• OECD raport tunnustab Eestit edusammude eest haridusvaldkonnas